Meie Elu = Our life, March 14, 1985

              Štu" hr. 11 (1828) 198S
van
iüsv
•„Meie Elu" BiE-. i l (1828) 1985 NELJAPÄEVAL, 14. MÄRTSIL - THUESDAY, MÄRGH 141
e
Imistoimkond
'orontos '
la koosolekul 30. jaanua-
Idunud aasta tegevusest,
nidestja valiti uus juha-
|v'Aruvald esitas lühike-
;VVA tegevusest ja jäi
Imel alal oh EV V A töö
korda. Näiteks Mart
)adusmarss möödunud
larjs, samuti allkirjade
|klus'e vabadusapellile,
luba saadetud edasi J.
j)sse. Kanada päevauu-litud
meie dissidente ja
)n kastutatud igat või-latsiooni
jagamiseks,
la võimalusi koostööks
gruppidega, mille ühe
brraldati kontsert Roy
lis^kus tutvustati dissir
tda Nõukogude Liidus,
btasjtaas pöörduda ees­poole
abipalvega hool-loodutamise
osas. In-
Ivahendamiseks soovi-teište
organisatsiponi-
Jtasid, nagu Seven Na-
|a Iriter-religious Task
l u t i E K N uut teade"te-
Idüsvõitlejad vajavad
Jlat abi. Meie hooldus
la neile ja nende pere-lkem',
kui me suudame .
Meie kirjad vangidele
jvõivad olla neile elu-nagü
jutustas meile
|v,kui ta kõneles meile ,
jheks on Viive Lomax,.
[enny Aruja, sekretär
laekur Priit Aruvald,
(igust Nõmmik, Laas.
äti toimkonna suuren-kõik
olid nõus.
VIIVE L O M AX
;:EVVA esimees
itsejat
te
|l6. veebruaril korral-
:itsejate ja Jahimeeste
a talve esimese kala-
Simcoe järve jää-ehtedes
valjäkuuluta-
Iri võistlus jäi halbade
|ttu pidamata,
lii määratud ajaks ko-
Igespörtlast. Klubi esi-poölt
antud juhtnöö-ti.
suure mootorsaani-ale,
kus algas jäässe
ine. Võistlus algas
ui ja lõppes kell 12
3 oli külma ja põhjast
öftu väga ebamugav,
paksu lumekcjrraga
all jääl palju vett.
iie oli võimatu, kuna
It paks, et autot kanda,
ni jooksul veeldhtegi
t välja ei olnurftõm-elle
põhjust arukama,
e ja uuriti läbi^kuku-
3t. Selgus, et k,ila ei
i lante ja kui siis ka ei
vati, et kala niisugu-
;u. Mõni minut enne
oli siiski üks hävi
)gemata" A. Poomi
linud. See oli kakogu
|use lõppu koguneti,
eiurieva klubi vara-
Jkodusse, kus selgus,
2 kgja Poomile andis
jlju Laanemetsa ma­ina
ja lisaks klubi
i-idindividuaalauhin-jikaltundja
rehkendas
tee hävi maksab: 22
;aüks 4 tundi, kokku
lind neli dollarit ja 50
dollarit, pluss auto­lani
maks 161 dol-
:u 557 dollarit. Kui
lote, piis maksab kala
. I.S-gi
/,v.v.v.:j;:j:';^:
Korp! Filiae Patriae
ja Korp! Vironia
võitsid
jquashivõistlüstel
Rahviisteater tähistab ar
,46
Eesti Rahvusteater tähistab neil
päevil oma 40.aastapäeva. Juubeli
puhul otsustati aiida„kalurineiu"
korduslavastus esn^ajoones selle
erakordse menu tõttu jä vastutule­kust
publiku tungivale nõudmisele.
„Kalurin6iu" lavastus toimub 19.
mail Ryersoni teatrisaalis. See osu­tus
ajaliselt ainsaks vabaks kuupäe­vaks
käesoleval hooajal. Etendust ei
saanud jätta sügisele, sest siis poleks|
kindel olnud näidendi samakoosseiSi^'-
Nüüdki esineb paar väiksemat muu-' '
datust. Peamine põhjus on, et meie
noored lavajõud on ^ageli väga lii­kuvad,
olenevalt nende'tööst ja õpin-guist,
mis neid kaugetele radadele .
viivad.
,.Kalurineiu" on üksvähestest ees­ti,
operettidest, mis juba Eestis suure
•populaarsuse saavutas ja ühtlasi
Esto '84 aegses teatrisarjas" kutselise
teatri tasemeni küündis. On karta, et
see jääbki.meie viimaseks suurlavas­tuseks.
Selline lavastus nõuab tegi­jailt
suurt ohvrimeelsust, olles üht­lasi
ka majanduslikult väga kulukas
ettevõte.
Kuuldavasti teeb lavastaja Lydia
VohV ettevalmistusi Seedrioru 30.
aastapäeva etenduseks, mis toimub .
jüüli alul. Lavale tuuakse A. Kitz- .
bergi,,Kosjasõit", mida viimati ette
kanti 1972. aastal. Selles esineb ar­vukaid
lavategelasi külarahvana ja
: \ — .
Eesti Rahvaüillide
' Orkester vajab
99
teiste osatäitjatena. Muusikalist kül­ge
aranzheerib Asta Söödor.
Eesti Rafivusteater alustas tege­vust
kutselise teatrina Saksamaal,
Svhwarzenbeckis, 1945. aastal Kaa­rel
Söödori algatusel. Hiljem tegut­ses
teater Oldenbürgiš.kuni näitleja­te
emigreerumiseni teistele maade­le.
1951. aastal alustati taas tegevust
Torontos,,Eesti Rahvusteater Kana­das"
nime all, kuid mitte enam kut­selise
teatrina. 1972. aastal võeti
uuesti tagasi algnimi — Eesti Rah­vusteater.
Oma tegevuse vältel on Eesti. Rah­vusteater
rambivalgusesse toonud 82
lavastust jateinud hulgalisi ringreise
teistesse Kanada ja USA keskustes­se.
Mis puutub ta tulevikuplaanides­se,
siis puudub kaugemasse tulevik­ku
suunatud tegevuskava, vaid teater
tegutseb nii nagu olukord seda või­maldab,
andes alati vaid oma pari­ma,
. •
: ' i t '
heliplaat
V I
Leila ja Valdo Randperel ilmus esi­mene
heliplaat Inglise keeles. Plaa­dil
on laulu „Magic Wind" loonud
Valdo Randpere ja „I want my love
back". loonud rootslane Stephen
Berg. Heliplaadi tutvpstamiseks te­gid
Leila ja Valdo Randpere ringreisi
Euroopas, kaasa arvatud Cannes,
Prantsusmaal. On ka alustatud 10-
laululise heliplaadi sisselaulmisega,
mis samuti on ingliskeelne.
muusikaõhtu Baptisti
. • • kirikus; '
V Möödunud pühapäeval toimus To­ronto
Eesti Baptisti kirikus kolmas
vaimulik muusikaõhtu juubelimuu-sika-
seeria nime all. Seda õhtut slsVs-tas
Jeremy Viinalassi keelpillikvar­tett
ja solist alt Asta Kaups. Kvarteti
koosseisu kuulusid J. Viinalass 1.
Viiul, Miriam Pyykkönen 2. viiul.
Edwin Rix vioola ja Kaljo Raid tshel-lo.
Tuntud muusikutena ja hea koos­mänguga
pakkusid nad kuulajaskon­nale
nauditava õhtu. Klassikalisest
muusikast esitati W.A. Mozarti ja Fr.
. Haydnl helindeid.
Omapärase osa ettekantust moo­dustasid
kuus vaimulikku laulu, mil­lised
oli kvartetile seadnud Kaljo
Raid. Tuntud heliloojana oli K. Raid
need arranzheerinud huvitavate ja
mitmekesiste variatsioonidega, mõni
is6gi moodsasse viisikäsitlusse kal-
'duv.
Alt AstaKaupsilt kuulsime F. Men-delssohni
,;Jumal kannab hoolt" ore-lisaatel
ja L. Carey.,Ligemal Jumal
suil'" K.Raidi klaverisaatel
Lühikese vaimuliku-sõnatervituse
tõi Miriam Pyykkönen ja dr. Edwin
Rix, Pühakirja luges koguduse abi­pastor
Harry Eller ja õhtukohase vai­muliku
kõne pidas pastor Kaljo Raid.
Nagu teadate osas kuulsime, toi­mub
neljas muusikaõhtu pühapäer
Laupäeval^9. märtsul peeti Squash
Academy ruumides traditsioonilised
Eesti Korporatsioonidele Liidu
squashivõistlused. Võisteldi organi­satsioonide-
vaheliselt ja ka indivi­duaalselt.
Individuaalvõistlusteks
olid võistlejad jagatud nelja gruppi.
Võistlustest võttis osa 11 naist ja 24
n^eest. Naisorganisatsioonide vahe­listel
võistlustel tuli võitjaks Korp!
Filiae Patriae koosseisus: Anne
Kungla, Elda Käärman, Lea Vares ja
Maret Liik. Meesorganisatsioonide
vahelised võistlused võitis Korp! Vi­ronia
koosseisus: Jaan Reitav, Peeter
Toome, Tõnu Toome ja Allan Liik.
Naiste individuaalvõistlustel tülid
võitjateks: 1. gr. Maie Ilves, Korp!
Amicitia, 2. gr. Elda Käärman, Korpi
Filiae Patriae, 3. gr. Anne Küngla,
Korp! Filiae Patriae ja 4. gr. Maret
Liik„Korp! Filiae Patriae. Meesgrup-
Pidel: 1. gr. Toomas Vanaselja, Korp!
Sakala, 2 gr. Riivo Ilves, Korp! Sa­kala,
3 gr. Allan Liik, Korp! Vironia
ja 4 gr. Peeter Toome, Korp! Vironia.
. Organisatsioonide-vahelistel
võistlustel olid auhindadeks rändka-nkad
ja individuaal võistlustel kari­kad.
, .
Squash Academy, kus on 18 män-
; guruumi, oli selleks õhtuks üüritud
eestlastele, kus kõikides ruumides
toimusid pingelised võistlused nelja
tunni vältel. Squash, mida mängitak­se
väikestes ruumides, on väga levi-nenud
eesti akadeemilistes organi­satsioonides.
See mäng nõuab suurt
kiirust ja väga head tähelepanuvõi­met.
Võistlused organiseeriti sel aas­tal
Korp! Vironia poolt ja nende kor­raldajaks
oli Paul Eichenbaum ja te­ma
abiks Toomas Trei.
. ••, H.R.
ort
Medaleid eesti ujujatele
va 14. aprillil, kus esineb noorte
naiskoor New Yorgist — Nightinga-le-
Bamford Chorale Maaja Dues-berg-
Roosi juhatusel.
1- ]a
tor
E.R. Orkestri sihiks ja püüdluseks
on olnud eesti rahvapillide kasuta­mise
edutamine ansamblipillidena ja
mänguoskuse edasiandmij[|e noorte­le;
Senise E.R.O;., koosseisu moodus­tavad
10 noort (ib — 20 a.], 3 keskea­list
(20—60 a.] ja 10 pensi9näri(60—
80 a.]. Orkestri muusikaliseks juhiks
on Ingi-Mai Loorand. Repertuaari
puudust pole karta, sest kasutada on
sügav varasalv eesti rahavaviisidega
ja rahvatantsu viisidega.
, Meie rahvapillides^ on orkestris
kasutusel viiulid, kandled, lokupill,
moldpill, põisplll Ja jauram. Neile
lisanduvad akordion, flööt (asenda­des
vilepilli) ja kitarr. On välditud
elektrooniliste võimendajate kasuta­mist,
et säilitada pillide iseloomusta­vaid
tämbreid. Mänguoskus on
omandatud hea tahte ja huviga asja
vastu. Lokupilli mängijaks hakkas
Reet Roos, saades pilli valmistajalt,
0. Haamerilt vaid lühisõnalise sele-tuse.
Samuti sündis see moldpilli
(Martin Roos), põispilll(Tiina Hubel)
ja jauramiga (Riki Roos).
Järelkasvu pUudus on kanneldaja-test,
sest kannel oma rakendusvõi-maluste
mithiekesisusega on, peale
viiuli ja vilepilli, orkestri tähtsamaid
ja vajalikumaid pille. Mänguoskuse
omandamine viisikandjejli on aega­nõudev
ja, olenedes mängustiilist,
; algab tihti villidega näppudel.
Orkestri harjutused on sonini toi-munudreedeti
kahenädalaliste vahe­dega.
Alati tere-tulnud on mängijad,
noored ja vanad, kes mängivad kas
viiulit, kannelt, vilepilli (recorder)
või torupilli. Soovist teatada tel. 261-
1551 (Ingi-Mai Loorand) või
282-8786:(0.,Haamer).
k,miiih..»ii,tniflr,
Leito Millerja Valdo Reinpere
EKKT tegevusest
Eesti KunstnikeKoondis Torontos
(EKKT) 30. tegevusaasta peakooso­lek
peeti 6. märtsil. Koosolekul võeti
vastu uus liige, kunstnik Salme Soo-vere
ja toetajaliige KaulKadak.
Koondise juhatusse valiti ühel ,hää-lel
tagasi Benita Vomm (esimees).
Eduard Lillepõld (abiesimees) ja Mai
Järve" (laekur). Sekretär Ants Vomm
palus ennast ametist vabastada ja
tema asemele valiti Erna Relvik. Abi-sekretäriks
valiti Salme Soovere ja
ametita juhatuse liikmeks Ants
^ Vomm. Ants Vomm oH EKKT sekre­täriks
26 aastat. Revisjonikomisjoni
valiti Tiiu Kadak, Helmi Hermann ja
Salme Soovere. Koosolekul arutati
30. juubelinäituse korraldamist k.a.
sügisel, milleks ruumid on juba re­serveeritud
Metropolitan Toronto
Library; Gallery's, 789- Yonge St.
Toronto.
EKKT juhatus
Eesti Majas
Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K
Telefon 461^764
Wang Word
Processing
Operatoi
$17,200-$19,200
Ttie OFFICE OF THE
OMBUDSiViAN saeks an
individual witti excellent
typing and dicta skills;
demonstrated ability to
operate the Wang OISy
system; excellent proof-reading
and Englisti lan-guage
skills. Loe An:
Toronto.
Please send application/
resume quoting file
OBD-10 by.April 2,1985,
to: Pereõnnel, Office of
the Ombudsman, 125
Queen'š Park, toronto,
Ontario M5S2C7.
EqualltyofOpportunity
lorEmploymenS '
The Ombudsman
Ontario
H l l M l l . l l l l l l l 11
KÕRT ERID Kommerts-köögi
kasutamisega välja üürida
vanemale mehele mittesuitsetaja).
Helistada 793-2507
vilistlaste koosviibimine toimub
31. märtsil kell 3 p.l. 166 Sherwood
Ave. (Mt. Pleasanl & Eglintoni ra­joonis).
Registreerimine 23. märtsi­ni
421-4714.
Foto - J. Säägi
Pühapäeval, 10. märtsil toimus Peetri kirikus kontsert-jumalateenistus kiriku nurgakivi asetamise 30. aastapäeva ja f. S. Bach'i 300 a. sünni­päeva
meenutamiseks. J. S. Bach'! kavaga kontsert oli organiseeritud dr. R. Toi poolt. Esinejad olid: keelpillide orkester dr. RömanToi ju­hatusel,
Lindaude ansambel ja Tiina Mitt-Kreem klaveril. Esit^
tto#5(klaverisaatel),Linöaude ansamblilt 3 koraali:,,Su poolele südamest", „Miks veelgi haua ääres" ja „Su hoolde enda annan".Kla-yerisoolona
esitas Tiina Mitt-Kreem Prelüüde ja Fuugasid kp^^^ Klavier!" Kontsert kujunes meeldivaks elamuseks
ja esinejad said kirikutäieltrahvaU teenitud aplausio Mitt-Kreem esinemas,, paremai Lindaude ansambel ja orkester.
•• ' ^ • Foto-— ,,Meie E l u " .
Ontario klubivahelistel meistri­võistlustel
25 m ujulas, mis toimu­sid
22;24. veebruaril, saavutasid
viis eestlast kogusummas viis kuld-,
kaheksa hõbe-, neli pronksmedalit
ja Cindy Õunpuu Etobicoke klubi
200 m kompleksstiili teateujumise
naiskonnas, ujus rinnuli uue Onta­rio
rekordi.
Cindy Õunpuu võitis neli kuld-,
Kia Puhm ühe kuld-, kolm hõbe- ja
ühe pronksmedali. Maria Lemberg
kolm hõbe-ja ühe pronksmedali. Ken
Ahlberg kaks hõbe- ja ühe pronks­medali.
Craig Potsep ühe pronksme­dali,
Nendeks võistlusteks on Onta­rio
ujumisklubid liigitatud nelja eri­nevasse
gruppi, märgitud tähtedega.
A, AA, A A A ja A A A A . Nendest
ühekordses A-s on kõige kõrgemal
tasemel olevad klubid ja neljakord­ses
A-s kõige madalama tasemega.
Kolme esimisesse gruppi kuuluvate
klubide võistlused peeti 22.-24. veeb­ruaril,
nendest A Ottawa's, A A
thunder Bay's ja A A A Brantford'is.
Neljakordse A klubidevahelised
võistlused peetakse hiljem. Võistlu­sed
kuni 14 a. peeti vanusegruppides
ja alates.1.5 a. üldklassis. Meie võist­lejad
kuuluvad enamuses kas A või
AA gruppidesse.
A-GRUPI VÕISTLUSED
OTTAWAS
Nendel võistlustel võistlesid Cindy
Õunpuu, Kia Puhm Etobicoke klu­bist
ja Craig Potsep AjaxM klubist.
Craig Potsep, kes areneb väga kiires­ti
ja vajab järjest paremat treenerit,
viidi möödunud aasta lõpul Pickerin-gi
klubist Ajax'i klubisse, kus trenee-riti
ka Los Angeles'i olümpiaadil
kuldmedali võitjat AnneOttenbrite't.
Tagajärjed: Cindy Õunpuu võitis
esikohad, saavutades kuldmedalid
100 m rinnuli — 1.12,3, 200 m rinnuli
— 2.31.3, 200 m kompleksstiili teate­ujumises,
ujudesEtobicoke naiskon­nas
rinnuli — 1.59, Cindy Õunpuu
aeg 0.32, kümmendikute sekundite
aeg jäi teadmatuks. Tagajärg on uus
Ontario rekord 200 m vabalt teate­ujumises
Etobicoke naiskonnas. Aeg
jäi teadmatuks.
Kia Puhm võitis esikoha saavuta­des
kuldmedali 200 m seliliujumises
— 2.32,65. Tuli teiseks saavutades
hõbemedalid 100 m seliliujumises —
1.12.41, 200 m kompleksstiili teate­ujumises,
ujudes Etobicoke naiskon­nas
selili, saavutades oma ajaks 33,6
ja 200 m vabaltujumise teateujumi­ses
ujudes Etobicoke naiskonnas,
saavutas oma ajaks 30,45. Tull kol­mandaks
saavutades pronksmedali
400 m indiv. kompleksstiilis — 5.28.
86. Tuli neljandaks 200, m indiv.
kompleksstiilis — 2.34,91 ja 100 m
iblikujumises — 1.12,32.
Craig Potsep tuli kolniandaks,saa-vutades
pronksmedali 400 m vabalt-ujumises
— 4.45,9. Tuli neljandaks
200 m vabaltujumises — 2.16,2, lOO/
m vabaltujumises — 1.02,4, 200 m
liblikstiilis - 2.39,8 ja 1500 m va­baltujumises
— 18.55,0. Ajad on too­dud
kümmendikkudes sekundites.
Esikohtadele selles vanusegrupis tu­lid
12 a. poisid.
Craig Potsep'a saavutus 1500 m
vabaltujumises ajaga 18.55,0 on tä­helepanuvääriv
sellepoolest, et esi­mest
korda olümpiamängude ajaloos
suudeti meeste poolt 1500 m ujuda
alla 19 minutit 1952 a. Helsingis, kus
kuldmedali võitjaks tuli ameeriklane
F. Konno ajaga 18.30,0. F. Konno oli
täiskasvanud mees, CraigPotsep aga
11 a. laps. AinukeseksCraigPotsep'a
eeliseks oli see, et tema ujus oma aja
25 m ujulas, küs sellel distantsil on
rohkem pöördeid, mis annavad aja
edu. Olümpiamängudel ujutakse 50
m ujulates.
Selles grupis tuli Kanada meistriks
North York'i klubi. Võistlustest võt­tis
osa 15 klubi 600 võistlejaga.
AA GRUPI VÕISTLUSED '
THUNDER BAVS
Nendel võistlustel võistlesid Ma­ria
Lember ja Ken Ahlberg, mõlemad
Markham'i klubist.
Tagajärjed: Maria Lember tuli tei-
. seks ja saavutas hõbemedalid 800 m
vabaltujumises 9.31,18,100 m lib-likujumises
— 1.08,91 ja 4 x 50 m
kompleksstiili teateujumises, ujudes
Markham'i klubi naiskonnas libliks­tiilis.
Aeg jäi teadmatuks. Tuli kol­mandaks
ja saavutas pronksmedali 4
X 50 vabaltujumise teateujumises.
Aeg jäi teadmatuks. Tuli neljandaks
v,200 m liblikujumises — 2.31,42 ja
viiendaks 400 m vabaltujumises —
4.36^^91.
Võrreldes Maria Lember'i aega
400 m vabaltujumises, pn huvitav
märkida, et esimest korda olümpia­mängudel
ujuti naiste poolt 400 m
vabah alla viit minutit 1956.a. Mel­bourne'Ss
kus austraallanna L. Grapp
võitis kuldmedali ajaga 4.54,6. Esi­mene
nainakes saavutas Maria Lem-ber'ist
parema aja oli ameeriklanna
D. Meyer, kes võitis kuldmedali 1968
a. Mehhiko's ajaga 4.31,8.
Ken Ahlberg tuli teiseks ja saavu­tas
hõbemedalid 100 m liblikstiilis —
1.09,89 ja 200 m vabaltujumises -
1.59,09. Tuli kolmandaks ja saavutas
pronksmedali 200 m liblikstiilis —
2.16,0.
Võistlustest võitis osa 14 kubi 494
võistlejaga. Selle grupi võitjaks tulija'
saavutas meistritiitli Markhami klu­bi.
Selle võiduga viidi klubi kõrge­masse
gruppi ja võistleb järgmisel
aastal A grupis.
Möödunud nädalal MarkhanVi
linnavalitsus austas ujujaid eri ban­ketiga.
Metro Toronto korraldavad sport­laste
austamise banketle, kus austa­vate
sportlaste hulgas on alati ka
eesti sportlasi. Kui möödunud aastal'
Craig Potsep, olles sel ajal 10-ne
aastane, võitis Ameerika Ühendrii­kides,
kõiki nende sama vanuseid
poisse, tuli tema kojusaabumisel
Whitby linnapea isiklikult tema ko­du
teda õnnitlema." Mis aga tehakse
meie oma ühiskonnas meie tuntud
sportlastega,, kellede saavutustest
kogu aeg mitteüksi kohalikkudes
lehtedes vaid ka Toronto suurlehte-des
järjest kirjutatakse?
Balti
suusavõistlused
Balti Põhja-Ameerika suusa­võistlused
toimusid mäesõidus lau-päevaL2;
veebruaril 23 ja murd-maavõistlused
pühapäeval, 3.1
veebruaril 4- ja osavõtjaga Dewils
Elbovir'?.
Slaloln — meeste eliit. 1. Ravo
Lainevool — 68,79 eesli, 2. Toivo
Lainevool — 74,33 eesti, 3. Ülo Is-berg
— 78,09 eesti, 4. Alfreds Kelle ~
88,85 läti, 5. Andris L u k s— 119,26
läti.
Veteraan, mehed. .1. Rein Laine­vool
— 94,18 eesti\ 2. Vytenis
Ciurliones —-98,39 leedu, 3. Leo
Stosiunas — 109,42 leedu.
Suurslalom — meeste eliit. 1. Ravo
Lainevool -166.26 eesti. 2. Cunnars
Robežnieks — 66,95 läti,' 3. Toivo
Lainevool — 68,70 eesti, 4. Alfreds
Kelle — 68,80läti,.5. Andris Luks —
69,99 läti.
Veteraan mehed. 1. Leo Stosiunas
— 75,39 leedu, 2. Vytenis fiiurlionis
- 77,01 leedu, 3. Valden Sadul -
.78.87 eesti, 4. Rein Lainevool - - 79,
' 5 9 eesti.
Parimate võistlejate auhinnad saa­vutasid
eestlane Ravo Lainevool ja
lätlane Lisa Kness. Mäevõistlused
toimusid lätlaste korraldusel.
MURDMAA
Murdmaavõistlused pühapäeval
toimvisid Kalevi Suusaklubi korral­dusel.
Lätlased ja leedulased ei ole
neid Kanadas kunagi korraldanud,
sest neil puuduvad siin murdmaa-võistlejad.
Korraldus nende võistlus­te
pidamiseks Balti Spordiliidult tuli
liiga hilja, sest kõik eesti võistlejad
olid endid registreerinud ja võistluste
osavõtumaksud tasunud Kawarthas
samal päeval peetavale suurtele suu-savõistlustele.
Samuti puudusid ka
kõik noored, kes olid sel päeval Udo-ra
s talispordipäeval. Sellepärast
nendest võistlustest võttis osa ainult
kolm meest ja üks naine.
Seenior, mehed — 14 km. 1. Kaljo
Pehtla - 54.31, 2. Theo Vellend -
61.50, 3. Uno Limit - 65.30.
Seenior, naised — 7 km. 1. M i l v i
Loite — 44.20. Ilm oli ilus, tempera­tuur-
13 C ja rajad head. Korraldajad'
ja kohtunikud olid: Margus Tae, Evi
Jaaguste ja Lembit Saar.
Eestlased soomlaste
suusavõistlustel
Soomlaste traditsioonilised murd­maa
suusavõistlused Udoras toimu­sid
sel aastal laupäeval>26. ja pü-hapäeval,
2Z jaanuaril, Võisteldi 11-
es eri yanuseklassis. Osavõtjaid oli
kogusummas 125. Tagajärjed aladel,
millest eestlased võtsid osa, kujune­sid
järgmiselt: Meeste võistlusklass
(Mens open) 20 km. L Jamie Ans —
48.48, 5. Robert Vellend - 53.27.
Mehed 55 a. ja vanemad 10 km. 1,
Eero Uusimäki - 30.41, 2. Kaljo
Pehtla - 34.39, 3. Valden Sadul -
37.45, 4. Ülo Vastopä - 38.30. Ilm
päikesepaisteline, temp. -15 C.
Pühapäeval. Meeste võistlusklass
10 km. 1. lames Ans - 23.38,6 Allan
Mägi - 26.14, 7. Robert Vellend -
26.36.
Laskesuusatamine (Biathlon).
. Mehed 35 a. ja vanemad 15 km. Lask­mine
lamades 5 lasku, püsti 10 lasku.
1. Lorne Davis - 71.36, 3. Theo
Vellend - 84.35. 4. Uno Limit -
85.39, Tütarlapsed 14—15 a. 2,5 km.
1. Urve Voitk - 10.10.
HARALD RAIGNA
;1j ,
' il' . J