Meie Elu = Our life, August 25, 1983

              NELJAPÄEVAL, 25. ÄUGUSTtl - , AUGUST 2g' „Meie Elu" ttr. 34 (1747) 1983
'CLUD
E8to^84 välissuhete sšktsiooni ju­hataja
Kaius Meipoom teatab, et tal
on korda läinud juurde saada hulk
kaastöölisi ja komplekteerida kaks
uut toimkonda. Välissuhete sekt­siooni
ülesandells on i tegeleda
omavalitsuse, provintsi- ja föde-malvalitsustega,
võõraste külaliste
vastuvõtt ja võõrkeelne informat-sioon
ajalehtedele, TV-le ja raadio-sioonis
Esimesed poolteist aastat juhatas
välissuhete sektsiooni ESTO abiesi­mees
Enn Kiilaspea. Pärast tema lah­kumist
juhatusest valiti abiesime-heks
välissuhete alal Kaius Mei-poom.
; .
TOETUSTE HANKIMISE toim­kond
on töötanud juba pikemat aega,
eriti luues kontakte föderaal-, pro­vintsi-
ja linnavalitsusega. Langeb ju
ESTO '84 Toronto linna 150. a. ja
Ontario provintsi 200. aastapäeva
tähistamise ajale. Toimkonda kuulu­vad
Enn Kiilaspea, Feliks Koop,
Kaius Meipoom, Toomas Metsala ja
Rüho Paluoja. 1^
Välissuhete sektsiooni, kuuluvad
ka Vello Hubel kunstilise koordi­naatorina,
sini-must-valge 100 - a.
juubeli toimkond UdoPetersoo juha­tusel,
rongkäigu toimkond August
jursi juhatusel ja Jaak JärVe fkotee-ninduse
alal. Helle Paluoja on sekt­siooni
sekretäriks.
Uus välissuhete toimkond on jaga­tud
kolme osakonda:
1. ÜLDikFORMATSIOON. See
osakond otsib kontakti ja annab ES­TO
informatsiooni välisajakirjandu­sele,
televisioonile ja raadiole. Koor­dineerijaks
on Ene Christina Luik,
liikmed Liis Teedla, Triina Mölder,-
"aimiVoksep, Linda Lõhmus, Helge
Kurm, Kersti Lepik, Mart Lepik, V i i ­vi
Pruuli jä Mari Ann Tammark.
Nõuandjateks on Karen Caue ja Kadi
Kaljuste. '• ^
2. REKLAAM. See osakond koos­tab
reklaamvoldiku, plakatid, sildid,
loosungid ja muud üldreklaami.
Koordineerijaks on Ene Neps-Swal-low;
Liikmed Kristi Neps, Milvi Sa-lurand,
Ingrid Piil, Kadi Madrus, Ma­ret
Kapp, Andres Gutmän, Heino
Mäeots ja Mai Liiv.
3. „ESTO CARD". See osakond
hangib ESTO üldpileti ostjaile hinna­soodustusi
Toronto ärides ning kor­raldab
äride dekoreerimist ESTO
märgiga, koordineerijaks on Elle Ro­senberg
ja liikmeteks Peeter Tam­mark,
Tiit telmet, Taimi.Kapsi ja In­ga
Eichenbaum.
Teiseks uueks toimkonnaks on
avatseremoonia ja väliskülaliste
toimkond. Selle ülesandeks on ava­tseremoonia
eeltööd Ontario Place'is
ja väliskülaliste ja meedia vastuvõtt
kõikidel ESTO üritustel ja nendele
informatsiooni vahendamine Eesti,
eestlaste ja ESTO kohta. Koordinee­rijaks
on Ruhö Paluoja ning liikmed
on Peeter Kopvillem, Linda Pint, Eva
Varangu, Triina Mölder ja Tiina T i -
musk. Osaajalist abi on lubanud Gui­do
Läikveja Oscar Müllerbeck. Eri-nõunikuks
on Kadi Kajjuste ja Ka-,
ren Gaue.
Kaius Meipoom nendib, et huvi
välissuhete sektsiooni tööst osavõ­tuks
oli väga. suur. Keeldumisi ei
olnud, ning mitmed, pakkusid küsi­mata
oma abi, kuulda saades välissu­hete
toimkonna Hegevusest.
,,Meie Elu" nr, 34 (1747) 1983
Eesti skaudid-gaiäid
ngarlastejuu
Üksikmängu võitjate austamine Kanada noorte tennisvõistlusel. Kes­kel
meistriks tulnud Laure Randmaa. Foto — H. Raigna
Esto'84
Esto 84 majutamise osas teatas
. Maire Lainevool, et hotellhubade
reserveerimine edeneb jõudsalt,
kuigi mitte nii kiireisti kui oleks
vaja. Kokku on senini kinni paidud
700
peltyoodiga toa ja laste jaoks eraldi
voodid (lapsed alla 18 aastat tasuta),
lilaselamus on hind isiku pealt,
Hotellitube on veel küllalt saada, :
aga reserveerimisega tuleb rutata.'
Mitmed teised ruumide otsused sei-;
savad selle taga kinni. Pealegi tühis;
tavad hotellid jaanuaris ülearused
reservatsioonid. Siinkohal tuleb liša^
da, et üürikorterid on k^ik juba täis,
jä mõistlikus kauguses neid enanj
juurde säadä ei ole. 1 '
KUIDAS RESERVEERIDA?
Reserveerimiseks on vaja täita üld^
registreerimisleht, lisada tagatis 100
(sajale) Kanada dollarile ESTO"84
Hoüsing Bureau nimele, ja need ära
saata Estole: ESTO 84 Housing Bu­reau,
958 Broadview Avenue, Toron­to,
Ontario, M4K 2R6, Canada.
1. Üldregistreerimise vorm ilmus
ESTO Teadetes koos üksikasjaliku
seletusega ja oli lisatüd„Meie Elu" ja
„ Vaba Eestlase" 14. aprilli lehe juur­de.
Neid on veel saada Toronto Eesli
Majas. Peale selle saadeti 1000 ek­semplari
eraldi teistesse keskustesse.
See saadetakselcätte ka kui kirjutada
ESTO'le eelpool toodud aadressil.
2. Tagatis saja Kanada dollari suu­ruses
on vajalik iga toa pealt. Neil
Wycik'i üliõpilasmajas katab see ko­gu
kaheksa pä6va üüri kui reservee­rite
sel aastal. 'See on kaheinimese
toas, üksi toas on hind 165 dollarit
sama aja eest. Tf,agätis antakse tagasi
kui loobumisest teatate ennen hotelli
poolt njääratuijl aega. _ '
Vormil on kositud, et saadaksite
raha Money Orderiga. See on iildiseh
nii, kuid Kanada panga isiklikud
tshekid on ka vastuvõetavad. Ühend­riikide
panga isiklikud tshekid on
ainult siis vastuvõetävad,küi need on
/84.5Ö US dollarile, mis vastab prae­guse
kursi juures sajale Kanada dol­larile
koos panga vahetuskuluga. Ka­nada
valuutas väljakirjutatud US
isiklikkude tshekkide vahetamine on
kallis ja aegaviitev. '
Hinnad ori garanteeritud tulevaks
aastaks, kuid neile lisandub käibe-maks^
mis on pipaegu. 5 protsenti.
Kuigi hotellid on kallimad kui üli-õpilafffelamud,
on see hind^terve toa
eest." ioyal York'is, kus toimub palju
ESTCP üritusi, võib saak^ kahe do-
OTSITAKSE ERAKORTEREID
Paljudele ülemere tulijaile, eriti
ebasoodsa rahakursi maadest, on
oluline leida odavamat majutamist*
Seepärast oleks väga vajalik, et need,
kellel vähegi võimalik on tube mõist­liku
tasu eest ^ra anda, sellest tea­taksid.
Paljudel juhtudel ESTO-le tu­lek
sõltub niisuguse erakorteri leid­misest.
ÖÖkorteri pakkumine ei tä­henda,
et pererahvas peab võõrus-,
tamise koos toitlustamisega oma
peale võtma, mis takistaks pidustus­tele
kaasaelamist; Teatage oma va­bast
toast ESTO Majutusbüroole! •
kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTD
Insurance
1482 Bathurst Stp
Toronto MSP Sei
. : 653-7815 ja 653^7816
Milleks ESTO-r Oli
vaja loteriid? ;
Vastus sellele küsimusele on liht­ne!
ESTO '84 vajab raha, et etteval­mistustööd
saaksid areneda nor­maalselt
ja ilma rahamurödeta.
Viimasel ajal on eesti ühiskonna
poole pööra|ud mitmesuguste abi­palvetega
majandusliku toetuse
osas, et aidata läbi viia üht kui teist
meie ühiskonnale tähtsat ettevõtet.
ESTO '84 juhatus leidis, et oleks eba­õige
koputada järjekordselt meie
ühiskonna" südametunnistusele abi­palvega
majandusliku tegevusaluse
saamiseks, ning otsustas sealjuures
ka midagi vastu pakkyda ja nii sün­diski
ESTO '84 loter)i küllaltki tõhu­sate
võiduvõimalustega. Loterii loo­simine
toimub 24. veebruaril .1984.
Raha on aga vaja NÜÜD ja seepärast
peaks loterii olema läbi müüdud.
Kahjuks pole see nii.
Keegi nimetas loteriikäikulaskmi-sel,
et kui Toronto ja selle lähemas
ümbruskonnas elunevad eestlased
ostavad igaüks kaks loteriipiletit, siis
, oleks loterii läbi müüdud, ilma et
oleks vaja kaugemale minna. Tegeli­kult
on need piletid müüdavad üle
maailma ja nii saab IGA EESTLANE
toetada ESTO eeltöid, ostes loterii­pileti
juba TÄNA. •
Kuiias saab seda teha? Toronto
"eestlastele on see lihtne. Tarvitseb
minna ainult Toronto Eesti Majja,
seal on- piletid müügil Toronto Eesti
Abistamiskomitee äris ja»,Meie Elu"
talituses, kus on samuti müügil muid­ki
ESTO '84 mälestusesemeid. Kui
keegi aga tunneb mõnd ESTO '84
Peakomitee juhatuse liiget, ka need
saavad teid hädast välja aidata. Kui
kellelgi On soovi loterii levitamisele
kaasa aidata, või siis kaugemal asu-jail
on soov kirjateel pilet lunastada,
siis on aadress järgmine: ESTO lote­rii,
c/o Julius Ohsolin, 4 Deering
Crescent, Willowdale, Ontario M2M
2A3, Canada.
Veel on loterii levitajaks ESTO '84
USA Komitee c/p Veljo Areng, 4232
Norbeck Road, Rockville, MD 20853
USA. Isklikku abi piletite levitami-
Kanada noorte tennise esivõist­lused
12 ja 14 vanusegruppidele
algasid Toronto Lawn Tennisklubi
väljakutel möödunud esmaspäeval
ja kestsid vahetpidamata kuni lau­päeva
pealelõunani. Võistlused 16-
ja 18 - vanusegruppidele toimusid
Vancouveris. Võistluste kõrgpunk­tiks
kujunesid laupäeval peetud fi-naalvõistlused.
Võistlustest võtsid
osa 112 Kanada pariniat võistlejat
Newfoundländist kuni British Co-kmbiani.
Võisteldi üksik- ja paa-nsmängus.
Ainukese eestlasena
võttis nendest võistlustest osa kol­mekordne
Ontariojneister 12 a. ja
nooremate klassis, 11-aastane Lau­l
a Randmaa, jäädes ka nendel
võistlustel võitmatuks.
Ta saavutas järgmisi tagajärgi:
Esmaspäeval: võitis oma esimest
vastast Robyn Molson'i, Victoria'st,
B.C. üksikmängus 6—0, 6—1.
Teisipäeval: võitis Beth Gillies't,
St. John'ist, Nfld. 6 - 0 , 6 - 1 .
Kolmapäeval: võistles paarismän-^
gus, kus ta kaaslaseks oli koolikaas­lane
Sport Seneca's't Nathalie Eck-stein
ja vastasteks Candice Alderson
ja Robyn Molson, Victoria'st, B.C.
Laura kaaslasega võitis 6—2, 6—0.
Neljapäeval: Laura kaaslasega'
võitis paarismängus Sylvie Larose't
ja Isabelle Leger'it, Victoriaville'st,
Que. 6—1, 6—0. Selle võiduga jõud­sid
finaali.
Reedel: Laura üksikmängus võitis
Sylvie Larose't 6—Ö, 6—1, jõudis
finaali.
Laupäeval: Laura üksikmängu fi­naalis
võitis Lisa Parks'i, Torontost,
7—5, 7—5. Mäng kestis 1 tund ja 50
minutit. Saavutas Kanada meistri­tiitli
üksikmängus. Vaevalt 20 min.
puhkuse järele tuli tal uuesti minna
võistlema paarismängu finaali. Vas-
• tasteks olid Beth Gillies ja Jennifer
Bishop, St. John'ist, Nfld. Vastastel
oli see esimene mäng sel päeval, sa­muti
ka ta kaaslasel Nathalie Eck-stein'iL
Beth Gillies ja Jennifer Bis­hop
lootes Laura väsimusele, alusta­sid
kohe kiirete rünnakutega. Laura
oma kaaslasega tõmbusid kaitsele ja
lasksid vastastel ennast väsitada,
kaotade sel viisil esimese seti. Teisel
setil läks oma kaaslasega rünnakule
ja võitis selle väga tasavägise män­guga.
Kolmandas setis, mis oli kõige
põnevam, saavutas ta oma kaaslase­ga
veel suurema edu ja see lõppes
nende kindla võiduga. Võistlus, mis
kestis üle kahe tunni, tagajärjega 5—
7, 7—6, 6—4, andis Laurale ja ta
kaaslasele Kanada meistritiitli paa­rismängus.
Võistluste viimasel päeval, lau­päeval,
oli pealtvaatajaid üle kahesa­ja,
nende hulgas 16 eestlast. Need
võistlused näitasid selgesti Laura
kõrget mängutaset ja tema suurt vas­tupanu
võimet. Üks kaasmaalane,
õnneliku näoga, pärast võistluste
lõppu kõige tabavamalt kommentee­ris:
,,Kes siin Laurale ette jäi,see
peksa sai." Peale võistluste lõppu
toimus kohe lõputseremoonia lühi­keste
sõnavõttudega ja auhindade
kätteandmistega. Auhindadeks olid
kolmele esimesele kuld-, hõbe- ja
^pronksmedalid. Peale selle veel Dis-neylandi
poolt käekellad ja.erimär­gid.
Kohal olid ka Sport Goofy ja
Mickey Mouse omanaise Mihnie'ga,
kes võitjaid soojah õnnitlesid. Esi­kohtadele
tulnud võitjad tunnustati
oma vanusegruppides Kanada meist­riteks,
kusjuures Laura Randmaa
saavutas selle tunnustuse kahekord­selt.
Üksikmängude võitjad saade^
takse maailma esivõistlustele, mil­lised
toimuvad 20—25. sept. Orlando
Disneylandis Floridas ja millest võta­vad
osa 60 riigi võistlejad. Sealsed
võistlused toimuvad ainult üksik­mängudes.
HARALD RAIGNA
Maailma skautlus tähistab täna­vu
75-t tegevusaastat. 50 aastat ta­gasi,
kui skaiitlik liikumine juba
tugevasti jalgadel seisis, korraldati
Ungaris, Budapesti lähedal GödöI-lös,
neljas skautide jamboree.
Imestusega võib lugeda, et siis,
1933-1 aastal oli osavõtjaid 2S.792
kokku tulnud 55-lt eri maalt! Laagri
alad olid nii laialdased, et aU-laag-rite
külastamiseks pidi lord Baden-
PoweU, skautide isa, ratsutama val­gel
hobusel ühest kohast teise.
Lahkudes laagrist soovis B-P, et
skautluse vaim olgu nagu ta ratsu,
mis kihutab aina edasi, sööstab
tõketest vastu uutele elamustele.
6. augustil 1983 avasid Ungari
Skaudid Eksiilis Gödöllö juubeli-laagris
Filmores, USA-s* kuhu oli
palutud noori kõikidelt maadelt,kes
1933 a. olid esindatud. Ka eestlastele
saabus austav kutse. E. Gaidide Lii­dust
võtsid osa Peagaid Hilja Kuut-ma,
gdr. A i l i Silm,gdr. Siiri Puust ja
gdr. Saima Varangu. Skautide Lii­dust
olid kohal Peaskaut Endel Rein-põld
ja. skm. Randu Kaselaan, siis
veel skm. Herbert Michelson ning
USA Maleva juht skm. Harry Tarmo.
Laager oli viiepäevane, millele
järgnes vahetult kahenädalaline tree-ninglaager
juhtidele, millest osavõtt
on ülemaailmne. Alguseks oli regis­treerunud
325 osavõtjat, kuid laagri-pere
kasvas pidevalt. Avamisel.leh­visid
USA, Kanada, Ungari, Ukrai­na,
Poola, Austraalia, Brasiilia, Läti
ja Eesti lipud. Oodati veel teisigi.
Paljud maad teatasid, et nad tulla ei
saa, korraldavad aga omal maal sa­manimelise
mälestuslaagri. — Huvi­tav
oli näha filmi, võetud 1933. a.
Gödöllö jamboreell Nägime ka eesti
lippu mööda vilksamas. Hardumu-
' sega näidati hiljem laagri lippu, mis
kord oli uhkusega lehvinud 50 a.
tagasi vabal maal ja nüüd äsja leid­nud
tee vabadusse. Oli korraldatud
suurejooneline näitus huvitavate ja
mitmekülgsete mälestustega. Ka
eestlasi paluti näitusest osa võtta.
Selleks oli gdr. Siiri Puust Buffalost
koostanud sisuka, kauni ja koonda­tud
ülevaate nii gaidlikust kui ka rah­vuslikust
küljest. — Peale ametlikku
avamistseremooniat kutsusid kiri­kukellad
laagriperet jumalateenistu­sele.
Metsatee hargnes kaheks -
katoliiklased ühele ja protestandid
teisele poole. Üks skautide sõber oli
nikerdanud puust kauni altari, samu­ti
olid teetähised metsakirikutesse
nikerdatud kujud. Protestantlikku
teenistust korraldasid kaks kiriku­õpetajat,
kes oma jutluseks olid vali­nud
sama sisu, mis oli 50 a. tagasi.
Sügavalt sümboolne jutlus oli vkrem
üle kantud „ Vaba Euroopa'*radiosse.
fuubelilaagris olid ka gaidid oma all-laagris,
mille nimeks oli Pax Ting -
Rahu Konverents, nii nagu 1939. a.
gaidide suuriaager oli nimetatud,
lootuses ähvardavat sõjamüra vai­gistada.(
Ka sellest laagrist; olid eesti
gaidid hulgana osa võtnud.) Huvitav
oli jälgida, kuidas muuhulgas isegi
kaelarätikuid seoti nii nagu 50 a. ta­gasi.
Oli ju kogu laager püstitatud
selle suure ja õnnestunud ettevõtte
mälestuseks. Mis oli siis teisiti nüüd,
aastal 1983? Nagu muudeski eluaval­dustes
ka skautlus-gaidlus on mood-susi
üle võtnud. Laagrisse jõudis mo-bile
camp — s^t, 35-liikmeline rühm
poola noori Chicagost, kes olid ise­seisvad,
isevarustajad, oma telkide ja
toiduga motor-laagri elanikud. Sel­lest
laagrist lahkudes nad.sõitsideda­si
leedulaste suuriaagrisseKanadas,
sealt edasi kanuu«retkele, siis tagasi
USA-sse. Kireva etnilise pärastlõuna
jaoks kasutati päris lava häälekõven-dajate
ja mikrofonidega. Aga skaudi-gaidi
vaim? Sõbralik, nagu ikka. Eriti
paistis silma noorte hea käitumine.
Noored olid kärmed esimesena võõ­raid
ja vanemaid tervitama — ser­vus!
(Meie noortelt on tihti tere! ras­ke
tulema). Laagri keeleks oli mui­dugi
ungari keel, kuid ei olnud vaja
muretseda, igaüks pakkus otsekohe
abi tõlkimisel, olgu see söögi ajal,
filmi vaadates, kirikus, isegi laulusi-su
sai kiiresti selgeks. Külalistena
kuulusime juhtide all-laagrisse, kuhu
oli kokku tulnud endisi juhte mitmelt
maah, mõned isegi Gödöllö-aegsed [
Euroopast. Vasakkäeline teretus üle­tas
keele tõkked. Samad ideaalid ja
samad saatused. Gaidluse ja skaut­luse
„valge ratsu" on peale sõda
ületanud {)alju raskusi, kuid püüdes
kõigest.väest, kihutab aina edasi.
. S.V ..
Eestlane Kanada
rahvusmeeskonnas
Pärast 3-nädalalist tugevat tree­ningut
lahkus pühapäeval, 14. au­gustil
Torontost 12-liikmeline Kana­da
noorte võrkpalli rahvusniees-kond.
Sihiks on Inglismaa ja Sho-timaa,
kus mängitakse vastavate rah-vusmeeskondade
ja ka mitm^ muu
meeskonna vastu. Mängud toimuvad
Londonis, Leeds'is ja Edinburgh's.
Meeskonnas mängib kaasa noor
eesti võrkpallur Derek Pallandi To-'
rontost, kes saavutas üldist tähele­panu
juba möödunud kevadistel Ka­nada
meistrivõistlustel. Derek oli 3-
dale kohale tulnud- Kalevi noorte­meeskonna
kapten, ning ta valiti ka
meistrivõistluste „all-star'iks".
Kanada rahvusmeeskonna treene­riks
on Rumeenia päritoluga Paul
Brasson. Eestlastest peale Derek Pal­jandi
sõitis meeskonnaga kaasa ka
Tiit Romet tehnilise direktorina. Ro-
>met on Kalevi nooriemeeskonna pea­treener.
Eesti sõjaveteranide
kokkutulek Chicago
Eesti Majas
DETROIT (M.E,) - Kuna Chicago
ega Milwaukee piires ei ole toimu­nud
juba pikki aastaid>organiseeritud
Eesti sõjameeste kokkutulekuid, siis
leiti, et selleks on vajadus, sest palju­del
endistel sõdalastel puudub lähem
informatsioon Põhja-Ameerika man­dril
toimuvaist sõja-poliitilisist ja
muist sündmusist, miUised hõlma­vad
meie ühist Vabadusvõitlust!
Seda lünka püütakse täita ja kui
ERKU ja EVL-u juhatuse liige Rai-mond
Tralla viibis hiljuti Chicago
Eesti Majas, siis oli temal võimalus
sellele ideele reaalset alust luua koos
teiste mõttekaaslastega. Chicago
Eesti Maja esimehe Enno Toomsalu
j.t. lahkel vastutulekul oldi nõus, et
sobiv aeg selleks on Töölistepüha
nädalalõpu puhapäeval,4. septemb­ril
k.a. Kuna neil on tavaks, et lahked
perenaised valmistavad pühapäeviti
sooja toitu, siis oleks kogunemine
alates kella 12 päeval ja lõunalauda
võiks istuda kell 1 päeval. Ühisel
lõunasöögile järgneks informatsioo­ni
korras ÜEVK-e esimehe ja sõja­meeste
ajalehe ..Võitleja" peatoime-lesti
Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-päranduscd ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidelt
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÖ
taja August. Jurs'i ettekanne, j.t. juh­tivate
liikmete sõnavõtte. Kohale on
oodata ka ERKU liikme ja Eesti Va­badusvõitlejate
Liidu(USA) esimehe
kolonel Ylo Anson'i j.t. osavõttu.
Kokkutulek on mõeldud koos abi­kaasade,
perekonnaliikmete ja sõp­radega.
Kohapääl on kokkutuleku organi­seerimist
kaasa aitamas Mati Koiva,
Olaf Tammark, Enno Toomsalu j.t.
ning EVL-u poolt koordineerib side­pidamist
ja kirjavahetust Detroidist
Raimond Tralla.
Korraldajad loodavad kokkutule­kule
Detroit-N^ilwaukee piirest roh­ket
osavõttu, et olla taas mõned tun­nid
koos endiste sõjakaaslaste ja sõp­radega.
11-aastane tennismeister Laura
Randmaa oma auhindadega.
Foto - a Raigna
' seks on lubanud Virve Lillipuu Los
Angeles^es, Rein Linask Connecti-cufis
ja V. Remmelg Vancouveris.
ESTO '84 õnnestumine tuleneb
suuresti eeltööde tõhususest. Kah­juks
tööst üksi on vähe, ka majandus­lik
alus on vajalik ja seda annab
loterii õnnestumine. Seepärast lu-nastage
juba täna omale loterii pilet
kui teie seda ei tee, pole ju ka või­duvõimalust.
Samal ajal toetate ka
ESTO ettevalmistamist. Pileti hin­naks
on ainuh $2.00, peavõiduks aga
^2000.00, millele lisandub hulgaUselt
vähemaid võite, kõik samuti raha­lised.
JAHTKLUBI SÜGISENE
VÄLJASÕIT
Pühap., 11. septembril 1983 kell
12.00 päeval paatide kogunemine
Ontario Place ees. 12.00—3.00 ümber
Toronto saarestiku sõit. 3.00 kogu­nemine
Hanlan Poinfi Laguunis.
Palutakse kaasa võtta omad söögid
ja joogid. Hanlan Pointi Laguuni on
võimalik sõita ka „Ferry'ga'V mis
lahkub iga poole tunni järele Har-bour
Caštle Hotelli eest.
Paadiomanikel palutakse kontakt
võtta Heino Kasak'uga, telefon ko- •
dus 223-5899, tööl 421-0202.
Palutakse rohkelt külalisi kaasa
tuua!
mmmme
SOOME EHEVÖTE
SIDING DESIGN
valmistab teile seinakatteid, räästaaluseid (soffit & fascia),
jätkudeta vihmaveerenne, alumiiniumist uksi ja aknaid.
Eelarved tasuta.
Helistage tel. 755-0694
MARniJUPPI
6 Canlish Rd. Scarboro, Ont. M1P1T2
Lic. B-1767 Member B.B.B. r
H.T. EESTI JAHTKLUBI KANADAS
KIRJAN
14
Kunstnik Tiit Pääsuko Eestist näitas oi
Kunstnik Tiit Pääsul
OULU (ME) - Augustis viibis
Soomes tuntud eesti kunstnik Tiit;
Pääsuke, kelle maale nähokse siin
esimest korda. Näitus algas Helsin­gist,
kust ta tööd tuuakse Põhja-Soo-me
linna Ouhrsse.
Tiit Pääsuke on" külaliseks Suo-men
Taiteilijaseurale ning Helsingis
tema töid nähti Taideinaalariliilto
galleriis. ,
1941. aastal sündinud Tiit Pääsu­kest
intervjiieeris Põhja-Soome suu­rim
ajaleht ,,Kaleva". Selgus, ot Soo­me
toodud kogumikus on umbes paar­kümmend
leost, vanimad neist aas­tast
19^4. I
Aj.
bt teil!
nia kl
SamJ
11 I
nigi
nab (|
mindi
SOS.'
Edl
olovil
Inhal
dul 11
Ti
likuH
tuge
maal
ALEX MILITS
KOMMENTEERIB
koi
I-muil
io"
kirjl M
toll
Teoj \m
Slokholmis ilmus Välis-EesU &
EMP kirjastusel Alex MiUtsä ak­tuaalne
teos ,,Kommentaarid".i'Raat
matu saatesõnas ütleb autori kol­leeg
Andres Küng muu hulgas järg­mist:
..Käesolev teos on vaba eesti
raamatu temaatilises maailmas era­kordne.
Tänapäevases Läänes koge­me,
igapäev võimsat informatsiooni-tulva,
mis meieni jõuab televisiooni,
raadio, ajakirjanduse ja muude mas-siteade
vahendite kaudu peamiseH
selle maa keeles,,kus asume. Kom­mentaarid
ja täiendusandmed on
suunatud teisele publikule kui eest­lased.
Sageli kibestab meie meeli
nende naiivsus või isegi poliitiline
ostetavus.
Alex Milils on kirjandusliku, pub­litsistliku
js tõlketegevuse kõrval
rahvusvahelisel foorumil juba kolm
aastat olnud Eesli Raadio Stockholm
produtsent. Kolm korda nädalas lä­hevad
eetrisse tunniajalised saated.
Need on tehniliselt kuuldavad-pea­miselt
Suur-Stokholmi piirkonnas,
kuuludes Rootsi nn. lähirnadio süs­teemi.
Paljudel puhkudel oleval esi­tatud
soove, et Alex Militsa aktuaal­sed
kommentaarid ulatuksid ka kau­gemale,
igale poole, kus leidub eest­lasi.
Nendele soovidele vastu lullos
on au*or käesolevasse teosesse ko-gund
oma kroonikamatorjali viimase
kahe aa§la produktsioonist. Selle si­sulisest
mitmekülgsusest ja ideorik-kusesl
võib lugeja ise järeldusi teha.
Astub esile raamat, mis on ülimal!
nüüdne ja tänapäevane." ,, ,
Alex Militsa raamatus on avalda­tud
aktuaalsed kommontaarid alates A
jaanuarist 1981 kuni detsembri lõpu- [^^\^\
ni 1982, käsitledes väga mitmekülg- yoc
sel aineala selle perioodi kestel, jõu- jõoi
des seega sündmustikuni alles pool vad|
aastat tagasi.. Raamat on varustatud pai^l
sisukorra ja isikunimede registriga., jvib'
Taolisi teoseid ei ole ilmunud eesli; ninll
keeles pärast iseseisvusaega, kui il-'
musid näiteks iga-aaslased eesli
kroonikad ja poliitiliste päevamuro-,
de kogumikud. Teos on äratanud Iga
suurt hüvi ja vastukaja mitmel maal sa
ja mandril. —
ro
hesi
vai
mel
ji illi
ni i.
na il
„K{|
mefi
gelcj
Sool
lub
maif
jas,
kull
vai(i
inini
L
muii
värj
divil M
kes
end
ILMUNUD
Arvo Mägi
„LIIVIMAA
JUTUD"
lJulludekogu m
tegevus toiiiuibj
duscs. Ajaline "
süiKlmusi 14. .s|
Igas i)alas t\il
iriaaline-iiiviiiiaJ
jäiliuid nunnalij
väejooksik l'oci
Põlija soda,
sakste toa|)oissJ
terava keeleijaf
vend", ärkaniis.!
noorik, jakilu i]
t u d e n g . . . ^
Hind $16.00 rahvusiik-poliitij
JVlüügil „MEIE ELU" tali
958 Broadview Ave., Toronto, Ont "