Vaba Eestlane, July 17, 1965

              tn
!
f
P
I
nr ?
1
VABA EESTLANE laupäeval 17 Juulü 1965 — Saturday July 17 1965
UUL 6
UUS TERVENDAV RAVIM —
TÕMBAB KOKKU IIEMOK-ROIDI- D
Erakorraline tenendav rai im
mis tõmbab kokku hemorroidid
la narandab kahjustatud koed
Uus uurimisinstituut on leiuta-nud
erakorralise tervendava aine
mis tõmbab hemorroidid valutult
kokku Ravim leivendab kibele-mist
Ja ebamugavust minutite
kestel Ja parandab vigastatud Ja
põletikust haarafud 'koed
roidlde Järk-Järguli- n kokkutõm
bumine
Ta ml kfifce tähtsam — ravi
mlse tagajärjed on rülvõrd põh-jalikud
et häda ei anna ennast
tunda mitme kuu fooksul'
Uus ravim koosneb uuest ter-vendavast
ainest (Blo-Dyno-) mis
kiiresti parandab vigastatud ra-kud
Ja erutab uute kudede kasvu
Blo-Dyne- 'i on võimalik saada
salvina või arstimpulkadena mil-liseid
nimetatakse Preparation H
Nõutage neid kõigist rohukaup-lustcs- t
Kui ravim ei rahulda an-takse
raha tagasi
High Park Steam
Bath and Massage
583 AnnelttSt (Runirnnede
J) Telv6W086
Eraldi ruurnlci rrteesiee Ja
naistele
Avatud: teisip-lau- p: kl 12
p— 12 ö Pühap kl 8 h—
2 p 1
kõiki raadio
Kiire teenimine sobivad krediit ko-hale
Helistada Õhtuti
JA
489-624- 0 481-750- 6
ääres välja Kõik
Glen Campi asub More'i
pool õhtuti pärast
Crcdit Ontario
Tel: büroos 8-72-
61 õhtuti 6-46- 81
reisid
MAAL ÖIIUS
Bacenas
Ervart
Ja Peer rääkiski Näh meie
Kuuloga kahekesi paadi-- '
Vormsi saarele kiriku-mõisa
metsas häid mastipuid
õpetaja meil metsa minna
lubas Järgi sõita Ootasime
teda metsas viimaks saabuskl
sõidukiga mille ees kaks ho-bust
ja kutsar pukis Metsas astus
õpetaja sõidukist maha Ja heitis
Ühe kivi najale pikali Küll oli
suur Ja paks mees Viimaks kü-sis
meilt:
Masti puid tahate? Valige ise
metsast milliseid soovite ja tasu-g- e
rauüe kiriklas"
tõusis kutsari abiga ülesse
kutsar aitas teda vankrisse
ning nad lahkusid metsast Meie
tõime mitu suurt
Inimesed naersid Jutu
Velda ütle Jälle: Näh IVer ria-g- i
kuldas pruut ara tun-takse
teiste seast
Peer kapast õlut Ja
Jutuga: Näh olime kord tor-miga
Vormsi ligidal merel
randa oodata ku-ni
meri rahuneb Läksime ühte
tallu sisae rehetoas istuski tüdru-kud
ja kraasisid villu köipü olid
punased sukad jalas
istet üks tuli
meie Juurde la küsis: siin tüdru
Karl Eerme 60-aasta- ne
Pagulasajakirjanduse kirjandu-se
Ja rahvuskultuuriliste
viljelemisel möödunud
päevata päeval ja ööta ööde" ajal
1 aktiivsust ja viljakust saavutanud
ajakirjanik-kirjani- k Karl Eerme
(Ehrmann) 9 juulil tähistas
oma 60 sünnipäeva
I Juubilari tegevus kirjasõna
algas juba H Trefneri
naasiumi õpilasringis ja sama-aegselt
E Koolinoorsoo Liidus
Saates oma töid koolinoorte aja-kirjale
„Uudismaa" avansseerus
ta peagi selle tegevtoimetajaks ol-les
selle kõrval ka oma õpilasaja-kirj- a
tegevtoimetajaks Ja alusta-des
tegevust ka Postimehe" kaas-töölisena
tegelikuks tööks
vormunud huviala saigi talle kut
sumuseks Ja andis elusuuna: 23-aastase-na
kutsuti ta „Võru Teata-ja"
toimetajaks kust siirdus eda-si
Pärnu Päevalehe" Ja vas-tutavaks
toimetajaks püsides
kohal kuni eesti ajakirjanduse
likvideerimiseni Selle kõrval ol-les
aastat Riigi Ringhäälingu
kaastööliseks Kultuurkapitali
Ajakirjanduse Sihtkapitali esin-dajaks
Ja E Ajakirjanike Liidu
juhatuse liikmeks
Saksamaal USA-tsoon- is oli ta
esimeseks eestikeelse ajalehe
Eesti Rada" toimetajaks millise
kõrval toimetas veel üliõpilas-konna
koguteost Estonia" koos-tas
Eestit tutvustava teose ja toi-metas
E Harrise poolt
tõlgitud eesti luulevalimiku „Es-tonia- n
Poetry
Jätkas ajakirjanduslikku tege-vust
1948 a Inglismaale asudes
Eesti Hääle" Juures andis välja
SOOME TV JA RAADI0MEHAANIK-'-- O PJ
Parandame ja TV vastuvõtjaid jtereo-raa3õqramo-fo- ne
hinnad ja Wene
pärast kl 5 ( )
TORONTO RAADIO TELEVISIOON
ja
SUVEPUHKUSEKS JA NÄDALALÕPPUDEKSWJMID
Simcoe järve üürida mugavusedja $$
tamise võimalused 70 miili Torontost Beavertornst )i[da
More'i Koht Glen Campispõhja
Helistada kl 5 — 461-804- 4 esmaspäe-vast
neljapäevani
KÕIKIDEKS TEIE REISIPROBLEEMIDEKS
PORT CREDIT TRAYEL AGENCY
LEEDU REISIBÜROO „
323 Lakcshore Rtl Kast Port
— CR — LE
Rahvusvahelised Ja sisemaised Era- - ja grupireisid
globaalses ulatuses MEREL Kiire ja sõbralik
teenimine V
Mihkel
Õnnistatud ja neetud meri
sõitsime
ga seal oli
käskis
ja ise
ta
oli
ta
ta
Ta
ja ka
puud"
Peeri üle
Vormsis
tüdrukute "
Jõi alustas
uuo
Ja tõm-basime
paadi et
Ka meie võt-sime
vanamees
varade
on 20-- 1
kes
loo-jana
güm- -
See
pea- -
sel
10
töö
Howard
I"
jne
Tel
kute hulgas on üks pruut kas teie
teate milline tüdruk see on? Tüd-rukud
olid kõik sarnased ei meie
teadnud kes pruut oli Siis vana-mees
näitas ühele tüdrukule ja
pruut oli see tüdruk kelle seeliku
veere alt paistis alusseeliku valge
äär välja"
Kõik naersid jälle Ja perenaiste
Jutt oli ununenud Aga väga kaua
külalised Tähval ei olnud Juba
enne esimest kuke laulu lahkusid
Ikõik Sest Järgnes uus päev oma
i tööde ja muredega Sügisõhtu oli
selge Ja tähed paistsid taevas Pd-jra- st
külaliste lahkumist läksid
JTähva pererahvas magama Aga
I koerad haukusid veel kaua õues
I jooksid alla mere poole tulid õue--!
värava juurde Istusid seal maha
ja ulgusid Nad said aru et vana-peremees
oli surnud ja kurvasta-- I
sid tema järgi
I Kadri magas oma mehe kõrval
i laudsil Õlgedel palaka all Aga ta
ei uinunud veel magama Kogu
päevane sündmus tuli talle meelde
Ja eriti kurvastas teda ämma te-rav
ütelus kõigi matuseliste ees
Ta meel oli nii kurb et ta hakkas
palaka all nutma Ja pisarad lan-gesid
õlgedesse Prttt kuulis läbi
une naise nuttu ja mõtles et Kad-ril
oli isast kahlu Ja Jäi uuesti ma- -
1 kodumaa probleeme käsitleva see-- 1
ria Kannatav kodumaa" I-V- II
Siirdus 1951 a Kanadasse kirjas-tus
Orto" peasekretäriks ajalehe
„Vaba Eestlane" toimetusliikmeks
Ja Kodukolde" toimetajaks On
Torontos aktiivselt kaasa tööta-nud
RVN-- i juhatuses ja sektsioo-nides
olles muuhulgas ka kirjan-dus-kultuurilis- e raadiosaate „Sõ-nasil- d
kodumaale" algatajaks
1 Eesti Päevade puhul suurnäituste
korraldajaks ja on toimetanud
mitu maitsekalt kujundatud kogu-- j
teost Tema suuremaks algatuseks
'on eesti kultuurisaavutusi koon-idav- a
kultuurarhiivi asutamine ja
selle tegevuse organiseerimine
Tema elutöö kirjanduslikul poo-lel
on ilmunud luuletuskogud
Linnutee" (1926) „Sõna sajand
linn ja püss" (1927) „Tänavad"
(1929) ja oma sõduri ning sõja-kooli
elamusile baseeruv Jutus-tuste
kogu Sõduri elu" Edasi on
ilmunud kahemehe matkalood Ja
miniatüürid öngelatiga mööda
kodumaad"(1930) Paguluses maa-pagulase
unistusi ja mälestusi si-saldav
miniatüüride kogu „Nüüd
õitsvad kodus valged ristikhei-nad"
(1947) Piirita Orviku pseu-donüümi
all ja kaks köidet oma
sõjavangi elamusi ja mälestusi
pakkuv Päevata päevad ja ööta
ööd" (1962-63- ) Möödunud aastal
koostas ja toimetas ta kauni pii-diteo- se
Konstantin Päts" mille
pikem biograafiline osa oli toi-metajalt
Praegu on teoksil järg-mine
teos samas pilditeoste sar-jas
HO
Kunstiteos reheahjus
Kuueteistkümnendast sajandist
on Eestis mitmeid skulptuurteo-- 1
seid tolleaegselt meistrilt Arent '
Passerilt kes muide on Pontus de
la Cardie hauamonumendi autor '
Toomkirikus tema on skulpteeri-- t
nud ka Justitia" Raekoja hoones
Teadaolevail andmeil on olnud
ka Läänemaal Velise mõisas Uks
Passeri töödest mis aga 1905 a
revolutsioonis mõisa mahapõle-- j
tamisel läks kaduma Alles nüüd
on skulptuur üles leitud — seda I
oli kivina kasutatud ühe talu rehe-ahju
mUUrimisel
Leitud on veel kadunuks peetud
Hiiumaa Pühalepa kiriku kroon-lühter
ja küünlajalg mis olid Jää-nud
allavarisenud käärkambri lae-pra- hl
alla
RAAMATUD LASTELE
„Vaba Eestlase" talituses müügil:
Tuttsaba ja Vuttsaba hind JOO
Kalevipoeg hind J 150
Saatekuludeks palume lisada
10 centl
Tellida aadressil: PO Box 70
Toronto 3 Ont
Tel: 361-767- 5
1 gama See kurvastas veel rohkem
noort naist et mees tema vastu
täna nii osavõtmatu oli ja jäi ra-hulikult
magama kui tema nuttis
Ka Kadri uinus sest väsimus oli
tema üle võimust saanud Pisarad
kuivasid palgel Ja perenaine ma-gas
Väljas aga ulgusid ja ulgusid
koerad
Elacu kunineas
11
1682 a suvel ühel pühapäeval
teatas Pühalepa koguduse õpetaja
j Burchard pärast Jutlust kantslist
kogudusele: Stokholmis oli sündi-nud
kuninga lossis kuningannal
7 Jaanikuu päeval poeg Pühas ris-timises
oli kuninga pojale nimeks
antud kuninga oma nimi Karl
Sest neil päevil oli troonil Karl
XI Noor Karl sündis hommikul
vara Ja öösel oli nähtud taevas
lõvi ja muid iseäralikke ja oma-päraseid
märke Ja valgust Sellest
järeldati et troonipärijast saab
kord võimas Rootsi riigi valitseja
õpetaja Eurchard oli nüüd Hiiu-maa
eluga harjunud ja siin kodu-nenud
Tema paheks oli et teda
huvitaski rohkem majanduslikud
probleemid kui koguduse vaimne
elu Samal pühapäeval mil ta tea-tas
Karl XII sundimisest istus
Burchard pärast lõunat oma kir--
jutustoas laua ääres Laual oli te-ma
ees suur valge paberipoogen
eemal lai madal tindipott hanesu-lega
õpetaja Istus Ja mõtles Ta
tõusis toolilt pusti ja kõndis toas
i edasi tagati Toas oli kaks akent
uks toa külje ja teine otsas Nur-gas
seils ahi fks uks v: kotta
DR EZUBRYS
EUROOPA HAMBAARST '
1577 Bloor St WHIM
ledal)' ' 1108 ' (Dundase
Tel LE
Avat 9—12 Ja 3— 5-- nl
LEO KANN DCy
nnCTOR OP CHIROPRACTIC
1491 Dundas St W (Dufferln( ()
lei lc o-i- ju
Kodunt tel RO 2-35- 67
OPTIKUD
L LUNSKY R0 Hl
M LUNSKY OD MSC
OPTIKUD ]
Silmade järelvaatus Prillide kind-laksmääramine
ja valmistamine
Suur valik prille Haagitakse vene
ja saksa keelt
470 Colltflt St Ttl WA 1-3-
924
Bouck Hetherington Failis
Trivett & Pork
Advokaadid notarid
ADO PARK lUlJ
EESTI ADVOKAAT
36S Bay St Süit 401 EM 3-44-
51 õhtuti Hl 7-20- 17
Soome Juriidiline Büroo
PETER A VESA [)
BA LLB
ADVOKAAT-NOTA- R
1028 Danforth Avt
Toronto Kanada
Telefon HO 3-33- 92
ANTS KERS0N
ADVOKAAT a k
4 Kichmond St E Room 311
Toronto
EM 3-32-
01
FRANK VASS BA
ADVOKAAT-NOTA- R j J
263 College St M
(Spadina juurel)
Tel WA 2-61-
11 WA 2-61-
12
kodus: WA 1-94-
24
Ja teine saali Ta jäi peatuma kül-jeakna
ette lükkas õhukese kar-dina
eemale ja vaatas välja Vili
viljapõldudel kandis juba päid
Heinamaalt paistsid kokkuriisu-tu- d
heinakokad Burchard läks
toa otsas oleva akna juurde ja siit
oli väljavaade kirikumõisa aeda
õunapuude küljes rippusid väike-sed
õunad Lilled õitsesid Ja kogu
kirikumõisas valitses pühapäeva-ne
rahu Hingekarjane tuli laua
juurde tagasi ja istus toolile Ta
võttis hanesule Ja hakkas kirja
kirjutama:
„Pöhelep I nädens är 1682
Eders Majestät " See oli oma-pärane
kiri mida Burchard kirju-tas
Harilikult oli nii t--t hingekar
jane kaitses oma karja aga selles
kirjas karjane süüdistas oma kar- -
Jalambaid ja nimetas talupoegi
halbadeks inimesteks kes ei taha
oma kohustusi ja koormusi täita
mis neile õiglaselt oli määratud
Talvel 1682 a oli mõisa laekur
Eramus Jakobson lasknud Reigi
ja Kärdla külades mitu talumaja
Ja muid hooneid maha lõhkuda ja
naisi vangistada Kidaste Jürgen
läks Stokholmi ja rääkis kuninga-le
Ja kaebas seal oma ja teiste ta-lupoegade
kannatused ning E Ja-kobsoni
ebaõiged teod Karl XI
kirjutas Eestimaa kuberner Ro-bert
Lichtonile ja käskis temal te-ha
uurimine kas süüdistus oli õi-ge
Ja karistada E Jakobsoni üht-lasi
tegi kuningas korralduse et
Jürgen voetakse kuningliku kaitse
alla Kuberneri korraldusel loodi
Hiiumaa mõisnikkudest koosnev
komisjon Moodustatud komis on
!
WBBL
Sl
l'hendues on
Eri-informatsi-oon
Et hõlbustada kirjutise koostamist mälestusraama-tusse
SEE JUHTUS MINUGA
(SEE JUHTUS TEMAGA)
siis avaldame siinjuures lühikese raamkavamida see kir
jeldus õiks või peaks sisaldama Täpne sõnastus ja ka
aine valik ja käsitus jääb täiesti vabalt igaühe endi
asjaks
RAAMKAVA:
Nimi
Sünniaeg ja -- koht
Kus elasite Ja millega tegelesite iseseisvuse ajal — lühikene
ülevaade elust Ja hariduse käigust Abiellumine lapsed
töökoht ja rahulolu
Missugused muudatused tõi teie ellu komude esimene okupat-sioon
Kuidas teie seda nägite Ja mida te sealjuures mõtlesite
Ootasite sõda olite põranda all tegelesite edasi kas mobil-isatsioon
puudutas ja kas läksite kaasa või hoidsite kõrvale
Mis juhtus tuttavatega Ja omastega Kuidas elu üldiselt oli
Kuidas te võtsite vastu sõjapuhkemise teate Olite rõõmus või
kurb Kuidas elasite viimased sõjaaegsed kuud Mis juhtus
teiega või tuttavatega
Kus teie olite kui saabusid sakslased Mida te mõtlesite ja
tundsite või teadsite Kus te nägite esimest korda saksa si-durit
Ja kuidas te selletej-eageerisit- e Kuidas oli elu saksi
okupatsiooni all võrreldes konuide okupatsiooni all elamise-ga
Kas Ja millafte pettusite esimest korda sakslastes Mida
te tegite Ja vkus elasite sellel ajal "
Millal sai teile" selgeks sakslased kaotavad sõja ja et on
karta et venelased tulevad tagasi Missugune tunne valdas
teid kui tundsite et venelased võivad tulla pagasi Kas tegite
midagi eriti selle vältimisaks V t
Millal ja miks otsustasite venelastelest ara põgeneda Missu-gused
olid teie kõige suuremad probleemid selle küsimuse
otsustamisel Kas kogu perekond qjl 'põgenemise poolt või oli
vaielusi Kas kogu pere põgenes koos Ja korraga või mõnel
teisel viisil Mis oli mahaJääJatmotUviksl
Põgenemine: millal kuidas jaicühu Lähem kirjeldus kõigest
sellest mis Juhtus põgenemisel kuni Soome Rootsi või Sak-samaale
jõudmiseni (Selles osasJuhtus kõigile kõige rohkem
ja peamine rõhk tulekspanna selle osa täpsemale kirjelda-misele)
" y
Saabumine: kuidas oli vastuvõtt ja esimesed muljed Kas
kahjatsesite et olite põgenenud või mitte Laagrielu esimesed
muljed Edasine elukäik laagrites ja sealt väljumine Miks Ja
kuhu Pettumused ja rõõmud Mis oli määrav uue asukoha
maa valikul Reis uuele maale Ja saabumine
Uus elu: Esimesed muljed uuel maal Rõõmud ja pettumused
Elu algus töö saamine ja korteri leidmine Lühikene kirje-ldus
elukäigust uuel asukoha maal kuni käesoleva kirjelduse
paberile panemiseni Kas kavatsete alaliselt jääda sellele
maale millel elate või otsite uut asukoha maad Missugustel
tingimustel oleksite valmis minema Eestisse tagasi
Võite lisada ilma eritasuta foto endast või mõni muu fot:
mahajäänud kodukohast või mõnest armsast paigast isikust
või sündmusest
käis kohapeal asja vaatamas kuid
otsus tehti talupoegade kahjuks
ja Jürgeni kaebus tunnistati va-leks
Omas kirjas mainis kõigist
sellest Burchard ja nimetas Jür-geni
surmamõistetud kurjategi-jaks
Ta kirjutas valge paberi täis
Ja lõpetas kirja: leve konung Karl
XI Pöheleps kürkherde Heinrich
Burchard"
Selliseid kaebekirju talupoega
de kohta kirjutas Pühalepa kogu-duse
õpetaja Burchard kuningale
aastate jooksul mitu tükki üldse
oli Burchardil komme inimestele
käsitsi kallale minna Kiriku talu-poegi
karistas ta ise Suuremaks
karistuseks saadeti süüdlased
Suuremõisa kuid selle eest pidi
õpetaja alati raha maksma Väik-sem
tasu oli kaks taalrit
Eriti halb oli õpetaja Burchar-d-i
Ja Sarve küla inimeste vahe-kord
Sarve küla asus Pühalepa
kirikust põhja pool mererannas
Talud asusid üksikult kadakalise
karjamaa Ja kehvade põllulappide
keskel Paesel pinnal oli õhuke
mullakord Aga vili kasvas Ja an-dis
ka pisut saaki Sarve küla ela-nikud
mehed Ja naised olid pi
kad Ja tugevad inimesed Nad olid
kõik kalurid Meri andis neile toi-du
lisa ja merest uhtus ka vahel
midagi kaldale Kuigi randa uhtu-nu- d
leiust pidi kohe mõisasse tea-tama
ei teinud seda Sarve küla
inimesed alati mitte Ja tnen and
Jäi kulasse Ka hingekarjane tun-dis
huvi mereanni vastu ja kile
sageli Sarve küla all rannas ning
vihmastel päevadel kandis ta sää-rikuid
ja nahkmantlit Küla ini
jõud:
mestele ei meeldinud see teps cl
te sest Burchard võis randa lisa-da
ajal kui keegi midagi lubada
tut koju viis Nähtust rääkis ü
kindlasti mõisasaks-c- e seeparast
küsisid inimesed vaimulikult
Miks õpetaja härma tihti š~-v- e
küla rannas kõnnivad''
Seepärast et ka Sarve t- -
kuulub Pühalepa kihelkond
vastas ta
Selline vastus vihas -- s kus: -
Ja kuigi Pühalepa k:rk asus
ve küla ligidal kaiso iiüsel
külast vähe kirikus Sarve k~
Juurde kuulus veel H-us-aa:'
eemal meres olev Kvatsi --
kus asusid kak ka: - --
""- --
vel kui vesi mäda s i"
hei ka hobust -
veest läbi laiule K
lapsed kirikusse rs
ühel suvel viidi Bu:
sl laiule last ns-vankrig-a
mees sõit --
rikumõisa Ja palus
last ristima Burr
võttis oma reisiko- -
Seal oli vanker -
olnud heinu ega -- 'redelite oli lauae
ning küüdimees
lauale ja lahkus: c
Väike hobune s
teel Ja vankris isv
tada õpetaja --
kumbki sõna ei k
kilt Sarve kulas'
merre ja mess õpe
Us hobuse vette H
ga harjunud Ja a
Kaevatsi talu pook
5-- "
K
K
iiS
Xr
et'
Sa: