1981-10-06-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. oktoobrü 1981 - Tuesday, October 6, 1981 Nr 70
Ccslgary |ca Söyl said
1988. Ci. dlümpici-etiängud
BADEN-BADEN — Rahvusvahelise
Olümpiakomitee kokkutulekul
Baden-Badenis Lääne-Saksa-maal
anti 1988. aasta olümpia tal-vemängud
Kanadas asuvale Galga-fy
linnale, kuna sama aasta suvised
olümpiamängud usaldati Lõu-na-
Korea pealinna Souli hoolde.
Calgary kandideeris olümpia talve-mängudele
juba kolmandat korda,
kuna Söulile oli see esmakordseks
juhuseks. Calgary kõrval kandideerisid
talvemängudele Itaalia talve-kuurort:
Cortina 4'Ampezzo, kus
toimus ' talyeolümpia 1956. aastal
ja Rootsi linn Falun. Söulile .oli
suuremaks konkurendiks Jaapani
linn Nagoya, kus elanikkond on
korraldanud viimaste nädalate
jooksul pidevalt demonstratsioone
mängude vastu. Kalkuleeritakse, et
olümpiamängude korraldamine
Calgarys läheb maksma ligilähedaselt
500 miljonit dollarit.
Thomas Wessinghage, esimene
püstitas 7.36,69-ga USA, teine
7.36,75-ga Lääne-Saksa rekordi.
Üldse on neist maailmas kiiremad r
olnud HenryRono ajaga 7.31,1
1978. ja inglane Brendan Foster
7.35,2-ga. Samal võistlusel viskas
Klaus Tafelmeier oda 88.48.
Londonis, Crystal Palase staadionil
saavutas Austraalia kolmikhüppaja
Kennet Lorraway 16.91.
Koblenzis peetud tääne-Saksa
juunioride meistrivõistlustel hüppas
17-aastane Andrea Breder
kõrgust 1.93j mis on idasakslanna
Kerstin Dedneri nimel oleva Euroopa
juunioride rekordi kordamine.
ILMUSs
Kaia Kruus Ja Vivienne Medri tutvumas Eesti kaardiga ToroHto Eesti
Keskkooli esimesel õppepäeval., Foto: Vaba Eestlane
Sp^rdimärkmeid
Samal ajal kui Henry Rono parandas
meeste 5000 m maailmarekordit,
viies selle 13.06,20-le, jooksis
inglane Paula Fudga naiste
maailmarekordi §amal distantsil
ajaga 15.14,51, mis on 14 sekundit
parem norralanna Ingrid Kris-tianseni
nimel olnud rekordist.
Mehed on sel distantsil viimase
26 aasta jooksul parandanud maailmarekordit
üle 44 sekundi võrra.
1955. aastal oli see ungarlase San-dor
Iharose nime ajaga 13.50,8.
1972. aastal see cli lühemat aega
ka soomlase Lasge Vireni nimel
ajaga 13.16,4.
Euroopa karikavõistluste maratonijooksu
võitis itaallane Massino
[Magnani ajaga 2.13,39, soomlane
Pertti Tiainen jäi kuuendaks ajaga
2.16.40.
Hiljuti venelase Konstantin Vol-kovi
tehtud teivashüppe ipaailma-rekordi
5.84 siiski ei tunnustatavat
maailmarekordina, kuna ysee oli
saavutatud mitteametlikel võistlustel.
Nii jääb maailmarekord endiselt
teisele venelasele Vladimir
Poljakovile, kelle tulemuseks oli
5.81.
-k ' '
Ingelheimis, Lääne-Saksamaal
jooksid tänavused parimad ajad
3000 m distantsil Steve Scott ja
kodgamciCilt
Tallinnas peetud heitjate seeria-võistlusel
parandas Eha . Rünne
Eesti noorterekordit kuulitõukes
nelja sentimeetri võrra, viies selle
15.71-le. Kettaheites saavutas ta
48.00. Naissportläsišt Elju Kuhi
ja Helgi Parts heitsid ketast 59.92
ja 59.58. Meestest tõukas Heino
Sild kuuli 19.19.
Stokholmi olümpiastaadionil
toimunud Rootsi—Eesti kaheteistkümnendal
mitmevõistluse maavõistlusel
saavutasid eestlased ülekaaluka
võistkonnavõidu nii meeste
kui ka naisjte kümnevõistluses.
Meestest ohd pjaremad Tõnu Kau-kis
7846, Margus Kaseoru 7795 ja
Tiit Pahker 7775 punkti. Juunioridest
oli parim Valter Külvet 7870,
järgnesid Sven Reintak 7457 ja
rootslane Andres Öberg 7098.
Naistest Ellen Külvand 5608, Ing-
.rid Pulst 5450 ja Saima Tiik 5322
punkti. Absoluutselt parima kogusumma
saavutas 17-aastane Valter
Külvet, kelle üksiktulemused olid
100 m — 11,34, kaugushüppes
7.12, kuulitõukes 14.10, kõrgushüppes
2.08, 400 m — 49,65, 110
m tõkkejooks — 15,24, kettaheites
48.02, teivashüppes 4.20, odaviskes
59.90 ja 1500 m jooksus
4.37,07.
Elvas peetud Eesti laskemeistri-võistlustel
olid eriti heas vormis
naislaskurid. õhupüssiharjutuses
(60 lasku) saavutasid Ave Nigul ja.
Anne Oberg Eesti rekordit ületavad
tagajärjed, esimene 584, teine
,,Spordileht" kirjeldab oma 18.
septembri numbris „viimaseid
sportlikke sündmusi: Eestis", kus
kõik sportlased on põllule suunatud,
k-es koristab vilja, kes nopib
kartuleid, juhib traktorit või autot.
Spordirahvas olevat üksmeelselt
läinud abiks rajooni majanditesse
saaki koristama. Kiire saagi koris-tamistööde
tõttu polnud septembris
Harju rajoonis ühtegi suuremat
spordiüritust. Alles oktoobris on
plaanitsetud uusi võistlusi, kus
viiakse spordirajale vahepeal mehhanisaatoritena,
mehaanikutena ja
autojuhtidena töötanud sportlased.
Sportlaste töö põldudel pole vihmaste
ilmade tõttu olnud kuigi
edukas. Alaveres oli kohaliku spor-diorgänisatsiooni
esimees lehere-porteri
külaskäigu puhul alles töökodade
juures, oodates et päike ja
tuul vähegi põldu kuivataks. Sportlane
ohkasv' et kui peaks ometi
paar päeva ikuiva, siis^ jõuaks vilja-lõikamise'
lõpetada. Ta on viis aastat^
olnud kombaini' roolis, kuid^ nii
rasket ja -kurnavat lõikusaastat ta
ei mäleta. Kuigi kombainidele seati
alla topeltrattad, jäid need ikka
madalamal vesisel pinnal stoppa-ma.
Ühel kombainil olid roomikud
ja sellega ei saanudki muud lõikus-tööd
teha, kui porri kinnijäänuid
välja vedada.
582 silma. A .Nigul võttis meestelt
meistritiitli ka väikepüssi suures
standardis C3 x 40 lasku) tulemusega
1143. Metssealaskmises
oli parim Mati Jõgi 579 ja olüm-pia-
kiirlaskmises Neeme Pajusaar
590 silmaga.
•Vi;';?;;;-
Ungaris toimunud rahvusvahelisel
moodsa viievõistluse turniiril
tuli Toomas,Ka j ak 5370 punktiga
esikohale.
Stokholmis tähistas 29. sept. 90.
juubelisünnipäeva vanemaid E.V
kõrgemaid sõjaväelasi/ koi. Villem
Saarsen, pärit VÜjandimaalt. Lõpetanud
sõjaväelise erihariduse kõrval
Tartu Ülikooli õigusteadlasena,
on juubüar kogu Eesti vabaduse
aja teeninud vastutaval! kohtadel.
Ta .seisis- diplomaatlikus teenistuses
E.V. sõjaväelise esindajana
Riias ja Varssavis, oli juhtivatel
kohtadel Kaitseliidus Tartus ja üksuse
ülemaks sõjaväes. Viimati
teenis ta Sõjavägede staabis II
osakonna ülemana, kust ta. Vene
okupantide poolt vallandati. Keerulistel
teedel õnnestus tal siiski Vene
KGB haardest vaatamata tagaotsimisele
pääseda ja siirduda välismaale.
Elades põgenikuna Rootsis^ lõi ta
nooremana agaralt kaasa üldrahvuslikes
üritusis -ja käimasolevas
vabadusvõitluses.
® Lauljatarina Uus-Meremaal menukalt
Anne Reissaar-Langstonilt
on ilmunud heliplaat „Songs from
Estonia", Soprail A. Reissaar-
Langston pärineb VUjandist ja saabus
üle Saksamaa 1949. aastal Uus-
Meremaale, kus ta Wellingtonis
sai muusikalise ettevalmistuse Victoria
ülikoolis, saavutades MA
li ja muusikaõpetaja kutse. Ta cn
kuulunud kohalikku ooperirühm i ,
kes teostab ringreise kammerorkestriga.
© Heldur Jaan Netoeny sai Rootsis
fotograafina SIDA stipendiumi
ajakirjanik äie ja kultuuritegelastele,
kes oma tegevusega on kaasa
aidanud tekitada mõistirist arengumaade
situatsioonile.
® Stokholmis elav Jaak Herodes
kutsuti ideeahdjaks ja turustuskon-sulendiks
AB Stockholmsmässan
juurde.
FRED UMBERG
EESI
esti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja julitkond.
Lugeja leiab sellest raamatnst 1028 nime, keda lagedes tckUb
küsimns: kuhu nad on jäannd? Koigi mõni neist on oma «siaiie
teekoima lõpetannd lä&neSr on enamus hävinenud kqog Eesti
rüklikn iseseisvnsega. Selles raamatns on tnhat meie sõjameet-test
leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centS
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
L U G E G E
RAJUSÕLMED
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestas raamal
p.värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914^1919. Raaimat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka lill siinnl-aastaks.
I 237 lk. Hind $8.80 pluss 5® centi saatja
i f I N K I G E
oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitlase[_tatvn8tamlsel[s
ingliskeelne
Evald Uustalu
FREEDOM ONLY
Hind $7.00 pluss 50 e saatekulu
MÜÜGH. VABA EESTLASE TALITUSES.
OB
Hmn^ Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTä
JXf^ELE ..
Hind $n.—, saatekulu 85 c.
Müü^^il „Vaba Eestlase" talituses
ILMUS
EDUARD RÜGA, graafik ja maalija
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIG PEHAP ja ARNO VIHALBMM
Monograafia ,,PaUase" kunstikooU lõpeta^^^
Rüga õpinguist ja töööt, kelle elutöö raatluse kõrval tuuakse
esUe ka kunstikool „PaUas" õppeasutusena ja eesti kunstnik©
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja hWtav lugeda ka laiemale
lugejaskbiffiale.
Hind $10.00 (postiga talumisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EE;^TLASE TALITUSES
mil peaksid hiirtena vaiksed ole- teed ja eriti just tee servasid. Siis ei olimd veel mängitüdy sest ees- Matka ajal oligi magamine jfe-^
ma, sosistas Juvonen. ta kuuliski tasast rääkimist ja nägi pool pii valvurite rada, alärmitraa-nüd^^I^ '
Vähese aja pärast auto hakkas kahte kuju tee serval, aga kus suu- did ja piirivalvurid.
liikuma ja sõitis aeglaselt meestest nas nad vaatasid, seda oli võimatu suure ettevaatusiega, äga pimedus ^ \ JnommiKUl len-mööda.
Nad nägid autokastis hoo- näha. Juvonen arutles kiiresti olu- räsk^^
guvaid paberossiotsi ja seal näis korda. Ta teadis, et ilma valvurite ^Esimene v a ^ ^ ^ ^ ja mõtelda lahkumisele. ;
olevat märgatav.arv sõdureid. Au- märkamata nad ei pääseks teest kui Juvonen^ sellest ^le hüppas,^ Ma lähen sinna kaldale vežl
to peatus uuesti: natukese aja pä- üle. Midagi tüli leiutada valvurite puudutas jalg; alarmitraäti.J\ Juvonen. --Qnpõ^^^
rast põllulagendiku serval ja me- tähelepanu hetkeks teelt mujale jõudis kohale ja lask kajas, aga gü moodi järiü; Ei tea millest see
hed kuulsid tasast juttu; Nüüd seU suunamiseks,, et ise^ samaaegselt sellele ei saanud Mõelda; N
gus olukord meestele.- Seal asetati üle tee lipsata. tuli liikuda kiirelt ja katsuda jõu- lust olemas -
valvureid kohtadele Valvepostide j^^^^^^j mõtted liikusid kõr^e- "^^^^f P^.ennek^^
vahekaugus oh siiski usna pikk, t.p.|,pi,„ sulgeda, te^
vähemalt 70-^0 meetrit ary.s g ^ a S Ä ^ ^ Ä - ^f' ^^^fe. ^^T'^^''^^^
Juvonen. Oh olemas veelgi vaike j^^^gQl^j^^^^^g J See oli peaa^fMi P^^i^i aares kulgev rada. Nad j W ^ v Seal o^^^^ rohehst vormi
võimalus, et pimeduse varjus nad .^i^ j^^g^-/^^^^
siiski pääseksid end libistama v a i - ^ ^ ^ X a f p c r i W a ^ Jniitn^P ^"kuma hakates
vurite vahelt piirile. - J^^' [ ^ f S L i S i r u t a - jalg jälle alarmitraäti, aga nüüd
- Läheme nüüd sosistasJuvo- ^^^^^^ läHedal ja keerutas siis kcp- polnud seHest enam lugu. .Jõgi 6li^^^^^^^^^^
nen. Vastus ei kmiWunud. Ta so- j ^äes ning heitis selle kogu jõu- ~^ Kaduse põrgusse! sisistas Ju-'
sistas uuesti: ~ Läheme nuud! ^^^^^ ^^^^.^ y^^^^ ^^^^1^'^^- Sellest tul^fo^
K^lb kähäaU ^ ruS ^"^"^ " " ' ^ K a l l e juurde. Piirivalvurid õiei^a-
Hakkame minema, sosistas piirini vaid pool kilomeetrit, aga . _ Mida kurat sa mõtled? Vi- — Kto tam? kuulusime hüüe ' ... nlrn^l^oU^ ^^'^^u^} ""v."
^Juvonen — Aga Äüüd ei tohi jõgi on veel selle tee ja piiri vahel, hastas Juvonen. ja samas kostis lask. — Stoi! kuul- — Tule jarel, sosistas ta ja laks ?.,f' . ^ ^ ^ ^ l ' . J^^^^^ ^^'^
väiksematki krabinat kuulda. . Võib isegi olla, -et jõgi ongi- siin ' _ Mina jään siia. Mina ei jak- dus ve^l tardumapanevam hüüe ja otse jõkke, kuhu vajus kaenlaau- i "«""^ J^Pa piiri taüa.
Juvonen võttis suuna põhja poo- kohal piirijõeks, sest kõrgemal see sa enam jooksta. Nüüd tuli stopp, samas hakkasid valvurid jooksma, k^deni. Samas ta võttis Kalle kaest _ ^^^^ kõvasti kiij>
le Ettevaatlik liikumine jätkus, lookleb juba Soome poolel. usu seda. j Sedn hetke oli Juvonen oodanud- ^^""^ 3^ ^^^^^ ^^^^ oma parim&t rustasime, ütles Juvonen — Seal
Iga sammu juures tuli vaadata, et Nüüd oli vaja teest üle pääse- _ Põrguline, ega meil pole ki. Nüüd hakkasid mehed liikuma J^hes. Vaikse mehena vajus Kalle jõe kaldal on suur vastuvõtuko-väiksematki
risu ei jääks talla alla da. Mehed kuulasid hinge kinni jooksta vaja. Hiilime tasaselt k^v r '^'--'^H ü'- tee. Ae«a pohuid hädaldades kord juba vee alla ja misjon, võetaksi lahtise sülec^a
ja paljastaks liikujaid. Vahepeal pidades ümbruse hääli ja hetke kassid. Hakkad tulema, nüüd! Ju- sekunditki raisata, sest mitmest sai vett kopsu, aga Juvonen vedas hulkurid vastu, aga Loojale tänu,
tuli peatuda kuulatamiseks. Va- pärast hakkas kuulduma eestpoolt • vonen kirus oma mõtteis: — Oh suunast kuuldus jooksusammusid. ^^^^^ kuivale. Aga veel ei olnud ollakse jälle omal poolel,
hest kuuldus tasast juttu, mõni- auto mürinat. Auto oli tulemas põrgut, igasuguseid mehi ka lei- Valvurite poolt tulistatud lask ja peatamiseks aega. Nad kadusid
suunas. Maapind hakkas vähehaa- — Kas hakkavad juba valvu- saaks selle veel korralikult' piiri ta- meid laske tulistati.
vai muutuma vesiseks sooks. Pi- reid koguma või toovad uusi juur- ha. ' .^^sad tulla järele, vars^ seuu luiimMas juvose ;asKu- ry.^,,^. ^ . i , , . , ^ , , , .. .
medus raskendas nende edenemist, de? sosistas Juvonen. ^ _ Mida,i Juvonen hakkas ettevaatlikult oleme piiril? küsis Juvonen. - kell, mis oli sel ajal jäänud seis- t ^ S e oi WiteJ^, rTf v^"''
, . mitmdd raskusi. Soome oli ju era-
Piinjogi oh ületatud kell 3 20 p^oietu riik ja heas vahekorras N .
5^ oosel, seda tunnistas Juvose tasku- T ü^u<rci r^i.^n,,.. i„u
Kaarti ei saanud .pimeduses vaa- on neil nuud teoks.l. Ku. vaid tee poole nunema Kalle nais .i^s-. ^ e i l võib olla veel ujumistki ees, ma, kui mehed läbi ligunesid jõe 1' millet iärT,ff V \
data, sest tasMampi ei usaldanud teaks need pans as.ata bjare^e tulevat. MmnaJuli^ pea- j^^, «ntade poo.el. läbimisel. J' K r Ä Ä W
kavatsesime üle minna tuleku ajal, — Küll need on isesugused elu- Kruusatee näis pimeduses vähe tuli ähkides luvosele järele. Me- sid end põõsaste varju, öö oli soe
.sosistas Juvonen. — Siit on minna kad, kui sellist laata peavad ajal, heleham. Juvonen katsus vaadelda hed kadusid põõsaste varju. Mäng ja peagi olid nad sügavas unes. (Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 6, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811006 |
Description
| Title | 1981-10-06-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. oktoobrü 1981 - Tuesday, October 6, 1981 Nr 70
Ccslgary |ca Söyl said
1988. Ci. dlümpici-etiängud
BADEN-BADEN — Rahvusvahelise
Olümpiakomitee kokkutulekul
Baden-Badenis Lääne-Saksa-maal
anti 1988. aasta olümpia tal-vemängud
Kanadas asuvale Galga-fy
linnale, kuna sama aasta suvised
olümpiamängud usaldati Lõu-na-
Korea pealinna Souli hoolde.
Calgary kandideeris olümpia talve-mängudele
juba kolmandat korda,
kuna Söulile oli see esmakordseks
juhuseks. Calgary kõrval kandideerisid
talvemängudele Itaalia talve-kuurort:
Cortina 4'Ampezzo, kus
toimus ' talyeolümpia 1956. aastal
ja Rootsi linn Falun. Söulile .oli
suuremaks konkurendiks Jaapani
linn Nagoya, kus elanikkond on
korraldanud viimaste nädalate
jooksul pidevalt demonstratsioone
mängude vastu. Kalkuleeritakse, et
olümpiamängude korraldamine
Calgarys läheb maksma ligilähedaselt
500 miljonit dollarit.
Thomas Wessinghage, esimene
püstitas 7.36,69-ga USA, teine
7.36,75-ga Lääne-Saksa rekordi.
Üldse on neist maailmas kiiremad r
olnud HenryRono ajaga 7.31,1
1978. ja inglane Brendan Foster
7.35,2-ga. Samal võistlusel viskas
Klaus Tafelmeier oda 88.48.
Londonis, Crystal Palase staadionil
saavutas Austraalia kolmikhüppaja
Kennet Lorraway 16.91.
Koblenzis peetud tääne-Saksa
juunioride meistrivõistlustel hüppas
17-aastane Andrea Breder
kõrgust 1.93j mis on idasakslanna
Kerstin Dedneri nimel oleva Euroopa
juunioride rekordi kordamine.
ILMUSs
Kaia Kruus Ja Vivienne Medri tutvumas Eesti kaardiga ToroHto Eesti
Keskkooli esimesel õppepäeval., Foto: Vaba Eestlane
Sp^rdimärkmeid
Samal ajal kui Henry Rono parandas
meeste 5000 m maailmarekordit,
viies selle 13.06,20-le, jooksis
inglane Paula Fudga naiste
maailmarekordi §amal distantsil
ajaga 15.14,51, mis on 14 sekundit
parem norralanna Ingrid Kris-tianseni
nimel olnud rekordist.
Mehed on sel distantsil viimase
26 aasta jooksul parandanud maailmarekordit
üle 44 sekundi võrra.
1955. aastal oli see ungarlase San-dor
Iharose nime ajaga 13.50,8.
1972. aastal see cli lühemat aega
ka soomlase Lasge Vireni nimel
ajaga 13.16,4.
Euroopa karikavõistluste maratonijooksu
võitis itaallane Massino
[Magnani ajaga 2.13,39, soomlane
Pertti Tiainen jäi kuuendaks ajaga
2.16.40.
Hiljuti venelase Konstantin Vol-kovi
tehtud teivashüppe ipaailma-rekordi
5.84 siiski ei tunnustatavat
maailmarekordina, kuna ysee oli
saavutatud mitteametlikel võistlustel.
Nii jääb maailmarekord endiselt
teisele venelasele Vladimir
Poljakovile, kelle tulemuseks oli
5.81.
-k ' '
Ingelheimis, Lääne-Saksamaal
jooksid tänavused parimad ajad
3000 m distantsil Steve Scott ja
kodgamciCilt
Tallinnas peetud heitjate seeria-võistlusel
parandas Eha . Rünne
Eesti noorterekordit kuulitõukes
nelja sentimeetri võrra, viies selle
15.71-le. Kettaheites saavutas ta
48.00. Naissportläsišt Elju Kuhi
ja Helgi Parts heitsid ketast 59.92
ja 59.58. Meestest tõukas Heino
Sild kuuli 19.19.
Stokholmi olümpiastaadionil
toimunud Rootsi—Eesti kaheteistkümnendal
mitmevõistluse maavõistlusel
saavutasid eestlased ülekaaluka
võistkonnavõidu nii meeste
kui ka naisjte kümnevõistluses.
Meestest ohd pjaremad Tõnu Kau-kis
7846, Margus Kaseoru 7795 ja
Tiit Pahker 7775 punkti. Juunioridest
oli parim Valter Külvet 7870,
järgnesid Sven Reintak 7457 ja
rootslane Andres Öberg 7098.
Naistest Ellen Külvand 5608, Ing-
.rid Pulst 5450 ja Saima Tiik 5322
punkti. Absoluutselt parima kogusumma
saavutas 17-aastane Valter
Külvet, kelle üksiktulemused olid
100 m — 11,34, kaugushüppes
7.12, kuulitõukes 14.10, kõrgushüppes
2.08, 400 m — 49,65, 110
m tõkkejooks — 15,24, kettaheites
48.02, teivashüppes 4.20, odaviskes
59.90 ja 1500 m jooksus
4.37,07.
Elvas peetud Eesti laskemeistri-võistlustel
olid eriti heas vormis
naislaskurid. õhupüssiharjutuses
(60 lasku) saavutasid Ave Nigul ja.
Anne Oberg Eesti rekordit ületavad
tagajärjed, esimene 584, teine
,,Spordileht" kirjeldab oma 18.
septembri numbris „viimaseid
sportlikke sündmusi: Eestis", kus
kõik sportlased on põllule suunatud,
k-es koristab vilja, kes nopib
kartuleid, juhib traktorit või autot.
Spordirahvas olevat üksmeelselt
läinud abiks rajooni majanditesse
saaki koristama. Kiire saagi koris-tamistööde
tõttu polnud septembris
Harju rajoonis ühtegi suuremat
spordiüritust. Alles oktoobris on
plaanitsetud uusi võistlusi, kus
viiakse spordirajale vahepeal mehhanisaatoritena,
mehaanikutena ja
autojuhtidena töötanud sportlased.
Sportlaste töö põldudel pole vihmaste
ilmade tõttu olnud kuigi
edukas. Alaveres oli kohaliku spor-diorgänisatsiooni
esimees lehere-porteri
külaskäigu puhul alles töökodade
juures, oodates et päike ja
tuul vähegi põldu kuivataks. Sportlane
ohkasv' et kui peaks ometi
paar päeva ikuiva, siis^ jõuaks vilja-lõikamise'
lõpetada. Ta on viis aastat^
olnud kombaini' roolis, kuid^ nii
rasket ja -kurnavat lõikusaastat ta
ei mäleta. Kuigi kombainidele seati
alla topeltrattad, jäid need ikka
madalamal vesisel pinnal stoppa-ma.
Ühel kombainil olid roomikud
ja sellega ei saanudki muud lõikus-tööd
teha, kui porri kinnijäänuid
välja vedada.
582 silma. A .Nigul võttis meestelt
meistritiitli ka väikepüssi suures
standardis C3 x 40 lasku) tulemusega
1143. Metssealaskmises
oli parim Mati Jõgi 579 ja olüm-pia-
kiirlaskmises Neeme Pajusaar
590 silmaga.
•Vi;';?;;;-
Ungaris toimunud rahvusvahelisel
moodsa viievõistluse turniiril
tuli Toomas,Ka j ak 5370 punktiga
esikohale.
Stokholmis tähistas 29. sept. 90.
juubelisünnipäeva vanemaid E.V
kõrgemaid sõjaväelasi/ koi. Villem
Saarsen, pärit VÜjandimaalt. Lõpetanud
sõjaväelise erihariduse kõrval
Tartu Ülikooli õigusteadlasena,
on juubüar kogu Eesti vabaduse
aja teeninud vastutaval! kohtadel.
Ta .seisis- diplomaatlikus teenistuses
E.V. sõjaväelise esindajana
Riias ja Varssavis, oli juhtivatel
kohtadel Kaitseliidus Tartus ja üksuse
ülemaks sõjaväes. Viimati
teenis ta Sõjavägede staabis II
osakonna ülemana, kust ta. Vene
okupantide poolt vallandati. Keerulistel
teedel õnnestus tal siiski Vene
KGB haardest vaatamata tagaotsimisele
pääseda ja siirduda välismaale.
Elades põgenikuna Rootsis^ lõi ta
nooremana agaralt kaasa üldrahvuslikes
üritusis -ja käimasolevas
vabadusvõitluses.
® Lauljatarina Uus-Meremaal menukalt
Anne Reissaar-Langstonilt
on ilmunud heliplaat „Songs from
Estonia", Soprail A. Reissaar-
Langston pärineb VUjandist ja saabus
üle Saksamaa 1949. aastal Uus-
Meremaale, kus ta Wellingtonis
sai muusikalise ettevalmistuse Victoria
ülikoolis, saavutades MA
li ja muusikaõpetaja kutse. Ta cn
kuulunud kohalikku ooperirühm i ,
kes teostab ringreise kammerorkestriga.
© Heldur Jaan Netoeny sai Rootsis
fotograafina SIDA stipendiumi
ajakirjanik äie ja kultuuritegelastele,
kes oma tegevusega on kaasa
aidanud tekitada mõistirist arengumaade
situatsioonile.
® Stokholmis elav Jaak Herodes
kutsuti ideeahdjaks ja turustuskon-sulendiks
AB Stockholmsmässan
juurde.
FRED UMBERG
EESI
esti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja julitkond.
Lugeja leiab sellest raamatnst 1028 nime, keda lagedes tckUb
küsimns: kuhu nad on jäannd? Koigi mõni neist on oma «siaiie
teekoima lõpetannd lä&neSr on enamus hävinenud kqog Eesti
rüklikn iseseisvnsega. Selles raamatns on tnhat meie sõjameet-test
leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centS
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
L U G E G E
RAJUSÕLMED
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestas raamal
p.värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914^1919. Raaimat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka lill siinnl-aastaks.
I 237 lk. Hind $8.80 pluss 5® centi saatja
i f I N K I G E
oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitlase[_tatvn8tamlsel[s
ingliskeelne
Evald Uustalu
FREEDOM ONLY
Hind $7.00 pluss 50 e saatekulu
MÜÜGH. VABA EESTLASE TALITUSES.
OB
Hmn^ Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTä
JXf^ELE ..
Hind $n.—, saatekulu 85 c.
Müü^^il „Vaba Eestlase" talituses
ILMUS
EDUARD RÜGA, graafik ja maalija
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIG PEHAP ja ARNO VIHALBMM
Monograafia ,,PaUase" kunstikooU lõpeta^^^
Rüga õpinguist ja töööt, kelle elutöö raatluse kõrval tuuakse
esUe ka kunstikool „PaUas" õppeasutusena ja eesti kunstnik©
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja hWtav lugeda ka laiemale
lugejaskbiffiale.
Hind $10.00 (postiga talumisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EE;^TLASE TALITUSES
mil peaksid hiirtena vaiksed ole- teed ja eriti just tee servasid. Siis ei olimd veel mängitüdy sest ees- Matka ajal oligi magamine jfe-^
ma, sosistas Juvonen. ta kuuliski tasast rääkimist ja nägi pool pii valvurite rada, alärmitraa-nüd^^I^ '
Vähese aja pärast auto hakkas kahte kuju tee serval, aga kus suu- did ja piirivalvurid.
liikuma ja sõitis aeglaselt meestest nas nad vaatasid, seda oli võimatu suure ettevaatusiega, äga pimedus ^ \ JnommiKUl len-mööda.
Nad nägid autokastis hoo- näha. Juvonen arutles kiiresti olu- räsk^^
guvaid paberossiotsi ja seal näis korda. Ta teadis, et ilma valvurite ^Esimene v a ^ ^ ^ ^ ja mõtelda lahkumisele. ;
olevat märgatav.arv sõdureid. Au- märkamata nad ei pääseks teest kui Juvonen^ sellest ^le hüppas,^ Ma lähen sinna kaldale vežl
to peatus uuesti: natukese aja pä- üle. Midagi tüli leiutada valvurite puudutas jalg; alarmitraäti.J\ Juvonen. --Qnpõ^^^
rast põllulagendiku serval ja me- tähelepanu hetkeks teelt mujale jõudis kohale ja lask kajas, aga gü moodi järiü; Ei tea millest see
hed kuulsid tasast juttu; Nüüd seU suunamiseks,, et ise^ samaaegselt sellele ei saanud Mõelda; N
gus olukord meestele.- Seal asetati üle tee lipsata. tuli liikuda kiirelt ja katsuda jõu- lust olemas -
valvureid kohtadele Valvepostide j^^^^^^j mõtted liikusid kõr^e- "^^^^f P^.ennek^^
vahekaugus oh siiski usna pikk, t.p.|,pi,„ sulgeda, te^
vähemalt 70-^0 meetrit ary.s g ^ a S Ä ^ ^ Ä - ^f' ^^^fe. ^^T'^^''^^^
Juvonen. Oh olemas veelgi vaike j^^^gQl^j^^^^^g J See oli peaa^fMi P^^i^i aares kulgev rada. Nad j W ^ v Seal o^^^^ rohehst vormi
võimalus, et pimeduse varjus nad .^i^ j^^g^-/^^^^
siiski pääseksid end libistama v a i - ^ ^ ^ X a f p c r i W a ^ Jniitn^P ^"kuma hakates
vurite vahelt piirile. - J^^' [ ^ f S L i S i r u t a - jalg jälle alarmitraäti, aga nüüd
- Läheme nüüd sosistasJuvo- ^^^^^^ läHedal ja keerutas siis kcp- polnud seHest enam lugu. .Jõgi 6li^^^^^^^^^^
nen. Vastus ei kmiWunud. Ta so- j ^äes ning heitis selle kogu jõu- ~^ Kaduse põrgusse! sisistas Ju-'
sistas uuesti: ~ Läheme nuud! ^^^^^ ^^^^.^ y^^^^ ^^^^1^'^^- Sellest tul^fo^
K^lb kähäaU ^ ruS ^"^"^ " " ' ^ K a l l e juurde. Piirivalvurid õiei^a-
Hakkame minema, sosistas piirini vaid pool kilomeetrit, aga . _ Mida kurat sa mõtled? Vi- — Kto tam? kuulusime hüüe ' ... nlrn^l^oU^ ^^'^^u^} ""v."
^Juvonen — Aga Äüüd ei tohi jõgi on veel selle tee ja piiri vahel, hastas Juvonen. ja samas kostis lask. — Stoi! kuul- — Tule jarel, sosistas ta ja laks ?.,f' . ^ ^ ^ ^ l ' . J^^^^^ ^^'^
väiksematki krabinat kuulda. . Võib isegi olla, -et jõgi ongi- siin ' _ Mina jään siia. Mina ei jak- dus ve^l tardumapanevam hüüe ja otse jõkke, kuhu vajus kaenlaau- i "«""^ J^Pa piiri taüa.
Juvonen võttis suuna põhja poo- kohal piirijõeks, sest kõrgemal see sa enam jooksta. Nüüd tuli stopp, samas hakkasid valvurid jooksma, k^deni. Samas ta võttis Kalle kaest _ ^^^^ kõvasti kiij>
le Ettevaatlik liikumine jätkus, lookleb juba Soome poolel. usu seda. j Sedn hetke oli Juvonen oodanud- ^^""^ 3^ ^^^^^ ^^^^ oma parim&t rustasime, ütles Juvonen — Seal
Iga sammu juures tuli vaadata, et Nüüd oli vaja teest üle pääse- _ Põrguline, ega meil pole ki. Nüüd hakkasid mehed liikuma J^hes. Vaikse mehena vajus Kalle jõe kaldal on suur vastuvõtuko-väiksematki
risu ei jääks talla alla da. Mehed kuulasid hinge kinni jooksta vaja. Hiilime tasaselt k^v r '^'--'^H ü'- tee. Ae«a pohuid hädaldades kord juba vee alla ja misjon, võetaksi lahtise sülec^a
ja paljastaks liikujaid. Vahepeal pidades ümbruse hääli ja hetke kassid. Hakkad tulema, nüüd! Ju- sekunditki raisata, sest mitmest sai vett kopsu, aga Juvonen vedas hulkurid vastu, aga Loojale tänu,
tuli peatuda kuulatamiseks. Va- pärast hakkas kuulduma eestpoolt • vonen kirus oma mõtteis: — Oh suunast kuuldus jooksusammusid. ^^^^^ kuivale. Aga veel ei olnud ollakse jälle omal poolel,
hest kuuldus tasast juttu, mõni- auto mürinat. Auto oli tulemas põrgut, igasuguseid mehi ka lei- Valvurite poolt tulistatud lask ja peatamiseks aega. Nad kadusid
suunas. Maapind hakkas vähehaa- — Kas hakkavad juba valvu- saaks selle veel korralikult' piiri ta- meid laske tulistati.
vai muutuma vesiseks sooks. Pi- reid koguma või toovad uusi juur- ha. ' .^^sad tulla järele, vars^ seuu luiimMas juvose ;asKu- ry.^,,^. ^ . i , , . , ^ , , , .. .
medus raskendas nende edenemist, de? sosistas Juvonen. ^ _ Mida,i Juvonen hakkas ettevaatlikult oleme piiril? küsis Juvonen. - kell, mis oli sel ajal jäänud seis- t ^ S e oi WiteJ^, rTf v^"''
, . mitmdd raskusi. Soome oli ju era-
Piinjogi oh ületatud kell 3 20 p^oietu riik ja heas vahekorras N .
5^ oosel, seda tunnistas Juvose tasku- T ü^u |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-06-06
