Vaba eestlane , June 13, 1978

              m:2
i i ^ i j f i i i i i i i . n i i H , r ' t f '^
VÄi^MÄJA: O/Ü Vaba E ; ^ m Tecumss^^^a foicöatö®.
TOPIETÄJA: Hasm^^^O^^^
POSTIAADRESS: P.O^ Oat BSSJ 8B0
TELEFONID: toimetas 364-7521, talitus (tellimJsed, iiuliitused»
364-767S
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~,
ve®F^daastas $9.-^, klripc^tiga aastas |48.>-9 poolaastas $25^
ja veerandf^^
TEPiMISHTOAD^^ ^ ^ a t : aastas |32.-^i^^f^
tas |17.-- ja veerandaastas $9.50. Kurippstiga^ t aastas
$53.--^ poolaastž^!
LENNUROSTIGA ülemere-maädesse: aastas |62.^ poolaastss
^^^^^^^ : $^
Aadressi immdatus 30 e.-^üksik^^
Free Estonian PubUsher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Nr. 4^
ühendriikide välispoliitika k i i -
jimdamjsel on viimasel äjäl haka-mid
üha silöMpaistvamat osa
mängima RüMiku Julgeölekmiõüs-kogu
juhataja j a presidendi nõu^
andja välispoliitilistes küsimustes
Zbighiew Brzezinski. Mõnecl po­liitilised
vaatlejad on hakanud j u ­ba
avaldama arvamusi, et poola
päritoluga Brzezinski tüüiib vä-
SispoliitUises sektoris Julgeoleku­nõukogu
kaudu samale mõju­võimsale
positsioonile nagu seda
tegi tema eelkäija Henry Kissin-
^er. Juba praegu kalkuleeiritakse,
et Brzezinski mõju välispoliitilis­tes
küsimustes presidendile on
suurem kui see meeldiks välismi-jjister
Vance'üe, kes oma passiiv­se
hoiaku tõttu ei ole suutnud
Ühendrükide välispoliitikale anda
vajalikku dünaamikat.
1 Brzfezinski mõju kasvamisega
seoses oji loomulik, et presidendi
nõuandjat peeti sobivaks isikuks
Hiinasse saatmiseks ja sealsete
juhtidega läbirääkimiste pidami­seks
ning Ühendriikide j a Hiina
I vahel tihedama koostöö saavuta­miseks.
Tundub, et paljud välis-polütilised
vaatlejad ei eksi kui
nad kalkideerivad, et ühendriigid
peavad N. Lüdü sõjalise jõu ja
agressiivsuse käsvanüsel par
matult hakkama otsima süure-niat
sõprust Hiinaga, et ühisel
nõul j a jõul pidurdada venelaste
edasitungi oma maailinavälluta-mise
plaanide teostamisel,
Brzezinski reisi tulemuste koh­ta
ei ole antud Üksikasjalist i n ­formatsiooni
kuid arvestades pre­sidendi
nõuandja pikki tunde
kestnud nõupidamisi kõigi Hiina
juhtivate tegelastega võib oletada,
et kõne all olid kõik praegu päe^
väkorM olevad pingelised yälis-polütilised
probleemid, eriti
Ludu j a Kuuba mahhinatsioonid
Aafrikas, ÜhehdriMe andmete
kohaselt olid läbirääkimised mõ­lemate
poolte vahel väga sürad
jä otsekohesed, kusjuures Brze­zinski;',
andis MMastele isegi, ük­sikasjalise
ülevaate N . Lüdu ja
ühendriikide vahel toimuvaist
fuumarelväde piiramise läbirääki-ihistešt.
Brzezinsidga koos viibi­sid
Hiinas ka Ühendrükide kait­seministeeriumi
ja väüsministee-dumi
mitmesuguste alade juhti­vad
eksperdid, kes valgustasid
hiinlasi esilekerkinud proMeemi-de
detailide kohta.
Kuigi Brzezinšld missiooni koh­ta
ei ole antud detailset informat­siooni
lasevad paljud tundemär­gid
oletada, et Qarteri administ­ratsioon
hakkab Hiinaga tihedaid
sidemdd looma N. Lüdu välispo-lütilise
agressüvsuse pidurdami­seks
ja maaUma potentsiaalsete
jõudude tasakaalustamiseks. See
idee OÜ ameeriklastel kahtlemata
juba sel ajal kui Nixön ja Kissin-ger
Hiina külastamisega kahe
suurrügi vahelisi suhteid hakka­sid
soojendama, kuid Taivani ja
mitmete teiste Msimuste tõttu ei
jõutud asjaga edasi ning Pekingi
j a Washingtoni vahekorrad jäid
endiselt jahedaiks. Tundüh, et
Brzežinskü õnnestus paljus
ya^iuolusid suuda, kuna ta mai­nis
oma tervituskõnes lahkumi­sel,
et sõprus ja normaalsed suh­ted
mõlema riigi vahej on olulised
maailmarahu säilitamisel.
Kahtlemata on Hüna ja Ühend­rükide
v^elised sõbralikud ja
koostöölised suhted väga olulised
N. Lüdu imperialismi pidurdami­sel,
eriti kui venelased peavad
HünarNi Liidu püriitüUde tõttu
hoidma Hiina piiril suurM sõ-javäeüksused,
mis vähehdah
kommunistlikkude riUdde löögi-jõudu
Ida-Euroopas. Praegu on
raske sündmustest ette rutata, ja
ennustada, kui tihedaks muutub
Hüna ja USA vaheline koostöö lä­hemas
tulevikus kuid seiemned
Begin proovib oma poolehoidu Ameerika ÜhendriilkSdes.
araablasi rohkem... ikka veel
,,Ta ikka veel armastalp: m\nä... armastab'
Soomes ilmuv ajaleht ,^amulehtf* avaldas oma 29. mai numbris kirjutuse ,,MoMiJIaisten
matka'* (Mohnilaste matk), kus kirjeldatakse ühe Soome kooli õpilaste iÜiisreisi Eestisse, et külas­tada
seal Hausjarve sõpniskesküst Suire-Jaani ja sõptuskooli Hölstresr Kuidas see ekskursioon
tegelikult toimus, sellest kirjutab nimemärk Korvakuulo.
„Maikuu lõpupool on koolieks-kursipoQiide
aeg. Monrii kool ön
mitmeid sõitenüüdJd teinud Tarn-peresse,
ta' nad on tutvunud ka
Soome ifceise suurima ajalehe
mjnüšega. Reisimine kodumaal
on kindel. E i ole keele- ega muid
raskusi, mida võidaJse kergesiti
kogeda väljaspooö. kodumaad rei­sides.
Võibolla Hausjarve Monni
kooU õpüaised, mitmieist raskusj
tösit kogenuina, on nüüd saanud
õpetösit, eit nad m am ei läihe „me-
1^ taha kalale". • '
Koiialikus aijaiehes ,,Hämieen-fculmias"
jutustatakse, et' koolil
on olnud üle viietdstkümne aas­tane
postiühendus sõfpruskooiliga
Boläfcres. -.r':
Seda Lõuna-Eestis Viljandi piir­konnas
olevat kooli soovitas
õpetaja Jaakko Hirvosele omal
ajal Eesti kultuuriministri abi
. Rein" Virkus, k(^ kim^gS külas­tas
Monnl kooli.
Mõlemas koolis on tehtud paar
kooliraadio saadet ja neid cn esi-
I tatud nii Soomes kui k a Eestk
TutvumiskBigudiki on olnud teok-sü,
aga teineteise silmanälhtavus-se
pole õipüašed seni pääsenud,
õpetaja Hirvonen on siiski igal
aastal Tallinnat külastades koha-nfud
sÕj>mskooli juihatjajaid ja
Kui nad koolist lahkudes tun-:
nis olevaile õpilastele ütlesidi et
kõik on teretulnud Soomes,
said nad- vastuseks naemplah-
• vatuse.^- V
Kooli juihataja j a tundmatu mees
sattusid seda naeruplahivatust
kuuldes vähe segadusse.
Täiesti pettunüina nõukogude
sõprusest, s^t nende sõidu pea­eesmärk
oli jäänud kättesaama­tuks,
alustasid Monni kooli õpi­lased
oma tagasiteed TaHinna.
Nad olid jäänud edaspidigi vaid
irjavaihetajateks . - sõpradeks
Hplstre kooli lofpüastegä.
Hausjarve omavalitsus oli vo-iitaniud
õjpetajait Hirvoneni Suu-re-
Jaani linnavalitsusele viima
teate naide otsusest, et Suure-
Jaani öli valitud Hausjarve sõp­ruslinnaks.
Halvasti arenes &a
selle lülesande täitimirie. Limi
a^tseb kuue kilomeetri kaugusel
Viijandi-Tallinnä maanteest. Süu^
re-Jaani likiasel^irötär oli juba
telefonis kahelnud peateelt ära^
keeramise võimaluse üle.
Kaasas olnud güd proovis siis­ki
veet kuidagi seda teha, aga
kui buss jõudis õpilastega lin­na
piiridesse järgnes bussUe
suure kiirusega politseiauto ja
lõmbas põiki bussi ette.
iussijühÜ ja giidü tuli täpselt se­letada
mis põhjusel võõrad olid
liikvel. Giidüe tehti kohe kõva
peapesu ja ta sai koitie korraldu­se
pöörduda tagasi Tallinna tee­le.
Linnavalitsuse esindajad jäid­ki
nägeonjata j a teade edasiandma-ta.
Opetaija Hirvonen tõi kingiks
mõeldud Hausjarve vimpli tagasi
Soome "samuti kui õpüased oma
kirjavahetaja-sõpradele mõeldud
kingitused.
Sellised olid mcmüaste reisi­kogemused
Eestis. Julgustav ei
ole see neüe, kes kavandavad sa­masugust
sõitu. Võibolla peaks
Soome koolivalitsus hoiatama
teisi koole sellest olutoorrast?'' lõ­petas
aoakirjanjk oma jutustuse.
ga külvatud.
A.
r e i s i
Reedel, 2. juunü „The Toronto
Sun" avaldas pütenia artikli spor­ditoimetaja
George Grossi sülest,
M ta käsitles Kalev-Estienne
võunlejate lugu, kes jõudsid möö^
dünüd kohnapäeva tagasi
Kaüg-ltta tehtud esmemisreisilt.
Kirjutuses seletatakse, et need
15 tüdrukut, keda saatis pianist
Luks^p), naasid soprusroisilt
Hiinaj^ ja Jaapanist, mis vaata­mata
meni^šele võõrsil, on teki-tafiud
halva olukorra kohapeal, ^ku­na
Mwbi oh sattunud 15.000 doüa-rüisse
võlakohuštusse jä enamus
tüdrufaiist pidid tegema-kuni 1000
täiigalaenu oma sõidu
; Loodetud toetused
tekyalitsuselt, Önt^
valitsuselt, Sport Ganadalt, Winta-riölt
ja Metro Torontolt jäid saa
. mata põhjusel, et nende grupp ei
vastanud toetuse saamise tingimu-süe;
toetust antakse ainult sellis­tele
gruppidele sõitudeks, kelle
alad on "v^õetud olümpiamängude
;.^kavasse.,
Kirjutuses antakse edasi Madrü-djs
kaks aastat tagasi hiinlaste
•® selleks on Brzešinski.külaskäigu-j
diauhindu. Jtobtre kooli õpetajad
pole aga selle (kõrval kunagi Soo­me
pääsenud,
Monni kooli õpüased külasta­sid
esimest korda Eestit möödu­nud
aasta, kevadel. Sõpruskooli
juhataja ttdi nendega Talünna
kohtama, kuid '^üasl ei olnud
temaga kaasas. Uus külaskäik ot­sustati
korraldada jäirgmisel ke­vadel.
Juba möödunud sügisel ha­kati
säästma reisirahasid ja haka­ti
tutvuma raamatute ja pütide
abü Eesti oludega.
@ Esküstuna Eesti Pensionäride
tJhingu traditeioonüine mai vas­tuvõtu
koosvübimme toimus 29.
^nllil Eesti Kkxhis. Kaeras OÜ p^
dulik eine, loterii ja fü. mag.
Peet Kaareti ettekaame „Ei ole
h ^ kui inimene üksi on".Klaveri-ettekandeid
oli Mart Kiiverüt.
e antud kutse,
a E. Koop entusiastlikult
nõustus, uskudes et saab sellega
reklaami teha ja tutvustada Kana­da;
noort moodsat võünlemist ja
Kanada mitmefcultuursust. Kuid
süs salgus, et ta oli lubanud mida­gi,
milleks polnud kuskilt saada
majanduslikku toetust., Sõit läks
kavakohaselt maksma 25.000 dolla­rit,
"l^drukiit katsusid seda sum­mat
koPoi saada moenäituise, kont­serdi,
loterii ja mitmesuguste
niuude Võimalustega, aga kõik mis
laekus oli ainult $8-772,89, mis on
kolmandik vajalikust summast.
Sel korral oli kavatsus külas-
Taliinna kõrval ka Viljan-mis
asaib 150 km
pealinnast lõunasse.
Kõigüe öU erutav ootus vestelda
oma sõpruskooli opüa&tega.
Kui õpüased jöuilsid. Viljandis-se,
oli neile vastu tulrmd, Holstre
kpoli juhataja H Ä u t ^Mötsnik
Ta tõi heüe kaasa k a suure pet­tumuse
öeldes, et ametivõimud
pole andnud lubanu kü­lastamiseks.
"Miks? küsiti. Küsi­mus
jäi vastamata. Monnilašed
olid üllatusest keeletud.
Siis Ü M B fcdhale tundmatu
Kirjutuse lõppu on lisatud Eana- mees, kes tegi ettepaneku Hoüstre
Inglise ajaleht „DaUy Telegraph" on juba k a M körraS kärjuta-mud
Norrast saadetud andmete põhjal, et NATO juhid on teadUkncl
N. Liidu teeeMtamsest Soomes. K ^ jäänud selline mul­je,
et Norra Yõih sattuda tulevikus N . Liidu rünnaku osaliseks.
norra reporter Oslos käis ka seda, kas tonnetus on katsunud
Põhja-Norras kui Lõuna-Korea .tsi-viiUennuk
oli Koola poolsaare ko­hale
eksinud ja alla tulistati. 22.
aprilli ajalehes hindas ta põhjas
olevate jõusuhete oMorda Koola
pooilsaarel järgmiseks: paljudele
lisaiks on N,
seal mitu suunt inseneri ja
tehnikute laagrit, kes on aidanud
soomlastel ehitada sõjalisi ühen­dusteid
Põhja-Soomes.
2. maü idrjutas ta uuesti Norra
kaitse võimalustest, öeldes,
®t tsiviihiietuses nõukogude eks»
perdid valvasid hüjuti Soomes
idast läände ehitatavate sõjaliste
ühendusteede'ehitamist.
N. Ludul on tuhandeid arktikäs ko­gemusi
saanud üksusi selliseks
operatsiooniks.
Paar päeva hüjem avaldatud
Soome suursaadik Töttetmani sel­lekohase
seletuse peale kirjutas le­he
toimetaja, et ükski kõrgem
NATO juhtidest ei kahtle selles, et
oma andmeid kontrollida.
Taf ütles,, et töma.teadmisel, on
: nfeed. andmed, täiesti vaM^
Sellistena avaldatud kirjutustest
võib välja lugeda, et ^ Soome ei
seisa enam oma erapooletuse po­liitika
juures. Saadik titleb, et tai
on raske mõista, kelle huvides on
.yarju Soome erapooletusele
ja väljaspool sõjalisi liite püsuni-
. Kindlasti ei aita selliste kuul­duste
levitamüie kaasa rahuliku
olukorra säüitamiele Pöhja-jEuroo-pas,
mis soomlaste arvates on v är
ga tähtis-, nende rahvusvahelistele
suhetele.
Suursaadik Tötterman seletas
Soomes ilmuvale „Uusi Suomile",
et mglise ajalehe korduvad; sama­de
andmete esifcamüieõn sundinud
teda õiendama, kuna lehe väide,
et Soomes Üiguksid ringi tsivijlriie-tuses
nõukogude' maanteede ehita­mise
juurde rakendatud elsperdid,
% Lüdu insenerid' aitasid ehitada 1 on uÄumatu; See võiks anda Soe-da
saadikult saabunud kiri (mis ü-muš
varem juba riieie ajalehes),
mülele toimetaja lisab märkuse,
et hüüd on kellegü aeg ette astuda
jä need arved, mis veel 'katmata,
oma kanda võtta.
kooli ^emel mõne suurema koo­li
külastamiseks Vüjandiš.
fcursiponist osavõtjad pidid selle
järgi tOHnima. Neüe pakuti siis­k
i karastusjooke ja kingiti Lsni-ni-
märgid.
idast läände kulgevaid teid selles
Soome osas kus tsiviilasustus on
hõre.
Suursaadik Töterman ütleb oma
kirjas, et ta ei tea kust toimetaja
on selliseid andmeid saanud^ ega
me oludest väga omapärase pildi.
Sellejuures ei ole Inglismaa ameti­võimud
kunagi esitanud sellekoha­seid
väiteid. ,;DaÜy Telegraph"
väidab, et ta on saanud oma än'd-med
NATO.
25. mail lahkus äkilise surma
ehk nagu kodumaal Öeldi äkksur­ma
tõttu väga tähtis eestisugü
mees: Nõukogude Oidu Kommu­nistliku
Partei Keskkomitee luge,
N. Lüdu TÜIeimiõukogu saadik ja
N. Lüdu ülemnõukogu Presüdiu-mi
esimehe asetäitja. Eesti NSV
iDlemriõükogu Presüdiumi esi­mees,
Eesti Kommunistliku Piür-tei
Keskkönütee büroo Uige Ar­tur
Vader, keda ka Eesti „presi-dendiks"
on nimetatud.
A. Vader põdes südameühase
Ssheemiafõbe. Tema äkksurm
tekkis ägeda südamapuudulÜto-se
tõttu, tunnistas arstide kollee­gium,
k^hu kuulusid Eesti NSV
tervishoiuminister, meditsünidok-torV.:,
Rätsep^ Eesti NSV Tervis- ;
hoiuministeieriumi Neljanda Va­litsuse
juhataja J . Narma, IV
haigla peaarsti asetäitja Eesti
NSV teeneline arst L.^ Revunöva,
IV haigla osakonnajuhataja i
Gross, IV haigla osakonna juha­taja
meditsünikandidaat dotsent
0. Maimets ja arst L. Sõrmus.
Tema järelhüüdele kirjuta^ esi­mesena
44 nime hulgas alla Leo­nid
Brezhnev ise, kuhu alles lõpu- -
reas tähtsad eestlastest võimu­kandjad
on oma nimed saanud
lisada, alates I. Käbiiiaga j a lõ­petades
M . Vammsega. Väga pak­su
musta raami sees oli Iphkunu
foto j a järelhüüe kodmnaal ilmu­vais,
ajalehtedes, kus teda nime-
. tataicse väljapaistvaks partei- ja
riigitegelaseks.
A. Vader on nn. Venemaa eest­lane,
kes sündis 1920. a. Vitebski
oblastis Liozno rajoonis Gorbo-vo
külas talupoja perekonnas. Ta
esimene töökoht oli 1937. aastal
Poretski mittetäieliku keskkooli
Õpetajana, tõustes aga peagi kõr­gemale
kui sai komsomoli linna­komitee
mstruktoriks ja vabriku-kooli
direktorUcs. K u i sõda algas,
astus Vader vabatahtlikuna sõja­väkke,
saades aga raskesti haava­ta
ja demobiliseeriti. Nüüd töö­tas
N. Lüdu tekstültööstuse m i ­nisteeriumi
õppekombinaadi di­rektorina
ja võeti 1943. a. vastE
kompartei lükmeks. Juba 1948. a.
tõusis Ä Vader juhtivale partei-tööli^
kohale, suutes hästi Stali-niparteüe
kuulekas olla. Ta töö­tas
Tallinnas Kalinini Rajooniko­mitees
ja Harju maakonnakömi-tee
sekretärina, saades Tallinna
linnakomitee sekretärUcs. Pärast
Stalini surma tõusis ta N . Lüdu
Kommunistliku Partei Keskkomi­tee
lüduvabariikide parteiorgani-te
osakonna instruktoriks. 1963. a.
peale oli E K P Keskkomitee ja
ENSV Ministrite, Nõukogu Partei-ja
Rügikõntroili Komitee esime­heks,
1964-70 ta oli E K P Kesk­komitee
teiseks sekretäjiks.
1970. aastal vaUti ta Eesti NSV
Ülemnõukogu Presüdiumi eisime-heksf
ja N. Lüdu Ülemnõukogu
Presüdiumi esimehe asetäitjaks.
Järelhüüdes öeldakse, et ,4sõiki-del
parteüistel j a riiklikel ameti­kohtadel
näitas A. Vader ennast
printsipiaalse ja partei üritusele
ustava kommunistina", kes ole­vat
andnud suure panuse E ^ t i
rahvamajanduse Ja kultuuri aren­damiseks.
Seda suurt panust on
ka, Moskvas märgatud, kus tema
teeneid on autasitötatud Lenini
ordeniga. Oktoobrirevolutsiooni
ordeniga, kahe Tööpunalipu orde­niga,
Kuul$use III järgu ordeni­ga
ja paljude medalitega Arves­tades
tema vanust vohiuks ta vee!
palju eesti rahva venestamiseks
ära teha.
Selle ,,suurmehe" matuste kor­raldamiseks
moodustati valitsus^
komisjon, kuh^^kuulusid künmie
tuntud kompartei tc^ast.^^K^
lahkunu põrmuga päigi|tati ,,Es­toniad*
konts^tsaali 3i0. mail, kus
alates kell 12 oli võimalik talle
„au^tust avaldada", kuna matuse-talitus
äigas- samas kell 2 päeval,
nüsjärel ta maeti Meisäkalmistu-
.le. •^.y-:;• ''-^:)['::;'' •
Nü ! õ p ^ iihe konunijuüstliku
tegelase elukäik, kes oli eesti rah­vale
„vaderiks" ajal, inü see pidi
taluma järjest kitsamaks muutu­vat
vabadust. Veel pole teada,
kes selle mehe jälgedesse astub,
kas tuuakse jälle niõni Venemaa
eestlane, kes on slaavlusele riigi-truum,
või on olukord niipalju
muutunü4, et sinna pääseb mõni
•Eestimaal sündinud uuema aja
mees. Veel m m u i d i ^ võimalus,
et sellele kohale pannakse puhas
veiielane, pealegi kui väga suur
protsent rahvastUõist on nügi j u -
Iba mifeeestlaseclo '
Nr. 44
17. ja
dr. A. MJ
Arbo
kuinin<
Veel.üi
on saanu
mtdali.
mises
Journal
rapy, Nu
1976.
Siüi mä:
saabus 1
kaudu. I
Koyal C.
< Service'is,
(Radiologi
sai Picke
Canada L
1966. Kaks
ta peadi
la „Canad
eal Tech
ta jaks. Ta
elukutselisi
juhtiv is
des.
Arbo
auhindu, n
(„Tlie Pre
mi on sii
„Who's V
„Who's Wl
„The Capi
..Registry
eal Societv
Arbo M
kolme laps
kasuisa, EI
elavad Ma
50 miili Su
• teavad rääi
vusesr. mii
ema aidata
gugl see r|
•igal ei ole
likkusfc tehi
Ajakiri lj
saaja^kann^
_ , ga. sest
diölögical /
temale. See
. iSed, sest U
ja ülie töel<|
ema poeg.
Sissetung
New Yorgis
tän., õdede
kortorisse
hei mil mõ
jas.;. Ära
Virve Peh
mõlemate n'
nikud hind
$8000.
Viiidivar
ve Pehme
.se kiiikus
muti jäi tal
esinemine.
Varas või
pääsenud i
või akna k
tundemärke
Tecaddal
Eesti No
si Iftitarlas
lisitlased T
res laiali!
E. N. K.
siumi kokl
piihaip., 25.
taikse 'Roya'
Park Place
- :.dOTi, S. W.
Armsad
Jaanipäeval
nü, 1978., I
• 26. LAUL'
Hairi, Lon
val,25.iuu
. laaste Gü
le/The.Rq:
LondKMi, S.
Palun i
E. N. K. ^
. püKap., .25. Jl
te.
side Cresc
^ aon,N.W.
flSililiiiilliilllllliül
MAALID Mt
Helistage eü
390 Pri]
lülüliillliiiiiiliiilii