1987-12-17-01 |
Previous | 1 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Secondl dass' mml
registration number
Nr. 94 (3386) X X X V I aastakäik
IGAL TEISIPÄEV
JANEUAPÄ^
OEÕ>
Neljapäeval, 17. detsembril 1987 - S December 17,1987 Üksiknwnbri hind 75 tenta
1987. üo i
^9 Ja see sündis^ ei keiser Augustus andis käsu Mes': -
kirjuda kogu maailm , ... Ja siis läks ka Joosep Galileasi
Naatsareti linnast üks Juudamaale Taaveti linnaj mida ,
hüütakse Petlemmaks . . . ühes Maarja oma kihlatud nai-
• sega^ kes oli käima peal. ' ' .
Luuka 2 / 1 -5
Üleskirjutaiime, tänapäeva ja kutses' esik vaslepainiiD selli- vad nad .oma sammud linnast
rahvaloendus, oJi vanas organi- sesse üleskirjutamisesse, oli välja avarate karjamaade poole.
ja raskusi teMtay korral- Ja^ s^^^
„ _ „ kasutasid oma looma-oma
seeritud ühiskonnas, eritii aga
Mooma maailmariigis üldiselt
tuntud j a kasut^itud viis ülev
te saamiseks rahva arvust, s Ä lokaalne rahvasterännak, mis puhul,
koosseisust j a maJaiidusMkust kutsus esile pajjü
teenis see
spna ega
liigutus ei aja neid tagasi, sest
Puudus igasugune rändurite koobas on
täpseid andmeid keisri maksude
olid
Tuhandete lisa^inimeste
mine linnades
Jrju sõjaväkke kut
sutavatehoQrte meeste kohta.
Gensüs^ nagu roomlased s^^ natamatu olukorra,
ise kutsusid, leidis aset iga 14
aasta järele. Selle alla kuulusid
kõik rooma
niaf Gaul, E^l
Palestiina.
Sellise loenduse Sä
primitiivne, eb^^
hõiidev. Kirjaoskajate^
olr väga madal j a see^^^
ära rahva informeenniinelürjä-^^^^'^^ vahe on
jstiis teedel — teeröövlitele heintega täi
9 591
Lan-isegi
joogiveest.
' Selles kaoses ön; Naätsaretist
teel Petlemma poole ka: Joosep
Nende olukorda ras-:
veel see, e( Mäaija on
väd avasüli vastu
Ja.siin
oma esimese.; poja
mähkis Ta mähkmetesse j a asetas
Tä sõime, sest neil polnud
muud:aset mjyas.";^^^
•Lähedal vž „
õitses ja Issanda i
liku teadaande teel. Oldi sunnitud
kasutama suulist iriformat- kesd^^^
;siooniv misiagaei;ulatanud im- P^ema umbes paärnä
peeriumi igasse nurka,^^^^s^
ja Eraldatud ja käuge-alad.
Ma suhtjisid valluta-isegi
;Pah^
Roomast saabuva-- isegi; ' k i i r i sõiMusõnä.
aga ;paev; lapse .sün- leiate lapse; mähitud ja; sõimes.
Iisraeli !teede-^-m^
juurde jä leidsid kõik olevat iiii,
nagu ingel neile oli kuulutanud.
Ja hardumises kummardasid
nad vastsündinud lapse ette.
ga; arvestades
"Maarla
Babylooniast iäänersuünas'teele
meest.^
'asi
Ja m§i siima metsa 9
O « 0
anasoiia; ütleb, et mets on
vaese mehe kasukas, Ja^^^m
saab sooja koguni kolm korda —
esiteks kui sa puid lõikad, teiseks
kui sa need koju vead ja kolmandaks,
kui need koldesse paned. Ja
kuidas sa metsa hõikad, nõnda
mets vastab. . ;
Vähestel rahvastel on metsaga
seotud vanasõnu jä rahvatarkusi.
Meil ön. Need on aastatuhandete
pärimus, sest ajaloolisel ajal ja
kaua enne ajaloolist aega on meie
koduks olnud Põhja-Euroopä metsavöönd.
Metsalist päritolu saab kontrollida
ka tüüpilise eestlase
kehamõõtmetega. Meil on siin
anglosaksi põhirahvastikuga maal
raske sobivaid jalatseid leida.
Meil labajälg on varvaste juurest
lai ja jala sild on kõrge — tüüpilised
inetsarahya jalad. Kanadia indiaanlastel
on kaks põhilist mo-kassiini-
tüupi: metsa-indiäanlaste
ja lag^ndiku-indiaaiilaste omad.
Metsarahvastel on kõrged labajalad,
lagendikel lamedad. Kumbki
nõuab erinevat jalatsit:
Mets ei ole aga jäänud mineviku
pärandiks, vaid ön olnud koos
meie rahvaga ka siis, kui metsast
oli kolitud selle servale ja
alemaadest tehtud põldu ning laas-metsi
kariamaadeks. Eesti
ajal
vähemasti kaks korda jäägitult hävinenud,
kui poleks olnud metsi,
soid ja soosaari. Vene-Liivi sõjas
tehti lagemaadel võrdlemisi puhas
töö. Sheremetjevi kuulus Põhjasõja
raport Peeter Pervõile koera
haukumisest ja kiike laulust, s.t.
elu totaalsest hävitamisest Eesti-jä
Liivimaal, oli lagendiku jutt. Metsades,
kus eestlased endid varjasid,
laulsid kuked ja haukusid
koerad, kuigi poole häälega^ Mets
aitas meid edasi.,
Kui mina kuulen lagendiku
rahvaste jumalasõna mägede
poole vaatamisest, siis ma mõtlen
nende mägede asemel metsa, kust
Jumal meile abi on saatnud;
Soomlased ja eestlased olid
viimases suures heitluses head
metsaspdurid. Satelan^ tundis end
julgesti lageöciikul ^eestlame kiitis
lagedat. Nõnda siis n^^
saadetigi. Aga need kuulsad ven^
partisanid, kes opereerisid peamiselt
metsades? Vähe piinlik on
tunnistada, aga praeguses läbilõike
Süur-venelases on peaaegu
50% ümberrähvustunud soome-ugrilast/;
Nagu sedagi, et Ribben-tropi
kaas-kaabakäs Mölotov oli
meie permi-hõimlane Skrjäbin^
Metsavendlus parast Eestimaa
tesse korraldustesse.
Mis sveel
I ele jd ärisSprädek
Meeleheites, viimane jouraas . ürikute uurimiste: põhjal • olfd •; g luftslifm
segadust :^Ästii 9 .supna- (Mrg;ik.::2)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871217 |
Description
| Title | 1987-12-17-01 |
| OCR text | Secondl dass' mml registration number Nr. 94 (3386) X X X V I aastakäik IGAL TEISIPÄEV JANEUAPÄ^ OEÕ> Neljapäeval, 17. detsembril 1987 - S December 17,1987 Üksiknwnbri hind 75 tenta 1987. üo i ^9 Ja see sündis^ ei keiser Augustus andis käsu Mes': - kirjuda kogu maailm , ... Ja siis läks ka Joosep Galileasi Naatsareti linnast üks Juudamaale Taaveti linnaj mida , hüütakse Petlemmaks . . . ühes Maarja oma kihlatud nai- • sega^ kes oli käima peal. ' ' . Luuka 2 / 1 -5 Üleskirjutaiime, tänapäeva ja kutses' esik vaslepainiiD selli- vad nad .oma sammud linnast rahvaloendus, oJi vanas organi- sesse üleskirjutamisesse, oli välja avarate karjamaade poole. ja raskusi teMtay korral- Ja^ s^^^ „ _ „ kasutasid oma looma-oma seeritud ühiskonnas, eritii aga Mooma maailmariigis üldiselt tuntud j a kasut^itud viis ülev te saamiseks rahva arvust, s Ä lokaalne rahvasterännak, mis puhul, koosseisust j a maJaiidusMkust kutsus esile pajjü teenis see spna ega liigutus ei aja neid tagasi, sest Puudus igasugune rändurite koobas on täpseid andmeid keisri maksude olid Tuhandete lisa^inimeste mine linnades Jrju sõjaväkke kut sutavatehoQrte meeste kohta. Gensüs^ nagu roomlased s^^ natamatu olukorra, ise kutsusid, leidis aset iga 14 aasta järele. Selle alla kuulusid kõik rooma niaf Gaul, E^l Palestiina. Sellise loenduse Sä primitiivne, eb^^ hõiidev. Kirjaoskajate^ olr väga madal j a see^^^ ära rahva informeenniinelürjä-^^^^'^^ vahe on jstiis teedel — teeröövlitele heintega täi 9 591 Lan-isegi joogiveest. ' Selles kaoses ön; Naätsaretist teel Petlemma poole ka: Joosep Nende olukorda ras-: veel see, e( Mäaija on väd avasüli vastu Ja.siin oma esimese.; poja mähkis Ta mähkmetesse j a asetas Tä sõime, sest neil polnud muud:aset mjyas.";^^^ •Lähedal vž „ õitses ja Issanda i liku teadaande teel. Oldi sunnitud kasutama suulist iriformat- kesd^^^ ;siooniv misiagaei;ulatanud im- P^ema umbes paärnä peeriumi igasse nurka,^^^^s^ ja Eraldatud ja käuge-alad. Ma suhtjisid valluta-isegi ;Pah^ Roomast saabuva-- isegi; ' k i i r i sõiMusõnä. aga ;paev; lapse .sün- leiate lapse; mähitud ja; sõimes. Iisraeli !teede-^-m^ juurde jä leidsid kõik olevat iiii, nagu ingel neile oli kuulutanud. Ja hardumises kummardasid nad vastsündinud lapse ette. ga; arvestades "Maarla Babylooniast iäänersuünas'teele meest.^ 'asi Ja m§i siima metsa 9 O « 0 anasoiia; ütleb, et mets on vaese mehe kasukas, Ja^^^m saab sooja koguni kolm korda — esiteks kui sa puid lõikad, teiseks kui sa need koju vead ja kolmandaks, kui need koldesse paned. Ja kuidas sa metsa hõikad, nõnda mets vastab. . ; Vähestel rahvastel on metsaga seotud vanasõnu jä rahvatarkusi. Meil ön. Need on aastatuhandete pärimus, sest ajaloolisel ajal ja kaua enne ajaloolist aega on meie koduks olnud Põhja-Euroopä metsavöönd. Metsalist päritolu saab kontrollida ka tüüpilise eestlase kehamõõtmetega. Meil on siin anglosaksi põhirahvastikuga maal raske sobivaid jalatseid leida. Meil labajälg on varvaste juurest lai ja jala sild on kõrge — tüüpilised inetsarahya jalad. Kanadia indiaanlastel on kaks põhilist mo-kassiini- tüupi: metsa-indiäanlaste ja lag^ndiku-indiaaiilaste omad. Metsarahvastel on kõrged labajalad, lagendikel lamedad. Kumbki nõuab erinevat jalatsit: Mets ei ole aga jäänud mineviku pärandiks, vaid ön olnud koos meie rahvaga ka siis, kui metsast oli kolitud selle servale ja alemaadest tehtud põldu ning laas-metsi kariamaadeks. Eesti ajal vähemasti kaks korda jäägitult hävinenud, kui poleks olnud metsi, soid ja soosaari. Vene-Liivi sõjas tehti lagemaadel võrdlemisi puhas töö. Sheremetjevi kuulus Põhjasõja raport Peeter Pervõile koera haukumisest ja kiike laulust, s.t. elu totaalsest hävitamisest Eesti-jä Liivimaal, oli lagendiku jutt. Metsades, kus eestlased endid varjasid, laulsid kuked ja haukusid koerad, kuigi poole häälega^ Mets aitas meid edasi., Kui mina kuulen lagendiku rahvaste jumalasõna mägede poole vaatamisest, siis ma mõtlen nende mägede asemel metsa, kust Jumal meile abi on saatnud; Soomlased ja eestlased olid viimases suures heitluses head metsaspdurid. Satelan^ tundis end julgesti lageöciikul ^eestlame kiitis lagedat. Nõnda siis n^^ saadetigi. Aga need kuulsad ven^ partisanid, kes opereerisid peamiselt metsades? Vähe piinlik on tunnistada, aga praeguses läbilõike Süur-venelases on peaaegu 50% ümberrähvustunud soome-ugrilast/; Nagu sedagi, et Ribben-tropi kaas-kaabakäs Mölotov oli meie permi-hõimlane Skrjäbin^ Metsavendlus parast Eestimaa tesse korraldustesse. Mis sveel I ele jd ärisSprädek Meeleheites, viimane jouraas . ürikute uurimiste: põhjal • olfd •; g luftslifm segadust :^Ästii 9 .supna- (Mrg;ik.::2) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-17-01
