1983-10-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
latiõnal L I J M ^ J T 5S253
Gon. Acqulsitions Soction
Second dass EBiaSl
iregistradoo nmnber S T L Ti H H M U B I G A L TEISIPÄEVAL
J A N E U Ä P Ä E V A L
Nr. 75 (2996) XXXD aastakäik NdSapäeval, 13, oktootell, 1983 Iniittsdäy, October 13,1983
ma
Üksiknumbri hind 70 cwä
Eesti ¥abafiigl.,k^ Aarm^ Mo®sl sömavSM ÜlemaailMse EeslS KeskiiB®ii&ogiB Tälskogis toösde-sioonid
on praegu võfcmepositsioo-nis
maaihna juhtide ja maaihna
avalikkuse valgustamisel kogu eesti
rahva ühistest taotlustest.
Selles seoses lausus üks hiljuti
ärakaranud eesti vabadusvõitleja
oma hinnanguna järgmised sfõnad:
»Y'ümast& aastakünmete jooksul
on eesjU rahva ajaloo lehe^
külgedele jäämise kiisimise lahendamise
raskuspunkt Eeisti
pinnalt tmiduvalt lääne poole
Mul on hea meel tervitada Üle-maaihnse
Eesti (Kesknõukogu
Täiskogu Eesti Vabariigi välisesinduse
ja peakonsul Ernst Jaaksoni
poolt — ja alla kriipsutada ÜE-KN-
i juhatuse ja peakönsulaadi
kauaaegset head vahekorda ja viljakat
koostööd, mille eesmärgiks
on .Eesti Vabariigi suveräänsuse
de facto taastamine.
Kui 1944. aastal raudne eesriie
laksatades alla läks ja jagas' eesti
rahva geopoliitiliselt kabte harru,
oli mõlemal harul ometi selge, et
meil tuleb Eesti riigi ja rahva õiguste
eest edasi Võidelda.
Nõukogude terrdrihaaidest väl-
^pääsenud kümnendik eesti
rahvast võttis omaks, et tema
f üha kohustus on võiÜusUppu
edalsikaitida, relvaks tõe tmmis-
• tamine,;-; ^ . -y^-^'^
OÜ endastiniõistetayaitt selge, et
need, keliel on v ^ a l u s i tähelepanu
juhtida meie rügilejä rahvale
tehtuäiildcöhtule, peavad selleks
alati valmis olema.
Nii prgaiiiseerisime endid, tih^^^^
dasime oma vaimsed ja ainelised
ressursid, jaotasime tööalasid, ja
peame jätkuvalt nÖü ja. j a g ^
kogemusi^ et aga skavutada optimaalset
efekti,, igaüks oma uue
asukohamaa juhtivate ringkondade
valgustamisel, ja võimalikult ka
rahvusvaheHses ulatuse^. Neid
fäüdlusi koordineeriva keskorganisatsioonina
tegutseb 1955. aastast
Ülemaaikone Eesti Kesknõukogu.
Kui 1960-ndatel aastatel avanesid
mõningased kontaktipidaniise
võimalused kaasmaalastega okupeeritud
Eestis jä mõnedel osutus
võimalikuks Eestit küiastada, hakkas
nn; ^ liberaalide hulgas kpstoaa
ka teisi hääli pagulasorganisatsioonide
juhtiva rolli kohta.
Ibonüati, et meie rahva valdav
(D>sa elafe Eeirtis, olgu^ nõukogude
snrve^^^^^ Eesti
piiinal, eestikeelses ühis
'' ja eesti kiJltirari^^^ Ä arenda-,
Vmas.' • :
mistest.
Seejuures oa meid ühest küljest
julgustanud mõningad edusammud
eriti viimastel aastatel -
rahvusvahelisel foorumil: Eesti,
nagu ka meie kahe naabermaa
enesemääramise õigus ja sellele
kaasnevad küsimused on võetud
päevakorda mitte ainult mõne
meie uue asukohamaa parlamendis,
vaid ka Euroopa-parlamendis
ja pääsevad loodetavasti ka Ühinenud
Rahvaste töökoosolekutele.
Samaaegselt oleme korduvalt
saanud kinnitust mitmete lääneriikide
valitlsaste poolt, et nad
jätkuvalt tunnustavad Eesti Väa»
bariiki suveräänse rüginao
Nende avalduste taga seisab teadagi
pidev informatsioonitöö E. V.
peäkonisulaädi, mefe keskorganisatsioonide
ja mitmesuguste rahvuslike
ühingute poolt.
Teisest küljest oleme jwdevalt
saanud julgustust oma rahva liikmetelt
okupeeritud kodumaal, kellel
on olnud võimalust ja julgust
oma arvamust avaldada, mitte ainult
perekonna ja sõprade ringis
või anonüümselt^ vaid viimastel
aastatel isegi päris avalikult palvekirjades,
mis on läkitatud nii võimuritele
Kremlis kui ka rahvusvahelistele
organisatsioonidele ja
sihnapaisftvatele riigimeestele IM^
nes.
Kogu eesti rahval on meie riigi
ja riiklike organite taastamise küsimuses
ühised taotlused, hoolimata
sellest, kas ttie elame nöukogur
de terrori haardes või vabas demokraatlikus
läänes.
mille tõttu teie vastavalt suunitletud
t&gmis on omandanud erilise
tähtsuse."
Ülemaaihnse Eesti Kesknõukogu
kui rahvuslikku välisvõitlust
koordineeriya keskorganisatsiooni
tegevusväli järjest suureneb. Möödunud
aasti täiskogu ; võttis uue
liikmena vä stu Belgia Eesti Seltsi
ja täna tu] eb kaalumisele Pariisi
Eesti Seltsi vastav sooviavaldus.
ÜEKN-iga vaimselt liitunuks võiks
kindlasti lugeda ka Kodu-^Eesti vabadusvõitlejad
ja kesrteab,
võib-olla saabub kontaktide tihe-nedes
kunagi nendeltki sooviavaldus
liikmeks astuda. On ju nii,
et eesti rahval on ühine eesmärk
— ja selle eest võitlemisel ärgem
hetkekski kaotagem lootust: Ühenduses
on jõud.
1. ja 2. oktoobril toimus Kotkajärvel
koosolek. Pildü peakoosolekust
Eesti Skautide Malev Kanadas ja Eesti Gaidide Malev Kanadas aasta-
Kotkajärve peamaja esisel. Foto: E. Aleve
MOSKVA - N. Lüdu jfeMmehed
on tapnud 15000 hunti aastas selleks,
et pidada huntide ar m madalal,
aga ulukid põhjustav ad veelgi
väga suuri kahjusid loomakarjadele.
Huntide arv on viimasel ajal
tõusnud sajale tuhandele-, need on
igal aastal surmanud 50000 lehma,
hobujt ja lammast.
VÄRSSÄYI— Leeh Walesa vatiü Oslo parlamendi Nobeli rahuau-hinna
komitee poolt 75 kandidaadi hulgast tänavuseks Nobeli rahuau-hmna
laureaadiks/Teisteks kandidaatideks oli väga mitmekülgne valik,
alates ^ LÕuna-Aafrika rassismiaküvistidest kuni natsi sõjakurjategijatele
jahti pidajale.
mi teisitimõtlejad E e ^
nõuavad Punaarmee väljaviimist
jä vabu demokraatiikke valimis]
ühinenud Ralivaste Järelevalve
eesmärk on Poola põUum
janduse arendamine; fondi eesmärk
on kaks miljardit dollarit.
Veel pole kindel, kas Lech Wa-
Mõned käsutasid ka juhust organiseeritud
eestluse saavutusi;
mitte ainult kritiseerid^, vaid 1^
sa>naeruvääristada. Eüsii, kas eesti
rahvas kodumaal salliks meid
oma esuidajatetiäj^" kbs ° kõnelevafd
ja tegutsevad kogu eesti rahva nimel.
Meie eesti organisatsioonid ei
ole aga ennast kunagr lasknud
heidutada säärasest kaksipidi-mõt-iemisest,
vaid vankumatult kinni
siis need nõuded uhtuvad meie
omadega juba. algusest peale, ja
me oleme neid järjekindlalt korra-nud.
x' .--l. ••.
. ^ Niisiis on meie;, • rahva ; kahel
geopoliitilisel harul ühine rinne.
Meie rahvuskääslastet Eestis ei ole
mingit põhjust võõristada meiepoolset
rahvuspoliitilist tööd ega
kritiseerida meie rolli kogu eesti
rahva esindamisel, mi kaua kui
meie rahva enamusel puudub võimalus
oma häält kuuldavaks teha
maaihna ees. MuUe näib, et vabadusvõitlejad
Eestis just leiavad, et
läänes asuvate eestlaste organisat-
^: W Me pakkumise, soojendamaks üha
lähenevaid siditeidl^ liidu ja TO^
gan, öeldes et ta on vajmis kohtuma N. Udu juhi Juri Andropoviga,
U selle kohtumise eesmärk on tsivilisatsiooni päästmine maailmale.
Walesale määratud raihuauhind
on suureks võiduks mitte üksi Walesale,
vaid kogu poola rahvale ja
selle rahvuslikuks uhkuseks, mida
ka Poola praegune valitsus peab • .... , . . . . . . ,. ,
alla neelama, nimetades m ä ä r a - a u t a d a vasu
mistsUski poliitiliselt motiveeri- vo ma, kuna ta kardab et^Poola
^ valitsus ei anna talle tagasitulekul
enam sissesõiduluba. Ta arvab, et
Walesa üttes, et ta tahab kinkida saadab seda vastu võtma oma abi-
240.000 Kanada dollari suuruse au- kaasa Danauta vÕi ühe välismaal
Mnnasumma katoliku kiriku juurde oleVa endise põrandaaluse põgeni-organiseeritud
fondüe, ku.
Heagan ütles, et kui ta mõttes,
et sellme kohtumine võiks tõesti
anda tulemuseks nende strateegi-liste
relvade vähendamise ja kiii
Anropov Soovib temaga arutada totaalset
relvade elimineerimist, sus
ta leiab seUeks end .väga Valmis •
olevat. ^ y-
USA delegatsiooni juht Paul Nit-ze
üttes Genfi läbkääkunistel, et
Moskva on ähvardanud konverent-sütliahkuda,
kui Lläs alustab oma plaanis
olevate USA rakettide paigutamist
Euroopasse selle aasta lõ-
USA president Ronald ; Reagan
tegi uue ameerika ettepanekul
strateegiliste relvade vähendamiseks
jätkamaks läbirääkimisi Genfis.
Ta pakkus relvade vahendamiseks
jnoodust, vahetades iga kahe
iganenud raketi asemele ühe uue.
Venelased oüd kiired selle ettepaneku:
tagasüükkamisega.
\ VARUGE AEGA MEELDIVAKS ÕHTUKS!
Toronto Eesti Skaudis^^ Seltsi
Kotkajärve 30. juubeliball
laiiipäeval, 19. novembril 198^ Toronto iesti Maja Mures saalis
algusega kell 7.30 Õhtul
Eeskavu ^ EinelaudBotor ^ TanH
Laudade ettetellimine ja pääsmed: Bruno Lindre *~ 421-5541
Pääsme hind $7.50
Toronto Eesti Boptisti Kogudus
883 Broadview Ave.
Pi^hapäevai, 23. okt kell 6 õhi
2
Dr. EVALD MÄND — kõne, EDGAR LIIK— tervitep
Hüu koor MAMKA WILB
slaidid Hiiumaalt, KOHVI- ja TEELAU© ^
KÕIGILE T E R E T U L E M ^ ^
Madikunstnik
ÄRVILLE PUSTRöM-UUS'i
toimub Toronto Eesti Maja väikeses saiais
14., 15. ^ 16. oktoobril
Avatisd reedd 2--^/toop. 1 0 - ^ ja^^I^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 13, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831013 |
Description
| Title | 1983-10-13-01 |
| OCR text | latiõnal L I J M ^ J T 5S253 Gon. Acqulsitions Soction Second dass EBiaSl iregistradoo nmnber S T L Ti H H M U B I G A L TEISIPÄEVAL J A N E U Ä P Ä E V A L Nr. 75 (2996) XXXD aastakäik NdSapäeval, 13, oktootell, 1983 Iniittsdäy, October 13,1983 ma Üksiknumbri hind 70 cwä Eesti ¥abafiigl.,k^ Aarm^ Mo®sl sömavSM ÜlemaailMse EeslS KeskiiB®ii&ogiB Tälskogis toösde-sioonid on praegu võfcmepositsioo-nis maaihna juhtide ja maaihna avalikkuse valgustamisel kogu eesti rahva ühistest taotlustest. Selles seoses lausus üks hiljuti ärakaranud eesti vabadusvõitleja oma hinnanguna järgmised sfõnad: »Y'ümast& aastakünmete jooksul on eesjU rahva ajaloo lehe^ külgedele jäämise kiisimise lahendamise raskuspunkt Eeisti pinnalt tmiduvalt lääne poole Mul on hea meel tervitada Üle-maaihnse Eesti (Kesknõukogu Täiskogu Eesti Vabariigi välisesinduse ja peakonsul Ernst Jaaksoni poolt — ja alla kriipsutada ÜE-KN- i juhatuse ja peakönsulaadi kauaaegset head vahekorda ja viljakat koostööd, mille eesmärgiks on .Eesti Vabariigi suveräänsuse de facto taastamine. Kui 1944. aastal raudne eesriie laksatades alla läks ja jagas' eesti rahva geopoliitiliselt kabte harru, oli mõlemal harul ometi selge, et meil tuleb Eesti riigi ja rahva õiguste eest edasi Võidelda. Nõukogude terrdrihaaidest väl- ^pääsenud kümnendik eesti rahvast võttis omaks, et tema f üha kohustus on võiÜusUppu edalsikaitida, relvaks tõe tmmis- • tamine,;-; ^ . -y^-^'^ OÜ endastiniõistetayaitt selge, et need, keliel on v ^ a l u s i tähelepanu juhtida meie rügilejä rahvale tehtuäiildcöhtule, peavad selleks alati valmis olema. Nii prgaiiiseerisime endid, tih^^^^ dasime oma vaimsed ja ainelised ressursid, jaotasime tööalasid, ja peame jätkuvalt nÖü ja. j a g ^ kogemusi^ et aga skavutada optimaalset efekti,, igaüks oma uue asukohamaa juhtivate ringkondade valgustamisel, ja võimalikult ka rahvusvaheHses ulatuse^. Neid fäüdlusi koordineeriva keskorganisatsioonina tegutseb 1955. aastast Ülemaaikone Eesti Kesknõukogu. Kui 1960-ndatel aastatel avanesid mõningased kontaktipidaniise võimalused kaasmaalastega okupeeritud Eestis jä mõnedel osutus võimalikuks Eestit küiastada, hakkas nn; ^ liberaalide hulgas kpstoaa ka teisi hääli pagulasorganisatsioonide juhtiva rolli kohta. Ibonüati, et meie rahva valdav (D>sa elafe Eeirtis, olgu^ nõukogude snrve^^^^^ Eesti piiinal, eestikeelses ühis '' ja eesti kiJltirari^^^ Ä arenda-, Vmas.' • : mistest. Seejuures oa meid ühest küljest julgustanud mõningad edusammud eriti viimastel aastatel - rahvusvahelisel foorumil: Eesti, nagu ka meie kahe naabermaa enesemääramise õigus ja sellele kaasnevad küsimused on võetud päevakorda mitte ainult mõne meie uue asukohamaa parlamendis, vaid ka Euroopa-parlamendis ja pääsevad loodetavasti ka Ühinenud Rahvaste töökoosolekutele. Samaaegselt oleme korduvalt saanud kinnitust mitmete lääneriikide valitlsaste poolt, et nad jätkuvalt tunnustavad Eesti Väa» bariiki suveräänse rüginao Nende avalduste taga seisab teadagi pidev informatsioonitöö E. V. peäkonisulaädi, mefe keskorganisatsioonide ja mitmesuguste rahvuslike ühingute poolt. Teisest küljest oleme jwdevalt saanud julgustust oma rahva liikmetelt okupeeritud kodumaal, kellel on olnud võimalust ja julgust oma arvamust avaldada, mitte ainult perekonna ja sõprade ringis või anonüümselt^ vaid viimastel aastatel isegi päris avalikult palvekirjades, mis on läkitatud nii võimuritele Kremlis kui ka rahvusvahelistele organisatsioonidele ja sihnapaisftvatele riigimeestele IM^ nes. Kogu eesti rahval on meie riigi ja riiklike organite taastamise küsimuses ühised taotlused, hoolimata sellest, kas ttie elame nöukogur de terrori haardes või vabas demokraatlikus läänes. mille tõttu teie vastavalt suunitletud t&gmis on omandanud erilise tähtsuse." Ülemaaihnse Eesti Kesknõukogu kui rahvuslikku välisvõitlust koordineeriya keskorganisatsiooni tegevusväli järjest suureneb. Möödunud aasti täiskogu ; võttis uue liikmena vä stu Belgia Eesti Seltsi ja täna tu] eb kaalumisele Pariisi Eesti Seltsi vastav sooviavaldus. ÜEKN-iga vaimselt liitunuks võiks kindlasti lugeda ka Kodu-^Eesti vabadusvõitlejad ja kesrteab, võib-olla saabub kontaktide tihe-nedes kunagi nendeltki sooviavaldus liikmeks astuda. On ju nii, et eesti rahval on ühine eesmärk — ja selle eest võitlemisel ärgem hetkekski kaotagem lootust: Ühenduses on jõud. 1. ja 2. oktoobril toimus Kotkajärvel koosolek. Pildü peakoosolekust Eesti Skautide Malev Kanadas ja Eesti Gaidide Malev Kanadas aasta- Kotkajärve peamaja esisel. Foto: E. Aleve MOSKVA - N. Lüdu jfeMmehed on tapnud 15000 hunti aastas selleks, et pidada huntide ar m madalal, aga ulukid põhjustav ad veelgi väga suuri kahjusid loomakarjadele. Huntide arv on viimasel ajal tõusnud sajale tuhandele-, need on igal aastal surmanud 50000 lehma, hobujt ja lammast. VÄRSSÄYI— Leeh Walesa vatiü Oslo parlamendi Nobeli rahuau-hinna komitee poolt 75 kandidaadi hulgast tänavuseks Nobeli rahuau-hmna laureaadiks/Teisteks kandidaatideks oli väga mitmekülgne valik, alates ^ LÕuna-Aafrika rassismiaküvistidest kuni natsi sõjakurjategijatele jahti pidajale. mi teisitimõtlejad E e ^ nõuavad Punaarmee väljaviimist jä vabu demokraatiikke valimis] ühinenud Ralivaste Järelevalve eesmärk on Poola põUum janduse arendamine; fondi eesmärk on kaks miljardit dollarit. Veel pole kindel, kas Lech Wa- Mõned käsutasid ka juhust organiseeritud eestluse saavutusi; mitte ainult kritiseerid^, vaid 1^ sa>naeruvääristada. Eüsii, kas eesti rahvas kodumaal salliks meid oma esuidajatetiäj^" kbs ° kõnelevafd ja tegutsevad kogu eesti rahva nimel. Meie eesti organisatsioonid ei ole aga ennast kunagr lasknud heidutada säärasest kaksipidi-mõt-iemisest, vaid vankumatult kinni siis need nõuded uhtuvad meie omadega juba. algusest peale, ja me oleme neid järjekindlalt korra-nud. x' .--l. ••. . ^ Niisiis on meie;, • rahva ; kahel geopoliitilisel harul ühine rinne. Meie rahvuskääslastet Eestis ei ole mingit põhjust võõristada meiepoolset rahvuspoliitilist tööd ega kritiseerida meie rolli kogu eesti rahva esindamisel, mi kaua kui meie rahva enamusel puudub võimalus oma häält kuuldavaks teha maaihna ees. MuUe näib, et vabadusvõitlejad Eestis just leiavad, et läänes asuvate eestlaste organisat- ^: W Me pakkumise, soojendamaks üha lähenevaid siditeidl^ liidu ja TO^ gan, öeldes et ta on vajmis kohtuma N. Udu juhi Juri Andropoviga, U selle kohtumise eesmärk on tsivilisatsiooni päästmine maailmale. Walesale määratud raihuauhind on suureks võiduks mitte üksi Walesale, vaid kogu poola rahvale ja selle rahvuslikuks uhkuseks, mida ka Poola praegune valitsus peab • .... , . . . . . . ,. , alla neelama, nimetades m ä ä r a - a u t a d a vasu mistsUski poliitiliselt motiveeri- vo ma, kuna ta kardab et^Poola ^ valitsus ei anna talle tagasitulekul enam sissesõiduluba. Ta arvab, et Walesa üttes, et ta tahab kinkida saadab seda vastu võtma oma abi- 240.000 Kanada dollari suuruse au- kaasa Danauta vÕi ühe välismaal Mnnasumma katoliku kiriku juurde oleVa endise põrandaaluse põgeni-organiseeritud fondüe, ku. Heagan ütles, et kui ta mõttes, et sellme kohtumine võiks tõesti anda tulemuseks nende strateegi-liste relvade vähendamise ja kiii Anropov Soovib temaga arutada totaalset relvade elimineerimist, sus ta leiab seUeks end .väga Valmis • olevat. ^ y- USA delegatsiooni juht Paul Nit-ze üttes Genfi läbkääkunistel, et Moskva on ähvardanud konverent-sütliahkuda, kui Lläs alustab oma plaanis olevate USA rakettide paigutamist Euroopasse selle aasta lõ- USA president Ronald ; Reagan tegi uue ameerika ettepanekul strateegiliste relvade vähendamiseks jätkamaks läbirääkimisi Genfis. Ta pakkus relvade vahendamiseks jnoodust, vahetades iga kahe iganenud raketi asemele ühe uue. Venelased oüd kiired selle ettepaneku: tagasüükkamisega. \ VARUGE AEGA MEELDIVAKS ÕHTUKS! Toronto Eesti Skaudis^^ Seltsi Kotkajärve 30. juubeliball laiiipäeval, 19. novembril 198^ Toronto iesti Maja Mures saalis algusega kell 7.30 Õhtul Eeskavu ^ EinelaudBotor ^ TanH Laudade ettetellimine ja pääsmed: Bruno Lindre *~ 421-5541 Pääsme hind $7.50 Toronto Eesti Boptisti Kogudus 883 Broadview Ave. Pi^hapäevai, 23. okt kell 6 õhi 2 Dr. EVALD MÄND — kõne, EDGAR LIIK— tervitep Hüu koor MAMKA WILB slaidid Hiiumaalt, KOHVI- ja TEELAU© ^ KÕIGILE T E R E T U L E M ^ ^ Madikunstnik ÄRVILLE PUSTRöM-UUS'i toimub Toronto Eesti Maja väikeses saiais 14., 15. ^ 16. oktoobril Avatisd reedd 2--^/toop. 1 0 - ^ ja^^I^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-13-01
