1985-03-28-01 |
Previous | 1 of 6 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
fregistradon ndmber A D J Ä mmm IGAL TEisiPiUcVAL
JA imJAPÄEVAL
Nr. 25 (3138) XXXIV aastakäik
ansBgc
Neljapäeval, 28. märtsil 1985 — Bttrsday, Marek 28,1985 Üksiknumbri hind 70 centi
m küsimmed tulipunktis \i%k\
— USA välisminister George Shnnltz Mes möödunud nädalal, et
USA peab aitama Nikaraagua partisane võitlemaks kommunistliku türannia lõputsa
plmedMse^^V vastu selleks, et vältida kalliks maksma nunevat aktsiooni tulevikus.
Kuid Managuas ütles Nikaraagua
president Daniel Ortega, et suurem
USA abi mässulišfe vdivat stiü-daU
„katastroofiüse s©ja"
Kesk-Ameerikas. '•
siis see võivat viia olukorrale, et
kogu Kesk-Ameerika kommunistide
poolt ülevõetakse ja oleks
äljvarduseks ka USÄ-le.
igast viiest ameeriklasest soovib,
et USA jätaks Kesk-Ameerika
rahule ja laseks neid ise õienda"
da oma probleeme,
Küsimuses on 14 miljoni dollari kuid president Reagan teab, et neid
Shultz tegi oma kommentaari pä- suurune summa, müle võttis vas- ei jäta siiski rahule oma asju kot-rast
USA presidendi Rönald Rea- tu Kongress möödunud aastal, kuid raldama ei N. Lüt ega Kuuba ja
gani ütlust pressikonverentsil. keeldus seda summat vabaks and- arvab, et praegune Nikaraagua varnast
enne tänavuse veebruarikuu litsus ohustab Ameerikat.
lõppu. ^ President Ortegä ,,rafauafctsioM"
Nikaraagua presiäent Daniel Or- nimetati ÜSA valitsuse poolt mõttega
on pakkunud üSÄ'le^m katseks Kongressi mõjuta-i
«A . . te toetuse ärajätmise eest „vastu- da„ kuna selles polevat midagi,
^S^t"^*^ tasuks
andja tagasi saatmise ja lubas õpe- ba nõuandja lahkumise puhul' jääb
tada uute relvade ostmise, mille neid sinna siiski veel üle kolme tu-
"hvaA M-ir 1- K li^a. kuuluksid ka relvastatud hande, samuti samapalju tsiviil-fSf
^ ?f ^^^^^ lopeb kondhkurah^^ pur- võitluslennukid, kuigi vastav len- isikuid, kelle ülesanded on kerges-väites
et USA otsib
praeguse vasakpoolse sandinisti-d
® välltsTHse struktuiiri eemalda-
• naiseks,
ui pr^egi
leeri demokraatlikke reforme.
Shultz ütles, et see ei tähenda
Washingtonile, kas kommuniMlik
Eesti Vabariigi laastapäev Thunder Bays oli mõneti ka perekondliku ilmega. MMil
(vasakul) Lindal Mäehans esitamas klaveripalu, paremal tema ema Ellen^^^ M
pidamas aktusekõnet .
karaägua sisemise reformiga või
„sandmistide rezhiimi kokkuvarisemise
läbi'V
Ortega tegi need vastupakkumi- Nikaraagua peaminister paniel
sed möödunud nädalal toimunud Ortega ja USA välisminister Geor-
HEIDELBERG (AP)
Shultzi kõne ©li mõeldud
!Fotõ: TonimyTon35on vastu, kes .t
\ • mässulistele mõeldud teetust vä-
•. hendada.' • ;
WeedpariamiBndlliikmed ^juhtivat
IlJSA'd allamäge suiffiremate ©li-tude
radadele.
BANFF — Ümmargune ehituse ^^^ui me ei tee parajaid vastulöö-alus,
mis leiti fKaljufflägede lähe- j^^^^ sandinistidele surve aval-dalt
puhküsalalt, võib andestuste ^v;^eks,sns me võ hiljem
kohasdt olla 10—-11.000 aastat leida, et me ei saa ikkagi vältida
vana ja annab tõendeid; varasema suuremat aktsiooni, küs mängus on
tsivilisatsiooni olemasolust. tJmarkõrgexnad ja palju rohkem maks-umbes
3,5 meetrilise diameetriga ma minevad väärtused,"^^ ütles
pressikonverentsil ja kõneles sellest
hiljem raadiosaates,;
lisades et ta ongi juba otsustanud
alustada nende lubaduste
täitmist oBiappolšelt ilma ÜSA
seisukohta ootamata.
ge Shultz kohtusid Montevideos
Uruguay uue valitsuse ametisse
seadmisel j kuid ütlesid pärast kohtumist,
et kumnialgi poolel poi©
midagi öelda, müle üle rõõmu tun-
'da. ,
, , . , Shultz üües, et ta esitas vastu-
Ta. uties ka. et ta 1 ^ Ortega ettepanekute, mille
Ameerika armee otevitsero ehituse alus sisaldas roh^^^^
plaan võiks mõjutada Valget Maja,
et see lõpetaks oma vaenulise poliitika
Nikaraagua vastu ja anti-sandinistide
vastu võitlevate mässuliste
toetamise.
USA president Ronald Reagan
soovib, et 14 miljonit dollarit saadetakse
edasi mässuliste abistami-see
tegi varem kuuba nõuandjate
ärasaatmise osas, et mis kasu on
saja kuubalase ära saatmisest, kui
keegi ei tea kuivõrd palju neid üldse
ön Nikaraaguas.
Nikaraagua probleemid ön põhjustanud
pinge Kuuba ja N. Lüdu
vahel president Fidel Castro vaate
N Liidm väldete kii>«iflQ(?M ninndi calnkmiiilsiis) IsisH yms^ toonistu^ Mde^^ja^moned^^^^ ta otseselt ei öelnud, võks seks, et vas^q)^ dete üle, kes näeb Moskvat liiga
Kesj^.i•.Siiaükusa mväaidael tNe ..K Loinidasue lts^õodlunruiät® s paoloaMkuou laja, lasti ma- atauskidu de kohad. AiiiepkK)gid arves. ^ ^ ^ ^
Värsketiiad uudised loete
.VABA - EESTLAsrar" '; •
Hk ähvardus kasvaks
tuks Kesk-Ameerikas.
abi Nikaraagua mässulistele.
USA saatis N. Ludule ;,tosise koos samtanga, aga^^^^^^^^ J .
protesti" major Arthur Nicholsoni järgmise poole tunni jooksul amee-surmamise
pärast, kes olevat olnud riklasele esmaabi atida. Tund aega
Ida-Saksamaal seadusepäraselt ja pärast tulistamist oli Nicholson sur-relvastamata.
USA välisministee- nud.
riumi andmeil polnud ohvitser kee- „sõiduk, major ja seersant olid
iustatud piirkonnas ja president väljaspool keelustatud piirkonda.
Reagan rõhutas, et ohvitser polevat . • . \. , ^ ..
teinud midagi lubamatut . f^f.^J^, «^nud, s«s
ikkagi polnud NichoIson'i surma-
N. Liit väidab, et ohvitser tabati mine õigustatud/' ütles Burt.
teolt, kui ta pudistas sõjalise täht- ^^^^ ^.ij^ informatsiooni seer-susega
mstallatsioone Schwermi ^^^^ j^^jj^ ^^^^j^^^^
piirkonnas, Ida-Saksamaa purilmoa vabastasid
Ludwiglusti lähe'd al. ^NTi-ci holis o"m • üksus TPo, tsdVa' "m' .i s as•u -
nõrgana USA kõrval Nikaraaguas.
\ „ ,: . . . . . . . . , . Kuuba juht olevat haavunud ja pet^
^Waslmgtoms suudistati,v^
mster (^orgeShu^zi, etsd^^^^ Tshemenko lepli-tusejindmisega^
Reagani vahtsu^^
ainult suurendab segadusi j a rahu- ^ - .
Reagan üües möödumidnädalair^t^^^^^
et M Kongress lükkab tagasi USA
ga, mis muidugi näis S h u l 1 . i e r i t l ^ ^ ^ «^
ärritavat. ^^^^^^^ N^
Ludu saatkonnas Havannas Tsher-
USA^s tavaliste inimeste hulgas nenko surma puhul kaastunnet
tehtud uurimisel selgus, et neli avaldamas; .
mail
Ontario peaminister
Nõukogude okupatsioonivõim otsib uusi^l^
välismaalt küllätulevate külaliste suhtlemist ko-
^, . provintsi parlamendi valimised, mis
Ohvitser olevat sisenenud keelus- tati 1947. aasta kokkuleppe alusel, VI. ^ J • • ^ «^i i ^ • n
tlatud alale vaatamata hoiatavate- mis võimaldas nii lääneliitlastel kui. teadaandes peamuuster utles
le plakateile ja ta lasti maha, kui ka N. Liidul avada sõjaväelisi ame- servatMvide partei juhil, on tarvis Saada V«
ta ignoreeris N. Liidu sõdurite tiasutusi nende poolt okupeeritud aõusokkut oma nrofframmide läbiviimi
hoiatusi ning püiMis p5ge„ed. ^^^M^^^.^).^ m^^m^^m^^ ^^"^^ ™St^iÄrS^^žfeSirtf^^Ä ^ ^ ^ V ^ ^ ^ «öWsid ««.aste ju»es,
protesti USAle salakuulamise pä- t ~ jJope^^^^^^^ nme, iBsis oMa ä Ä e jooksdpavka siisiiimastelteadetelon see moodus seatud
rast ameeriklaste poolt. jnääriüetud
Juhtum :võibhalveii(iada USA—
N . Liidu vahekordi just siis, kui
Genfis on alustatud läbirääkimisi
tuumarelvade piiramiseks. President
Reagan siiski väitis, et vahejuhtum
ei sega plaane tema võimalikuks
kohtumiseks Mihhail Gorbatshovi-ga
ütles Reagan.
USA välisministri abi Richard
Burt nmietäb juhtunut „mõrvaks".
Tema andmeil oli 37-aastarie vene
keele spets Nichokon 300 kuni 500
meetrit keelustatud alast.
: Bort ütleb, et NichoisoM tulista-
. -dd rindu lähedasest metssist väl-
See, kes väliskülalise oma kõrte- Samal ajal on teostamisel püra-
J H I ; : : : ^ ^ ^ ' ! ^ ! ! ^ ! ^ ^ ' ' ^ ^ LiberaaUdeparteiJuhtDavidPe^v^^ TTS^i ^ 1 terson omakorda teata^öma partei m^^^ ja sotsialiste P ^ ^ ! ; f ^ " ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ me korraWuse^^ kohaselt^ ei
saateta, on neü enl^^ isd^ut- ,vahnisolekut valimisteks ja ivas, kontrollivad amShingud. . ^^^^"^^^ " ^ ' ^ ^ ^ . .r^jstreerita enam abielusid, kus T^^T^^r"" ^^^"^^^ valimiskampaania j o t e l vali- , V .
koigde tuntud." jaskond avasta Millefi,,teise pai- ^Sot^hstide partei (>a)P) juht . ^^aksab seega ^nas^juures ela-^^^Oa^^^^
Nicholson, kes elas Lääne-Ber- ge", mis olevat õige tume. Peterso- v 1000 Rootsi kroom P[^^,g^.f^^ hulk varem sõlmitud
^ l o f x , „i— « r > u . i , « + „ . abielusid ootamas ulunemise Järjekorda",
sest väljapääsu vormista-sest
toenäollselt pealb Waiine mine on pikaajaline toimmg.
maksma ka vastuvõtu mak^, Kuivõrra vanusepiir puudutab
kuna 50 rubla on kohalikule iEU- juba sõlmitud abielusid, ei ole tea-,
mesele suur summa, da. EPL
amiseKs Minnaii uoroatsnovi- . 'T ^ L-I v&r ' ^ yu^x^^ niatvnrm nn iiif>s MtrtUid nõhiHste "" T r .
^Vahejuhtum tiivustab mind "^^^^^^TtifJ-^^!! 1'^^?^ ?;el ' ^ " ^ ^ " k ^ ^ i i ^ ^ S^. Pofdami üksuse koos- nüke . P o l i f selt^Ä^atu^Jmrtet
^ seisu 1982. aastal. , Ontarios, kuna konsemtlivid ole- m^-aPk^su^d^.
HEA TUJUGA KEVÄDESSEl
T O R O N T O EESTI SELTS K O R R A L D A!
Mõleiaa partei juMd võrdlesid
eelseisvaid yalimisi viimaste fö-kus
valijas-lihtsalt
tahtis valitsuse ya-
Majorit tabas teine või kolmas
lask, pärast seda kui esimene lask
oli suunatud ameeriklasi auto pihta,
milles istus üks ameerika seersant,
Burt ütles edasi, et seersant olevat
tahtnud majorile anda esmaabi,
ent venelased sundisid ta tagasi
autosse. Teised N. Liidu sõdurid
saabuisid pool tundi hiljem,
Pühapäeval, 21. aprillil 1985, keü Is.^
Maja suures saalis
õpilastele Ja T . E . Seltsi:
liikmetele. Pääsmed saadaval Eesti Maja Abistamiskomitee äris
ja kohapeal 2 tondi enne ^eeskava algust.
kuna eelmine oH okud võimul pikemat
aega (Ontario konservatiivid
01^ valitsenud provintsi peaaegu 42
aastat).
Pariamendi laialisaatmise aegu
oli selles 72 konservatiivi, 28 liberaali
ja 22 sotsialisti — kokku 125
'iohta, kaasa arvatud 3 vakantset
kohta. Qn huvitav märkida, et kõigil
kolmel mehel on need valimised
esimesteks partei juhtidena. Miller
on 57, Peterson 41 ja Rae 36 aastat
vana. :
MAAKONDLIKU ESINDUSKOOÜ
LaEpaeval, 13. apr. kell 5 p.l. Eesti Maja saalides ja runimides
Eeskayo floorfefe j ^ ^ vanacfefe
P^e: $7.00, õpüased: $5.00 I^IMAOTJLU E I ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 28, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850328 |
Description
| Title | 1985-03-28-01 |
| OCR text | fregistradon ndmber A D J Ä mmm IGAL TEisiPiUcVAL JA imJAPÄEVAL Nr. 25 (3138) XXXIV aastakäik ansBgc Neljapäeval, 28. märtsil 1985 — Bttrsday, Marek 28,1985 Üksiknumbri hind 70 centi m küsimmed tulipunktis \i%k\ — USA välisminister George Shnnltz Mes möödunud nädalal, et USA peab aitama Nikaraagua partisane võitlemaks kommunistliku türannia lõputsa plmedMse^^V vastu selleks, et vältida kalliks maksma nunevat aktsiooni tulevikus. Kuid Managuas ütles Nikaraagua president Daniel Ortega, et suurem USA abi mässulišfe vdivat stiü-daU „katastroofiüse s©ja" Kesk-Ameerikas. '• siis see võivat viia olukorrale, et kogu Kesk-Ameerika kommunistide poolt ülevõetakse ja oleks äljvarduseks ka USÄ-le. igast viiest ameeriklasest soovib, et USA jätaks Kesk-Ameerika rahule ja laseks neid ise õienda" da oma probleeme, Küsimuses on 14 miljoni dollari kuid president Reagan teab, et neid Shultz tegi oma kommentaari pä- suurune summa, müle võttis vas- ei jäta siiski rahule oma asju kot-rast USA presidendi Rönald Rea- tu Kongress möödunud aastal, kuid raldama ei N. Lüt ega Kuuba ja gani ütlust pressikonverentsil. keeldus seda summat vabaks and- arvab, et praegune Nikaraagua varnast enne tänavuse veebruarikuu litsus ohustab Ameerikat. lõppu. ^ President Ortegä ,,rafauafctsioM" Nikaraagua presiäent Daniel Or- nimetati ÜSA valitsuse poolt mõttega on pakkunud üSÄ'le^m katseks Kongressi mõjuta-i «A . . te toetuse ärajätmise eest „vastu- da„ kuna selles polevat midagi, ^S^t"^*^ tasuks andja tagasi saatmise ja lubas õpe- ba nõuandja lahkumise puhul' jääb tada uute relvade ostmise, mille neid sinna siiski veel üle kolme tu- "hvaA M-ir 1- K li^a. kuuluksid ka relvastatud hande, samuti samapalju tsiviil-fSf ^ ?f ^^^^^ lopeb kondhkurah^^ pur- võitluslennukid, kuigi vastav len- isikuid, kelle ülesanded on kerges-väites et USA otsib praeguse vasakpoolse sandinisti-d ® välltsTHse struktuiiri eemalda- • naiseks, ui pr^egi leeri demokraatlikke reforme. Shultz ütles, et see ei tähenda Washingtonile, kas kommuniMlik Eesti Vabariigi laastapäev Thunder Bays oli mõneti ka perekondliku ilmega. MMil (vasakul) Lindal Mäehans esitamas klaveripalu, paremal tema ema Ellen^^^ M pidamas aktusekõnet . karaägua sisemise reformiga või „sandmistide rezhiimi kokkuvarisemise läbi'V Ortega tegi need vastupakkumi- Nikaraagua peaminister paniel sed möödunud nädalal toimunud Ortega ja USA välisminister Geor- HEIDELBERG (AP) Shultzi kõne ©li mõeldud !Fotõ: TonimyTon35on vastu, kes .t \ • mässulistele mõeldud teetust vä- •. hendada.' • ; WeedpariamiBndlliikmed ^juhtivat IlJSA'd allamäge suiffiremate ©li-tude radadele. BANFF — Ümmargune ehituse ^^^ui me ei tee parajaid vastulöö-alus, mis leiti fKaljufflägede lähe- j^^^^ sandinistidele surve aval-dalt puhküsalalt, võib andestuste ^v;^eks,sns me võ hiljem kohasdt olla 10—-11.000 aastat leida, et me ei saa ikkagi vältida vana ja annab tõendeid; varasema suuremat aktsiooni, küs mängus on tsivilisatsiooni olemasolust. tJmarkõrgexnad ja palju rohkem maks-umbes 3,5 meetrilise diameetriga ma minevad väärtused,"^^ ütles pressikonverentsil ja kõneles sellest hiljem raadiosaates,; lisades et ta ongi juba otsustanud alustada nende lubaduste täitmist oBiappolšelt ilma ÜSA seisukohta ootamata. ge Shultz kohtusid Montevideos Uruguay uue valitsuse ametisse seadmisel j kuid ütlesid pärast kohtumist, et kumnialgi poolel poi© midagi öelda, müle üle rõõmu tun- 'da. , , , . , Shultz üües, et ta esitas vastu- Ta. uties ka. et ta 1 ^ Ortega ettepanekute, mille Ameerika armee otevitsero ehituse alus sisaldas roh^^^^ plaan võiks mõjutada Valget Maja, et see lõpetaks oma vaenulise poliitika Nikaraagua vastu ja anti-sandinistide vastu võitlevate mässuliste toetamise. USA president Ronald Reagan soovib, et 14 miljonit dollarit saadetakse edasi mässuliste abistami-see tegi varem kuuba nõuandjate ärasaatmise osas, et mis kasu on saja kuubalase ära saatmisest, kui keegi ei tea kuivõrd palju neid üldse ön Nikaraaguas. Nikaraagua probleemid ön põhjustanud pinge Kuuba ja N. Lüdu vahel president Fidel Castro vaate N Liidm väldete kii>«iflQ(?M ninndi calnkmiiilsiis) IsisH yms^ toonistu^ Mde^^ja^moned^^^^ ta otseselt ei öelnud, võks seks, et vas^q)^ dete üle, kes näeb Moskvat liiga Kesj^.i•.Siiaükusa mväaidael tNe ..K Loinidasue lts^õodlunruiät® s paoloaMkuou laja, lasti ma- atauskidu de kohad. AiiiepkK)gid arves. ^ ^ ^ ^ Värsketiiad uudised loete .VABA - EESTLAsrar" '; • Hk ähvardus kasvaks tuks Kesk-Ameerikas. abi Nikaraagua mässulistele. USA saatis N. Ludule ;,tosise koos samtanga, aga^^^^^^^^ J . protesti" major Arthur Nicholsoni järgmise poole tunni jooksul amee-surmamise pärast, kes olevat olnud riklasele esmaabi atida. Tund aega Ida-Saksamaal seadusepäraselt ja pärast tulistamist oli Nicholson sur-relvastamata. USA välisministee- nud. riumi andmeil polnud ohvitser kee- „sõiduk, major ja seersant olid iustatud piirkonnas ja president väljaspool keelustatud piirkonda. Reagan rõhutas, et ohvitser polevat . • . \. , ^ .. teinud midagi lubamatut . f^f.^J^, «^nud, s«s ikkagi polnud NichoIson'i surma- N. Liit väidab, et ohvitser tabati mine õigustatud/' ütles Burt. teolt, kui ta pudistas sõjalise täht- ^^^^ ^.ij^ informatsiooni seer-susega mstallatsioone Schwermi ^^^^ j^^jj^ ^^^^j^^^^ piirkonnas, Ida-Saksamaa purilmoa vabastasid Ludwiglusti lähe'd al. ^NTi-ci holis o"m • üksus TPo, tsdVa' "m' .i s as•u - nõrgana USA kõrval Nikaraaguas. \ „ ,: . . . . . . . . , . Kuuba juht olevat haavunud ja pet^ ^Waslmgtoms suudistati,v^ mster (^orgeShu^zi, etsd^^^^ Tshemenko lepli-tusejindmisega^ Reagani vahtsu^^ ainult suurendab segadusi j a rahu- ^ - . Reagan üües möödumidnädalair^t^^^^^ et M Kongress lükkab tagasi USA ga, mis muidugi näis S h u l 1 . i e r i t l ^ ^ ^ «^ ärritavat. ^^^^^^^ N^ Ludu saatkonnas Havannas Tsher- USA^s tavaliste inimeste hulgas nenko surma puhul kaastunnet tehtud uurimisel selgus, et neli avaldamas; . mail Ontario peaminister Nõukogude okupatsioonivõim otsib uusi^l^ välismaalt küllätulevate külaliste suhtlemist ko- ^, . provintsi parlamendi valimised, mis Ohvitser olevat sisenenud keelus- tati 1947. aasta kokkuleppe alusel, VI. ^ J • • ^ «^i i ^ • n tlatud alale vaatamata hoiatavate- mis võimaldas nii lääneliitlastel kui. teadaandes peamuuster utles le plakateile ja ta lasti maha, kui ka N. Liidul avada sõjaväelisi ame- servatMvide partei juhil, on tarvis Saada V« ta ignoreeris N. Liidu sõdurite tiasutusi nende poolt okupeeritud aõusokkut oma nrofframmide läbiviimi hoiatusi ning püiMis p5ge„ed. ^^^M^^^.^).^ m^^m^^m^^ ^^"^^ ™St^iÄrS^^žfeSirtf^^Ä ^ ^ ^ V ^ ^ ^ «öWsid ««.aste ju»es, protesti USAle salakuulamise pä- t ~ jJope^^^^^^^ nme, iBsis oMa ä Ä e jooksdpavka siisiiimastelteadetelon see moodus seatud rast ameeriklaste poolt. jnääriüetud Juhtum :võibhalveii(iada USA— N . Liidu vahekordi just siis, kui Genfis on alustatud läbirääkimisi tuumarelvade piiramiseks. President Reagan siiski väitis, et vahejuhtum ei sega plaane tema võimalikuks kohtumiseks Mihhail Gorbatshovi-ga ütles Reagan. USA välisministri abi Richard Burt nmietäb juhtunut „mõrvaks". Tema andmeil oli 37-aastarie vene keele spets Nichokon 300 kuni 500 meetrit keelustatud alast. : Bort ütleb, et NichoisoM tulista- . -dd rindu lähedasest metssist väl- See, kes väliskülalise oma kõrte- Samal ajal on teostamisel püra- J H I ; : : : ^ ^ ^ ' ! ^ ! ! ^ ! ^ ^ ' ' ^ ^ LiberaaUdeparteiJuhtDavidPe^v^^ TTS^i ^ 1 terson omakorda teata^öma partei m^^^ ja sotsialiste P ^ ^ ! ; f ^ " ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ me korraWuse^^ kohaselt^ ei saateta, on neü enl^^ isd^ut- ,vahnisolekut valimisteks ja ivas, kontrollivad amShingud. . ^^^^"^^^ " ^ ' ^ ^ ^ . .r^jstreerita enam abielusid, kus T^^T^^r"" ^^^"^^^ valimiskampaania j o t e l vali- , V . koigde tuntud." jaskond avasta Millefi,,teise pai- ^Sot^hstide partei (>a)P) juht . ^^aksab seega ^nas^juures ela-^^^Oa^^^^ Nicholson, kes elas Lääne-Ber- ge", mis olevat õige tume. Peterso- v 1000 Rootsi kroom P[^^,g^.f^^ hulk varem sõlmitud ^ l o f x , „i— « r > u . i , « + „ . abielusid ootamas ulunemise Järjekorda", sest väljapääsu vormista-sest toenäollselt pealb Waiine mine on pikaajaline toimmg. maksma ka vastuvõtu mak^, Kuivõrra vanusepiir puudutab kuna 50 rubla on kohalikule iEU- juba sõlmitud abielusid, ei ole tea-, mesele suur summa, da. EPL amiseKs Minnaii uoroatsnovi- . 'T ^ L-I v&r ' ^ yu^x^^ niatvnrm nn iiif>s MtrtUid nõhiHste "" T r . ^Vahejuhtum tiivustab mind "^^^^^^TtifJ-^^!! 1'^^?^ ?;el ' ^ " ^ ^ " k ^ ^ i i ^ ^ S^. Pofdami üksuse koos- nüke . P o l i f selt^Ä^atu^Jmrtet ^ seisu 1982. aastal. , Ontarios, kuna konsemtlivid ole- m^-aPk^su^d^. HEA TUJUGA KEVÄDESSEl T O R O N T O EESTI SELTS K O R R A L D A! Mõleiaa partei juMd võrdlesid eelseisvaid yalimisi viimaste fö-kus valijas-lihtsalt tahtis valitsuse ya- Majorit tabas teine või kolmas lask, pärast seda kui esimene lask oli suunatud ameeriklasi auto pihta, milles istus üks ameerika seersant, Burt ütles edasi, et seersant olevat tahtnud majorile anda esmaabi, ent venelased sundisid ta tagasi autosse. Teised N. Liidu sõdurid saabuisid pool tundi hiljem, Pühapäeval, 21. aprillil 1985, keü Is.^ Maja suures saalis õpilastele Ja T . E . Seltsi: liikmetele. Pääsmed saadaval Eesti Maja Abistamiskomitee äris ja kohapeal 2 tondi enne ^eeskava algust. kuna eelmine oH okud võimul pikemat aega (Ontario konservatiivid 01^ valitsenud provintsi peaaegu 42 aastat). Pariamendi laialisaatmise aegu oli selles 72 konservatiivi, 28 liberaali ja 22 sotsialisti — kokku 125 'iohta, kaasa arvatud 3 vakantset kohta. Qn huvitav märkida, et kõigil kolmel mehel on need valimised esimesteks partei juhtidena. Miller on 57, Peterson 41 ja Rae 36 aastat vana. : MAAKONDLIKU ESINDUSKOOÜ LaEpaeval, 13. apr. kell 5 p.l. Eesti Maja saalides ja runimides Eeskayo floorfefe j ^ ^ vanacfefe P^e: $7.00, õpüased: $5.00 I^IMAOTJLU E I ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-28-01
