1984-11-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li^rary 5S253 nuinbef mMUB IGAL lEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL Nr. 82 (3099) XXXHI aalstakäik Teisipäeval, 6. novembril 1984 ~- T^esday, November 6, 1984 Üksiknombrihind 70 cea($ MÜNCHEN'.— Tõendeid on kuhjunud, et poola preester Jerzy Po-pieluszko mõrvati/ kui osa poola kommunistliku partei rangema liini pidajate salanõust praeguse juhi kindral Wojciech laruzelski kukutamiseks. Usutakse, et need, kes olid selle plääni taga lootsid, et katoliku preestri röövimine ja mõrvamine põhjustavad suurema rahutuste laine Poolas, mis võiks kaasa tuua JarüzelsM languse või sundida teda kasutusele^ võtma • rangema hoiaku Solidaarsuse ametiühingu liikumise ja katoliku kiriku vastu. Nende hulgas, kes näivad teooriat uskuvat on seda Poola kardmal Jozef Glemp, Solidaarsuse juht iLech Walesa jä dissidentlikud intellektuaalid la-cek Knron ja Adam Michnik. eriti kui kolm salapolitsei ohvitseri võtsid omaks preestri röövimise ja mõrvamise, et vaigistada tema sütitavaid kõnesid. Lisaks vallandati veel üks polit-seikindral ja arreteeriti kaks koloneli seoses moi:y aga, mis näitab, et uurimised on'30'üdnud poola hierarhia kõrgemasse tippu. Veel on kolm Jaruzelski oponenti võimalikud kahtlusalused. Need on kõrgemad poliitbüroo liikmed, kes on vastu Jaruzelski majanduslikele reformidele. Spekuleeritakse otse avalikult, et neil on olnud sidemeid N. Liidu salapolitsei KGB-ga, Kuid Poolas on üldiselt ohiud rahu- kes võivat ollääsjase instidendi väi- USA skautliku noorsoo aastakoosolekust osavõtjad, esireas istuvad vasakult Linda Lelbak, Egbert Runge, Anne-Mai Kaunismaa, Margus Sie-lik, demonstratsiooind korrapära- Jamõtleja ja selle ^t^^^^ berg, USA skautide 3tdit,peagaid Hilja Kuutma, peaskait Endel Rei^ Uirve Põhi, USA gaidide maleva juht, Leonid Milles, sed ja miski pole olnud ametivõi- Ja. V ^L"ii TPOa-jJu—siJ j^a~ Harry- T^ armo. Foto: Harald Karil mudeprovotseÄ^ Viimase kolme aasta jooksul Po-^ad seda, et venelastel olnuks mi-pieluzko on saanud Poola sõjäsea-\ dagi tegemist Popieluszko mõrva- | J 5 ( | . 0 . 0 | JQ duse vastase hoiaku, Jarupelskire-^" zhiimi opositsiooni sümboliks: Oma väljastpoolt saaduks selleks insiri-tüiedate sidemete tõttu^olidaarsu^ satsiooni. sega ja dissidentidega teda on peetud kolmandaks kaasaegsete poola, kangelaste hulgas, paavst Johannes Paulus II ja' Wälesa järel. Pärast 1981 cm tem patriootilised jutlused ja „messid isamaa eest" tÕ nim anud ligi tuhandeid inimesi, kes vaatasid kirikule kui Solidaarsuse päästjale, Kuid kolme mehe püüdeks on oU nud Jaruzelski kukutamiaie ja tema polipifle langus. ; edla$teplament oli koos aastcikoos^tl^kul arutleti eestlust jci eesti keele pmbl^ ^ pin^^etihe ja töörohke fead, ja I L ü ^ n önV ^ ^ädalalõpp kujunes EBi^'uIe meelelahutuseks ja töökoosolekuks. Reede õhtul oK Mvekuu nimeline ruuJU&S sellele jOMdmi^ oE ^"-^ K^o rrajl dam,«a1 1 ltaÄibviiVr»a a"^i i- rp*e'r"e''&*^o"im^"a"õ"h''"tu», nülMe jjwäg^u^«o 9 claauuipFcäaecv^aTmä EJ U AK^ ' <NI . kAowrraaoüu^u^^^ ujLUAvussvicmj ,BM9 pjf^eaaxaleK tiaAvvao ikiov hi uawsitce aiumuaainuniceit«e; |^BI provotseerida rahutusi, "^^^^^^^ suuremat huvi äiatav debatt teemal „Mis suunas eestlus? Eesti keel Ja eesfluse tülevifc" Vü-seks Xiibanom K m i ^ ^ peasekretäri anietnrk Francois G m - ^ ^ ^^^''u^ Pärast preestri matust, mis kuju- loani ütles, et läbirääkimised kahe Koosplekä avas E KN esimees L. teid efektiivlsema eestluse saamn- ses inglise keeles kirjutatud vastu-nes järelsõja suurimaks/masside-: sõjalise ^ Poola valitsus on eitanud, et nad monstratsiooniks, on kuuldud, et ^^^n ÜRO rahupidamise üksus- pidas palvuse. Nagu Eristus ei tui- leks on vaja* ingliskeelset abi Väliskomisjoni esimees M. Ep-vaja streike ja ärastpy olnuks mtsidendi taga. Kmd üldi- preestri kehal oh palju peksmise te (UNIFILlrrstaabis Naquoras, nud maädma. kurjusele^jallaändmi- . ... „ , ner rääkis kontaktidest uue valit- • ^ ^ft Ta soovitas järgnevaid mõttevahe- ' rwuiiicuvuut^au uu^ vaui , . . . . . . ^ — ' tiKi teha ašialikulf mida ka UPI Siise ministritega, kellele on saade-te edasi viima oma maa - t . ^J^^^^^ ne küsimus on, et kui rezhiim ei, jälgi, mistõttu usutakse, et ta sel- banonif^rännikuM nieieKipe^e cma^ võit- "^^^ slise ministritega, kellele on saade-ohiud selle, korraldaja,: fe^^ ^at sdldcs anänud mingisuguse IIK^ A ^ Q C I xrnma nma ^Acf tusi teha asjalikult, mida Jia ligi „,._._ siis tegi} deti reservuaari. nõusoleku. Oleme väike rahvas, äga meie õi- ..^ 1 gus on sama suur kui suurtel rah- otsfs^ehiselt teid paremaks^esti vastel. Ta pahis, et^Jmnal õnnis- M e oppmiise võimaldamiseks ja taks meid õiguse mõõgaga. saadud. Balti Õhtu osas loodetakse, et see korduks jälle. ^rfalid anti BONN — Lääme^aksamaal salajaste elektrooaiiliste seadmetega praegia, kas nende vm Liitu. eestlaste eesti rahvusgrupi juurde tõmbamiseks. (Vaatleme debatti Koosoleku rakendamisel valiti lähemalt lihes järgmises nuinbris). koosoleku juhata]aiks H. Lupp. ja • , / , ... prof. M . Pühvel, protokollijaiks E. ^ Lindaja ia E Salurarid koosoleku organisatsioomlme osa. y ' - ' Esiniees KLeivat ütles EV aupeakonsul I. Heinsoo jaliktiltväljajagatud aruande avaldav kogu Kanada eestlaskonna möödunud tegevusaasta oli pingeli- f ä vaatles mitmeid muudatusi vä- Ta'käsitles ka uue peaministri E. MuI^jDey valimislubadusi Ida- Eurd^pa rahvastele, imiUe täitmist lootsime kohe, kuid nüüd öeldakse, et Kanada välispoliiti- M on vasakpoolsemaks mnutiii-nud kui oli IVndeau ajal. tähtsaima^ Messer, reteeriti osakonnajuhataja, kes väi- pooled valm^ detakse olevat toiminud 17 aastat teenistusse plaanikohaselt 1980-nda- ,3..-^^^^^^^ . T, . , , „ . N. liidu julgestusteenistuse KGB te aastate lõpus. '^^'^^^^ v i H ^ Ä i f t J - i T l VL J 5 vaikse kodanikuna Munchem ees-' agendma. eOraastane diplomeentud^^^^^^^^ 1 ^ Pööra-Unnas 1970-ndate aastafP insen^^^^^^^ R o t M asmmd t a v ä t ž » g a mitmekülgne len- S '^^^ Laane-Saksamaale ,Ida-Saksamaalt nuk, mida kasutatakse^^^^^^to^ aastal I ^ . K ^ ^ palgalehele aastal 1967., Rotsch oh jana. alul töötanud Jilmfersi ja MBB tööstustes ja siis šürdus sealt üle Messerschmidti juurde, kus ta lõpuks oli plaanitsusosakonna juha- ;tä jaks. ;v leks andnud. med võtsid juhtivalt osa ESTO-84 ühe generatsiooni (25 aa§tat)ulatu- ^ . . „ . , organiggeirimisest. Nullid on käimas ses. K u ^ selle jiiBures oji paranda- ^ ^ ^ j ^ j ^ ^ ^ ^ ^^^^^ matud Iludusvead, mida voidak- jlnimõiguste konverentside- 'Eesti Vabadusvõiüejate Abista-se kritiseerida, kuid uldpüti, rah- j^^^ koos teiste Ida-Eurooparahr, misorganisatsiooni tegevusest rää. vai^hkust ja m"«d^^mstades ^^^^^^^j^g^^^^^ EKN peasekretär P. Aruvald. voib öelda, et ESTO-84 õnnestus loomist Helsmgi kokkuleppe täit- Ön olnud pakkide saatmisi ja OD ^le ootuste hästi, kinnitadeset j^^-^^ ^^^^^ tõstis esile proovitud, organiseerida igale dis-sesfluse tuksub veel twgevasti. - Messerschmidt-Bölkow-Blohm 0 Lääne-Sakšaniaa suurim mittesõja- tundjad; line mäa^aruumitöö&ttise ettevõ- iLennukit on kohanud N. Lüdu sidemehi nii eestluse elujõud Ä Ottawasse M. sidendile hooldusgruppi. Problee- Selle elektrooniline varustus vas- M Nikluse kaitseks ja kirjade saätmi- miks on pakisaatmise ettemakstud tab^i^maleläänemais^ Lääne-Saksamaa vastuluure oh ütlesin et rongkä (J&fg lk. 8) iastamiiiP oleks kdnielP NATO . ' jastamme olekskolmele NATO ^^^^^^ .. ^. J , Nõukogude Eesti güe tõsisem jutt, airestavad asja- on süsId k^^^ -uo onmias seüa JNouKOguae üebu Just elektrooniliste saladuste pai- nimetanud RotscMl on olnud võimalus ligipääsuks SKY^-iab(programmi saladuste ennast oleks N. Lüt vaevalt võimeline '. valmis ehitama enne kui se® ©leks tehniliselt vananenud. võimumees A. Riiütel oma vihases kuidas imseneril oli 17 aastat 6n- sõnavõtus sealses ajakirjanduses. samuti kui Tornädo-lennukii Milan-ja Hot-rakettide hing uute salajaste Mnkigranaatide joonestuste juurde. MBB ^esindaja on väitnud äsja, et Rotschil pc^ud süski võim liidule toimetada kõiki teateid Tor-iiado programmist. Ettevõte peab oma julgeolekueesMrju nii tihedaks, et sellide võimalus „polevat tõelisuse piires". Asja uurivad siiski ametivõimud. ^ Torhado on laiem ja kallim va-nistusprojekt Euroopas, mUle paljastamine olmstaks kolme NÄTO-riigi Järgneva 15 aasta lennurelvastiBS©' võitlus® tõhusust,, nestunud spioonina läbida need ^ vähemalt neli; usaldusväärsuse- . testi,;-;'• mis temaga kehtivate seaduste ko- Andmed Tornado: elektroonüisist haselt sel ajal tehti või vähemalt võimalusist võivM oUavastaspoo-^^^^^p^^ Midaka edasi anti kommüništiikus Heinsoo. Kanada ^" ütles i Puudutades eelolevat koosolekut, mainis ta, et täna tuleks leida teid kuidas; seda pingutuste vilja jagada kaasmaalastega, et filmid, videolin- :KH teenetemärk Edgar Väärile Möödunud reede õhtul toimus EKN „Talvekuu" nimeline perekona-naõhtu, mis oli mõeldud tuluõhtuna. Osavõtt oli võrdlemisi tagasihoidlik, õhtu avas lühikese tervitusega EKN esimees Laas Leivat. 1,11. novembril kell 11 hommiku! Peetri kiritos õhtu pidulikumaks osaks oli, kui sündmusi eesti ühiskonnas, L. Leivat kutsus ette EV aupea- EKN teenetemärgi kinnitas ta rin-did jm. leiaksid tee neisse kohta- konsul Ilmar Heinsoo ja palus teda nale aupeakonsul I. Heinsoo, desse üle maaihna näitena eestluse filmimehele Edgar Väärile üle an-tööviljast, kust osavõtjaid Torontos da EKN teenetemedali. L. Leivat ei ohmd. L Heinsoo soovitas sel- ütles,, et CBG juures töötav" E . lele aspektile tõsist tähelepanu juh- väar on aidanud ka^sa välisvõitlus-vida, kuna's^ellega saadakse sünd- itkule tööle, kuna ta on filminud Je Jffl Toront» Eesti Võittejatet^^ K . Teenis? õp<E.Heins<M>.Laulab^^^ .-v. dr/Roman Toi juhataseL osavcftDga toome austust ja tänu kodmnast vatedi^ eest langenud sõduritele, ice^s on ohverdanud oma elu isamaa altarile. Pärast juma^teenistbst muse mõtet veelgi laiemale viia. Debatis teemal Mis suunas eestlus? Eesti ke^ ja eestluse tiilevik," oli moderaatoriks E. Kiilaspea, laudkonnaliikmeiks Juta Ristsoo, Rein Polli, I.aas Leivat ja S. Vei-denbaum. / : • '[ Sissejuhatuses märicis E. Kiilas= eesti sündmusi ESTO-84 ajal, mis on palju tähelepanu äratanud Toronto ühiskonnas. E. Väär fümis ka ESTO'72 sündmusi ja oli selle filmi tegemise korraldaja, juures. Samuti aastal 1976 Baltimore pidustuse ajal^ Eeskavalises osas laulis sopran Tamara Norheim Charles Kipperi klaverisaatel F. Loew'i „Tahaksin tantsida** muusikalist „Mu veetlev leedi*', p. Straussi„Seal hämaras" ja J. Cosma „S;ügislehed**. Enne esinemist ütles külalistele tere tulemast ka EKN peasekretär Prüt Aruvald,\kes oli peamine sündmuse Meeleolulist seltskondlikku osa saatis Mehis Vahtra oma orkestri-kuid on nende kõrval ka pidevalt ga.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 6, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-11-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841106 |
Description
Title | 1984-11-06-01 |
OCR text |
National Li^rary 5S253
nuinbef
mMUB IGAL lEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 82 (3099) XXXHI aalstakäik Teisipäeval, 6. novembril 1984 ~- T^esday, November 6, 1984 Üksiknombrihind 70 cea($
MÜNCHEN'.— Tõendeid on kuhjunud, et poola preester Jerzy Po-pieluszko
mõrvati/ kui osa poola kommunistliku partei rangema liini
pidajate salanõust praeguse juhi kindral Wojciech laruzelski kukutamiseks.
Usutakse, et need, kes olid selle
plääni taga lootsid, et katoliku
preestri röövimine ja mõrvamine
põhjustavad suurema rahutuste laine
Poolas, mis võiks kaasa tuua
JarüzelsM languse või sundida teda
kasutusele^ võtma • rangema hoiaku
Solidaarsuse ametiühingu liikumise
ja katoliku kiriku vastu.
Nende hulgas, kes näivad
teooriat uskuvat on
seda
Poola kardmal Jozef Glemp, Solidaarsuse
juht iLech Walesa jä
dissidentlikud intellektuaalid la-cek
Knron ja Adam Michnik.
eriti kui kolm salapolitsei ohvitseri
võtsid omaks preestri röövimise
ja mõrvamise, et vaigistada
tema sütitavaid kõnesid.
Lisaks vallandati veel üks polit-seikindral
ja arreteeriti kaks koloneli
seoses moi:y aga, mis näitab, et
uurimised on'30'üdnud poola hierarhia
kõrgemasse tippu. Veel on
kolm Jaruzelski oponenti võimalikud
kahtlusalused. Need on kõrgemad
poliitbüroo liikmed, kes on
vastu Jaruzelski majanduslikele reformidele.
Spekuleeritakse otse
avalikult, et neil on olnud sidemeid
N. Liidu salapolitsei KGB-ga,
Kuid Poolas on üldiselt ohiud rahu- kes võivat ollääsjase instidendi väi- USA skautliku noorsoo aastakoosolekust osavõtjad, esireas istuvad vasakult Linda Lelbak, Egbert Runge, Anne-Mai Kaunismaa, Margus Sie-lik,
demonstratsiooind korrapära- Jamõtleja ja selle ^t^^^^ berg, USA skautide 3tdit,peagaid Hilja Kuutma, peaskait Endel Rei^ Uirve Põhi, USA gaidide maleva juht, Leonid Milles,
sed ja miski pole olnud ametivõi- Ja. V ^L"ii TPOa-jJu—siJ j^a~ Harry- T^ armo. Foto: Harald Karil
mudeprovotseÄ^
Viimase kolme aasta jooksul Po-^ad seda, et venelastel olnuks mi-pieluzko
on saanud Poola sõjäsea-\ dagi tegemist Popieluszko mõrva- | J 5 ( | . 0 . 0 | JQ
duse vastase hoiaku, Jarupelskire-^"
zhiimi opositsiooni sümboliks: Oma väljastpoolt saaduks selleks insiri-tüiedate
sidemete tõttu^olidaarsu^ satsiooni.
sega ja dissidentidega teda on
peetud kolmandaks kaasaegsete
poola, kangelaste hulgas, paavst Johannes
Paulus II ja' Wälesa järel.
Pärast 1981 cm tem
patriootilised jutlused ja „messid
isamaa eest" tÕ nim anud ligi tuhandeid
inimesi, kes vaatasid kirikule
kui Solidaarsuse päästjale,
Kuid kolme mehe püüdeks on oU
nud Jaruzelski kukutamiaie ja tema
polipifle langus. ;
edla$teplament oli koos
aastcikoos^tl^kul arutleti eestlust jci eesti keele pmbl^ ^
pin^^etihe ja töörohke
fead, ja I L ü ^ n önV ^ ^ädalalõpp kujunes EBi^'uIe meelelahutuseks ja töökoosolekuks. Reede õhtul oK Mvekuu nimeline
ruuJU&S sellele jOMdmi^ oE ^"-^ K^o rrajl dam,«a1 1 ltaÄibviiVr»a a"^i i- rp*e'r"e''&*^o"im^"a"õ"h''"tu», nülMe jjwäg^u^«o 9 claauuipFcäaecv^aTmä EJ U AK^ ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-06-01