Vaba eestlane , June 4, 1986

              '•Jr:
mm Ilmub 2 kwda nõdslas
kelmopäml |o reode/
Kolmapäeval, 4. juunil 1986 — Weinesday, June 4,1986
aaaagtBooaooaonatBOoeaaaoaBoaaoooBoasiaaa
a
0
oaaoaoaaaoffioaaooaaiooaDiioaaoasiooaavsp
n
D
B
Eesti Sihtkapital Kanadas juhatus oma töölaua taga. Pi
Kaius Meipoom, Hans Lupp, Henn Mäeste, Villem
o a Eesti Sihfk^plM.
(Algus lk. 1)
Laekur esitas eelarve,
oli tulude poolel $140.000, j a kulusid
$68.000, jättes loodetava kapitali
kasvuks $71.300. See summa on
eelmise aasta tegelikust laekumi­sest
palju tagasihoidlikum, mis
siiski ei tähendavat tagasiminekut,
kuid on tingitud teadaolevate lae-,
kumiste võimalusest. ESK vaatab
optimistlikult tulevikku.
Valimistel tuli valimisele vanuse
tõttu väljalangenud kaks juhatuse-liiget
ja esimees.
. : luhätuaseliikmed K; Menpo©m ja
Barald Teder valiti tagasi, saMu-ti
juhatuse esimees H . Lwpp.' •
Välisrevidendiks tagasi Toivo Kõ-helik.
ESK mitmesugustesse komitee­desse
järgnevad isikud: Toetiiast©
{komitee — Begina Heinar, Ilmar
Heinsoo, Emanuel Lepik, Edgar
Marten, Hannes Oja, Villem Noo-landi,
Valdek Raiend, Tarvo Too­mes.\
lamteermgaiite komitee: Ju­han
Künnapuu, Ilmar Martens,
Kaiius Meipoom, Aavo Kimmel,
Harry Rannala.- Hnfformatsioonlko-:
mitee: Karl Arro, Kalju Jõgi, Laas
Leivat, Enn Salurand, Andres
Sändmusfe k&hnd^t
0) Reedel, 13. ]mml kell 7.30 õ.
St. Pauli kirikus küüdidamose 45.
siastapäeva iumalateenistus.
® Teisipäevaa, 17. juunil kell 7.30
õJ Walter Hallis, Toronto Ülikooli
Taul. Juriidiline kõmate®: Ted Ro­land
Laan, Tõnis Laar, Hans Me-ret,
Ado Park, Ermi Soomet, Ha­rald
Teder, Tõnu Toome. Eevisjö-
Mkoimisjon: Gunnar Mitt, Mart Pe-del,
Erik Altosaar ja Henn Mäes-te.
Koosolekul algatatud küsimuste
all tõsteti üles A. Haavaniifs
Springmount Nurseries and Lands-caping
Ltd. küsimus. H. Lupp sel­gitas,
et äri kuulub ESK-le, ' kmd on
seaduste Järgi erafirma, miile
puhastulust on moodustatud A.
Haavanüdu nimelke ifond. .
K. Meipoom selgitas sihtasutuse
osa äri pidajana, nagu seda nõuab
Kanada seadus. V. Rein soovitas
tahvli panekut Eesti Maja seinale,
nende nimodega, kes on teinud an­netusi
ESK-le.
Läbirääkimiste alul andis H.-Jõe
üle A. Haavaniidule , .Lembitu
poiste käsiraamatu-' tänutäheks
Mo Liit iõiesfys • • 0 . (J.
il vasakult Harald Teder,
japraost Andres Taul.
Foto: Vaba Eestlane
tema fondist saadud toetuse eest.
Selle järel tõi A. Haavaniit esile
mitmeid puudusi praeguse aiaäri
pidamisel, millele H. Lupp vastas,
et äri väärtus on siiski tugevasti
tõusnud ja praegu on käsil maan­tee
laiendamine, mis toob teatud
eeldusi paremaks äritsemiseks.
ESK tahab teha oma pärima selle
pidamisel. Kuna vahekord EŠK ja
A. Haavaniidu vahel näib olevat la­hendamatu,
siis V. Rein tegi ette­paneku,
et antagu aiaäri A. Haava­niidule
tagasi või on juhatusel min­gi
muu plaan arusaamatuste lõpe­tamiseks.
Järgnenud juhatuse koosolekul
jagati ametid järgnevalt: esimees
Hans Lupp (valitudi peakoosoleku
poolt), abiesimees Kaius Meipoom,
sekretär Harald Teder, laekur
Henn Mäeste, juhatuseliikmed Vil­lem
Noolandi ja praost Andres
Taul, Juhatuse esindajaiks komi­teede
juurde V Noolandi — toetus­te
komitee, K. Meipoom — inves­teeringute
komitee, A. Taul — in-formatsioonikomitee,
H; Teder ju­riidiline
komitee ja H. Mäeste re-vi
kontsert.
9 • 99 ii
® Esmaspäeval, 23. Juunii kell
7.30 õ. Eesdi- Maja suures ja kesk-mnises
saalis YõoiSupüha ja
ttu.
Suyiharja-pidu,. kii 4 p.l. kontel»
aktus,:kell 9 ®. vatoaohuteateiTo
Teine Kanada mure on, et N . Liit
ei võiks arvestada Kanada tõendi­te
saamise eeskirju. On avaldatud
arvamisi, et neid tõendeid võidak­se
vabritseerida ja tunnistajaile
nende osad enne kätte õpetada.
Aga Makarov ütles, et sellist ar­vamust
ei saa olla, tema valitsus
on nõustunud iseseisvate tunnista­jate
kasutamisega, lubades steno-graafe
ning U a v a d tumnistajato ülckm-lamist
videoliisdistada, • msda
• enam muuta ei saa.
Delegatsioon võib ise korraldada
tõlkimist ja teha seda nagu nad
soovivad. Samuti võidakse tunnis­ta
jaile küsimusi esitada tavalisel
ristküsitlemise viisil milline prot­seduur
on sama kui Kanadas.
Ni liidu vastus neile tingimusile
paneb surve föderaalvalitsusele,
keS: on saaiwd Beschenes^e ko-
.imisjonsit nõudmise. neile antud
Sahhcimviioiis
Sõpetama iniiiiõl
PÄRUS - - ; N . Liidu füüsik
Sahharov olevat nõustunud vähen­dama
oma inimõiguste kampaaniat
ja lubas mitte avaldada oma seisu­kohti
läänemaailma ajakirjanduse­le,
kui Kreml lõpetaks tema sise-riigilise
eksiili ja laseks teda min­na
Moskvasse tagasi,; teatas'ta'^pe­rekond.
Sahharovi otsuse avaldas
tema kasutütar - T
vitsh, kes oli kaasas ema Jelena
Bonneriga Euroopas, enne kui Bon-ner
pöördus tagasi M. Liitu ja õrna
abikaasa juurde siseeksBili Gorkis-
§e.
Kyiistnik ^ n f s Yöffiim
0
0
0
B
0
o
D
0
O
a
a
a
a •
•
o
o
a
0
0"
o
0
•
•
0
0
0
0
0
0
0
e
0
0-
0
0
(
q
Q
0
: a
>
0
0
0
a
0
0
a
' 0
0
0
o
0
d
0
0
a
9
(E
B .
o;
D
0
O
Sl
0
0
O .
0
: O
0
0
0
0
0
0
0
0
•0
a
0
0
a
,a
a
n
a
d
9
d
m
a
B
. •)
B
o
0
o
• n'-,
o
o
o
0
a
a
o •
0
a
0
; o
o
o
o
o
o
o
i mul kord üks sõber. a Bi
Oli miil kord üks IÕSPUS sõber.
Ärkas igal hommikul rõõmust
kilavate silmadegia ja uinus õh­tul
patja naeru kihistades.^ Päe­vad
olid täis lusti ja melu. E i
häirinud teda kö(fi]iata laagriba-rakid,
ei pidevalt piinav suitsu­nälg
ega kõhu nurisevad mono­loogid,
kui söömaaja lõppedes
oli tunne^ et just nüüd võiks sel­le
mänguga tõsiselt peale haka­ta,
^i-.^v:--/
kadus too naerusuine semu mu
silmist. Kukkus juttude järgi ku­sagil
Kanada kolkas põlismetsa
Ipa^tama^ Mina jälle luhBiisin
mitu tuhat jalga maakamara all
kulda otsida ja nii see lugu käis.
Töölepingu lõppedes teadis kee­gi
rääkida^ et semu olevat edasi
jäänud Kanada laantesse sääske­de
pureda. Minust sai jällegi lin­navurle^
Aegajalt, oli tast isht-teist
kuulda, ent siis katkesid
needki uudiste narmad ja kuna
gisest supisaba kaaslasest
kuulda ei kippu ega kõppu.
Siis aga toimus Torontos
baaise eestlaskonna lokaalne
koondumine igasuguste massüri-tustega,
kaasa arvatud rahvusli­kult
meelestatud ja vanu kom­beid
austavad kollektiivsed kä-rakapildumised.
Seisin just ühel
taolisel simmani moodi oleinisel
pblituuri sabas, pilet käes, kui
tundsin õlal koputust. tJmber
pöördudes iiägin oma silmade
vasitellcaares jändrikku tegelast,
laup kipras ja nägu sünge nagu
Yanemuisel, kui laul viltii kis­kus.
Andis tükk aega tunnista^
da^^nne kui liia tolle IVia^^^
maa poja kivistunud näojoontest
leidsin kunagise sõbramehe nae-rukurdudejäljeraasukesed
ja sil­made
nurgist vaevumärgatava
lõbususe iva. Kunagisest naeru-kihlstavast
sellist olid aastad tei­nud
tõsise venna, kes sobis väli­muselt
aktusekõiielelaee ameti­ühingu
auliikmeks.
Ja ega ta jutugagi lugu pareBiiii
polnud. Püüdsin küll elustavate
vedelikkude abiga jutukivile õlga
alla panna, ent tee mis tahad,
veerema ma seda ei saanud.
Omaaegsest naljavennast olid
Kanada laaned välja keeranud
kidakeelse selli, kelle suust tuli
sÕiiu sama visalt kui kialu Sim-coe
järvest Kiskusime toda
keskustelud mõnda aega, eht siis
taipasime J/M mõlemad selle
mõttetust. Pobisesime vastavad
sõnad peolärmi ja läksime Bnõle-mad
oma teed. Kuidagi kahju
oli ja koju jõudes kobisin tusa­selt
oma urgu ning hakkasin as­ju
lähemalt lahkama.
Tolle ajude piinamise protses­si
jooksul jõudsin veendumuse­le
» ti väites, mis kõneleb ümbru­se
mõjust inimese kujunemisele
on oma tõetera sees. kunagistest
laagripäevade semudest, kellest
sul on jäänud meelde teatud
kindlaraamilised pildid, on aeg
ja ümbrus sageli vorminud hoo­pis
teistmoodi putukad ja neid
kohates tunnetad sageli, et sul
on nende uute väljaannetega ko­hanemisega
pisut tegemist; Kül­lap
tunnetavad nemadki sama,
sest eks olie sullegi üu^ pitser
laubale löönud.
Samast pesast väljalennanud
linnud on aastate jooksu erine­vais
paigus ennast ehtinud eri­nevate
sulgedega nägu üks
kunagine sõber, keda kohtasin
pärast aastaküihnete pikkust l a ­husolekut
Kalifornias. Tore se­mu
pidas vajalikuks mulle jälle­nägemise
rõõmu asemel kurta,
et ta lahtise auto karboraator
olevat hakanud streikima ja ta
pidi kasutama oma haise tava­list,
õhu jahutusega autot minu
ringisõidutamiseks. Või too ku­nagine
kaevikukaaslane, kes
oma isikliku autoga tuli muile
vastu Göteboi^i lennuväljale ja
saatis mulle hiljem Torontosse
bensiiniarve/ Ega minugagi lu­gu
teistmooilli pole. Tasun veel
praegu hambaid kiristades pan-gavõiga,
mis sai tehtud möödu­nud
ESTO aegu — mööbel ja
maja pidid olema tipp-topp
Roobist saabuvate külaliste vas­tuvõtuks
— ma teile, sotsidele,
Veel näitan, kuidas see heaolu-
Oma urus; pead vaeyates
jõudsin siis v^ndumusele, et te­gelased
kes naeruvääristavad mi­nevikus
tuianiist, \ peaksid oma
seisukohti revideerima. Tuleb
välja, et minevikus peitub see
jõuraasuke, mis aegade ja pai­kade
poolt erinäolisteks muutu­nud
tegelastest moodustaks jälle
vana semude kamba, mida oleks
hädasti vaja. Hinge tikkus tuline
kahjutunne, et ma oma sõbraga
tollel simmanil Seda joont pidi
ei käitunud. Oleksime siis kind­lasti
teistmoodi lahkunud — eri­nevad
küll, ent samas sarnased
—- kaugeile, põhiliste
haardes.
a
9
a
0»m
01
a
n
0
n
6
1>
'.fl
B
0
B
a
o
o
a
0
B
• 9
0
' e
a
'
fl
a
' t l '
o
a
' a
0 .
o
.B
'8 '
a
a
a
o
b'
' B'
• '
0
D
B '
B
n
a
• • •
•
o
a
0
B
. a
5
• a'
.. O '
B '
a
o
.:'B
a
; B .
a •
ä
o
a
B
0
.0
0
0
a
9
9
0
' 9
B
S
B
B-'
' B
B ^
. ffl
B
a
;• B •
e
0
B
» .
B'
«
0
'B
. O •
D
O
• '
0
•0
a
«
• D
a
a -
. B .
B.
a
.B
B
B
D
B
C
D
: ' B:
o
0
D
0
o
0
II
w
B
a
B •
B -
B'
a
o
B
B '
e,
a'
0
'B
B'.
,B.
'«
B
,s'
•
•
a
•'
s.
•'.
a
. •
n
n
B
0
o
a
B
0DoaBooBBoofflooeoomooibDooDoaiooaoDOiBob>oB
9 0 0 f) a -9
0?
29.: mail. peetud: Wintario.
sel, langes peavõit $200.000
nr. 0 578884, $1000 - 90266, $100 -
2298, $10 — • . i i l ja.tasuta• piletiraa-snd
konrollida - N . Liidu tõendeid.
Kanada valitsus lubas sel näda-teatada
võimalikust N. Liidu
tõendusmaterjali kasutamisest nat-vas-
•
KuKstnik Ants Vomm, kes aas­taid
on valmistanud Ontario H a -
ce'is külastajaile karikatuure on ka
tänavu asunud õrna kohale laste
külas. Ta on ilusatel iliiiadel viis
päeva nädalas, välja arvatud kol­mapäev
ja neljaDäev, kella 10-st
hommikul kuni kelja 8-ni.õhtM.-''
¥Ciheiis$e tillil
OTTAWA — Kanada ja teised
lääneriigid veetakse kaasa Uus^Me-remaä
ja USA vahelisse vastuollu
saare otsuse iile deklareerides end
tuuma vabaks tsooniks, ütlevad
vaidlusalusele küsimusele läheda­sed
diplomaatlikud allikad. USA
täieliku heakskiiduga on ka Inglis­maa
avaldanud diplomaatlikku sur­vet
Uus-Meremaale, et see tühis­taks
oma tuumarelvade vaba tsoo­ni,
millega keelati harjutused sel­les
piirkonnas USA
sõ
SALTII k
HALIFAX NATO Välisminist­rite
konverentsil Halifaxis avalda­sid
väiisminist;rid kartust, et USA
täidab ^ma ähvarduse, murdes
SALT II kokkuleppe tuumarelvade
piiramiseks ja ühinesid kõik USA
mõjutamiseks juba ette ebaõnnes­tumisele
mõistetud katsele. USA.
kaitses üksinda oma positsiooni,
et N. Liidu kokkulepe USÄ'ga on
oma kasutatavuse üle elanud ja
tuleks lõpetada, ^el oieyat veel
vaid sümboolset tähendust Euroo­pale,
kuid ei mängivat mingit rolli
• 4 Ö ,t .