Vaba eestlane , March 27, 1980

              .VABA EESTLANE- .neljapäeval, 2?..inärtsE 1980--Ttesda^ 1980 Nr.
Nr. 2
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
• • TOIMETAJA:-Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 3H4-7521, talitus (tellimised, kuulutused»
ekspeditsioon) 364-7675
Kanadas: aastas $35.-^, poolaastas $19.50 ja
veerand^taä $10.50^ kiripostiga aastas $56.-^, pooSaastas $30.50
ja veerandaastas^$^^
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas­tas
$21.-- ja veerandaastas $11—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas;$32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA tilemere-mäadesse: aastas $72.-,
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 45 e.
I
Pmblished by Free Estonian Publisher Ltd., lC5 Tecumseth
Toronto Ont. M6J2H2 .
presidendi
Seda ei ole meeldiv konstateed-; selt Julma teoga, tappes revolvri-da,
luiid ometi on see õige —
Itaalia põrandaaluste terroristliku
punabrigaadi Julmad mõrvad on
olnud laostava mõjuga Itaalia po-liililisele
süsteemüe Ja demokraat-lilaile
struktuurile ning riigimehed
Ja poliitikud on Jäänud vastuabi­nõude
rakendamisel nõutuks Ja
abituks. Uus valitsuskriis vähea-:
drb veelgi valitsuse prestiizhi ning
sisepoliitilise võitluse probleemi­dega
ametis olevate! poliitilistel
parteidel on palju muudki teha
kui mõtelda uute võitlusabinõude
tarvitusele võtnüseks terroristide
vastu..
Punased terroristid on valinud
nüüd oma ohvriteks peamiselt
kohtunikud, millega tahetakse hir­mu
Ja hukatust kuivata kohtunike
ridadese Ja hävitada Itaalia kohtu­süsteemi.
Kuivõrd aktüvselt puna­brigaadi
liikmed oma uue terrori-aktsioohi
rakendamisel tegutse­vad,
kinnitab Juba see fakt, et
möödunud nädala Jooksul mõrva­ti
Salernosi Roomas Ja Milaanos
kolm kohtunikku. Möödunud
said terroristid hakkama erakord-
SedamöÖda kuidas rahvusvahe­line
pinge suureneb Ja Ühendriiki­de
vslhäkbrrad oma lütlastega ja-heneväd,
vaadatakes ka president
€arterile Ja tema võimetele Ämee-r
i k i ühendrükide Ja NATO liitlas-pere
Juhtimisel üle tormilftmetest
haaratud mere. Cartenle on pälJu
ette heidetud tema saamatust si-sepolütÜiste
reformide teostamisel
Ja Ühendrükide majanduselu sta-
Miseerimisel kuid viimasel
on need etteheited muutunud
tungivamateks ja kaaluvamateks
presidendi välispoliitika hindami-*
Kahtlemata on see lüaldus kui
mmetada president Cärterit välis-polütüisel
alal algajaks Ja isegi
^käperdiseks" kuid paljud tema
sainmuö kõnelevad siiski emotsio-
Maalsusest, tasakaalutusest Ja eba-
Järjekmdlusest, mis ei sobi suui*-
rügi välispolütilise pildi iildf aamis-tikku.
Kaaluvaid näiteid selle koh-fta
on mitmeid ning nende taustal
ei ole ime M Ühendriikide liitla­sed
vaatavad iiimbuskÜkult Valge
Maja poole ja väidavad, et nad ei
saa Cajrterit usaldada ning et neil
puudub täielikult arusaamine
Ühendrükide praegustest välispo­liitilistest
suundadest Ja põhialus­test.:
Eriti trsaeüise näitena . selle
„kii! tõsisemat ohtu maailmarahu-le
pärast Teist maailmasõda''.
Kuid nüüd on president kaotanud
suure osa oma sõjakusest ning sa­mal
ajal kui ta räägib Moskva
piamängude boikoteerunisest
Jj^ kaubanduslike sidemete piira-
N. Luduga, Kuuldub VaK
tet Majast Juba Juttu SALT; II
TEL-AVIV — Iisraeli majanduselus algas 1980-nes aastakümme võitlusega inflatsiooni ja rägn
pankrottimineku vastu. See m tohutu ülesanne riigile, kelle eelarvest 60% on ettenähtud riigikaitsel^^ ja
võlgade maksmiseks ning kel tuleb osta kahe miljardi dollari eest välisriikidest õli.
Garteri valitsusele anti möödu- ge kohta arvestatuna maailma kor- te olukord võib põhjustada, kui
nud aastal palve, et Ühendriigid geim. Ainult üksi laenuprotsendid see veelgi raskemasse ohikorda
märgatavalt suurendaksid oma abi imevad riigieelarvest aastas 1,6
Iisraelile; kliid president hülgas miljardit dollarit, See tähendab, et
selle soovi ja kogu koorem langes tulevastele sugupõlvedele langeb
Iisraeli valitsuse kanda, kel tiüeb väga raske majanduslik köhustuste-vähendada
eelarvet ja importi, et koorem.
kohta esitatakse äsjast hääletust
Lütunud Rahvaste Organisatsiooni
JdgedlekimÕukogus, kus mõisteti
hukka Iisraeli asunduste rajamme
okupeeritud Jordani Jõe läänekal­dale.
Ühendriigid hääletasid kaasa
sellele hukkaniõistmise resoiot-sioohüe
kuid 72 tundi hüjem tuli
Carter Iisraeli ja juudi organisat­sioonide
survel avalikkuse ette
naüvse ^ absurdse väitega, .et
Ühendrügid toetasid seda resolut­siooni
eksituse tulemusena, mis
oli tekkinud kommunikatsioon
puudumisest presidendi ja välis­ministeeriumi
vahel. Selle lapsikia
Ja läbipaistva manööverdamise tu­lemusena
sai Ühendrükide Kesk-
Ida polütika suure prestiizhikaotu.
se osaliseks ning Carteri Juhtünis-öskus
on tekitanud küsimusmärgi
nü Iisraelis kui Araabia riikides*
See diplomaatiline uperpall kaJi-
Jüstab kahtlemata ka Araabia rii-
Mde ja Ühendrükide lütlaste ühist
Jõudude kontsentreerimist N. Lii­du
agressiooni vastu Afganistanis.
Mis puutub Iraani sündmustesse,
süs peetakse president Carterit
suureks, süüdlaseks shahhi kukuta­misel
ja ajatollah Khomeihi dik­taatori
positsioonile upitamisel.
Ameerika pantvangide võtmisel
Teheranis sai Garter esialgu üldi­se
toetuse osaliseks oma rang^i
hoiaku tõttu. Kuid samm-samroult
muutus ta hoiak Järelandlikumaks
Ja leebemaks ning ta jättis tarvi­tusele
võtmata survevahendid
Ühendriikides elavate iraanlaste
vastu ja loobus ka inajanduslikku^
destsanMsiõõmäest Iraani korrale
kutsumiseks. Carter mängis ilm­selt
LRO uimmiskomisjom kahtla-
• sele kaardile, mis ei andnud loode-liud
tulemusi hing praegu tUEdülB,
et president on nõutu järgmiste
sami^Ude tarvitusele võtmisel.
N. Liidu punaarmee sissetungi^
misel Afganistani võttis Carter
esi^gu Väga terava ja Mndla hoia-tttuleerides
seda
läjbirääkuniste uuesti alustamisest
nirig sanktsioonide lõpetamisest
Moskva, vastu kui venelased Afga­nistanist
lahkuvad.
Sama kõikuvat poliitikat on pre­sident
arendanud ka Kuuba suh­tes,
kus ta andis vaatamata oma
ähvardustele Järele venelastele
ning ei astunudiihtegi sammu ve­ne
vöitlusüksuste eemaldamiseks
Kuubalt. Presidendi polütika Kešk-
Ja Lõuna-Ameerikas on^ tekitanud
sealsetes pealinnades ilmse aru­saamatuse
Ja pahameele, kiuna
ameeriklased sekkuvad oma ag­ressiivse
inimõiguste pplütikaga
kohalike rezhümide polütikasse ja
aitavad teed rajada kommunistlik­kudele
võimudele, kellede ees­margiks
on punase diktatuuri ra-r^
Jainine Ja igasugustele inimõi­guste
printsüpidele vilistamine.
Selline välispolütüia ja sellised
sammud, mis tegelüodt moodusta­vad
ainult ühe osa Carteri oksalt
oksale hüppamise välispolütikas,
ei Jäta kahtlemata oma mõju aval­damata
ühendrükide liitlastele,
kes avalikult kurdavad Carteri
ebajärjekindlate poUitüiste sam­mude
pärast, mis Jätab lütlased
sageli libedale Jääle. Kuigi Carteri
Euroopa liitlastel on teatud määral
oigüs, ei ole nad ka ise täielikult
süüst puhtad^ eriti .N;- Lüdu agres­siivse
polütika pidurdamise polii­tika
kujundamisel. Tegelikult Eu­roopa
riikidel seda poliitikat ei ole­gi
Ja kui nieilt küsida, mida nad
Carteri sammude asemel soovitak­sid
teha, siis jäävad nad vastuse
võlgu. Isegi Carteri Moskva olüm-pia
boikoteerimise ettepanekule
on Lääne-Euroopä Jäänud jahedaks
Ja ükskõikseks, rääkimata drasti­lisemate
abinõude tarvitusele
võtmisest, nagu näiteks kaubaia-duslikkude
suhete piiramine.
Ühendriikide kõikuv poliitika
ning lahkarvamised oma lütlastega
r- kõik see on vesi Kremli juht­konna
vesMle ning tüvii^tab neid
oma agressiivset poliitikat mitte
amult Afganistanis vaid ka igal
pool mujai Jätkama. Sellises olu­korras
ei saa ka hellitada erilisi
lootusi, et maaüma polütUisel hori­sondil
lähemal ajal suuremad
hoida riiki maksuvõimelisena.
Tõenäolised järeldused sellele
sammule on krüs ja töötus.
Nii võib peatuda • kaks aastat
kestnud tõus ning Igale isikule
minev kulutuste kasv m viinud
impordi suurenemisele ja r^kwr,
dilise inflatsioonini, mis oli llS^o
möödunud aastal.
Praegu ori avalik küsimus, kas
majandusminister Jigal Hurvitz
suudab hoida valitsuse säästupolii-tüist
joont * ja kinnitada üsraelaste-le,
et neü tuleb elustandardi allavii-misega
leppida. ;
Kõrge õlihinna, sõjaliste väljami­nekute
ja kulude kasvu tõttu tõusis
Iisraeli maksutaseme vajadus 1979.
a. umbes 4,2 mUjardile dollarile ja
tõuseb äianud aastal juba viiele
müjardüe, kui ei suudeta alustada
karmiide kokkuhoiuaktsioonidega.
Iisraeli rügikulude määr on ol­nud
suur 1973. aastal toimunud
Yom Kippuri sõjast alates,
kuld siiani on Iisrael katnud puu­du
jäägid rahvusvaheliste laenu­dega,
mitmest maanmaosast
saabuvate juutide kingitustega
ja Ühendriikide poolt antud hü-gelsuure
sõjalise- ja majandusH-Hurvitz
alustas oma kokkuhoiu­poliitikat
möödunud novembris,
kitsendades kredüdi andmist, suu­rendades
säästütegevust ja kärpi­des
riigitoetusi, mistõttu elatistai:-
vete hinnad tõusid. Mööduiiud ap­rillist
alates algav eelarveaasta
näeb ette veelgi rohkem kitsendusi,
vallandada tuhandeid tsiviüteenis-tujaid,
tõstes makse, suurendada
avalike teeninduste, tervishoiu ja
koolimakse nmg vähendada sotsi­aalabi.
Nende soovide vastu on asunud
opositsiooni peagu kõik ministrid,
kes on alati valmis olnud vähen-dama
teiste ministeeriumide eel­arveid,
väljaarvatud nende oma.
Sõjaline juhtkond on mures rügi
kaitsevajaduste pärast ja mõned
ministrid hoiatavad ühiskondlike
mõjutuste eest, mida Iisraeli vaes-peaks
sattuma.
Kuid Begin toetab seda kava ja
üldiselt arvatakse, et Hurvitzi kava
on arvatavasti viimane võimalus
tasakaalustada majandust enne
1981. a. .valimisi. Valitsus loodab,
et ta suudab juhtida töötajaid suu­reks
paisuiiud bürokraatiast töös
tuštesse, mis on kannatanud pike­mat
aega tööjõupuuduse allt
Kredüdiandmise kitsendaniiine ja
nõudmiste yähenemin^pn põhjus­tanud
vähemalt ajutise vaiikuse
tööstuses.
kuulidega ,Rooma Riüdikus
kooli^ professor Vittorio Bache-lefii.
kes oli Itaalia 6200 kohtumku
ja prokuröri Kohtunike ülemnõu­kogu
abiesimees.
Antud olukorras ei jäänud koh­tunikel
Ja prokuröridel muud nõu
üle kui nad tühistasid protestiks
üheks päeyaks kõik kohtuprotses­sid
nmg esitasid valitsusele nõud­mise
kohtunikele Ja prokuröridele
tugevama kaitse andiniseks. Kuna
politseijõududest enam sellisteks
ülesanneteks ei Jätku, siis nõuti
sõjaväosade väljatoomist Ja nen­dele
eriülesannete andmist. Seda •
tehti ka tuntud poliitUm Aldo Ä -
ro mõrvamise puhul, mü sõja väe­üksused
aitasid teostada läbiotsi­misi
ning sulgesid autode peatami­seks
tänavaid. Kuid valiisusvõir
mud on väga tagasihoidlikud sõja­väe
rakendamisel, kuna sotsialisti­de
arvates vihjab see militaristli­kule
süsteemile, mis ei ole koos­kõlas
demokraatlike printsiipide­ga.:'^:;';^
Olukorra selgitamiseks tuleks
märkida- et Itaalia kohtusüsteem
ja kohtunike tõekspidamised Ja
arusaamad on lõhestatud mitme­suguste
polütiliste ideoloogiatega.
Sealjuures on huvitav, et kaks
mõrvatud kohtunikest olid tuntud
oma pahempoolsete vaadete tõttu
Ja kuulusid vasakpoolse organisat­siooni
Demokraatliku Kohtunik-konna
liikinete koosseisu, mis
hõlmab umbes 15 prots. Itaalia
kohtunikest. (Alles mõned kuud ta­gasi
esitasid Kristlik Demokraatli­ku
Partei koosseisu kuuluvad 23
senaatorit kaebuse kuue Rooma
kohtuniku kohta, keda süüdistati
sidemete pidamises pahempoolse­te
gruppidega.
See kõUt näitab, et Itaalias om
segadust palju. Nmg selles segases
vees tunnevad terroristid endid
ilmselt väga koduselt. Neid nähta­vasti
ei huvita, kas kohtunik on
parempoolsete või pahempoolsete
vaadetega. Peaasi, et ta ori kohtu­nik,
j ä kui ta seda tiitlit kannab,
siis peab ta arvestama terroristide
kuulidega.
.0 :
Kuid lisraeü majanduselus cgsüs-
M murede kõrval ka rõõmustavaid
momente. lisraeü majanduslikud
saavutused olid möödunud aastal
üsna austusväärsed: eksport kas­vas
15% 7,6 müjardi ddllärÜe ja
töötute arv püsis alla'3%. Välisva­luuta
reserv oli suurem kui kunagi
enne, umbes 3 miljardi dollarit ja
valuuta tähtsaim tooja, turism, on
pidevalt kasvanpd, Iisraelis käis
turiste möödunud aastal 1,14 mü-jonit
isikut. :
Iisrael saab praegu 1,8 miljardi
dollarit aastas Ühendriikidest: sel­lest
on peaaegu 60% abistamiseks
ja ülejäänud summa moodustab
pikaajalise laenu. Peaminister Me-nachem
Begini valitsus palus pea­gu
kahekordistada seda summat
1980/81. eelarveaastaks, aga Carte­ri
valitsus nõustus ainult kahesaja
jnUjoni dollari lisamisega. '
Nende arvude sisse ei kuulu kol­me
miljardi dollari suurune eri
summa, millest 800 miljonit dolla­rit
oli abistamiseks ja Ž,2 miljarcU
dollarit laenuks, mille ühendriigid
andsid möödunud aastal lisraeli-
Egiptuse vaherahukokkuleppe sõl­mimisel,
et abistada Iisraeli tagasi
tõmbumisel Siinai äiadelt.
„Me elame maaüma juutide ühis­konna
rikaste tädide ja onude ning
Ühendriikide valitsuse arvel," tun­nistas
(üks juhtiv Iisraeli pangate­gelane.
„Varem või hiljem peab see kok­ku
varisema. Kui me jätkame sa­ma
teed nagu vümasel neljal
aastal, sööme kõik oma kogutud
varandused kahe aasta jooksul.
Kui me peame kinni oma uuest
kokkuhoiupoliitikast, siis on • meü
viõimalus säüuda."
; Iisraelis on ainult 3,8 •müjonit
elanikku, aga välisvõla suurus on
i dollari ehk iga hin-
Viimasel ajal on mõningates ees­ti
pagulasajalehtedes ümunud pik­ki
artikleid nõukogude rezhümi
vastastest demonstratsioonidest
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul
okupeeritud Eestis, mis jätavad lu­gejaile
mulje, nagu oleks kogu Ees­tis
paljudes kohtades lehvinud
sini-müst-valge lipud ja tegemist
oleks suurema laiaulatusliku orga­niseeritud
demonstratsiooniga.
Need artiklid kannavad Stokholmis
elava mõni aeg tagasi Eestist va­basse
maaüma saabunud Jüri Li­na
allkirja, kes mainib, et ta bn
saanud need andmsed telefoni teel
tuntud eesti dissidentidelt Enn Tar­tolt,
Mart Nikluselt ja Jüri Kukelt,
kes ühtlasi on saatnud kõigüe eest­lastele
Vabas Maaümas tarvituse
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
Sama Jüri Lina kirjutab veel
oma artiklites, et Jüri Kukk, Enn
Tarto, Erik Udam koos peredaga
jä Mart Niklus pn temud nüüd tea­tavaks
oma soovi külastada suvel
ESTO-80 pidustusi Stokholmis ja
jäävad ootama ametlikke kutseid
Estõ peakomiteelt. Jüri Lina kir­jeldab
veel dissidendilt telefoni teel
saadud andmete põhjaliiksikasjali-selt
kuidas Jüri Kukke ja tema
abikaasat ametivõimude poolt üle
kuulati ja mis sel puhul omavahel
räägiti..
See on kõik väga põnev lugemis­materjal
ja jätab mulje nagu ei
oleks meü enam tegemist okupeeri­tud
Eestiga vaid vaba Eestiga.
Meie teadmisel on kõik Eesti ja
ERMI SOOMET
TULUMAKSULEHTEDE täitmine.
Kokkuleppeks helistada
2 4 7 - 3 1 5 0
välismaade vahelised 'telefonücõned
kõva tsensuuri all ja veelgi ran­gemalt
jälgitakse kindlasti dissiden--
tide telefonikõnesid välismaaga.
Kui nüüd Jüri Lina andmetel dissi­dendid
annavad telefoni teel edasi
nõukogude vastaseid meeleavaldu­si
Eestis, tervitavad vabas maail­mas
elavaid eestlasi Vabariigi aas­tapäeva
puhul ja ootavad koos pe­rekondadega
kutseid Stokholmist
Eesti Päevadele sõitmiseks, süs
võib tõesti oletada, et Eestis ei ole
enam riõukogude korda ja KGB on
lõpetanud oma tegevuse.
Kas meie vabadusyõitluse organi­satsioonid
ei ole huvitatud, kuivõrd
usaldusväärsed on sellised. Eestist
välja saadetud, materjalid? Kes
kontrollib, et need andmed on õi­ged?
Ja kes ütleb seda, et Jüri Li­nale
antud materjalid on dissiden­tide
poolt antud? Kas ei teki isegi
kuri kahtlus, et need andmed on
antud kellegi teise poolt kodumaal
tegutsevate vabadusvõitlejata disk­rediteerimiseks?
Kas Jüri Kuke ar­reteerimine
ei olegi lõpuks seotud
nende sensatsioonüiste Eestist an­tud
informatsioonidega?
On aeg, et meie peaksime sellis­te
probleemide peale tõsiselt mõt-
New Yorgis ära hüpanud N. Lu­du
endine diplomaat Arkadi N.
Shevtshenko, kes töötas Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis peasek­retär
dr. Waldheimi ahma juhtival
kohal, on mitmel puhul kinnita^
nud, et KGB spioonide tegevus
maailmaorganisatsioonis on võt­nud
väga laialdased Ja sügavad
mõõtmed. 1978. aastal Ühendriiki­de
võimude juures asüüli palunud
Shevtshenko peatus venelaste sipio-neerimise
juures eriti üksikasjali­selt
intervjuus, mille ta andis
möödunud detsembris ühele ingli­se
saatejaamale.
Shevtshenko nentis, et üks KGB
agent Liitunud Rahvaste Organi­satsioonis
on peasekretär Kurt
Waldheimi abi eriülesannete läbi­viimisel.
Saatejaama kommentaa­tor
omalt poolt kinnitas, et ainuke
venelane, kes sellel kohal töötab,
on Viktor M. Lesiovski. Edasi üt­les
Shevtshenko, et teine tähtsam
vene salakuulaja Liitunud Rahvas­te
Organisatsioonis on maailmaor­ganisatsiooni
Genfis tegutsevate
osakondade personaalosakonna ju­hataja
Geli Dneprovski.
Süüdistused on rängad ja tekib
loomulUmIt küsimus, kas New
Yorgis on midagi tehtud nende
venelaste tagapõhja selgitamiseks
ning nende oma juhtivatelt kohta­delt
maailmaorganisatsiooni süs­teemis
eemaldamiseks? Selgub, et
seni ei ole selleks ühtegi sammu
astutud. Maailniaorganisatstooni
esindaja Francois Giuliani kinni­tab,
et mõlemad mehed istuvad ik­ka
veel onia kohtadel, kuna „süü-distused
on üks asi ja tõendid on
teine asi".
Gudiani ütleb, et kui Ühendr^^^
gid või mõni teine riik esitaks Lii­tunud
Rahvaste Organisatsioonile
kaebuse, et mõlemad mehed on
spioonid ja paneb lauale ka vasta­vad
tõendid, siis tuleb loomulikult
kõne alla nende meeste vallanda­mine.
Ei ole mõeldav, et Shevtshenko
taoline kogenud diplomaat tuli
avalikult välja süüdistustega, mil­lede
kohta tal pole tõendeid. Selles
olukorras Jääb amult oletada, et
29.1
tel.
tel.
151
Es
»Led
Koor
ris d
mise
„Süd
lisajp
kui a
va aj
Pä
luges
aja j
Päi
vee
olu p|
Ta }I
ja tui
mäec
nati
Lõi
et kd
aprill
•võetj
kellal
ruui
korrj
Kk
esimi
tead^
palu.^
osavJ
kand)
m
IttiUi
ame^
des