Vaba eestlane , March 14, 1986

              VABA EESTLANE reedel, 14. märtsil 1986 — Friday, March 14,198Ö
BXB
Pildilvašto
ngi järelkohyerentšil Ber-
Ida-Eür^
esinaine
mister Olof Palme oli kontrover-siaalme
isik mitt© aÜEult rootsi
vaid ka rahvusvahelisa margapuia*
Tema juiared ulatu­sid
jõukasse ja I tuntud perekonda
ja tema liitumine sotsialistide par-tundus
seetõttu teataval mää­ral
üllatusena, f eda võib mõneti
võrrelda Kanada endise [leaminist-
Pierre Trudeauga ja iJhendriS-semaatori
Edward Kemiedyga^
ei ole kunagi niuret tundnud
oma rahakoti pärast, kuid kes oma
poliitilistelt vaadetelt küünib
tsentrumist tunduvalt vasakule,
võib kontstateenda ITria»
deau puhul./'.
Olof Palme mm
hu eest võitleja Ja torkas
ideesid viljeledes sageli silma rah­vusvahelisel
r poliitpise! V: areenil.
¥ietnamj sõja aial läks ta oma ra­hupropagandaga
isegi nii kaugele,
et ta marssis koos kommunistide­ga
Ühehdnikde vastu suunatud
rongkäigus. Tagajärjeks oli, et
Eoötsi suhted Jühendriikidega olid
pikema aja j(bksul: pingelised Eesti hümni lauldes tÕStsid
kui isegi mitte vaenulised.^^^W
hingtohi suureks meelehärmaks ^^P3^^^
kaldus Palme oma seisukohtade - .• ••. • - -
esitamisel sageli M. Liidu poolele,
Onf. mKlU
ilNNISYARAUiNUi^
ISIKLIKUD LAENUD
1.5%
2.5%
helistades
465-4659
esmsisp.-ireedeni 10—3,
tefisip. Ja neljap. õhtuti §.30—S.
aaS"
• 0 9
külaskäik Eansdasse^^^^te^
(s leidis laialdast kajastust
külaskäik suuremat täbe-sm
kuigi venelased ei kohetaud teda seks, sos ei tulnud
eritisõbralikult ning käisid oma avaldust vastu võtma jä nani ko.
allveelaevadega üpris ti^^^^ Rootsi ^" ^l^&tnse kalevi alla kuhu
rannikuvetes sealsete sõjaliste s®"* J^anud.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 2)
seadmetega tutyunemas. Rootsi ^üüd on Kurt Waldheim sattu- osakonna direktor Gordon White-kindr^
M ja admiraUd nõudsid ve- nud oma kodumaal Austrias ise head; ja p
nelaste suhtes resoluutsemat.kaitu- pihtide vahele. Ta kavatseb konser- kaasade Ühingu endine^^^^^^e^
paremaks vatüvide partei esindajana kandi- Audrey Mhg. Kohalolijad kinnita-
Moskvaga solwralikke vahekordi seerida Austrias. riigipresidendi sid, et on vajalik teha kõiki Kaisa
hoid^nmgi)i^i^tassi^^^^^^
rekaikude t ^
Slsepolüeiilisellt' oU^^Palme-JäM ja'^^ ei ole Kanada kodani-lõhkisotšiäHst,
kelle südamesoo- beldadÄs ta natsiks ja jiautide Ä - kud. Sellegi poolest on nad valmis
TEADAANNE^
tORONTO EESTI ÜHIS
26. märtsil 1986. a
Eesti Maja suures Isaalis;
Arvatava postistreigi tõttu palutakse käesolevat teadaarinet võtta
:kutsena; • •
Juhatus
iktus Royal Beachis
Mõlemad lubasid ; teha kõik,
võimalik nende abistamiseks,
tal päeval käsitles Peter Wor-
^tonoinä kommentaaris CHFI
|dios, Randperede kiisimušt. õh-näidati
GITY-W^
Peterson'iga, artikkel koos
jrema pildiga ilmus järgmisel
lyai;,,Tpronto StarHs'^.;^^-^^
feede kujunes jällegi pikaks
)äevaks. Hommikul enne lipu-
^kamist kohtusid^-n
läpeaga Art Eggletoniga. õhtul
resid nad Toronto Eesti Kesk-
||is ja siis EKN vabariigi aasta-
Iva vastuvõtul;; köhal
fivad poliitikud kinnitasid, et
teevad mis võimalik Kaisa
iasaamise abistamiseks Nõuko-
|e,iJEestist-
[äupäeyäi sõitsid Randpered
Yorki Eesti Rahv^
iihdrükides ja teiste IJSA orga-itsioonide
käendusel. S^^
aega veetsid nad Washington
kus toimusid mitmed kokku-
[mised valitsuse esindajatega.
Esmaspäeval, 24. veebruaril, kui
•idpered viibisid ÜSA's, föde-
[• parlamendiliige Andrew Witer
:asi alanikojas küsimuse välis-lister
Joe Clark'ile Kaisa Rand-h
kohta. Minister vastas, et see
ainulaadne juhus, kus N . Liit
lab kinni nii väikest last ja et
|nada jälgib seda olukorda.
:smäspäeval/S. märtsil lendasid
idpered ^Washingtonist otse Ot-
^asse, kus neid ootasid Ene
ck-Shewchuk ja Walter Pent
jawast, Marta Kivik ja Epp Aru-
[Torontost. Kell 4 p:L toimus par-iendiüikme
Fred Kingi büroos
)solek. King ori parlamendi jiiui^-
asutatud ebäametliku inimõi-
?te komisjoni esimees. Kohal
|ci veel senaator Paul Yuzyk; Ka­la
saadik Helsingi järelkonve-itsil,
mis toimub kevadel Bernis
kus käsitletakse perekondade
is-ühendamist William E. Bauer;
lisministeeriumi Ida-Euroopä
jumalateenistusest |a aktesest: Royal
asuvas Virginia United Idriko^^^
vE"5i""heääudiŽ^rÄ^
iLakkamatut^-Wtsiaalsete r^^^ r .i l o . w \ v . I
de tulemusena oli ig^^^
S^S^^SIsS"^ ku vastu timdubotsitun laest i ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ Jumalateenistus algas lippude Jumal vabastaks Eesti ja hoiaks ta
hauani või na?u mõned Rootsi
eestlased irooniliselt väitsid: „Pal-avaldas
kaastunnet ja kinnitas
veel kord, et Kanada valitsus teeb,
mis võimalik oma võimupiirides,
abistamaks Kaisa vabastamist.
me muretseb meile
ja hauakivid — mis meil viga ela­da!
"Kuid vigu (^i palju ohilise-mana
neist võiks mainida i^k^^
daniku õlgadele veeretatud suurt
maksukoormat ja hiimeste
võime halvamist.
- opereenmisena; ^ Psa-^t^^^^fMuta
mis võib mõjuda bumerangina ^«^m^^^
olukorrast taiehkuU^te^^^^
Ellen Oiling gaidi- ja skaudivor. elu ohverdanud Eestimaa ja
mis. Altari oli lilledega oma abi- rahvad vabaduse eest Roideides,
juutide hoiöcausti propageerimise
-0]
Lõpuks ta mälestas neid, kes pn
Ees oli
Pr. Waldheim on rahvusvahelisel
poliitilisel areenil opereerinud
aastaid ja kerkis isegi nii
positsioonile nagu seda on Ühine
nud Rahvaste Organisatsiooni pea
mõrvar? Po sekretäri koht. Müüd akki palju
5 p.l, toimus Parlamendi-mäel
suurem koosolek, milest võt­sid
osa ligi 70 inimest, nende hul­gas
mitmed senaatorid ja parla-kaasa
mälestamiseks kaunistanud
Agnes Möller. hukkusid orja aagrites
voi põgenemisel tormisel merel.
Päevakohase jutluse pidas ja Jumalateenistus lõppes Eesti hüm-piiskopi
karjasekirja luges õpetaja niga.
Tõnis Nõmmik. Teenistust kaunis-
Mi^^uAi^^^A ÄSS aSiSm^in^iaid^ nih^n aastaid hülem, leitakse, fit^^^t^ " tas Tiiu Nõmmik soololauluga or^nisatsiooni mendüiikmed. Asja moodustatud ,
i selleks nuüduvad täpsed anä- Canadian Committee to Free Kai-ridäde
Wrjutamlsel nole veel mida- —=- ™;iäiwü5"'iiiiri^ sa RandpereMüge Marta Kivik ja
giktodlamat selgunud, mUlestkin- "^^i.^ffv ™1J kõ-ni
voiks hakata Anisaama^^^^ aegses saksa ohvitseri "«ga, kus ta andis ajaloolise ule-ka
kuriteo motiivid, pealeg' .ä^J"J^ ™i. „.,h »äMo„,8*i w„ vaate Kaisa olukorrast. Pr. Kivik
pMitseivõimude arvates tegemist ^ « ^ ^
lauldes J. Aaviku ;,Hoia, Jumal,
Eestit*/ Ed. Welini orelisaatel.
Kirikupalyes palus õpetaja, et
j^^^^^.^^....^^^ -^o^...^— tiifämn pfl- WaldWIm n\i mats ruuuias, et Ja^aisa üizmi iiuiuiiiiuc Õhtul kell 7, arhitekt Elmar
. d i professionaalse mõrvariga, kes ^^^^^^ toimus
®ma ,,t«f^''"
Peale teenistust siirdus rahvas
kiriku seltskondlikku ruumi/ kus
algas Vabariigi' aastapäeva aktus,
lühikese sõnavõtuga õpetaja Nõm­mikult.
Ta tutvustas aktusekõnele-jat
— noorema generatsiooni kuu­luvat
EKN liiget Toomas Treid To­rontost,
mille järele gaidide c/. i
Tiiu Nõmmik ja Ellen Oiling laiu-
^'täieltkuU tundis. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Randpered šid„Laul kodumaale^'.
Pärasr peaministri mõrvamist et^^^W
kommenteeri^^^^
ei šää eiiam kunagi kuiüneda - g^^^^^^^^^ ; singi kokkuleppel on mingit.vaar- Kuna jargmme paev oh neü^^
m^^^^^ tust, sis kõigil läänemaailm
surma Mida sellise väite ^11 ^^^^m^^^ kogu ikestatud rahvaste
dakse'er' ole näris seke kuid kuigi tema vastu seks nõuda Kaisa vabastamist Pr. kes olid olnud ^^s^^^^
nähtavaisti hõlmab see õnnestumisega. Ta nimetas teiste põhjalikult noorte probleeme -
iik võttö»^^ nii riiotsi sise. kui ka^^ '^^^ publiku poolt.' hulgas aupeakonsul Ilmar Hein- ^^^^^ rahvuse ja keeleprobleemi nii iiisSkrku^^^
taallLdi la ellusuhtumise Iga^^^«^^^^ gavalt rahvuslik, mida tihti katkes-neab
nS^^to^^
l ! r l ^ Randpere olukorrale. Marta Kivikut ja teisi. Ta tänas
ga, et^Moom eroie^e^^ Elmar Tampõld'u ja tema abikaa- Aktus lõppes Eesti hümniga.
segipaisatud_^maa,!mast^^ kõige tugevamat rel- Teisipäeval, j^^^^^ . v • V. i w
vaikne 1 ja.diilW^^^^^
et ka sita ulatuvad vae^valk.j^
WM-Mh.-,^^^ ajal, ega pole nii paljii^"^^^^^^^^
vasti ükski isik ilma venelaste ^"^^^^^eks lühidalt^^^^s^ tähelepanu antud nende olukorrale
nõusolekuia ta kahtiemata skriinis . Eelviimasel päeval enne lahku- kui siin
K<5B dr. Waldheimi isiku enne põh- jj^is^^^ -
de kogumise aktsioonist, millele
heim ei oliiud ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni neasekretärinaeri-^^^^f
ti sõbralik Baltija teiste W.yiäui^^^^
allaheidetud riikide suhtes. Ku
Balti riigid koos mrainagaW^ tunni jooksul 26
aastal ühinenM Rahvaste Organi.
satsioonile nõhjalikult dökumentee. ^^^^^ Randperede
ri[tud avalduse estesidnõukogude^^^^^*^^^ ; soovil läheb tulu Kaisa abistaM^^^^^
järgnes allkirjade kogumine nn
ÜROle esitamiseks, samuti Rand-
Kuigi Randpered on lahkunud; pere tütre Kaisa vanematega
kestab väikse Kaisa vabastamise ühendamiseks,
aktsioon. Juba. on saadetud provint­si-
ja föderaal-parlamendiliikmete
poolt N. Liidu saadikule Alexei Ro- , , ..
dionovile Ottawas kirju nõudes ''f «'«^.f "7^.^^
Kaisa vabastamist. '«"^'^^'^ kaasaaidanud ütles Olga
Seejärel õpetaja Nõmmik luges
söögipalve. Tänusõnad kõigile osa-
J, S-gi