1986-01-02-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•SecoMdvdass mail' •
registration number
Nn 1(3200) XXXV aastakäik
6„c e„c
2. Jaanuaril 1986 --Thursday, Jänuary 2, 1986
ILMUB BGAL TEISIPÄEVAL
,V : J A N E U
Üksiknumbri hind 70 centi
B
\must. ;^elles • :immes^^: '^jnuutuvad
.. .tuimaks.'ja ••ükskõikseks.,.; •
Ei sa kuidagi nõustuda, et meie
peaksime ümbruse leiguses väsima.
Meil on ülesanne.Kui .ristiini-;
mestel;läita liimala , Ja-kui'eestlastel
on meie kohustus-ar-;
mastada; oma;isaniaadr oma: rah^^
vast Ja'oma keelt--m^^ eest
• võidelda. ' .
fuiittusega ei saa kumbagi teha.
Hädaldamise ja oigamisega ei
minda edasi,. tammutakse.' 'paiga!
•ainult.v ""V-/:-
198Š. aasta lävel võtkem süda
rindu ja kepp tugevamini pihku;
Sanimügem edasi sõnas ja teos.
Pühakiri julgustab, et need, kes
Jumalat ootavad, need saavad üut
väge. Nad astuvad, aga Uaä ei komista.
Nad töötavad, kuid ei väsi.
Olgu see meie rivilaul Uuel Aastal.
.Kes lahtiste silmadega vaatleb, elu Jumal julgustagu meid. Valgus- on
enda ümber, sellel on selge, et ees,
hea kipub väsima. Kuri ja iileko- Karl Raudsepp,
lisas võtab julgete sammudega-või-:
Karl laudsepp
Uue aasta algul vaatab iga inimene
lootusega tulevikku. Lootus
on energia allikaks, uute vaiikvõi-maiuste
loomiseks, uue tarvitus viisi
loogikaks. Lootus paneb inimkonna
liikuma ja kutsub esile uue
reaalsuse. Ajalugu ei ole mitte välditamatu.
Arvatavad järeleandmatud
ja halastamatud jõud «n suudetud
ümber pöörata. Ainukene lõplik
vangla, mida Inimkond võib karta
on ta inertsus ja otsustamatus.
I Kui moodustame tugeva ja entusiastliku
rahvusliku peile, siis säilitame
ka usu eestluse tulevikku.
Ligi kolm genera.tsiooni tagasi, kui
sündis Eesti Vabariik, olid lootused
väikesed ja võimalused piiratud,
kuld võitsime, sest tahtsime
võita. See on võimalik ka nüüd,
kui meie ei jkaota usku võidusse.
Eesti noored on need, kelle poole
on pi Ja
syguharyde va
võitlyses
JOHANNESBURG Vähemalt
53 musta said surma ja sajad
haavata suuremas suulude ja pon-dode
suguharude vahelises võitluses,
mülžst võtsid osa 2000 suulut
ja kuni 3000 pondot^ kasutades
relvadeks odasid,! kirveid, nuge ja
vähesel määral ka tulirelvi.
aas Leival
soovid. Noored, kes moodustavad
nüüd enamuse EKN uuest koosseisust
on saanud rahvusteadlikuks
meie eestlaste püüdlustest ja taotlustest.
Nad vaatavad tulevikku
suure optimismiga. Ja nendel on
ka vaja teada, et nende tööd saadab
Kanada eestlaskonna laialdane
ja kindel toetus.
Soovime kaasmalastele uut. indu
ja tahet loota uuest aastast kõige
paremat meie ikestatud kodumaale
ja rahvale.. ••
Laas Leivat
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Astudes aastasse 1986 tervitan
kõiki kaaseestlasi seiel suurel ja
vahal maal sooviga, et see aasta
kujuneks õnne- ja edurikkäks kõigile
niihästi isiklikus kui ka rahvuslikus
elus ja tegevuses.
Valdav enamik pärast I I maail
masõda Kanadasse saabunud eestlasi
on kolme ja poole aastakümne
jooksul näidanud Imestama panevat
edukust oma elujärje rajamisel
uutes ja võõrastes oludes.
Äsja ilmunud „Eestlased Kanadas
II" hindab eesti ühiskonna majanduslikku
kandepinda Kanadas
üle miljardi dollarile.
Sellest samas teosest kajastub
Kanada eestlaste aktüvne ja mitmepalgeline
kultuuriline ja rahvuslik
tegevus, mis on väärikaks
osaks selle maa mitmekultuurilises
kogupildis.
Võime olla õigustatult uhked
nendele saavutustele,' mis põhinevad
meie rahva loomupärase! tublidusel
ja töökusel.
Aastavahetusel tekib paratamatult
küsimus: kui kaua suudame
seda edukas tegevust Jätkata? "
Vastus sellele on üsna lihtne ja
see on. meie endi kätes:
Mõningaid soove eesti ühiskonna
osas järgmiseks aastaks: _
Soovime, et kaaseestlased oleksid
natuke lahtisema käefa ning
loetaksid rohkem rahaliselt meie
vabadusnõudlust. Praegu on toetused
väga nigelad vaatamata, et
oleme jõudnud majanduslikult küllaltki
heale järjele.
Sooviksime näha rohkem meie
keskmise generatsiooni liikmeid
rahvuslikel üritusi!. Veel parem
oleks kui need ise korraldaksid
mõningaid huvitavaid ettevõtteid
:meie ühiskonnas. •.
Eesti Liit
n a a a o o B n o D D o a o a a B t o a i i D a a a D o a c i o ö a o o a a o
a
Estonia Koor
Piahal MaaB
Jõululaupäeval, 24. detsembril
näidati CTV televisiooni hilisõh-tuses
päevauudiste saates põgusalt
Estonia koori Püha Maa
jõulusid kirjeldavas rapordis.
"Teadustaja mainis, et peale
a muude kooride teistelt maadelt,
l esindab Kanadat Estonia Koor
l Torontost. ^
• O B D a a t i i B . a a a a i B a a i s D Q B o a B a n o a o o o n tn a n o •
Heinsoo
— Kui rakendanie oma rnajan»
duslikku jõukust suuremal määral
meie organiseeritud ühiskonna te-gevušä"
toetamiseks; •
~ Kui suudame kaasa tõmmatsi
meie noorema generatsiooni anded
ja energia meie rahvuslikku
elusoonde;
— Kui suudame, vähemalt oisali-selt,
aktiviseerida meie ühiskonna
nii. „väikivat eestlust",
siis püsib eestlus Kanadas veel
pikemat aega vitaalse ja aktiivse
ühiskonnana. Siis ei kustu ega kao-ka
Eesti rahva vabadusnõudlus,
mis on oluliseks osaks meie rahvuslikus
eluš ja tegevuses.
Selleks jõudu ja edu!
Ilmar Heinsoo
E. V. aupeakonsul Kanadas
esimees
IJysB uyeüdysl
i^. Liidy vatitsyses
26. novembril vabastati rahvasaadik
BaikenAshimov ja leedu
rahvusest Anatas Barkauskas N.
Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimehe
asetäitja kohustest seoses
pensionile minekuga. Uuteks esi-^
mehe asetäitjaiks otsustati valida
Salamat Mukashev, Valentin Shevt-shenko
ja Ringaudas-Bronislavas
Songaila.
itna
CATANIA
T D T i l ' ^ * ö u T
I 11 I -0 3)0 B1.ÖÖR5T:VVEST
: ^. TORONTO. M5S1Vy4:
Sissekäik;. Madisoh Avenüe -i- Spadina -jaam
mees saa surma,
katsudes oma perekonnaliiget
päästa, kui Etna tulemäe puhkemine
põhjustas maa varingu ja hotell
varises kokku kus peeti jõulupidu.
Neli laavajõge voolasid alla mäetipust.
Purskega samaaegseist maa-väringuist
oli tugevam 6-punktiline
12-punktilisel Mercalli skaalal. Sellele
järgnes viis nõrgemat. Viimati
purskas Etna 1983. a. 129 päeva,
mil laava kahjustas ümberolevaid
ehitusi.
REISIPILTE UUS-MEREMAALT
Ja AUSTRAALIAST
Esitab K M S T I M E E M A . : -
I 12, jj
keMlS.OO
KESKUSTELU, K O HV
KÕIK O N K U T S U T U D :
IHRIinilliüKiil»lS!lillllllliniHiiiniiilillliilS8tHIHiill
STLAS
I
Hoiäke elavaks Pohl&'AmeM& &iaak® k&ks korde nädelm Ilmuv @®šfikeeln@ ojofeAf »^ TeHige ..VAP
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 2, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860102 |
Description
| Title | 1986-01-02-01 |
| OCR text | •SecoMdvdass mail' • registration number Nn 1(3200) XXXV aastakäik 6„c e„c 2. Jaanuaril 1986 --Thursday, Jänuary 2, 1986 ILMUB BGAL TEISIPÄEVAL ,V : J A N E U Üksiknumbri hind 70 centi B \must. ;^elles • :immes^^: '^jnuutuvad .. .tuimaks.'ja ••ükskõikseks.,.; • Ei sa kuidagi nõustuda, et meie peaksime ümbruse leiguses väsima. Meil on ülesanne.Kui .ristiini-; mestel;läita liimala , Ja-kui'eestlastel on meie kohustus-ar-; mastada; oma;isaniaadr oma: rah^^ vast Ja'oma keelt--m^^ eest • võidelda. ' . fuiittusega ei saa kumbagi teha. Hädaldamise ja oigamisega ei minda edasi,. tammutakse.' 'paiga! •ainult.v ""V-/:- 198Š. aasta lävel võtkem süda rindu ja kepp tugevamini pihku; Sanimügem edasi sõnas ja teos. Pühakiri julgustab, et need, kes Jumalat ootavad, need saavad üut väge. Nad astuvad, aga Uaä ei komista. Nad töötavad, kuid ei väsi. Olgu see meie rivilaul Uuel Aastal. .Kes lahtiste silmadega vaatleb, elu Jumal julgustagu meid. Valgus- on enda ümber, sellel on selge, et ees, hea kipub väsima. Kuri ja iileko- Karl Raudsepp, lisas võtab julgete sammudega-või-: Karl laudsepp Uue aasta algul vaatab iga inimene lootusega tulevikku. Lootus on energia allikaks, uute vaiikvõi-maiuste loomiseks, uue tarvitus viisi loogikaks. Lootus paneb inimkonna liikuma ja kutsub esile uue reaalsuse. Ajalugu ei ole mitte välditamatu. Arvatavad järeleandmatud ja halastamatud jõud «n suudetud ümber pöörata. Ainukene lõplik vangla, mida Inimkond võib karta on ta inertsus ja otsustamatus. I Kui moodustame tugeva ja entusiastliku rahvusliku peile, siis säilitame ka usu eestluse tulevikku. Ligi kolm genera.tsiooni tagasi, kui sündis Eesti Vabariik, olid lootused väikesed ja võimalused piiratud, kuld võitsime, sest tahtsime võita. See on võimalik ka nüüd, kui meie ei jkaota usku võidusse. Eesti noored on need, kelle poole on pi Ja syguharyde va võitlyses JOHANNESBURG Vähemalt 53 musta said surma ja sajad haavata suuremas suulude ja pon-dode suguharude vahelises võitluses, mülžst võtsid osa 2000 suulut ja kuni 3000 pondot^ kasutades relvadeks odasid,! kirveid, nuge ja vähesel määral ka tulirelvi. aas Leival soovid. Noored, kes moodustavad nüüd enamuse EKN uuest koosseisust on saanud rahvusteadlikuks meie eestlaste püüdlustest ja taotlustest. Nad vaatavad tulevikku suure optimismiga. Ja nendel on ka vaja teada, et nende tööd saadab Kanada eestlaskonna laialdane ja kindel toetus. Soovime kaasmalastele uut. indu ja tahet loota uuest aastast kõige paremat meie ikestatud kodumaale ja rahvale.. •• Laas Leivat Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Astudes aastasse 1986 tervitan kõiki kaaseestlasi seiel suurel ja vahal maal sooviga, et see aasta kujuneks õnne- ja edurikkäks kõigile niihästi isiklikus kui ka rahvuslikus elus ja tegevuses. Valdav enamik pärast I I maail masõda Kanadasse saabunud eestlasi on kolme ja poole aastakümne jooksul näidanud Imestama panevat edukust oma elujärje rajamisel uutes ja võõrastes oludes. Äsja ilmunud „Eestlased Kanadas II" hindab eesti ühiskonna majanduslikku kandepinda Kanadas üle miljardi dollarile. Sellest samas teosest kajastub Kanada eestlaste aktüvne ja mitmepalgeline kultuuriline ja rahvuslik tegevus, mis on väärikaks osaks selle maa mitmekultuurilises kogupildis. Võime olla õigustatult uhked nendele saavutustele,' mis põhinevad meie rahva loomupärase! tublidusel ja töökusel. Aastavahetusel tekib paratamatult küsimus: kui kaua suudame seda edukas tegevust Jätkata? " Vastus sellele on üsna lihtne ja see on. meie endi kätes: Mõningaid soove eesti ühiskonna osas järgmiseks aastaks: _ Soovime, et kaaseestlased oleksid natuke lahtisema käefa ning loetaksid rohkem rahaliselt meie vabadusnõudlust. Praegu on toetused väga nigelad vaatamata, et oleme jõudnud majanduslikult küllaltki heale järjele. Sooviksime näha rohkem meie keskmise generatsiooni liikmeid rahvuslikel üritusi!. Veel parem oleks kui need ise korraldaksid mõningaid huvitavaid ettevõtteid :meie ühiskonnas. •. Eesti Liit n a a a o o B n o D D o a o a a B t o a i i D a a a D o a c i o ö a o o a a o a Estonia Koor Piahal MaaB Jõululaupäeval, 24. detsembril näidati CTV televisiooni hilisõh-tuses päevauudiste saates põgusalt Estonia koori Püha Maa jõulusid kirjeldavas rapordis. "Teadustaja mainis, et peale a muude kooride teistelt maadelt, l esindab Kanadat Estonia Koor l Torontost. ^ • O B D a a t i i B . a a a a i B a a i s D Q B o a B a n o a o o o n tn a n o • Heinsoo — Kui rakendanie oma rnajan» duslikku jõukust suuremal määral meie organiseeritud ühiskonna te-gevušä" toetamiseks; • ~ Kui suudame kaasa tõmmatsi meie noorema generatsiooni anded ja energia meie rahvuslikku elusoonde; — Kui suudame, vähemalt oisali-selt, aktiviseerida meie ühiskonna nii. „väikivat eestlust", siis püsib eestlus Kanadas veel pikemat aega vitaalse ja aktiivse ühiskonnana. Siis ei kustu ega kao-ka Eesti rahva vabadusnõudlus, mis on oluliseks osaks meie rahvuslikus eluš ja tegevuses. Selleks jõudu ja edu! Ilmar Heinsoo E. V. aupeakonsul Kanadas esimees IJysB uyeüdysl i^. Liidy vatitsyses 26. novembril vabastati rahvasaadik BaikenAshimov ja leedu rahvusest Anatas Barkauskas N. Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja kohustest seoses pensionile minekuga. Uuteks esi-^ mehe asetäitjaiks otsustati valida Salamat Mukashev, Valentin Shevt-shenko ja Ringaudas-Bronislavas Songaila. itna CATANIA T D T i l ' ^ * ö u T I 11 I -0 3)0 B1.ÖÖR5T:VVEST : ^. TORONTO. M5S1Vy4: Sissekäik;. Madisoh Avenüe -i- Spadina -jaam mees saa surma, katsudes oma perekonnaliiget päästa, kui Etna tulemäe puhkemine põhjustas maa varingu ja hotell varises kokku kus peeti jõulupidu. Neli laavajõge voolasid alla mäetipust. Purskega samaaegseist maa-väringuist oli tugevam 6-punktiline 12-punktilisel Mercalli skaalal. Sellele järgnes viis nõrgemat. Viimati purskas Etna 1983. a. 129 päeva, mil laava kahjustas ümberolevaid ehitusi. REISIPILTE UUS-MEREMAALT Ja AUSTRAALIAST Esitab K M S T I M E E M A . : - I 12, jj keMlS.OO KESKUSTELU, K O HV KÕIK O N K U T S U T U D : IHRIinilliüKiil»lS!lillllllliniHiiiniiilillliilS8tHIHiill STLAS I Hoiäke elavaks Pohl&'AmeM& &iaak® k&ks korde nädelm Ilmuv @®šfikeeln@ ojofeAf »^ TeHige ..VAP |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-02-01
