Meie Elu = Our life, August 25, 1983

              eie Elu" nr. 34 (1747) 1983
Lpoliitiiiseks ja moraalseks
k Üldine oli arvamine, et
llise esildise tegemiseks oli
iaiik Balti riikide annektee-küsimuse
tagasilükkamine
^koloniseerimise komisjoni
[a mitte e-sitamine üldkoos-tuleks
kahjuks ainult de-ieerimise
komisjoni praegu-
)0S8eisule. Komisjon seaks
Liidu kolpnialismi soosija
i^rda ja võiks esile kutsudci
pahameeletormi vaba
la ajakirjanduses. Selle ta­il
deko! oniseerimise komis-tpsseis
võiks tulla revideeri-ning
uuendamisele, eriti N,
jsindaja osas, kes praeguses
iisus on üks tähtsamaid liik-rahvaste
vabadusvõitlusli-
[ganisatsioonid ja ajakirjan-.
hieaks rahule jääma Euroopa
frü Välisministrite otsustega,
lustüleks korduvalt üles tõs-
[oopa riikide valitsuste, Eu-lühišituru
juhatuse ja rahvus-bte
vatiadusvoitluslike orga-
[oonide juures. Neile tuleb'
uusi tõendeid rahvaste
[äteerimise kohta Baltikumis
-lõigüste nõudjate karmi ka-
[ist nõukogude kohtute poolt,
li rahvastele tuleb kahjuks
Maailma vaikimine ja pool-leisukoha
mitte võtmine rah-mhtes,
kes aastakiimneid on
id kannatama N. Liidu eks-
[erimist ja kommunistlikku
luri.
„M^eie Elu" nr. 34 (174711983 HELIAPÄEVAL, 2S. AUGUSTIL"- THUISÖÄY, AUGUST 25
U 11 ')l'i>Limtli.f.Lffly;mi]H^yyy
TA KIRJUTAB :
• • • • • • • • • • • B a B H n a '
Elu" avaldah meelsasti
giejate mõtteavaUusi — ka
us ei ühtu ajalehe seisukoK-
. Palume kirjutada kokku-
;ult ja lisada oma nimi ja
s. Toimetus jotah endale õi-
•ugejate kirju redigeerida ja
da' ning mittesohivuse
jätta avaldamata.
^isvumise käsitlemist
nverentsil ei jäetud
ärk sihilikult '
aiaiäs'' 25. }uunll ilmunud kir-alti
Instituudi kaaslcorraldusel
Stokholmis peetud konverent-tta
leidis ühel või teisel määral
kolme Põhja-Ameerika eesti
te. Ühes neist võeti sõna isegi
iriai|kult. Lubagem siinjuures
.enteerida üht kahetsusväär-
:.alqsti, edastatud andme juppi
' näeis^kiriutisis. See ei vasta
uM tõele, et konverentsi prog-išt
jäeti sihilikult ära ärkamis-
,e kaudse.tulemuse' — iseseis-e
^ käsitliemine.
[lelt ö}i minu eiida ettekande
lks just „Võistlus, võimu pärast
aastail 1917-1919", mis kä^
küsimust, miks see poliitiline
|kes toetas jä taotles iseseisvust
j, ning vastaspool kaotas,
ma selle teema proponeerita-litasin
konverentsikorraldajai-m^
kiire jaatava vastuse, ning
|misväärselt paluti kjrjalikult,
ma ei organiseeriks terve eri-tisiöni
sel teem_al l^onverentsi
s peateema kõrval. Kahjuks
s mul aeg sihukest vastutust
peale võtta, ning.seetõttu jäi
irentsi kavva vaid mu oma et-
|ne mainitud teemal. Igatahes ei
see tõele, et konverentsi kor-
|ad— kelledeks olid muide ühi-eseisev
Balti Instituut, Stok-Üliko.
oli Balti Uurimiskeskus
tsi Kuninglik Muusikaakadee-väidetavaid
kitsendusi osale-
}fiale surusid, teema piiramise
Tluunis toimunud konverentsi
isae; ja rõhutava peateema
11 oli terve rida kõrvalsessioone,
pudutasidWid teemasid. Kon­ini
piiramine aineliselt rõhu--
iiega mingil'peateemal ei ole
S negatiivne. Peamiseks vooru-iihukesel
otsusel on, etita võimal-
|he ajajärgu ja keskse laiähaar-sündmustiku
mitmekesist^ ka­ist
interdistsiplinaarselt. Üld-rentsi;
korraldamine igal aastal
:okholmis ja l^õhjä-Ameerikas
[duvalt üleaastati — kurnab ka
üs elavat Balti päritoluga tead-peret,
kes on alati olnud neil
Ä t s e i l peaosalejaiks. /
Imaseil aastail välja kujunenud
ainestiku uurimistegevus Lää-n
iseloomult ka sihuke, et ta
teatud spetsialiseerumist te­okas
ja orgailisatiivseis alusis.
S-i poolt korraldatavais konve-
|id Põhja-Ameerikas onüld-tee-;^
ied, Stokholmis on hüüd aset
}ud kaks eriteemaga üritust. Sak-al
on peetud lisaks iga-aastaste-'
loo konverentsidele Göttinge-ägä
kitsaid ajastuid või valiktee-!
käsitlevaid erikonverent^e
'urgiTs. Kava piiramine on söö­nud
koguteose ilmumist esime-
(Järg lk; 3)
i s t a m a
"Tr,'.':
STOKHOLM(EPL) — Liiklemine Rootsi ja Eesti vahel on sel suvel olnud tunduvalt väiksem eelmiste
suvedega võrreldes. Osalt on põhjuseks uus rezhiim Moskvas, mis on silmatorkavalt mõjunud eriti piiri-
Ikontrolli tugevnemises ja ka kontrolli i^^^
„Ee8ti8 on hakatud jälle sosistama", võttis kokku üks soomlane olukorra.
Funktsionäre käib välismaal — • lä maksab 10 krooni asemiBl.2,5—3,5 et ülesostjad altkäemaksu varal „riigi
Stokholmis liikus jälle KGB suhtle- krooni. Valuutat^ütlevad ostjad^vaja- vorsti" (80 kopikat kilo) üles ostavad
misühing VEKŠA qsimees Ülo Koit vad selleks, et valuutapoest toitu ös- ja edasi jnüüvad 2 - 3 rubla kilolt.
ta.
TOITLUSTAMINE
Toitlustamise alal dn olukord pisut
paranenud võrreldes talvega. Aga
näiteks Saaremaal on eriti maal toi-dusaamine
nii raske, et inimesed
peavad Kuressaarde (praeguse nime­ga
Kingissepa) sõitma, et saada toitu
osta. Tavaliselt on ka seal toit otsas,
kui tööd teinud inimene sinna kunagi
õhtupoolikul või õhtul jõuab.
Haiglasse pääsemine on peagu
ja mõned ametimehed - - kuid välis­maale
pääsemise lubade saamise
„nõelasilm" tundub olevat kitsam.
Samuti kui on vähenenud kä välis­maal
elavatele eestlastele sissesõidu­lubade
andmine, y
KONTRÖtL TUGEVAMAKS
Kontroll Tallinna sadamas on eriti
tugevaks muutnud väljasõitjate osas.
Ja mitte üksi pagulaste puhul. Kaas­maalased
on Tallinna tollis näinud
sedagi, kui Moskvast Tallinna kaudu
väljasõitnud KaAada hokimeeskon-na
asjad ja varustus on viimase peen- võimalik ainult altkäemaksude abil.
suseni läbi otsitud („Ega palju ei Keegi peab hiljem haiglas käima pat-puudunud;
et nad oleksid hokikepid sienti toitmas, sest haiglat polevat
ka katki lõhkunud"). selleks, et inimesi.toita. •
Kontroll on ka tugev raamatute Lihakaupadest on viimasel ajal
suhtes, miskodumaalt välja tuuakse, saada seakõrvü ja seajalgu, siga ise
Teose „Eesti maal" väljatoojäilt (k-in- kaob kuhugi mujale. Esineb nähtusi,
gitüs sugulastelt)lOli-nõutud tolli 20 . - ' • . • •
rubla. Raamat oli jäänud tolli.
Kodumaised sugulased ei julge SeitSüie Kunsti nädal
oma autodel külalisi ,,Viru" hotelli •
juurde sõidutada. Need registreeri­takse
KGBpooltjahiljem võib sekel­dusi
tulla', kuna naä on„sõidütanud
välismaalasi".
Kontroll valuutaga hangeldamise
üle on väga tugev, aga leidub alati
valuutaöstjaid. Kurss selle juures on
umbes kolm-nel| korda soodsam va-
KURITEGEVUS SUURENENUD
Kuritegevus on pidevalt suurene­nud,
röövimised tänaval ja käekotti­de
ärakiskumised naistelt ori tavali­sed
nähtused ka päeva ajal. Pidevalt
esineb raskeid autoõnnetusi purjus-päisuse
tagajärjel. Oleneb muidugi
sellest, kes rooli taga või autos istub:
Tallinna kesklinnas sõitis 120-kilo-meetrilise
kiirusega kihutav „valit-suse"
auto peale naisele, kes sai sur-;
ma. Ametlikult teatati, et tänav olnud
hiljutisest kastmisest märg ja libe.
Pealtnägijad jutustavad, et kastmise-auto
ilmus kohale pärast autoõnne­tust
.
Liiguvad kuulujutud,, et .sügisel
hakatavat keskkoolide kõrgemates
klassides õpetama ajalugu ja maa­teadust
vene keeles.
PAKID EESTISSE
Järgmise paki saate saata Iciiremini ja odavamini kui kunagi varem.
VÕRDLE HINDASID
Laevateel Öhupost
kuni 5 kg $19.00 $42.00
kuni 10 kg $34.00 $72.00
' Tollimaksu saab tasuda Kanadas või Nõukogude Liidus.
SAVE-O-WAY
PARCEL SERVICE
osas
Seitsme Kunsti nädala jooksul
peeti mitmeid nõupidamisi ja koos-iuutamüüjäle.
kui ametlik kurss, rub- olekuid ESTO'84 ajal toimuvate
kontsertide osas.
m
KORTERID
I KORTER
ilusas vaikses majas|3 tuba, l^öök ja
vannituba. i^.TeL 267-3696
Seitsme Kunsti muusikaprogramm
tõi kohale mitmeid nimekaid muu­sikuid
Torontost ja mujalt — Taavo
VirkhäuS, Roman Toi, Armas Mais­te,.
Peeter Tammearu, Tiina Kiik,
Mart Laanemäe, Margit Viia, Nor-man
Reintamm ja Stella Kerson. Ül­dine
arvamine oli, et kontsertidel
peab olema kõrge kvaliteet inter­preetide
valikul, eriti eesti muusika
tutvustamisel, nii katiada kui eesti
publikule. ESTO' 76 niuusikatoim-
Esialgne saali valik „Ontario Room"
tuleb revideerimisele. Konverentsi­deks
mõeldud hotelli saalid ja koos­oleku
ruumid on tavaliselt helikind­lalt
ehitatud ja akustiliselt surnud,
Estonia koori kontserdi osas, kus
tutvustatakse ka eesti nooremapolye
komponistide heliloomingut, on as­tutud
läbirääkimistesse Toronto
Kuningliku Konservatooriumiga,
ühendamaks kontserti konservatoo-jriuiTii
suvekooli järgmise aasta kont-sertsarjaga
Edwafd fohnson Buil-ding'us.
1
• , • ' ^ • • •„• ••• • •.
Seitsme Kunsti liiuusikaliste arut­luste
keskpunktiks oli Eesti Orkestri
Poolas saadeti laiali
kirjanike ametiühing
Poola valitsus saatis laiali ning
keelustas Poola kirjanike ameti­ühingu.
Põhjuseks oli olnud ameti­ühingu
valitsusevastane meeleolu, maailma eesti partit\iuride muretse-konna
esimees Taavo Virkhaus andis moodustamme, mis jätkaks tegevust
nõusoleku olla konsultandiks nii re- ka järgmistel aastatel Seitsme Kunsti
pertuaari, nootide kui ka^elarve kü- ^^^"^^s. Võimalusi oli kolm: 60-liik-simustes.
Armas Maiste rahvusvahe- mfi^e väike sümfooniaorkester, 40-
liste tööseaduste ja ametiühingute ;|knie ine kammer^^^^^^^^ 20.
osas, Roman Toi oli nõus abistama ^"kmelme keelpillide orkester. Eesti
eesti uuema muusikaloomingu prog- sümfoonilise muusika repertuaari
rammeerimisel ja Norman Rein- «^»des kaldus otsus 40-mkme
1^ kammerorkestri käsuks. Kontserdi
tamm muusika raamatukogude ja
kirjastustega kontakti võtmises üle eesmargiks on tutvustada eest. d,ri.
maailma eesti pahittoide muretse- gentide järelkasvu. Professionaalselt
Poola kirjanike iametiühingut misel. On leitud ka reklaamikoordi- onja eriala tegutsevaid dirigente on
peeti maa Kk.õr,iagne. Ktäe htsaammeaukusm inntgeul­t
^^^^^^ (publicity manager) Kanada vabas maailmas praegu kuus, kellest
lektuaalide organisatsiooniks, kel­le
seisukohti rahvas arvestas. Pä­rast
sõjaseaduse väljakuulutamisi
kirjanike ametiuhihgu tegevus kat­kestati.
Nüüd, kui sõjaseadus kao-muusikaringidest,
kes hoolitseb tele­visiooni,
raadio ja kanada muusika­ajakirjade
kaudu eesti muusika vää­rika
tutvustamise eest.
Kontsertide organiseerimisel on
tati, oli ainus tee tema tegevuse igal kontserdil oma impressaario —
pidurdamiseks likvideerimine va
litsuse korraldusel.
Vene diplomaadi poja
kiri olt ehtne
kaks on veenduniid eesti muusika
esitajad omakontsertprogrammides.
Kolm neist kuuluvad nooremasse
generatsiooni. Viis elavad USA-s ja
ainult üks on Kanada eestlane —
Norman Reintamm, kes end praegu
täiendab Londonis, Inglismaal, kus
ta juhatab sel sügisel Mahieri Teist
Sümfooniat. .,
Priit Aruvald
EKN büroojuhatajaks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolek toimus kesknäda- •
lal, 17. augustil.
Arutleti uue hooaja tegevusalalisi'
probleeme. Esto'84 Rahvuskongressi
korraldava toimkonna esimees Ermi
Soomet saatis vastava kodukorra
Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule
kinnitamiseks.
Okupeeritud kodumaal tähtsal
ametkohal olnud Aarne Vahtra, kes
valis Pariisis ametsõidul olles vaba­duse,
esineb kõnega Eesti Majas nel­japäeval
8. sept.
EKN tuluõhtu toimub reedel, 28.
okt. Noorsootöö-komisjon sisustab
kokkutuleku vastava kavaga. Palu­takse
teha loosimiseks annetusi, et
võiduvõimalused osutuks sageda­seks.
E K N aasta peakoosolek toimub
laupäeval, 29. okt. Eesti Majas.
Peasekretäri Enn Saluranna puh­kepaigale
siirdumisel otsustati vali­da
büroojuhatajaks Priit Aruvald. Ta
pärineb eestlaskonnas tuntud rah­vuslikust
perekonnast. Priit Aruvald
on sündinud Torontos, 9. mail. 1956.
: lõpetanud Eesti Täienduskeskkooli
ja Toronto Ülikooli B.A. kraadiga.
Valdab puhtalt eesti ja inglise keelt
sõnas ja kirjas. Ta on osalenud skaut­luses,
rahvatantsus ja meeskooris.
. EKN juhatusel oh tõsine põhjus
tunda häädmeelt ja rahuldust, et pea­sekretäri
vastutusrikkale ametkoha-le
asub rahvuslikult meelestatud
noorema põlve haritlane.
• TEADAANNE
Toronto EELK Vana-Andrese se­gakoori
hooaja esimene lauluharju-tus
toimub esmapäeval, 12. septemb-.
ril kell 7 õhtul V-Andrese kirikusaa­lis.
'
Palutakse tungivalt kõiki endisi ja'
uusi lauljaid sellest osa võtta. Koori
juhatab Toronto muusikainimestele
hästituntud muusikaõpetaja peda­goog
ja koorijuht pr. Asta Ballstadt.
TORONTO
337 Roncesvalles Ave.
Telefon 532-3042
HAMILTON
, 747 Barton St. E.
Telefon-544-3603
Q)
c
.cc; Oueen^t. W.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised'veerennid
kuues värvis, ic Mästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Imm hindamine. Helistage päeval töökoda tel 832-223^
Kodus 7694)932
OSSO I N V E S T M E N T S INC.,
^ 10335 Keele Str.Maple. Ontario LOJ lEO
§ kuulsa jahi nimeks
jLivonia'^?
Muusikaprogramm Ülemaailmse­te
Eesti Päevade ajaltõotab kujuneda
huvitavaks muusikafestivaliks pi­dustuste
nädalal. On aeg, et ka meie
kõrgkultuur kõrgtasemelisel eesti
muusika tutvustamisel leiab omale
kohalik noor eesti muusikaadminist-raator
— kes koordineerib, organi­seeria
jä vastutab. See on vajalik
noore järelkasvu treenimiseks ka
järgmiste Eesti Päevade tarvis. Suure
feolistide Kontserdi puhul Roy Thom-i
3 o n Halfis on eeltöö oma peale võt-küd
Asta Ballstadt. Solistide kont-
N. Liidu diplomaadi poja Andrei šerdi nimeks on Muusikaline Kaval-
Berezhkdvi kiri, mille ta saatis USA ^aad. Konserdi eesmärk on kõrvuta-^
presidendile Ronald Reaganile pai- da meie tuntud ja armastatud tippso- , , _
vega, et temal lubatakse jääda elama aistid, keda mäletame Kodu-Eestist, vaarika koha ESTO programmeen-
USA-sse,on ekspertide arvates ehtne noorema põlve muusika professio- misel nüüd ja tulevikus. Kui suuda-ja
mitte võltsing, nagu N . Liidu saat- i^aalidega, seega luues ühendava sil- me nautida 2 teatrietendust päevas
konna ametnikud ja ta isa^väitsid. usutava kontinuiteedi minevi- nädala jooksul, millele kindlasti li-
Andrei Berezhkov elas koos oma ^^^^^1 tulevikku. Kontserdile eelneb sanduvad noorte teatrid nii eesti kui
vanemLtega kooli vaheajal Washing- vastuvõtt aukülalistele ja kontsert- ka inglise keeles - siis peaksime
tonis Ta isa oli N Liidu saatkonna publikule Roy Thomson Hairi.fua- sama entusiasmi näitama ka eesti
esimene sekretär. Kui kiri oleks oi- i^es. muusikaloomingu suureneva talen^i-nud
võltsing, siis venelastel oleks oi- Noorte Talentide Kontserdi ja Ar- de pere suhtes - nii eksisteerivale
nud kerge seda tõestada teiste Andrei "^^^ Maiste^ džäss-kontserdi jaoks kui ka järelkasvule. Oleme lõpuks ju
kirjade esitamisega, kuid venelased Roya York hotelhs on juba tellitud muusikarahvas
ei teinud seda. USA ekspetidel oli väärikas instrument - Steinway.
võimalus seda teha ja tnnnlRtasiH^pt '
Andrei kiri USA presidendile
ehtne.. i
S.K.
oli
Iseseisvumise
i (Algus lk. 2]
se Marburgi konverentsi kohta, kus­juures
leise. toimetamine on käigus.
Kõikide nende konverentside raar
mes on „suheldud", kui see tähendab
Ida-Euroopa ja Nõujcogude Liidu
õpetlaste osalemist. Igatahes ei to­hiks
antud tingimusis sugugi üleliig­selt
nuriseda Stokholmi konverent­side
korraldajate otsuse üle piirata
neid üle-aastalisi üritusi-mingi pea­teemaga.
Õpetlaslikust seisukohast
ei ole see laita otsus, ning valitsevas
iülemaailmses balti uurimiste ma-istaabis
pn ta täiesti loogiline ja ta­lutav.
^Pagulas-poliitiliseilringkonnil
on teinekord kasulik meenutada, et
kõikide- konverentside toimumine
üld-teema aluse^-ei ole õpetlaslikust
lähtekohast hinnatuna iseenesest
tarvilik, ning veel enamgi, et taoliste
konverentside korraldamine ja ra-keiläamine
poliitiliste eesmärkide
saavutamis&ks neutr^^seriks täiesti
nende olulise rolli ül^ildis.
TÕNU PARMING
ILMUNUD
HELMI RAJAMAA
arie
22 Ihk. Hind $4.
Ü L E S K U T S E
Kas teie organisatsioon, äri või
ettevõte vajab juurdekasvu, kas on
Toronto eestlaskond teie tegevuse­ga
tuttav?
Akadeemiline Kodu, EKN ja To­ronto
Eesti Selts organiseerivad
reedel, 16. septembril Tartu Colle-ge'is
„TutYustamisöhtu".
Tulge kokku: eesti arstid, hamba­arstid,
maalrid, advokaadid, raa­matupidajad,
kindlustusfirmad,
kangakudujad, korporatsioonid,
koorid, võimlejad, malemängijad,
filatelistid, fotograafid, ajalehed ja
teised.
Üheskoos katsume kaasa tõm­mata
eemalejäänud, väheaktiiv­seid
või mitteteadlikke eestlasi.
Et üritus oleks edukas, vajame
rohket osavõttu.
Informatsiooniks helistage:
Päeval: Kadi Kaljuste, 694-3241,
ext. 269. Õhtul: Maiki Andre Lupp,
889-6440, Piret Komi, 447-7610, An­ne
Liis Tüll, 755-1075, Kadi Kaljus­te,
757-6185.
Tänavu on iaas „Ämerica Gup"
aasta. Sel puhul kirjutab Austraalia
eestlaste ajalehes „Meie Kodu"
John 0. Farwick ja arutleb küsi­must,
kust sai kuulus jaht „Livo-.
nia" oma nime.
,,America Cup" on üle saja aasta
püsinud ,,kinnikruvituna" New Yor­gi
jahtkdbi riiuli ja ka nüüd püüavad
mitmest rahvusest purjesportlased
seda kätte saada.
1851 oli Londoni suure näituse—
The Eichibition - aasta. Selleks ehi­tati,
rauast ja klaasist, kuülÜsCrystal
Palace. Vaatama tuli palju välisküla-lisi,
nende seas grupp ameeriklasi,
kes purjetasid üle Atlandi oma kuu­naril
America (170 tonni).
Cowes purjespordi keskuses,
Wight saarel, korraldas eliitjahtklu-bi,
The Royal Yacht Squadron, regati.
Annetati ühekordseks võistluseks
karikas. Tuli purjetada ümber Wight
saare ja osavõtt oli kõigile — olgu
suured või väikesed — võrdsetel tin­gimustel.
Startis 15 jahti. Nende hulgas
Marlborough hertsogi ja markii Co-nynghami
omad. Suurim laev oli 3
mastiga kuunar Brilliant (392 t.) ja
.väikseim kutter Aurora (471.). Võist­les
ka America ning võitis. Teiseks —
inglaste Aurora.
Inglased olid veidi.pettunud, pida­des
end kõiges, mis merega seotud,
juhtivaks.
Kulus tosin aastaid, enne kui lei­dus
„kinnast heitev" isik. Inglise ra-hamees-
ettevõtja James Ashbury ka­vatses
1869. a. oma kuunar Cambria
(227 tonni) võistlema tuua, kuid ei
saavutanud kokkulepet New Yorgi
klubiga.
ärgmisel aastal purjetas Ashbury
siiski üle ookeani'ja katsus võita
ameeriklaste tingimustel. '
Cambria jäi kümn^daks, kuulus
America neljandaks. Võitis Magic
(97 t.).
Vahepeal, enne Ameerikasse sõi­tu,
öli Ashbury paigutanud tellimise
uuele kuunar-jahile. Ehitas Michael
Ratsey, kuulus Cowes-firma. Laev
oh 280-tonnine ja sai nimeks Livonia,
mis sõitis 1871. aastal võistlema ja
kohtus viis korda laev-laeva vastu.
Esimesed kaks võitis ameeriklaste
Columbia (220 t.). Kolmanda võitis
Livonia. Oldi ettevaatlik ja Columbia
asemele tuli Sappho (3101.). Viimane
võitiski ülejäänud matshid.
Ameeriklaste jahid olid ehitatud
peamiselt hea ilma purjetajaks, olles
„pinnal liuglejad" (skimming dish).
Inglased, kes pidid ookeani ületama,
ehitasid sügavama profiiliga. Sedasil
ongi märkimisväärt, et Livonia võitis
tormise ilmaga.
Pärast sõda olid hiigla „J" klass
jahid isegi miljonäri taskule kulu­kad.
Võeti asemele nn. 12-meetri
klass. Need ei pruugi kohale purjeta­da,
sest on küllalt väikesed kauba­laeval
saatmiseks.
- Miks Ashbury valis oma alusele
nimeks Livonia? Ingiane-patrioot
annab laevale. Vene keisririigi pro­vintsi
nime! Mis võis seda põhjus­tada?
Hiljuti huvitus asjas ka Heino Ta-remäe
— Eesti Arhiivi Ameerikas
tubli ja töökas juhatuseliige — kes
leidis vastuse Princeton, N.J. raama­tukogus.
James Ashbury olevat vali­nud
„Livonia", kuna ehitanud seal
raudteed. Aga millist? Balti^raudtee:
Paldiski-Tallinn-Tosna-Peterburg
avati 1870. aastal. Aeg sobib, kuid
see polnud Liivimaal. Tapalt ehitati
haru Tartusse, mis oli juba Liivimaa
kubermangus ja valmis 1876. aastal.
Kas läti osas ka ehitati sel ajal raud­teed?
Pole andmeid.
Kaldun arvama, et Ashbury huvi
oli Balti raudtees„kuna see teatavasti
ehitati väliskapitali osavõtul. Kuid
siis miks ninoeks mitte Estonia?
Usun, et põhjus peitub selles, et
Livonia nimetus laiemail tuntud. Tei­seks:
Livonia on eufoonilisem kui
Estonia. Kolmandaks: inglased pea­vad
laeva naissoost olendiks ja Livo­nia^'
on naiselikum kõla.
Sedasi võib öelda, et meie kodu-maalgi
on, läbi aja ja ruumi, side­meid
kuulsa America Cup võistluse­ga.
28 Ihk. (bros.), hind $4.50
Postiteel tellidl@s saatekulu ä 80 0.
üügil„MEIE ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
..MEIEELU'^
lugejad, ärge unustage oma
. sõpradele soovitamast 27. ja 28. augustil
nMEIE ELU" dr. T. Maimets....! 493-7231
• 0