1985-03-14-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Colleötion Developiisnt 1.. • Nr. 11 (18281 1985 Second CSass Mail Regastration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 14. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 14 • VANCOUVE|R („M eie Elu" kaastööliselt) —-Seoses iitia suureneva segaabieluliste arvuga on EELIC Peetri kogudus Torontos elustamas ingliskeelset usulist tööd, ütles praost Andres Taul, kuid tõrjus kindlalt tagasi jutud, et leerinoori ei õpetata enam eesti keeles. Jut-uajamises, mis hõlmas koguduste töö kohandamist uutele olukordadele, andis praost informatsiooni kä koguduste ühendamisest New Yorgis ja Vaga kandideerimisest sinna vaimuliku kohaljs, see on eesti kirik ja pool nende perekonnast on mingil moel eestlusega seotud. Paarkorda aastas, kui on kontsert-jumalateenistused, oleme pidanud ühiseid jumalateenistusi, kus on osa inglise keeles. Kahjuks on leidunud inimesi, kes seda pahaks panevad ja see teeb töö raskeks, sest näha on, et on teatud pahatahtlikkus ingliskeel-seitegevuse ja töö vastu. Tänavu on leeris 9 noort, kes võtavad leeriõpetust inglise keeles ja 12, kes saavad seda eesti keeles. N i i oli mõeldav, et vähemalt 7—10 minutit leerijumala-teenistusesf oleks ingliskeelne, et nendele 9-le^vastu tulla. Ja kui seda teatasin, siis^levitati linnas jutt, ei Peetri kirik läheb ingliskeele peale üle; meie noori enam ei õpetataval eesti keeles. Me oleme püüdnud vastu tulla nendele, kes ei ole kompetentsed eesti keeles, ja kui me seda teeme, siis ei tohiks olla kriitikat, et meie viime koguduse tõelistelt alustelt ära. et me enam ei ole eesti kogudus. On loomulik, et eestikeelsed jumalateenistused püsivad ja.jääv^ad siapa JB eestikeelne leer püsib ja jääb sirina nii kaua, kui seda vajatakse. Vahepeal peaksid aga kõik soodustama, seda ingliskeelset tegevust, sest isegi EKN-ul on osakond, kus seda soodustatakse. . — Segaabielulised on ju peaaegu täiesti ristikirikust eemale jäänud, (Järg lhk.3] XXXVI aastakäik Eesti Ühiskond USA-s ei soovi Karl Liimase deporteerimist okupeeritud — Eesti Vabariigi 67. aastapäeva ökumeenilise jumalateenistuse jutluses mainisite ka meie noorema generatsiooni kõige nõrgemat punkti eesti tuleviku visioonis, nimelt võõrsil sõlmitud segaabielusid. Meil on praegu juba ligi 50% noortest abiellunud mitte-eestlastega, kes keele tõttu ei saa osa võtta eestikeelsetest jumalateenistustest. Mida kavatsete nende osas ette võtta, et nad ristiusule ja eestlusele täiesti kaduma ei läheks? — Mis puutub segaabieludesse, siis see on väga omapärane ja deli-g^ atne küsimus. Kui elame vabaduses ja on võimalus abielluda kellega tcjhame, siis meid keegi ei saa keelata. K u i tahame kalliks ^Didada Eestiga seotud kombeid, siis need lähevad paratamatult kaotsi välismaala^ sega abielludes. Kõigepealt läheb kaduma emakeel. Ja pealegi on emakeel küllaltki nõrgalt käes sellel grupil, kes on praegu abiellumise vanuses. Abiellumine välisijnaalasega toob paratamatult perekonda inglise keele ja see häirib meie; rahvuslikku tööd. Näiteks, Jõekääru suvekodu on hoidnud oma printsiibist kinni ja ei võta vastu lapsi, kes ei kõnele eesti (eelt. Samuti lülitabisee need lapsed välja meie täienduskoolidest, skautlusest- gaidlusest jnel Lapsed,kellel puudub elementaarne eesti keele oskus, ei saa ennast rakendada eesti PRAOST ANDRES TAUL ühiskonnas ja nad lähevad automaatselt täiesti kaduma. • Meil aga on Peetri Kogudose juures ingliskeelne |0sa, kellele on jumalateenistusi peetud 27., aastat. Aga neile ei ole kunagi erilisi tähelepanu pööratud. Neile on vahest vaadatud kui paratamatule pahele. Olen viimase kahe aasta jooksul püüdnud elustada ingliskeelset kogudust, et need inimesed tunneksid eniiasl kodusena. Et nad teaksid ja saaksid aru, et ^Estonia" orkestri kaastegevusel. Jeremy VünaBöSS viiulil. pühapäeval, 24. märtsil kell 3.00 jp Lawrence Park College Instituudi venu® Rd. ja Lawrence Ave. ristilt Chatsworth kagus) NEW YORK (M.E.) - Kohtuprotsess Karl Linnase deporteerimise köha küsimuses jäi 8. märtsil ära, olleslükatud 12. skp-le. Tema kaitsja advokaat arvas, et 12. märtsi arutus kujuneb vaid n.ü. tehniliseks vahelüliks, ja et teiiie protsess võiks leida aset kas kuu või kahe pärast. : ERKU juhatus võttis 10. skp. sei° suköha, et eesli ühisk ond USA-s ei soovi, et K. Linnas deporteeritakse okupeeritud Eesti või N. Liidu territooriumile. Selle alusel abiesi= mees K. J. Roosaare, ERKU esindajana ja Kanada kaudu New Yorki saabuv okupeeritud Eesli endine kõrgem riigiametnik Aarne Vahtra, kui sealsete olude tundja, kohtuvad neil päevil ka K. Linnase advo- . kaadiga viimase soovil, et formuleerida kohtule esitamiseks uusi olulisi motiive. Karl Linnase mitte N. Liitu saatmist pooldab USA Esindajatekoja liige D.Ritter (R.), küll aga Iisraeli, kusoleval õiglane kohus. Presidendi sekkumist küsimusse põhimõtteliste probleemide pärast nõudis pikema selgitava kirjaga rahvusva- '^se kuulsusega teädlatieiirof, (/f.A. Võõbus, saates ärakirjad ka paljudele teistele mõjukatele poliitikutele. Nagu kuuleme, on K. Linnase deporteerimise küsimuses Valge Maja ja teised asjaomased riigiasutused ning tegelased saanud palju kirju. Kolumnist J. Andersoni artikkel, mis oli mõeldud teises suunas, on mõjunud hoopis teatava „bu-merangina", tuues K. Linnase küsi- 4nuse ülemaaliselt avalikkuse ette. Selgüb,e t kaitsekirjade saatjaiks on lekkinud arvukalt ka mitte-eesl-lasi. Postistreiki ei tule Canada Post ja ametiühing said pärast pikka aega kestnud kauplemist kokkuleppele ja oodatud pos-tislreiki seekord ei tule. Kokkulepe vajab ametiühingu liikmete poolt kinnitamist. Kõnelejad rahvakoosolekul Eesti Majas mets. Rahvakoosolek: Avo Piirisild ja Aksel Salu- Foto — S. Preem Vastu kommunistidele a vabaks Eesti maa! Eesti Rahvuslaste Kogu kutsub koostööle 10. märtsi pärastlõunal toimus rahvuspoliitilise sisuga rahvakoosolek Toronto Eesti Maja suures saalis paarisaja kuulaja osavõtul. Kõnelejateks olid Avo Piirisild Los Angelesest ja Aksel Salumets Torontost. Koosoleku avas Ülojürima, tervitades Rahvuslaste Kogu nimel koha-leilmunud publikut ning tänades kõnelejaid, eriti kaugelt Ameerika Läänerannikult. Los Angelesist, kohale sõitnud Balti Ameerika Vabadusliidu abipresidenti, Avo Piirisild'a, ning Eesti Rahvuslaste Kogu liiget Aksel Salumets'a. Avö Piirisild oma sõnavõtus soovis kõigepealt õnne Eesti Rahvuslaste Kogule nende 20. aastapäeva puhul, kuna ERK asutati 28. jaanuaril 1965.a. Juhuslikult satub Balti Ameerika Vabadusliidu asutamine sellele päevale väga lähedale, nimelt 27. jaanuarile. Balti Ameerika Vabadusliit asutati pärast president Reagani esimesi valimisvõitu 13 Balti päritoluga ameerika kodaniku poolt, kelledest 11 olid osa võtnud presidendi valimiskampaaniast. Organisatsioon omab tulumaksuvaba staatuse," mistõttu kaud- -selt Ameerika riik toetab nende vaba-dusvõitluslkku tööd. Liit oma printsiibi kohaselt on valmis koostööks kõikide organisatsioonidega ja üksikisikutega, kes töötavad samas Balti riikide vabastamise suunas. Balti Ameerika Vabadusliidu ülesandeks on tutvustada Ameerika rahvale Balti riikide ja rahvaste saatust, esile tuua Nõukogude Vene imperialistlikku maailmapoliitikat ning rahva mõtlemises täiesti eraldada Balti riigid Nõukogude Liidust, Ei tohi jääda ameeriklast, kes kahtleks Balti riikide õiguses vabaduse peale. Selle ülesande täitmisel kasutab Liit massmeedia mõjutamist, sidudes Balti riikide probleeme päevakohas-te sündmustega. Liidu tähtsamaks sihiks tulevikus on poliitilise vaatleja staatuse taotlemine ^ a l t i riikidele Ühendatud Rahvaste Organisatsioonis, lootused selleks on olemas, tingimusel, et esitatakse nõuetavad uurimustulemused. PROTSESS OLÜMPIAKOMITEEGA \ Järgmiseks Liidu eesmärgiks on Nõukogude Liidu Sportlaste Ühingu "väljaviskamine Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest. Kanada, kes suhtub positiivselt sellesse üritusse, lubas selle aasta juunikuus peetaval Olümpiakomitee koosolekul selle küsimuse üles tõsta. Kahe nädala pärast korraldab Vabadusliit neljanda Inimõiguste Konverentsi, kus kartmatult käsitatakse kõiki küsimusi, mis südamel kipitavad. See ei tähenda seda, et Liit oleks kõikvõimas, V''id pooled Liidu juhtkonnast on sündinud Ameerikas, mistõttu neil pole vaja karta süüdistusi sõjakuritegudes. Möödunud aastal alustas Liit kohtuprotsessi Los Angelesi Olümpia (Järg Ihk. 3) »^>^itf<^,^,<^p^yy<p><Nl?i^MNg<^^ ff'a^£\ff'as(><ff'<9'<i\?sg^ff'^'^^ ^^**^»'»'*w^<^J«<^g^p»g^yi^^^g^^ E©stB flmivsiliSde. ToetavlyaSsriff^g Tor©init®s laiupäevaS, i l . mail 1985 Fountain Dinsmig ^oom/ Queen Elizabeth^^ Õ H T U S Ö Ö K VEINIGA 0 EESKAVA: SALONGI TAf\9TS TANTS® Bob Cringan'! 7-ligkmeBme orkesteir L Piletite tellimine tel. 493-1459. Pileti hiffnd $35.00 isikult, noored alla 23 a. $27.50 pyhapä6vat 24. märtsil ke!S12.00) p.E Eesti Maja keskmises saalis [KÄSITÖÖDE MÜÜK ® EINELAUD BRUNCH ŠB ühapäeval, 24. märtsil 1985 kell 11.30 hom. - 3.00 p.l. Eesti Maja suures saalis Pääsmed — $9.50 ($6.00 lapsed alla 12 £1.) laksuSine baar ® Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee ärist d Tootlus - TIIU HENLEY ^,^P^,^.^f.,ff,^p,^,^^ ilS© -1: QS J; 1 külaliseks EilC JÄRVI u TORONTO KARJALASTE UUK Koduküpsetatud pirukad, saoad, koogid, uued Ja t^arvitatud riided ja esemed .. Laupäeval 30. märtsil k l 10—2 p. Pühapäeval. 31. märtsil kl. 5 ®. ISubane ja kaunis kava SOOME MAJAS, 276 Ä Main Sl M ^ f • •' 7 r.E.S. LASTEAIA MOENAITUS KOHVELAUAGA pühapäeval, 14. aprilloS 1985 kell 2.30 p.l. Toronto Eesti Maja suures saalis IPääsmed eelmüügil $5.00, kohapeal $6.00 Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommikuti. , r" ••1 • i 3 . aprillli kell 5 pJ. Eesti Majas Puhastulu Eesti Majal® KORRALDAJA MAAKONDLIK ESINDUSKOGU
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 14, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-03-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850314 |
Description
Title | 1985-03-14-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Colleötion Developiisnt 1.. •
Nr. 11 (18281 1985
Second CSass Mail Regastration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 14. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 14
• VANCOUVE|R („M eie Elu" kaastööliselt) —-Seoses iitia suureneva segaabieluliste arvuga on EELIC
Peetri kogudus Torontos elustamas ingliskeelset usulist tööd, ütles praost Andres Taul, kuid tõrjus
kindlalt tagasi jutud, et leerinoori ei õpetata enam eesti keeles. Jut-uajamises, mis hõlmas koguduste töö
kohandamist uutele olukordadele, andis praost informatsiooni kä koguduste ühendamisest New Yorgis ja
Vaga kandideerimisest sinna vaimuliku kohaljs,
see on eesti kirik ja pool nende perekonnast
on mingil moel eestlusega
seotud.
Paarkorda aastas, kui on kontsert-jumalateenistused,
oleme pidanud
ühiseid jumalateenistusi, kus on osa
inglise keeles. Kahjuks on leidunud
inimesi, kes seda pahaks panevad ja
see teeb töö raskeks, sest näha on, et
on teatud pahatahtlikkus ingliskeel-seitegevuse
ja töö vastu. Tänavu on
leeris 9 noort, kes võtavad leeriõpetust
inglise keeles ja 12, kes saavad
seda eesti keeles. N i i oli mõeldav, et
vähemalt 7—10 minutit leerijumala-teenistusesf
oleks ingliskeelne, et
nendele 9-le^vastu tulla. Ja kui seda
teatasin, siis^levitati linnas jutt, ei
Peetri kirik läheb ingliskeele peale
üle; meie noori enam ei õpetataval
eesti keeles. Me oleme püüdnud vastu
tulla nendele, kes ei ole kompetentsed
eesti keeles, ja kui me seda teeme,
siis ei tohiks olla kriitikat, et meie
viime koguduse tõelistelt alustelt
ära. et me enam ei ole eesti kogudus.
On loomulik, et eestikeelsed jumalateenistused
püsivad ja.jääv^ad siapa JB
eestikeelne leer püsib ja jääb sirina
nii kaua, kui seda vajatakse. Vahepeal
peaksid aga kõik soodustama,
seda ingliskeelset tegevust, sest isegi
EKN-ul on osakond, kus seda soodustatakse.
.
— Segaabielulised on ju peaaegu
täiesti ristikirikust eemale jäänud,
(Järg lhk.3]
XXXVI aastakäik
Eesti Ühiskond
USA-s ei soovi
Karl Liimase
deporteerimist
okupeeritud
— Eesti Vabariigi 67. aastapäeva
ökumeenilise jumalateenistuse
jutluses mainisite ka meie noorema
generatsiooni kõige nõrgemat
punkti eesti tuleviku visioonis, nimelt
võõrsil sõlmitud segaabielusid.
Meil on praegu juba ligi 50%
noortest abiellunud mitte-eestlastega,
kes keele tõttu ei saa osa võtta
eestikeelsetest jumalateenistustest.
Mida kavatsete nende osas
ette võtta, et nad ristiusule ja eestlusele
täiesti kaduma ei läheks?
— Mis puutub segaabieludesse,
siis see on väga omapärane ja deli-g^
atne küsimus. Kui elame vabaduses
ja on võimalus abielluda kellega
tcjhame, siis meid keegi ei saa keelata.
K u i tahame kalliks ^Didada Eestiga
seotud kombeid, siis need lähevad
paratamatult kaotsi välismaala^
sega abielludes. Kõigepealt läheb kaduma
emakeel. Ja pealegi on emakeel
küllaltki nõrgalt käes sellel grupil,
kes on praegu abiellumise vanuses.
Abiellumine välisijnaalasega
toob paratamatult perekonda inglise
keele ja see häirib meie; rahvuslikku
tööd. Näiteks, Jõekääru suvekodu on
hoidnud oma printsiibist kinni ja ei
võta vastu lapsi, kes ei kõnele eesti
(eelt. Samuti lülitabisee need lapsed
välja meie täienduskoolidest, skautlusest-
gaidlusest jnel Lapsed,kellel
puudub elementaarne eesti keele oskus,
ei saa ennast rakendada eesti
PRAOST ANDRES TAUL
ühiskonnas ja nad lähevad automaatselt
täiesti kaduma. •
Meil aga on Peetri Kogudose juures
ingliskeelne |0sa, kellele on jumalateenistusi
peetud 27., aastat. Aga
neile ei ole kunagi erilisi tähelepanu
pööratud. Neile on vahest vaadatud
kui paratamatule pahele. Olen viimase
kahe aasta jooksul püüdnud elustada
ingliskeelset kogudust, et need
inimesed tunneksid eniiasl kodusena.
Et nad teaksid ja saaksid aru, et
^Estonia" orkestri kaastegevusel.
Jeremy VünaBöSS viiulil.
pühapäeval, 24. märtsil kell 3.00 jp
Lawrence Park College Instituudi
venu® Rd. ja Lawrence Ave. ristilt
Chatsworth
kagus)
NEW YORK (M.E.) - Kohtuprotsess
Karl Linnase deporteerimise
köha küsimuses jäi 8. märtsil ära,
olleslükatud 12. skp-le. Tema kaitsja
advokaat arvas, et 12. märtsi arutus
kujuneb vaid n.ü. tehniliseks
vahelüliks, ja et teiiie protsess
võiks leida aset kas kuu või kahe
pärast. :
ERKU juhatus võttis 10. skp. sei°
suköha, et eesli ühisk ond USA-s ei
soovi, et K. Linnas deporteeritakse
okupeeritud Eesti või N. Liidu territooriumile.
Selle alusel abiesi=
mees K. J. Roosaare, ERKU esindajana
ja Kanada kaudu New Yorki
saabuv okupeeritud Eesli endine
kõrgem riigiametnik Aarne Vahtra,
kui sealsete olude tundja, kohtuvad
neil päevil ka K. Linnase advo-
. kaadiga viimase soovil, et formuleerida
kohtule esitamiseks uusi olulisi
motiive.
Karl Linnase mitte N. Liitu saatmist
pooldab USA Esindajatekoja
liige D.Ritter (R.), küll aga Iisraeli,
kusoleval õiglane kohus. Presidendi
sekkumist küsimusse põhimõtteliste
probleemide pärast nõudis pikema
selgitava kirjaga rahvusva-
'^se kuulsusega teädlatieiirof,
(/f.A. Võõbus, saates ärakirjad ka
paljudele teistele mõjukatele poliitikutele.
Nagu kuuleme, on K. Linnase
deporteerimise küsimuses Valge
Maja ja teised asjaomased riigiasutused
ning tegelased saanud palju
kirju. Kolumnist J. Andersoni artikkel,
mis oli mõeldud teises suunas,
on mõjunud hoopis teatava „bu-merangina",
tuues K. Linnase küsi-
4nuse ülemaaliselt avalikkuse ette.
Selgüb,e t kaitsekirjade saatjaiks
on lekkinud arvukalt ka mitte-eesl-lasi.
Postistreiki ei tule
Canada Post ja ametiühing said
pärast pikka aega kestnud kauplemist
kokkuleppele ja oodatud pos-tislreiki
seekord ei tule. Kokkulepe
vajab ametiühingu liikmete poolt
kinnitamist.
Kõnelejad rahvakoosolekul Eesti Majas
mets.
Rahvakoosolek:
Avo Piirisild ja Aksel Salu-
Foto — S. Preem
Vastu kommunistidele
a vabaks Eesti maa!
Eesti Rahvuslaste Kogu kutsub
koostööle
10. märtsi pärastlõunal toimus
rahvuspoliitilise sisuga rahvakoosolek
Toronto Eesti Maja suures
saalis paarisaja kuulaja osavõtul.
Kõnelejateks olid Avo Piirisild Los
Angelesest ja Aksel Salumets Torontost.
Koosoleku avas Ülojürima, tervitades
Rahvuslaste Kogu nimel koha-leilmunud
publikut ning tänades kõnelejaid,
eriti kaugelt Ameerika Läänerannikult.
Los Angelesist, kohale
sõitnud Balti Ameerika Vabadusliidu
abipresidenti, Avo Piirisild'a,
ning Eesti Rahvuslaste Kogu liiget
Aksel Salumets'a.
Avö Piirisild oma sõnavõtus soovis
kõigepealt õnne Eesti Rahvuslaste
Kogule nende 20. aastapäeva puhul,
kuna ERK asutati 28. jaanuaril
1965.a. Juhuslikult satub Balti Ameerika
Vabadusliidu asutamine sellele
päevale väga lähedale, nimelt 27.
jaanuarile.
Balti Ameerika Vabadusliit asutati
pärast president Reagani esimesi valimisvõitu
13 Balti päritoluga ameerika
kodaniku poolt, kelledest 11 olid
osa võtnud presidendi valimiskampaaniast.
Organisatsioon omab tulumaksuvaba
staatuse," mistõttu kaud-
-selt Ameerika riik toetab nende vaba-dusvõitluslkku
tööd. Liit oma printsiibi
kohaselt on valmis koostööks
kõikide organisatsioonidega ja üksikisikutega,
kes töötavad samas Balti
riikide vabastamise suunas.
Balti Ameerika Vabadusliidu ülesandeks
on tutvustada Ameerika
rahvale Balti riikide ja rahvaste saatust,
esile tuua Nõukogude Vene imperialistlikku
maailmapoliitikat ning
rahva mõtlemises täiesti eraldada
Balti riigid Nõukogude Liidust, Ei
tohi jääda ameeriklast, kes kahtleks
Balti riikide õiguses vabaduse peale.
Selle ülesande täitmisel kasutab Liit
massmeedia mõjutamist, sidudes
Balti riikide probleeme päevakohas-te
sündmustega.
Liidu tähtsamaks sihiks tulevikus
on poliitilise vaatleja staatuse taotlemine
^ a l t i riikidele Ühendatud Rahvaste
Organisatsioonis, lootused selleks
on olemas, tingimusel, et esitatakse
nõuetavad uurimustulemused.
PROTSESS
OLÜMPIAKOMITEEGA \
Järgmiseks Liidu eesmärgiks on
Nõukogude Liidu Sportlaste Ühingu
"väljaviskamine Rahvusvahelisest
Olümpiakomiteest. Kanada, kes suhtub
positiivselt sellesse üritusse, lubas
selle aasta juunikuus peetaval
Olümpiakomitee koosolekul selle
küsimuse üles tõsta.
Kahe nädala pärast korraldab Vabadusliit
neljanda Inimõiguste Konverentsi,
kus kartmatult käsitatakse
kõiki küsimusi, mis südamel kipitavad.
See ei tähenda seda, et Liit oleks
kõikvõimas, V''id pooled Liidu juhtkonnast
on sündinud Ameerikas,
mistõttu neil pole vaja karta süüdistusi
sõjakuritegudes.
Möödunud aastal alustas Liit kohtuprotsessi
Los Angelesi Olümpia
(Järg Ihk. 3)
»^>^itf<^,^,<^p^yy |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-14-01