Vaba eestlane , April 5, 1977

              m. 26 VABA EESTLANE tefe^val, 5. aprillil
>llige
rake
poole.
5ntque'
pBgutsesid Joban
lang, Arvi Mow
ISiin oli agaralt
>ksis Rannit (al-lega,
mille ta
La Jüri R^nmd-
5a, koid tema
tol ajal sport.
Udas ka kir jaaü-
|. Meenub Mrjan-zbergüe,
kes (fli
et noored teda
arvamisel, ei
häšfci ei selli,
iul „sooIasega^'
as väga seile
|3\oorte toetajaks
tahtsime t^a
ida, külastasi-loa
saamiseks.
|ie nõus. 011 sü-
Pahandas veidi
muusikalooja
e". Ta ei taht-sõhtu
Aötoo
„Ekstonla"
need austamis-lid.
Tammsaare
läinud koosviibi-tatel,
rääkimata
jatud kirjandus-teisigi
temale
^es ikka pmidus
Ps Vent ta välja
ptzberg, kes üt-
)ob ka sunnid
igavalt liiguta-
Jt austusaval-ta
ed pidanud.
(Järgn*)
Piiskop Rciydsepp
külastab ^ ' '
Puhkeval; 27. märtsil ametis­se
õanistatud piiskop Karl Raud­sepp
teeb oma esimese külaskäigu
Chicagosse, kus ta peab jumala-te^
istuse<^ EELK bücago Esime­ses
koguduses suur-reedel kell 6
õhtul ja ülestõusmispülial, lö. ap­rillil
kell 10 hom. 2618 N. falmaia
Avenue kirikus ja jutlustab EELK
Chicago Pauluifee koguduse kirikus,
2500 W. Wilšon Ave. ülestõusmis­püha
Jumalateenistusel kell 2 p.l.
Chicago Pauluse koguduses teeni­vad
veel kaasa prof. A. Võõbus ja
kog, õp. E. Pähn, Mõlemas kogu­duses
toimuvad ka koguduse nõu­kogu
koosolekud, milledest võtab
ka osa piiskop oma isõnavõtuga.
•Piiskop Karl Raudsepp, kes oli
varem Montreali e^ti Jaani kogu­duse
õpetaja, ja. Kanada praostkon­na
praost, on tuntud elava jutlus­tajana
jaguks tüsedamaid vaimse
pagasiga Vaimulikke eesti kiriku­õpetajate
peres.
Loodame, et piiskopi lähedälolek
Põhja-Ameerika" mandri eesti :ko-gudi^
tele ja nende külastamine
toob elavust koguduste ellu ja ai­tab
kiiremini lahencjiada kogüdiBs-tes
üleskerkivaid probleeme, mis
on eiesti kiriku huvides väga oluli­se
tähtsusega. Chicago eestlaskond
ootab põnevusega piiskopi külas-m^
mmm
on
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTÄR
Eoom 1912, Royäl Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLIS
• & •
PARK
Advokaadid-notaiid
3S5 Bay St., Šnite 401. EM, 3-4451
õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR.
CA.
Cbartered Accoontaiat
725 Don MiUs Kd. Sidte403
Ba^ Mills, Ontarl®
483-6308, 429-4944
i i i i i i i i i i
LEO KANN. DXo
DOCTOR OF CmROPRACTIC
212 Dinnick Cr.
Td. 489-0562
MM
Hea klaver on
elaaegni inveisteering!
Sunr valik ianduvai
hinnaalandasega.
Ka ri&ntimine.
'^aaäaval kõik mnoslka
iostramendid.
iliilUiHmiillHii iil li
HOÜSB OF RHJSIC LTD.
553 Queen St. West
Toronto, tel. 363-19G6
Immuniseerimine kaitseb lastehalvatuse, difteeria, leetrite,
punetiste, läkaköha, mumpsi ja teetanuse vastu. Eäikki nendele^
haigustele sageli vaadaitakse kui ,>lasteliaigustele**, ei de nad s ü ^
nü süiitud — leetrid näiteks võivad esile kutsuda unehaiguse
(peaaju haiguse) ja vaimse mahajäämise.
Ontarios hoolitseb tervishoiuministeerium vajalikkude vaktsiinide
eest ja teie Ontario HealthHhsurance Plan (OHIP) maksab
ärstidede tasu vaktsineerimise eest.
Kuid vastutus ünmuniseerimise eest — kindel hoolitsemine selle
eest, et lapsed oleksid kaitstud — jääb siiski teie kanda. Laske
perefconnaarstil oma lapsed immuniseerida. Või kui lapsed on
kooliealised, süs kasutage booli immuniseerimise programme
H ^ t h Unitsi korraldusel.
luniseerimine on kiire ja käepärane — sageli tarvitatakse
mitiie haiguse vastu kombineeritud vaiktsiine. Ning ainsaks ^
võimaluseks nende haiguste kontrollimiseks on nii paljude inim^te
imniuiiiseerünine kuivõimalik.
Teie Ontario valitsus teeb oma osa vaktsiinide muretsemisega
ning immuniseerisiiise eest tasumisega OHH^l kaudiii.
Tefc^e l a oma osa-—hooUtsege kindlasti sell^ et teie lapsed
Oli immumseeritud; Konsulteerige oma pereköimaarsti, tervishoiuõde
või kohalikku tervlshoiuametnikku.
Saadaval on tasuta broshüür „Immunization is your
responsibÜity^VmiUes kirjeldatakse, milliste hai
mülises vanuses teie oma lapsi peate immuniseerims^
Tasuta eksemplari saamiseks ki^jut^^
Health Resource Centre
Communications Branch
Ont^io Minislry of Health
Hepburn Block, Queen's Park
Toronto, Ontario M7A 1S2
Minister oi
«•xxx >;•"•. :• v
i4*X;*
Kasvatajad suvekodudes on tihti
õpetajad või noortejuihid sfeautli-kes
organisatsiocmides ja nende
juhatusel võtab ka iliksik laps
osa rahvuslikust kasvaitüisest.
Siin saaks ka lapse 'Õpetaja, fees
taHe kirja, teel õjjetust saidis,
oma õpilasega isiklikult tuttavaks
saada.
Lõpuks jõuame küsimuse juur­de:
missugune onõpetaja Ja noor-tejuihi
osa eestluse säilitamisel?
Vastuseks v õib .ütelda, et eesti
õpetaja ja noortejuhi idealism
koos lapsevanema panusega on
meie rahvusgrupi säilitajates siin
maapaos. Kuid aimastiisest ei ole
alati kiülMt, Vaja on ka teadmisi
ja oskust, et lapsiele õppimist
kergeks ja huvitavaiks *teh£t. Küsi-musidielt
saadud andmete koha­selt
on väikestes kaskusites töö­tamas
peamiselt kutseta õpeta­jad
ja nende hulgas seitse õpeta­jat
on olnud endised täienduskoo­li
lõpetajad. Need (kutseta õpeta­jad
on peamiselt lastevanemad;
kellel oanal on lapsi Isoolis; või
siis noortejuhid, kes töötavad ka
Uml algatusi eestluse
(Algus lk. 2) V dades hajutatult elavaid lapsi
, , . tMseks pereks Ja luues õlak-teeb
aga nmde laste opetamme j ^ ^ ^ ^ mi^miä alatiseks ühen-erilisi
raskusi. Puuduvad koge­mused
ja ka vastavad Õpikud.
Mõnes koolis töötavad nende las­te
õpetamisaks eri õpperühmiad.
Paheks on sünjuures see, et eesti
keelt mitteoskajad lapsed võivad
koolis mõjutada ka teisi Iwpsi,
sest vahetundidel toünub ' oma-vaheline
kõnelus inglise keeles ja
eesti keelt kõneldakse ainult siis
kui õpetaja juhtub pealt kuula­ma.
Soovitav oleks, et kodus iga
eestipoolne vanem ikõneieks lap­sega
püsivalt eesti keölt.
Täienduskoolist lahkudes, kui
ei leidu keskuses mõnda teist
rahvuskultuuri taotlevat tege­vusala,
millesse noor saaks en-nast
rakendada, algab noore
eest! keele oskuse tagasiminek.
Sellest on kahju, sest just sellel
ajal on lapse keeleõpplmise aeg
kõige viljakam. Ideaalne oleks,
ja seda tuleks kõigile soovitada,
et kõik.need noored, kes elavad
Torontole lähemal, astuksid To.
ronto täiendusk^skkooli oma õp­petööd
jätkama.
Mida teha nende eesti lastega,
kes elavad kaugel ©estlaste kes-kTuselst
?f^ Pv,e"^a 't af^ aaapspes õepveatna.e mMa\^t^^e V taotregamiüusa^t eiooniidneis-.
Olgadel, tald temal puuduvad i ^ ^ ^ j , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
kogemused ja miaterjaH õ p p e t ö ö ' y j^
läbiviimiseks. Kanadas võiks aga
õpetamist teostada kirja t e ä n. n.' . Kuid Mudlasti on kõils näinud
:„Kiri4iooli'* näol, mida''0imal ajal; . raskusi õppetöö edukal, kbiral-koolidirefetor
Ants Roos soovitas dMniseL -
ja andis selleks ka vastavaid Õp- „ „ .. ^ , . - -
pevihikuid välja^mesamete and. et õpet?>jato
jaiks- ja juhtnööride sa^Jai^ l^^^Sl^^^
oleks mõiü kogemustega õpetada, i ^tlu^amiseks on vaja-keliole
ka lapse tööd saetakse f ^ o P W f torraldamSnfe.
kontrolllmisalcs. See õpetamis- f on kinnitanud ka
m e c ^ on väga aeglane, kuid p a - ^ ^^^^d
rim^ tahtmi^ juures, on M k täienduskoolide õpetajad. Nor-võimalils
. . .niaalseisla oludes vaijavad õpeta-
On väia tähtis, et fe^ puutuks Ja iK^ort^uhid
kokku ja arendaks sõprusside. f P ? ! ^ ' . ^fJ^v^ ' ^ « 1 koi-meid
teiste omavanuste.eesti las- ^ . ^ g ^ ' ^ ^^tada kogemusi
tega. Laps peab leidma omMe ^^^^f^^^^^
kuuluvuse, et ta ei ole mitte ai-'.^^P^^f^^ ettevaMstamine
nus eesti laps m ? Ä i ^ . ja tebivm^^^
neidonpalju tood ja head koostööd kõikide
organisatsioonide ja üIssiÄe
Selleks annavad . suiurepärase õpetajate vahel. Scie korralda-võimaluse
eesti laste suvekodud mist ei saa panna ainult mõne ük-
Ja SeediSoTOs, kooE-/ siku isiku õlgadele, mid leian,
Palju eiBesetapmisi ja enesetapu
BONN — Lääne-Saksamaa ajakiri „Stem" toob üksikasju Jaapanis mõni aeg iseasi äraJküpa-nud
vene lenduri Viktor Belenko seletustest ÜIiendriiMde võimudele. Nagu nendest seletustesi
nähtub, on Venemaal rajatud suurel arvul võltsitud petlikke lennubaase, mis on mõeldud Ühend­riikide
luure eksiteele viimiseks. Tõelised lennubaasid koos lennukitega OE viidud samal ajal
maa aHa, Mis need oa ÜfeendriiMde võimalike riinnakute eest k '
Belenko mainib, et maaalustes
baasides elavad tuhanded mehed
ning need on ühendatud lennura-dadega
pikkade tunnelite kaudu,
mis on kirni 30 müli pÜKid.
Maa p ^ e on ehitatud tühjad
ehitused ja lennukite mudelid
lääneriikide satelliitide luure
AmeerBdaste andmetel on nad
pärast Belenko paljastusi avasta­nud
Hiinä-Vene piiril 134 sellist
petlikku lennuvälja.
„Stem" mainib, et Itn. Belenko,
kes maandus vene moodsal MIG-
25 tüüpi võifcluslennukil 6. sep-tenibril
Jaapani territooriumil,
on andnud CIÄ4e " väärtuslikke
andmeid Nõukogude sõjaväe mo-raali
kohta.
Belenko Mmütab, =et moraal
N. Lüdu sõdurite hulgas Sibe-ris
on väga madal, kuna elu on
karm ja sõduritelt nõutakse or-jalikku
sõnaküulamist.
Sellise elu tulemusena on 40-me-helistes
barakkides talvekuude
kestel igas kuus 2—5 enesetapmi­se
katset, maUedes paljud lõpevad
sitrmaga.
Siberis asuvad vene l^muväe-üiksused
on osaliselt varustatud
vanade ja võitluseilis kõlbmatute
lennukitega. Lejiduritele on an­tud
korraldus rünnata nende len­nukitega
hiina eesmärke eneseta-puaktsioonidega.
Belenko and­metel
on paremad ja moodsamad
verje lennukid Euroopa lennuväl­jadel
ja Venemaa sisemaal, moo­dustades
nutu 'kaitsevööndit
Moskva ümber.
Westhalml endised
luubelif
et korraldajaks oleks kõige sor
bivam E ^ t i õpetajate Ühing
Kanadas koos Toronto Eesti
Täienduskooliga.
õppepäevad võiksid toimuda
JoelJääru-Kivioja maa-alal ja sel­leks
on juba läbumkimisi ohiud
Tcr^onto Eesti Naissel^i juhatu­sega,
kes hoclitselss majutamise
ja toitlustamise eest. Sobivamaks
ajaks peetakse pikka nädalalõppu
augustikuu alguses, õppepäevade
teine osa võiks toimuda eeloleval
sügisel, kus saaks jälgida tegelik,
ku õppetööd kas Torcmito laste­aias
või täienduskoolis, millele
hiljem järgneks sri^telu ja loen-lÄeneval
maikuul täitub tim-tud
eesti koolimehe Jakob West­holmi
sünnist sada aastat. Sel
pullul peatuvad M U kõik endised
„vestu poisid" oma tegevuses
laias maailmas ning pühendavad
hetkeks oma mõtted nende kooli
asutajale ja endisele „direle".
Kuid kuna Ica kooli asiitamisest
möödus tänavu veebruariikuus 70
aastat, siis seda suurem on põh­jus
neid 'tähtpäevi väärM^alt mee­nutada
'ja kokkutulekuga tähista­da.'
• • ^ .'
Tallinnas leidis veebruarikuus
aiset mitteametlik „vestu poiste"
kokkutulek, nüüest võtsid osa ka
mitu endist õppejõudu. Olukorra
ja praistžllste võimaluäte kitsiku­se
kiuste, peeti siisiki hubane ja
meeleolurikas koosvübimine oona
endise ikooli ^utamisaja tähista­miseks.
^
Vabas maailmas on tugeivamaiks
eestlaste kantsiks kujunenud To­ronto
ja seega peaks „vestu pois­te"
iarv siin ka inehine olema
ning seetõttu on grupp eaidisi koo­livendi
mitmesit-setmest aasta^
käigust organiseerinud omavahe­lise
kokkutuleku lauj^eivaä, 23.
apriUilkell 6.30 p . l . E. Ü. S-ima^
jas, 905 Coliege Stroet. KUna sõja­päevil
liideti -üheks kooliks^ Ja­kob
Westholmi poeglaste güm-naiasium
ja TaiÜnna Prantsuse
Lütseum, siis loodame ka näha
endisi kooli^Mesid kp<»viibinaise^
Korraldav tolmifeond palub aga
laeisici esines kõnega
Idüada 3petd|ate3e::
Dr. Maia Pank-Mertz, kes töö.
tab iÕM>öjõuina Ohio State üni-versitys
Columbiises Ohio's, kõ-neies
Alberta õpetajate ühingu
kutsel Kanada õpetajate konve­rentsil.,.
• Kõne teemaks oü: ,,Strategics
f or Reaching the Adolescent
der". Konverents itoünus MacDo-nald
Hotelli aiidltooriiunis;v Ed-montoniš,
; Albertas.; Dr.: Maia
Pank-Meirtz'ilt on ilmunud mit­med
artiklid teaduslikkudes aga^
kirjades, samuti esineb -ta esmas­päeviti
mädios õpilastele.
t a töötab Columbiises alates
1972. aastast. Maia
on lauljatar Maret Panki noorem
tütar.-' . l •.
kõiki koolivendi ja -õdesid, kes ;
ravivad koosviibunisest osa võt­ta,
registreerida «nd: Endel Toi-ger
— #81-4346 (kmm 13. iap^^^
või Enn Salurand —465-2219
(EOKN büroo päsivaä) või Lembit
PiMberg 698-2638 (õhtuti).
Koosviibimisel tuleb ka arutu­sele
BaiBtlmo(Pe'is E^TO 76-1 alus­tatud
miõifce koolivendade-vahelise
bülletääni publitseerimiseks, mil­lega;
on juba esimesed sammud
astutud Ja msllise näidisproovido-.
ga saab kohapeal tutviineda Ka
'Ipodaime saada paar eksampiad
W^tholmi gpnmaasiumi 30. a.
juubeli albumit tutvunüselks. "
'••••/; L;;E.,.F.';-^^