Vaba eestlane , April 5, 1977

              VABA EESTLANE'' on
vabade eestlaste häälekandia
iiiiiiirrm
UmabZ korda nöcfafas
fei$ipciev@f |@ nefjo
Teisipäeval, 5. aprmü 1977 — Tuesday, AprU 5,1^77
NEW YORK — 300.000 efetevõ-test
Ameerikas andis 1976. a. eona
teeaiistiiijateile vabad rikäed tööaja
vsflmiselks. Tingimus bn, et tööta­da
ftuteb vähemalt 40 timdi näda­las,
ikuid kas teenistuja tuleb
tööle kell 6 lionunifcul või kedl 10
hanim&ull, see on itema enda
nmäraita. Erinevad tööajad on
kergenduseks lüMusummikule,
kuid suuröks soodustuseks ka.
töönistujaie, kes oma võimaluste
koihaselt võib valida tööaega.
T(X)tundide vaba vailiku allal tehti
esimesena katset Münchenis Mes-sariSchmidti
tehase 1972. a. ning
see osutus edukaks. Järgmisel
aastal alustati sellega ka USA-s.
Soovi korral võib teeoiistuja töö­tada
ka 10—'12-tundi päevas, saa­des
selle ai*v0l pH^eona nädalalõ­pu.
BOSTOI;T — Mõnel Massachu­settsi
autoteel 'linnade läheduses
on nõue, et suurel' lüfclusajail
paab autos olema vähemalt 3 või
ixÄem isikut. Määrus on antud
seepärast, et ühe inimesega autod
koormaksid iüga palju liiklust.
Keegi politseinik Bostoni lüMus-sõlmes
pani tähele, et ^ühel tööle­sõit
jad olid aiati ikenad tütarlap­sed
autos, kes alati kandsid sa­mu
rüdeid. Kuna naiste kohta on
see ebaloomulik, pidas poditseinik
•auto kirmi ja avastas, et autos
olid kaasasõitjateiks täispuhutud
kuanminuikud. • ' '
NEW YORK — Keskaegset voo-ruse^
rööd mainitakse ^maikord-selt
kirjalikes .ülestätoidustes
1403. Selle ada uurija E. J. Ding-wali
andmetel mõned keskaja
rüütlid olid asetanud voorusvöo
ka oana surnud naise niude üm­ber
matmistalitusel lootusega, et
nainie ei saa siis taevas abielu
rikkuda. ^
KALKÜTTA — Bangladeshi sa-dasnates
on vene Ikalalaievad ost­nud
üles suurel hulgal toiduai­neid.
On selgimüd. et nad varus­tavad
sellega India ookeanis
ristäevate. allveelaevaele meeskon­di.
Bangladeshi valitsus on lõpetar-nud
toiduainete müümisa -mm^
lastele. . ,
NEW YORK — Narkomaania
levik noorsoo hulg^ itekitab USA
üldsuses järjest suuremat äre­v
i l . Vastavalt narkootikumide
instituudi uurmgutele suitsetas
või suitsetab pidevalt marihuaa­nat
53% 18—25 aasta vanustest ja
22% 12—17 aasta ,vanustest
ameeriklaisbest.i 13% 16—25 aas­tastest
noortest ja 3% neist, kel­lel
aastaid cn 12—17, taiTvitab ko­kaiini.
J ... • • •
TORONTO — Tolliameti arves­tuste
järgi tcKxli möödunud aas­tal
Soomest igasugust feaupa
34.523.752 düdJari eest. Sellesse
kaupade lüuüka kuuluvad vabaaja
varustused nagu suusad, mida
toodi ^sse 2.3 milj. väärtusas ja
jäähökivaaiistet 3,3 müj. väärtu^
ses. Kainadi^ viidi Soome kaupa
16.826.477 dollari eest.
Nüüd, kus eesfi teatrid paguluses ora jõudnud 25. Ja 30. tege\Tisaasta piirile, on põhjust pilku
heita ka tagasi pagülasajastu esimeste aastate teatri ja vaimuelule. Lääne-Saksamaal Briti tsoo­nis
oli tüsedaks eesti kultuurielu keslmseksLüilbek ja esitatud pildil näeme ühte osa sellest heli-ja
lavakunstnike perest. Ees põlvitavad ;ifaan Villärd ja Rudolf Alari, kes kuulusid lauluansambli
„HeIi 4" koosseisu. Esireas vasakult: pianist Lea Lesta, sopran Elena Lepik, sopran Irma Käivet,
näitlejatar Lydia Voliu, näitlejatar ja lavastaja Mahta Söödor, pianist Erika Kalam, viiullkm&st<
nik Carmen Prii-Berendsen, Tj^umises reas vasakuSt: tenor Naatan Põld, dirigent Endel Kalani,
sopran Liidia Aadre, Paul Tammeveski ja Bruno Padjus. Viimased kaks -kuulusid -samuti „Hell 4"
koosseisu. •' *
Eestis ilniuv ,JRaIiva Hääl" esi­tab
huvitava loö nõukogude eM«
tustehnikast. Anname selle all­pool
edasi esitatud kujul. <
1976. aasta juulis valmis Nar-
Päris ilmaasijata see käik ei cä-nud.
Nüüd lubati aastavahetuste
liftid paika parina.
Kogu eelnev jutt tugineb kms-aluse
maya elaniku K. Neiise feir-.
vas Oru tn. 11 ühekaskorruseline jale. j
90 (korteriga elumaja. Ehitajaks i Võtsime ühenduse Narva Lin- •
oli Narva Üldehitustööde Trust, [na TSN Täitevkomitee kapitasl-
Inimesed, ikes pidid äsja valmi-/ehituse osakonna juhataja P.
nud majja korterid saama, olid i Aleksejeviga. Viimand ütles, ©t
üpris rõõmsad. See rõõm oli aga 1 too liftilugu on neüegi palju mu-.
üürike, sest juba korteriorderite' ret valmistanud. Juba 1975. ašis-jagamisel
tuli osal neist petWa/l tal telilis täitovkomitee Eesti
Nimelt jaotati välja vaid esimese ' N S V Kommunaalmajanduse Mi-vüe
korruse korterid. Miks siis nisteeriumi vahendusel 1976. aas-nü?
Põhjus iseenesest oü lihtne:' ta i l kvartaliks tolle elamu jaoks
majal puudusid liftid! Liftishah-! kaks lifti. Tehniline dokumeatat-tid
olid fcüU välja ehitatud, kuid sioon oli tehasele esitatud, leping
jalavaeva kergendajaid neis eda-: sõlmitud, kuid lifte ei saadud.
si4agasi ei" liikunud. Maja anti ekspluatatsiooni, iifti-
. Et kõrgemates kui vüekorruse-: shaätid jäid aga tühjalss.
listes majades on liftid ette näh-1 Narvalastel siiski vedas. ^JCoht-tud,
jäeti neijaülakomise(korte^ ia^ärve Unna TSN TäžterÄcomi-rid
esialgu tühjalss. Nende tule- tee Icapita^
vased elanikud sellega siiski ei' nõus oma liftid neile loovutama,
leppinud. Nad käisid korduvalt Kuid feui liftid juba. Narvas olid,
Narva Liana TSN Täitevkomitees ilmnes, et need Oru tn. 11 (maja
palumas, et neilegi koiteiorderid shalitidesse ei sobi. Lõpuks teli-välja
jagataks, lüõpuks itäitevko- i ti ,,Sojuzliftmonta2ihi" TaHimia
mitees otsustati: kui jalavaeva j jaoskonnast mehed, k ^ haikteid
treppidel ei põlata, lubatatese neil- liite ümber itegema. 'siis aga sel­gi
majja kolida. Liftid lubati käi- gus> et., . p o l e summasid a^e
Soome president ürho Kaleva Kekkonen on praegu paljude arvates asendamatu mees oma
kõrgel ametikohal, kuigi ta polMtillsed vastased ütlevad, et see pole Just nii ja et ka teiste partei­de
juhid võiksid samaliästi rüki juhtida. Ometi on U. E. Kekkonen'väga austatud riigipea |a o|eks
nagu uslmmata, et ta koolipoisina oü kooli ,,Sürm uks".
LOS ANGELES — Mees, te
ostis Ingüsmaalt üle Thamesi
jõe käiva silla ja vedas selle (tükk­haaval
Londonist ^Arizonasse cn
surnud 05-aastas8na Los Angle-
1/®8S. Mootoomagidega suurt ra­ha
teinud Robert J^cCulloch mak­sis
4%8. aastal 40-aasta vanuse
silla eest umbes 650.000 dollarit,
kui Londoni linn leidis, et sHd on
liiMuse jaolcs liiga kitsas. Mees
vedas 10.000 psast koosneva silla
Arizona feõrbas&3 ja kasutas kaks
aastat ja viis milj omt dollarit sil­la
uuesti koikfkuponeikuks üle Co-loriido
jöe. Londoni linnap^ kut­suti
silla avajaks 1971 ja see on
. muutunud pärast seda üheiks
soositumaks l^ismiobjektiks.
BUKAREST — Rumeenias on
a i ^ d kohtu alla arhitetete ja ehi­tusmeistreid,
kelle ehitatud ja
k<?nstrueeritud majad Bukarestis
maavärina puhul on kokku vari-
SfS^ud. USA hoiatus, et malavärin
võib jätkuda, on Rumeenia valit­suse
meelföst vale.
Umbes 60 aastat tagasi ilmus
Kajaani Lütseimii tormikeeris,
keda kuidagi ei suudetud taltsu­tada.
Siin ei aidanud õpetajate
antud hoiatused, päi^t timde
kinnijätanised ega kartserikaristu­sed.
Segaduste tekitajaks oli rioor
koolipoiss U. K. Kekkonen, kel­le
kooliaeg tuletab meelde
meie Joosep Tootsi koolipäevi,
ainult et viimane on ilukäpjan-düslik
teos.
Nende süütegude hulgas oli hei­detud
lumepallid, laimamine usu­õpetuse
tunni ajal, valetamine,
oma loaga hinnete muutmine,
ülbe sulitumine õpetajatesse vas­tamisel
ning tunni ajal kõrvaliste
asjadega tegelemine. Sel ajal oli
Soomes veel koolides kasutami­sel
fearistusraamat, kus on tulevi-kupolvedeie
jäädvustatud õpiläs^
te koolMiäimise aegsed pahandu­sed
ja igasugused trikid.
Igakord märgiti trukitud blan­ketile
eksija nimi, klass, karis,
tuse lük ja kestvus, põhjus ja
karistaja õpetaja ninU*
Kartserikaristuse puhul oli karis­tajaks
kogu Õpetajaskond. Blan­ketil
on märkus, imillal see õpilar
sele kätte anti ja imillal see pärast
kodus näitamist kodi itagasi too­di,
samuti kes karistuse täidevii­mise
juures valvas.
Selleaegsed Kajaani Lütseumi
õpetajad ei võinud arvata, kui
palju paliandust neile tuleb, kui
1911. a. augusti lõpul kooliuksest
saabaste kolinal sisse astus põtv-pükstes
poiss. Oli alanud 11-aas-täse
U'. K.Käkkoneni kooliaeg lüt-seuirhis.
Selles koolis oli M nii
palju sökeldusi, et aastaaja alul
peetavas karistusraamatus on
neid pikk rida jäädvustatud. Kõik
koerused on põhjalikult . kirjas,
samuti karistused, mis neiide
eest määratud.
Hiljem ;tuli seMe • süsteemi ase­mele
iga õpilase teatevihik, mi­da
kasutati kooli ja vanemate
vaiieüseks sidemetepidamiseks.
Urho K. Kekkoneni aegne kä-ristusraamat.
säilitatakse Oulu
maalcanna arhiivis, kust soome
ajakirjanik leidis huvitavaid and­meid
oma maa populaarse riigi­isa
noorusaastate kdita.
Väikese Ujiho esimme vemp on
registreeritud 1912. aastal, 18.
veebr, oli õpiliane U. K. Kekkonen
häirinud oma Itaaisõpaliasi
mise ajal. Tulemuseiks oli tund
aega kinnijäämist. ;
Vaevalt kalcs nädalat Mjem ta­bas
järgmine löök. Nüüd oli väi­ke
Urho olnud tunni ajal liiga
vallatu. Siit algas ringkäik. Võib
|kok!kuvõtlikult öelda, et Kekko­nen
on ikooiiajai oma vempude
eest teistust feannud vähemalt
30 tundi. Tema 'tempe vaadeldes
oh kergem lugeda neid, mida ta
ei teinud, kui millega ta hakkama
sai. Sellejuures ei olnud ta süski
teistele ohtlik ega ebasotsiaalne.
Ennem võiks teda tsdoomusta-da
kui väikest vallatut poissi
keUele olid Mtsad kooH mää­rused
ja sellal iisna k am kooE-
• kord.; • . •
üiks mäilkus, mis kirjutatud 16.
sept. 1913 ütleb, et kolmanda
Massi õpilane Ü. Kekkonen sai
karistada 'selle eest, et ta tunni
ajal era (kirja 'kiüjutas. Raskeim
karistus :aiga juhtus ta esimesel
gümnaasiumi aastal 1915: Kuuen­da
klassi õpflane U. Keikkonen
sai järjest kuus tundi kartserit
õpetalja hinnete muutmitse päraist.
Võltsimise eest sai ta 4 tundi ja
ül€!j^ud l ^ s tundi ülbe käitu­mise
eest. .
Juba kõhn aastat varem oli ta
esimest korda saanud tunda kart-seri
õudsusi, seekord kolm tundi
õpetada häirimise ja valetamise
eest. -, •
Võibolla põhjustas Kekkonen
oma õpetajale halle juukseid ja
mõnele koguni kulupea.
Kokku võttes on U. K. Kekko­nen
saanud toistada lärmi tege­mise
eest larast M a helissmist,
õpetaijate ignoreerimise e^,
muude tööde tegemise eest tun­nis,
õpetajate korralduste tähele
panemata jätmise eest, tunni
ajal r^ahutu käitumise eesti, hili­nemise
eest võimlemistundi, se­gamise
eest usuõpetuse tunnis,
lumepalli heitmise eest, ninakate
vastus eest, saksa keele vihu
unustamise eest, ilma vihilmta
kooli tulemise eest, tähelepane­matuse
eest tunnis, ülesannete
tegemata jätonise eest, õpetaja
segamise eest, valetamise eest,
sobimata esinemise eesit ja oma
jutuga õpetaja töö
eest.
Need on ainult üks osa ta pi­kast
karistuste loetelust.
Sellise oluikorra tõttu dii ta
I hoolsus alati madal, õpetejad pi­dasid
pareanaks teda karistada ja
märkida madala hoolsuse hinde­ga..
Näitoks neljandasse klassi
pääsemise tunnistusel on U. K.
Keikkoneni hoolsust ja tähelepa­nelikkust
märgitud väga madala
hindega. Ahiult uhel teisel ..san­garil"
d i vaiatav number'nõrgem.
Ainehinnete järgi Kekkoiien ei
ohiud halb õpilane, pigem kesk­misest
parem. Ta libises loamu-libu
andekusega kergesti läbi Ka­jaani
Lütseumi, igal aastal erine-va
klassiga, üliõpilaseks sai 1919
maikuu viimasel päeval.
Keikkoneni lahltumise puhul
vaevalt keegi Kajaani Lütseumi
.kergendusiest ohkav- õpetaja võis
ette ikujutada, et 'Kauhu-Kekko-nen
(Hirmu-Kekkonen) võib
kord tõuäta sell© maa kõrgeimale
võimüpostiie. Sellesamast vihjet
oleks peatud selle ^andi suuri­maiks
aneikdoodiks, pealegi puu­dus
iSoomel iseseisivus.
Hiljuti pidas: fresident U. K.
Kekkonen Soomes kõne, kus ia
õhutas Soome koolilapsi mee­nutama
kunagist kooUdisisi-pliini,
selle tähtsust ja vajalik­kust
ning õpilaste kohustusi.
Sel ifcoiiral Keikkoneni vihasemad-ki
vastase^ ei i^aanud teda süü­distada
asjatundmatuses vöi et
tal puudusid sel alal isiklSkud ko­gemus.
ma panna novembri alguseks:
;Nüüd said tühjadest korteritest
hubast kodud.
.Möödus kuu, teine. Saabus det­sember,
aga ei mingit muudatust.
Ja jälle käisid elanikud oma häda
kurtmas Narva Linna TSN Täi­tevkomitee
ikapitaialehltuse osa­konnas,
kes cn tolle maja tellija.
Ämeerlkci eajalelif k!r«
fytab Äleksis Rdüiifisf
Möödunud aastal alustas New
Yorgis ilmumist uus päevaleht
„The News World", mis oma
moodsas trükipildis, osa loomuli­kes
värvides, on värske ja hästi
toimetatud. Oma 11. märtsi numb­ris
„Profile Origin" leheküljel on
toodud peagu kolmveerand-lehe-küljeline
fotodega täiendatud kir­jutis
raele luuletajast Aleksls Ran-nitist
ja tema tööst Yale'i ülikoolis
pealkirjaga „Reaching lor' laagtia-ge
o! common human 3
Välismaa naistööüne Sater.
maal käib 'tehase kontoris igal
nädalalõpul palka võtamas ja kir­jutab
Äti allkirjana kolm risti,
ühöl päeval ikirjutab ta aga risti­de
asemel kolm nulli. Aanetnik
küsib, miks ta nüüd teisiti isirju-tab.
• ,^ ••
,3Äina nüüd abielluma. Minul
uus nimi!" :
Noorpaar astub kullasepaärisse.
Äriomanlk laob hu3k sõrmuseid
ja käevõmsid letile. Proua vaa­tab
üht ja teist hinnalist eset, ku­na
mees samal ajal otsib närvi­liselt
tasfeutest. Lõppeks mees so-häirlmise
sitatab naisele midagi kõrva.
Proua pöördub poeomäniku. poo­le
ja ütleb:
„Meie .'tuleme mõni teine kord
tagasi. Minu mee® on, nagu sel­gub,
rövcHvri koju unuistenud."
Kirjutises antakse ülevaade A.
Rannitit elust, märgitakse tema
päritolu Kallastelt, kirjeldatakse
tema õpinguid ja luuletajateekon-da,
kes cn kirjutanud eesti keeles,
kuid kelle luuletusi ja esseesid oh
tõlgitud mitmesse keelde. 19S4. a.
valiti ta Ibtemational Academy of
Arts and Letters liikmeks. Aastast
1961 on 'ta olnud Yale'i ülikoolis
slaavi ja Ida-Euroopa kirjanduse
kuraatoriks ja . õppejõuks vene
ning ide-euroopa keäte alal.
Kirjutuse juures on toodud Ran-niti
kalligraafilise kästoja näide,
iiks tema luuletus inglise keeles,
mille on; tõlkinud Henry L. Lyman.
Rarniit^ ise märjgib kirjutises, et
oma luule ainevalikus on teda
emm mõjutanud kodumaa. Artiklis
tuuakse esile 'ka „ Arbu jäte" luule­tajate
grupp Eestis, kus Eannit oU
üheks liikmeks. Kuna ta luules on
võrdlemisi palju saadud inspirat­siooni
graafilisest kunstist, siis ta
ütlebki, et sfelles on teda mõjuta­nud
eriti just Eduard Wiiralti loo­ming,
kelle töö„Põlev põõsas" on
kirjutuse juurde lisatud.
Artikkel on varem ihnunud Yale'i
ülikooli ajakirjas ,Alumm Magazi-ne"
a. aprillikuu numbris.
töö eest tasumiseks! Aitahi eest
pohiud ,;Sojuzliftmontazäii" Tal-,
linna jaoskond muidugi oõus
tööd lõpetama. Nü jäigi l^up toit-ki:
töömehed isõitsid Tallinna ta­gasi.
•
Liftid, müle hankJmineL pole
lihtne, lõpuks muretseti. iJäreli-
•kult üle (koera saadi, kuid ülo sa­ba
enam mitte. Kas pole siin siis­ki
tegemist ükskõiksusega? Võib-olla
unustati vahepeal ära, et Oru
tn. 11 maijas elatakse juba möö­dunud
suvest saadik? iKas tõesti
ei olöks leidunud olukorrale lüi-remat
lahendust? Samas tassub
meenutada, et Om tänavale ei
ehitatud mitte Narva esimest
kõrghoonet. Niisuguseid maju cn
linnas mitmeid ja neis kõigis ju
lifitid sõidavad. Järelikuit peakis
tellijal liftide saamise ja paigal­damise
kogemusi juba dema.
Nüüd; on P. Atetejevi jutu järgi
vajalikud summad' oleonas, i Ela
meistermehed on uuesti tööle
võetud. Millal aga iitfide ümber­tegemine
iõpefcatakse ja millal
majarahvas neid kasutama võib
hakata, selle tähtaja jättis F.
Aleksejev kabjufes umbnÄä-seks.
Kuid majaelanllmd oota­vad.
.. \
¥ÄBA lESTLANf
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella &-4ni.
Telefomd: toimetus 3M-7SSa
talitus 3€4-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja Ä-3316
maakeralt
Ohios üks neegrist terjx)rist
võttis pantvangiks politseikapteni
ja nõudis, et valged inimesed ava­likult
vabandaksid nende palia^
tegu-de eest, niis nad on teinud
neegritele 1619—1977. Terrorist
oli saanud õhutitst ilmselt televi­sioonifilmist
„Roots", mis kuju­tab
nöörgit© orjaaega.
Hiljem terrorist nõudis, et val­ged
inimesed peavad silt planee­dilt
lahkuma või «kui nad seda ei
tee, süs nad peavad põletama
ära kogu oma raha. Lõpiieks ter­rorist
nõustus valget poiitseiniik-ku
vabastama, kui president Car-.
ter tems^a telefoni teel teõn^^b.
vSetolsse vasto:
nädala esimesse ajälgite teini
^masp. homm. kelia ll-ni J a
nädala teise ajaldite hasi k i -
map. homm. keHa n-vi.
KUULUTAMINE
VABA E E S T L A S I S . ;
on tasuv ajad^ laialdase
leviku iötUi.
Knsslatast^ hinnad:
üks toll ühel veend _-_ $8.—
esiküljel $8.S0
tagaküljel $3.25
• KUULUTUSI VÕTAVAD •
^- VASTU:';
1. Vaba Eestlase tsdižns
i 3 5 f ecumð Stre^
Telefoii 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.G, Torontos, Ost.
Talitus väljaspool tööaega: •
Helmi liivandi 251-6495
2, Mrs. Leida MarSey ^ ^
149 Bišhop Ave.
Willowdale, Önt.
Telefon: 223-0080
„Vaba Eestlases" ikiunud
Tommy Tömspni fotosid saab
tellida taEtuseU või fel: 428-
4558 ja 461-69a