Meie Elu = Our life, August 25, 1983

              • I NELJAPÄEVAL, 2S. ÄUGUStil- " THURSDAY, AUGUST 25 ,
„Meie Elu" nr. 34 (17417) 1983
MBEEW" ^ „OUR L I F E "!
Publish^dby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958,Broadview Ave., Toronto, Önt. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Pärming, 473 Luhmann Dr., Nevi^ Milford, N.J.,USA,
Tel. (201) 262J0773. 1
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas»
^^^^^^
Meie Elu" toiii^etus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Torpnto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp, kl. 9 hm.-- •
(5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ. •
„MEIE E L U " tellimisliinnad: Kanadas 1 a. J^40.00,6 k. S22.00,
3 k. $15.50. USA-sse - l a . ^44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
— l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- j ^
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadetšse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75J!; • /
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel ^5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.'
Miks aeg ei ole
Vehkleftiine Kesk-Ameerikas.
oiiiiiiiiiitiitiitiitiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiHH
ÜSA president Ronald Reagan
astub eeoleva aastaga uude presi­dendi
valimiste kampaaniasse. Na­gu
tunnused näitavad kavatseb ta
seda teha, kuigi kaugeltki mitte
kõik tema plaanid ei ole teostunud
kasulike tulemustega ja seda eriti
mitte eelarveliste ülekulutüste
osas. A/aatamata puudustele, on
Reagan saanud suhteliselt rahul­dava
avaliku arvamise osaliseks,
küsimuseks jääb ainult kui kauaks.
Kuid avaliku arvamuse pidevaks
kriitikaks oh olnud USA välispolii­tika
defineerimatus, kuigi alati mit­te
õigustatult. Reagan on olnud
kommunismi arengu tugevaks vas­taseks.
Sellega ühenduses ka Nõu­kogude
Liidu vastaseks viimase ag­ressiooni
tõttu Afganistanis, kuid
eriti oma relvajõu paisiLtamise pä-j.
rast Euroopas ajal, mil USA-s usuti,
@t vastastikusest relvastuse ^liira*
misest tuleb midagi välja. Senini ei
ele tulnud midagi välja ja Reagani
suureks probleemiks on ka USA
relvastuse moderniseerimine ja
paisutamine ja oma uute relvade
paigutamine Euroopasse yastu
Nõukogude Liitu.
Nõukogude president Andropov
on jõudnud juba deklareerida, ef
kui USA toob oma uued relvad
Euroopasse, fiis ei tule relvastuse
vähendamisest midagi välja, See
on muidugi A^ndropovi bluff, sest
Nõukogude Liit ei mõtlegi olemas­olevaid
relvi vähendada. -Siis on
muidugi selge, et relvastuse vähen­damise
konverents Genfis peaks
katkema kas ajutiselt või jäädavalt,
nagu see ka varem on juhtunud.
Neil põhjustel peab ka Reagani rel­vastuse
vähendamise püüdlus lõp­pema
omapoolse relyatugevuss
paisutamisega.
Kuid vahepeal peab USA lepp!-'
ma püüdlustega nn. pisisõdade ra­hustamisega
mitmel pool „oma hu­vipiirkondades".
Üks neist paika­dest
on muidugi Liibanon seoses
Iisraeli kallaletungi katkemisega
selle maa^patsifitseerimiseks. USA
tõi kohale oma laevaüksused ja
poolteist tuhat meest, 0t võimalik­ku
sõjategevuse arengut oma jõu­dudega
pidurdada. Siia lisanduvad
USA laevastiku ja lennuväe üksused
,l(esk-Ameerika vete. manöövrite
nime all, et näidata USA huvi selle
piirkonna heaolu vaätu, kuid ka
valmisolekut Vahele astumiseks,
kui olukord nõuab. Samas tsüklis
peavad Hondurase üksused Icoos
USA 5000 relvastatud mehega ühi­sed
manöövrid, milleks USA oma
üksuse maale saadab.
Kuid nüüd on USA murelaste
huika sekkunud Põhja-Aafrikas
Chad, millele on alustatud kallale­tungi
Liibüast selleks komplektee­ritud
rebellide üksuste poolt. Cha-di
hoidmiseks on USA saatnud oma
rellvastust koos Prantsusmaaga ja
asetanud oma sõjalaevad Vahe-merre
põhjapoole Liibüat. Need on
muidugi USA-le väikesed üksused
mitmelpoo! laiali, kui ometi lisan­davad
need tuhandeid mehi ja va­rustust
lisaks USA vägedele, um­bes
veerand miljonit meest NATO
koosseisus Euroopas.
Mis kõigel sellel pn tegemist
USA julgeolekuga? Reagan ise on
sellele juba vastanud: ähvardused
USA julgeolekule võivad alati laie­ned^
ja siis on need tõsised ähvar­dused
ÜSA julgediekule. Need äh­vardused
võivadf ohustada ÜSA
laevaliiklust ningimineraalide ning
õlide varustamisti Arengud mitme­tes
maades võivad tuua USA-le
ebameeldivaid üllatusi, mil publik
saab ehk paremini aru administrat­siooni
tugevast ja alati valmis po­liitikast.
Võib olla president ja tema admi­nistratsioon
tahab end võimalikult
eemale hoida oma sõjajõudude de­monstratsioonidest
ja ongi moO"
dustanud oma poliitika selle osa
defineerimiseks erikomisjoni en°
dise riigisekretäri ja diplomaadi
Henry Kissingeri juhtimisel, et soen»
vitused sealtpoolt tuleksid vastu­võetavad
kõigile. Samal ajal saab
aga Reagan asuda oma presidendi
kampaaniasse ja võita hääli hoopis
erapooletumal pinnal^
Eelnimetatud probleemidega on
hoopis tahaplaanile jäänud mit­med
Kaug-Ida probleemid, niis olid
aastaid varem kergitatud. Üks jsi
oluliseim neist on vahekorrad Hiis
naga, mis olid algatatud presidenfl
Nixoni aegu, kuid mis vaibusid kas
taktilistel põhjustel Moskvaga võn
Hiina leppimatuse tõttu Taiwaniga.
Ka need küsimused on tulevikus
elulised ja on vahepeal maha mais-tud,
nagu neid polniiks^olnudki.
Võib olla on tõsi, et USA-1 puu^
dub viimastel aastatel programmi"
Une välispoliitika. See mis toimub
on ad hoo tegevus ja kaitseb küll,
USA julgeoleku olukoi^i, kuid ei
anna üldistes päüdlustes selgst
pilti.
Tuntud soome ajaloouurija Osmo Jussila avaldas ajakiipja8„Ka-nava"
artikli pealkirjaga „Mi8 on KGB?". Artiklis vaadeldakse Nõu­kogude
Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ja analüüsitakse selle
ajalugu ning erinevusi ja sarnasusi lääneriikide julgeolekuteenistus-tega.
Edastame artikli lühendatult. ^
Pärast sedä,kui Juri Andropov oli Elias Lönnrot sada aastat wmm.
üllatavalt üksmeelselt ja kiiresti ni- Võib-olla oli Kuusinen teinud ta tut-metatud
NLKP peasekretäriks, sai tavaks „Kalevalaga", mille runosid
terve maailm teada, et ta oli oma Andropov kasutas koduarmastuse
nooruses, sõja-aastatel ja pärast seda äratamisel^s.
teeninud Karjala-Soome NSV:s
Komsomoli Keskkomitee sekretäri- „REVOLUTSIÖONI RÜÜTLID"
na, Petroskoi linnakomitee teise sek- Kõneldes Kremli kongressipalees
retärina ning Karjala KP Keskkomitee 20.12. 1967, ütles Andropov, et ai-teise
seretärina. Sõja-aastatel juhtis .nult„meie. vaenlased, kel on kõik
ta komsomoli spionaazhitegevust. põhjused karta ja vihata tshekiste.
Sellest tegevusest pole palju: üksik- kujutavad Nõukogude julgeoleku-asju
teada. Novembris 1942 organi- teenistust mingisuguse „salajase po­seeris
Andropov igal juhul Karjala litseina*'."
omadest ning Tashkendist ja Irl^uts- Tshekistide parimate traditsiooni-kisttulnudkomnobrtestpartisanisal-
de kohaselt töötavad julgeolekuor-ga
nimega „Komsomolets Karelii"i ganid kuritegude ärahoidmiseks ning
mille koosseisu kuulus 98 komnoort, kuritegude süüdlaste kasvatamiseks,
Soomes võeti Andropovit nagu nentis Andropov.
„oma poega" tema Karjalaga seotud KGB juhil oli tookord õigus. KGB
karjääri tõttu. Esiteks arvati ka, et on tõepoolest oluliselt erinev CIA:st,
tema naine on soomlane, kuid need Inglise SecretŠervice'st või Soome
andmed osutusid valeks. Ameerikla- Suojelupoliisist. KGB pole ainult
sest sovjetoloog J. Hough on oleta- ..politsei", vaid nagu riik riigis; võib-
Euroopa Ühisturu riikide välis­ministrid
oma koosolekul võtsid
vastu otsuse, et Balti riikide annek­teerimise
küsimuse viimiseks LRO
dekoloniseerimise komisjoni ette
„aeg ei ole veel küps". Oma otsuse
põhjendamiseks toodi ette, et de­koloniseerimise
komisjoni praegu­se
koosseisu juures ministrite esil­dis
võib saada tagasi lükatud ja
sellest võib tulla Balti rahvastele
roHkem kahju kui kasu.
Euroopa Ühisturu riikide välis-mihistrite
otsus on ebaõiglane ja
halvasti põhjendatud. Selle otsuse­ga
välisministrid on püüdnud kõr­vale
põigata ühest poliitilisest sei­sukohavõtust,
mis võiks terava­maks
muuta Lääne-Euroopa riiki­de
vahekorra N.Liiduga. Temaga
peavad Lääneriigid kaubavahetust
(selisriigi põhimõttel Vahekorra
teravamaks muutumist püütaksi
igati vältida.
Välisministrite otsus, mitte esita­da
Balti riikide annekteerimise
küsimust IRO dekoloniseerimise
komisjonile,tuleb kahjuks Balti
rahvaste vabadusepüüdlusele. Esi­teks
on see suureks moraalseks
tagasilöögiks nendele vabadus­võitlejatele
okupeeritud kodumaal,
kes oma allkirja andsid LRO-le
aadresseeritud memorandumile.
Nende isikute veende kohaselt
„aeg oli küps", et midagi ette võtta
ja suurendada psühholoogilist sur­vet
N.Liidule. Senistest lakoonilis­test
fraasidest, et Balti rahvastel on
õigus iseseisvusele ja vabadusele,
ei ole enam küllalt. Lääneriigid
peaks hakkama näitama, et peale
sõnade neil on vajalik tegudega
näidata , et nad toetavad ikestatud
rahvaste vabaduspüüdlust ja tee­vad
omalt poolt, mis võimalik.
Euroopa Parlamendi otsus nõu­da,
et Euroopa Ühisturu riikide vä­lisministrid
esitaks Balti riikide
annekteerimise küsimuse LRO de-.
koloniseerimise komisjonile, võeti
vastu suure juubeldusega Balti
rahvusgruppide, nende organisat­sioonide
ja ajakirjanduse poolt. Se­da
loeti nende rahvusgruppide
suureks poliitiliseks ja moraalseks
võiduks. Üldine oli arvamine, et
aeg sellise esildise tegemiseks oli
küps.
Võimalik Balti riikide annektee­rimise
küsimuse tagasilükkamine
LRO dekoloniseerimise komisjoni
poolt ja mitte esitamine üldkoos­olekule
tuleks kahjuks ainult de­koloniseerimise
komisjoni praegu­sele
koosseisule. Komisjon seaks
end N. Liidu kolonialismi soosija
seisukorda ja võiks esile kutsuda
üldise pahameeletormi vaba
maailma ajakirjanduses. Selle ta-gajärjel
dekoloniseerimise komis­joni
koosseis võiks tulla revideeri­misele
ning uuendamisele, eriti N.
Liidu esindaja osas, kes praeguses
koosseisus on üks tähtsamaid liik­meid.
Balti rahvaste vabadusvõitlusli-kud
organisatsioonid ja ajakirjan-.
dus ei peaks rahule jääma Euroopa
Ühisturu välisministrite otsustega.
Küsimus tuleks korduvalt üles tõs­ta
Euroopa riikide valitsuste, Eu-roopa
Ühisturu juhatuse ja rahvus­vaheliste
vabadusvõitluslike orga­nisatsioonide
juures. Neile tuleb'
esitada uusi tõendeid rahvaste
eksploateerimise kohta Baltikumis
ja inimõiguste nõudjate karmi ka­ristamist
nõukogude kohtute poolt.
Balti rahvastele tuleb kahjuks
Vaba Maailma vaikimine ja pool­dava
seisukoha mitte võtmine rah­vaste
suhtes, kes aastakümneid on
pidanud kannatama N. Liidu eks-ploateerimist
ja kommunistlikku
diktatuuri.
A.N.
nud, et Andropov on olnud 0. W.
Kuusise soosik ning et ta pärast Kuu-sise
surma olevat pärinud tema nõu­andjate
grupi, mille juhatajaks And­ropov
olevat tõstnud Georgi Arbato-olla
veelgi parem võrdlus oleks kirik.
Ta on partei, see on avangard eel-vägi,
kellele on usaldatud kõige ras­kem
rindelõik. Ta on revolutsiooni
kilp ja mõõk, ta teenistuses pole
vi. Gruppi olevat iseloomustatud kui;., „agente" vaid revolutsiooni ja partei
pirigölõdvenduse pooldajaid ja desta- sõdureid „revolutsiooni rüütleid"
liriište. o f ' i <^\nagu asutaja ja esimene juht Felix
• •/pzherzhinskl
' teniajä^^
fuhtides Karjala komsomoli oli (ka poolakas) määritles oma salga
Andropovsiiski veel rohkem Stalini järgmiselt: „Meie oleme partei rel-ajastu
patrioot kui mingi liberaahe vastatud osa". Need partei relvasta-zapadniki
Noorsoole soovitas ta iga- tudtippsõdurid võtavad mõjuvalt osa
va välismaise tango asemel (dzhs-sist
rääkimata) vene ja ukraina raa-vatantse
ja Karjala katrille ning kD-duarmastuse
kasvatamist kogudss
rahvapärandit umbes nagu soone
partei ja riigi poliitika kujundami­sest.
Et olla „revolutsiooni rüütel"
pole seega mingi häbi. mis tuleks,
maha salata, vaid on auülesanne ja
kodanikukohus.
OHRANA EESKUJUKS - - .
KGB omapära kujunemisele on
mõjutanud põhiliselt kaks tegurit:
ajalooline traditsioon ja revolutsioo­ni
ja kodusõja erandlikud olud.
Mitmetes Vene revolutsiooni ja
SililillllilillliinillllilillllillllllllilllllilllllH
e 0
Mats on enamasti uhke mees ja
küüru selga tõmbama te|da naljalt
sundida ei saa. Mõnikorii tundub see
uhkus eneseväärtusest arusaamisele
põhinevat, kuid siis jällegi koged
kurvastusega, et selg ainult jonni pä­rast
sirgu aeti. Ja niikaua kui keegi
midagi peale ei sunni^pole põhjust
kiuste rinda ette ajada. Mõni aupak­lik
ja alandlik kummardus tundub
palju kombekam olema. Eestlane
Kanadas pole selles suhtes mingi
erand. Loomulikult on meil põhjust
olla tänulik Kanada valitsusele meile
varjupaiga andmise eest.j Olles selle
yastutuleku kuhjaga tasunud kõrge-tasemega
tööjõu näol,puudub täieli­kult
põhjus igavesti alandlik olla. Ka
see, et meist hilisemaid, siinset korda
õõnestama tulnud põgenikke palju
heldemalt ahistatakse, po^e suutnud
meie lojaalsust ja tänütunnet lahjen­dada.
Iseenesest mõistetavalt ei sobi
respektitult jä korravastaselt käitu­da,
aga ustavuses kanadalastest ette-ruttamiseks
puudub vähemgi vaja­dus.
Teame killise ükskõiksusega
keskmine kanadalane end hümni
mängimise ajal püsti veab, kuidas
nende riigilipud öö-päevad läbi var­das
narmasteks kulununa vedelevad,
või kuidas neid lippe mööda maad
veetakse, või millise austuse puudu­seta
teisi riiklikke sümbole käsitle-takse.
Oh raske uskuda, et inimesi
kellel puudub respekt enda riiklike
sümbolite vastu,võiks häirida mingi
teistsuguse lipu lehvimine kellegi
eramaaalal, Vastavate seaduste j£
kasvatuse puudumine koolides näi­tavad,
et ka valitsus sellest tüliküsi­must
ei tee. Niisamuti ei nõua diplo­maatlike
protokollinõuete täitmist
ametasutiased^kes etnilisi organisat-
...iema MlisaegnejUrgiane
Andropov.
sioone majanduslikult toetavad.
Keskmike kanadalase rahvuslikku
ükskõiksust uhkustundega ületades
lehvivad paljude eestlaste suvilate ja
ühiskondlike väljakute mastides sini­mustvalgega
kõrvuti Kanada riigili­pud.
KAS VÕIKS küsida milleks on
selline ülež)akutud lojaalsus vajalik?
Puht prakiliselt võttes ei suuda üks­ki
riidekarigas kellegi meelsust muu­ta.
Rahvusliku tunnusena on aga lipu
mõju meelsuse kasvatamisel või
arendamisel selgesti tajutav. Meie
rahvuslik meelsus pole aga kaugelt­ki
enam nii raudne, et seda iga mõel­dava
vahendiga ei peaks karastama.
/ HARRI KIVILO^,
KGB-st
KGB on lühendus sõnadest
Gosudarstevennoj Besopas-nosti,
mis tähendab riiklik jul-.
kpolekukomitee.
Praeguse juhi nimi on Viktor
Tshebirkov. Asutuse aadress
on Dzerzhinskiturg 2 Moskvas.
Kuid tegelik peakorter paikneb
hiigelsuures majas selle moo-tortee
ääres, mis ümbritseb ko­gu
linna.
KGB-1 on Moskvas 50 000
palgalist. KGB ülesanneteks
pole ainult spionaazh, vaid ka
sisemine julgeolek Nõukogude
Liidus, leontraspionaazh ja pii­rivalve.
KGB-1 on sadatuhan-deid
kontaktimehi, kes anna­vad
edasi andmeid. Piirivalves
on 300 000 eliitsõdurit.
KGB organisatsioon vahel­dub
pidevalt, kuid hetkel näib
umbes järgmine organisatsi­oon
olevat aktuaalne.
Direktoraat 1 juhib tradit­sionaalset
spionaazhi — suuri­maid
spionaazhiorganisatsi-oone
maailmas.
Direktoraat 2 juhib poliitilist
ja tööstuslikku julgeolekute-gevust
N. Liidus.
Direktoraat 3 ja 4 puuduvad.
Direktoraat 5 valvab nõuko­gude
elanike üle, peamiselt
mitmesuguste inimõigus-gruppide
üle jne.
Vormiliselt iseseisva organi­satsioonina
töötab punaarmee
spionaazhiorganisatsioon
GRU. Aga tegelikult paistab see
täielikult alluvat KGB-le.
KGB mõju on väg& suur —
kuii^mitte täielik — idabloki
maade teistes lüureorganisat-sioonides
nagu Ida-Saksamaa
HVA, Poola UB, Tshehhoslo-vakkia
STB ja Kuuba DGT.
LUGEJA KIRJUTAB
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s 1 9 1 8.
revolutsionääre kirjeldavates uuri-
,mustes on nenditud, et kõige pare­mini
tundsid tsaari Ohranat (lühend
-nimest „Ohrannoje "Otdelenije De-partementa
Politsii Ministers tva
Vnutrennyh Del", mis asutati aastal
1880 likvideeritud Keisri kantselei
III osakonna asemele) revolutsionää­rid
ning pärast võimu haaramist võt­sid
nad vaistlikult omaks oma võide­tud
vastase mõtte-ja tegutsemisviise
ja õrganisatsioönimudeleid. Ning nii
nagu võeti punaarmeesse väljaõppi­nud
tsaariohvitsere ja tehastesse väl­jaõppinud
insenere, nii võeti ka
Tshekaa teenistusse väljaõppinud
Ohrana spetsialiste.
Revolutsiooni suurtest juhtidest
tundsid Ohranat põhjalikult vähe­malt
Stalin ja Dzherzhinski, Lenin
pääses palju vähemaga. Dzherzhins­ki
istus mitu korda Ohrana türmis
aast^jl 1907-1917.
Aastal 1908 vahistati ta juba viien­dat
korda ja ta istus kinni 16 kuud
ning saadeti seejärel Siberisse. Sealt
õnnestus tal 1909. aastal põgeneda
Caprile, kuni ta uuesti vahistati 1912.
aastal. Protsess tema vastu korralda­ti
alles 1914. aastal ning seejärel oli ta
Siberisse saadetuna kuni revolut­sioonini.
ORGANISEERITI
NAGU SÕJAVÄGI
Stalin omakorda oli alates aastast
1902 kuus eri korda vahistatuna ja
vangistatuna, kuid väga lühikesi aja­järke.
Ning kui Stalin kõigele lisaks
oli veel Ohrana agent — nagu on
kahtlustatud, kuid mitte tõestatud.
— siis seda täpsemini õppis ta Ohra-ina
meetodeid tundma.»
Selle kohta, et Lenin, Dzherzhins­ki
ja Stalin oleksid otse kopeerinud
Ohranat, ehitades üles Tshekaad,
GPU:d ja NKVD:d, pole otseseid
tõendeid, kuid teatud struktuuriga
seotud sarnasused on.ilmsed ning
. viitavad traditsiooni pidevusele.
Nii III osakonnal kui ka selle töö
jätkajal Ohranal ning siis GPU:1 olid
(ja KGB:1 on) oma tööriistana mund­ris
sõjaväelased, enne 1917. aastat
sandarmid, aastast 1917 Tshekaa
„abiüksused",,. erilised riigisisesed
sõjaväeüksused, kes tegid paraade
Punasel väljakul just nagu harilik
sõjavägigi. Ka Tshekaa ja GPU orga­niseeriti
nagu sõjavägi: organisat­sioon
ehitus ohvitseridest ja allohvit­seridest
mundrite ja pagunitega. Gru­pipilte!
tshekistidest pole võimalik
eraldada sõjaväe ohvitseride pilti­dest
muude kui pagunite detailide
jargi.
I I M l ' U I I M I n I
EPL
„Meie Elu" avaldab meelsas^ti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
tieid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada, oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Iseseisvumise käsitlemist
konverentsil ei jäetud
ära sihilikult
..Teatajas" 25. juunil ilmunud kir­jutis
Balti Instituudi kaaskorraldusel
hiljuti Slokholmispeetud konverent­si
kohta leidis ühel või teisel määral
tee ka kolme Põhja-Ameerika eesti
ajalehte. Ühes neist võeti sõria isegi
juhtkirjalikult. Lubagem siinjuures
kommenteerida, üht kahetsusväär^
selt vplesti edastatud andme juppi
kõigis neis kirjutisis. See ei vasta
täielikult tõele, et konverentsi prog­rammist
jäeti sihilikult ära ärkamis­aja
ühe kaudse tulemuse — iseseis­vumise—
käsitlemine.
Nimelt oli minu enda ettekande
teemaks just „Võistlus võimu pärast
Eestis aastail 1917-1919", mis kä­sitles
küsimust, miks see poliitiline
vool, kes toetas ja taotles iseseisvust.
võitis, ning vastaspool kaotas.
Kui ma selle teema proponeerita-valt
esitasin konverentsi korraldajai­le
sain ma kiire jaatava vastuse, ning
mainimisväärselt paluti kirjalikult,
et kas ma ei organiseeriks terve eri-sümposioni
sel teemal konverentsi
raames peateema kõrval. Kahjuks
puudus mul aeg sihukest vastutust
enda peale võtta, ning seetõttu jäi
konverentsi kavva vaid mu oma et-
I
tekanne mainitud teemal. Igatahes ei
vasta see tõele, et konverentsi kor-raldajad
— kelledeks olid muide ühi­selt
iseseisev Balti Instituut, Stpk-holmi
ülikooli Balti Uurimiskeskus
ja Rootsi Kuninglik Muusikaakadee­mia
— väidetavaid kitsendusi osale­jaile
peale surusid teema piiramise
kaudu, juunis toimunud konverentsi
ärkamisaega rõhutava peateema
kõrval oli terve rida kõrvalsessioone,
mis puudutasid muid teemasid. Kon­verentsi
piiramine aineliselt rõhu­asetusega
mingil peateemal ei ole
täiesti negatiivne. Peamiseks vooru­seks
sihukesel otsusel on, et ta võimal­dab
ühe ajajärgu ja keskse laiahaar­delise
sündmustiku mitmekesist kä­sitlemist
interdistsiplinaarselt. Üld-konverentsi
korraldamine igal aastal
— Stokholmis ja Põhja-Ameerikas,
vahelduvalt üleaastati — kurnab ka
Läänes elavat Balti päritoluga tead­laste
peret, kes on alati olnud neil
konverentseil peaosalejaiks.
Viimaseil aastail välja kujunenud
Balti ainestiku .uurimistegevus Lää­nes
on iseloomult ka sihuke, et ta
lubab teatud spetsialiseerumist te­maatikas
ja organisatiivseis alusis.
AABS-i poolt korraldatavais konve­rentsid
Põhja-Ameerikas pn üld-tee-malised,
Stokholmis pn nüüd aset
leidnud kaks eriteemaga üritust. Sak­samaal
on peetud lisaks iga-aastaste-le
ajaloo konverentsidele Göttinge-nis
väga kitsaid ajastuid või valiktee-masid
käsitleyaid ierikonverentse
Marburgis. Kava piiramine on soo­dustanud
koguteose ilmumist esime-
' (lärg lk. 3)
,„Meie Elu" nr. 34 (1747) 1983
0901
Eestis on
STOKHOLM (EPL) Liiklemin
suvödega võrreldes. Osalt on põhj
ikontrolli tugevnemises ja ka kont
^Eestis on hakatud jälle sosista
F u n k t s i o n ä r o kaib välismaal -
s t o k h o l m i s liikus jälle K G B s u h t l e -
m i s ü h i n g VEKŠA esimees Ülo Koit
ja m õ n e d ametimehed - kuld välis­maale
p ä ä s e m i s e lubade saamise'
„ n õ e l a s i l m " tundub olevat kitsam,
samuti k u i on v ä h e n e n u d ka valis-maal
elavatele eestlastele sissesõidu-'
lubade andmine.
KONTROLL TUGEVAMAKS
K o n t r o ^ T a l l i n n a sadamas on eriti
tugevaks muutnud väljasõitjate osas.
Ja mitte i ksi pagulaste puhul. Kaas-maalasec
on Tallinna tollis näinud
sedagi, ki|ii Moskvast Tallinna kaudu
v ä l j a s õ i t n u d Kanada hokimeeskon-na
asjad ja varustus on viimase peen­suseni
läbi otsitud („Ega palju G\
puudunud, et nad oleksid hokike^id
ka katki l õ h k u n u d " ) . '
K o n t r o l l on ka tugev raamatute
suhtes, mis kodumaalt välja tuuakse.
Teo!5e „ E e s t i maal" väljatoojailt (kin­gitus
sugulastelt) oli n õ u t u d tolli 20
rubla. Raamat oli j ä ä n u d tolli.
Kodumaised sugulased ei julge
oma autodel külalisi „ V i r u " hotelli
juurde sõidutad'a. Need registreeri­takse
K G B poolt ja hiljem võib sekel­dusi
tulla, kuna nad on H. s õ i d u t a n ud
v ä l i s m a a l a s i " .
K o n t r o l l valuutaga hangeldamise
üle on v ä g a tugev, aga leidub alati
valuutaostjnid. Kurss selle juures on
umbes kolm-neli korda soodsam va-l
u u t a m ü ü j a l e . k u i ametlik kurss, rub-
KORTERID
mmmmmmmmmmmmmmmmmm
KORTER
V Ä U A ÜÜRIDA I
ilusas vaikses majas< 3 tuba, köök ja.
vannituba. ,© Tol. ,267-3696
Poolas saadeti laiali
kirjanike ametiühing
Poola vaUtsus saatis laiali ning
keelustas Poola kirjanike ameti­ühingu.
Põhjuseks oli olnud ameti­ühingu
valitsuscvastano mooloolu.
Poola kirjanike ametiühingut
peeti maa kõige tähtsamaks intcl-|
lektuaalidc organisatsiooniks, koi»
le seisukohti rahvas arvestas. Pä­rast
sõjasooduse väljakuulutamist |
kirjanike ametiühingu tegevus kat­kestati.
Nüüd, kui sõjaseadus kao­tati,
oli ainus teo tomo tegevuse
pidurdauiiscks likvideerimine va­litsuse
korraldusel.
Vene diplomaadi poja
kiri oli ehtne j
N.' L i i d u diplomaadi poja Andrei
Berezhkovi k i r i , mille ta saatis USÄ
presidendile Ronald Reaganile pal-j
vega, et temal lubatakse j ä ä d a elama
USA-sse,on ekspertide arvates ehlne|
ja mitte võltsing, nagu N . L i i d u saat­konna
ametnikud ja ,tu isa väitsid.
A n d r e i Berezhkov elas koos oma]
vanematega k o o l i vaheajal Washing­tonis.
Ta isa oli N . L i i d u saatkonna
esimene s e k r e t ä r . Kui k i r i oleks ol­nud
võltsing, siis venelastel oleks ol^
nud ker}ii.e seda toestada teiste A n d r ei
kirjade esitamisega, kuid venelased!
ei teinud seda. U S A ekspetidel o l i |
v õ i m a l u s seda teha ja tunnistasid.rit
Andrei kiri U S A presidendile o l i
ehtne.
Iseseisvumise...
(Algus lk. 2J
se Marburgi konverentsi kohta, kus
juures teise toimetamine on kaigusf
K õ i k i d e nende konvorenlside raaj
mes on „ s u h e l d u d " , kui see tahendalj
Ida-Euroopa ja N õ u k o g u d e Liidi
õ p e t l a s t e osalemist. Igatahes ei toj
hiks antud tingimusis sugugi üleliigi
selt nuriseda Stokholmi konverenl
side korraldajate otsuse üle piirat-neid
ü l e - a a s t a l i s i üritusi mingi pea
teemaga. Õ p e t l a s l i k u s t ' seisukohas
ei ole see laita otsus, ning valitseva
ü l e m a a i l m s e s balti uurimiste ma
staabis on ta täiesti loogiline ja ta
lutav. Pagulas-poliililiseil ringkomii
on' teinekord kasulik meenutada, e
k õ i k i d e konverentside toimumin
ü l d - t e e m a alusel ei ole õ p e t l a s l i ku
l ä h t e k o h a s t hinnatuna iseenese''
tarvilik, ning veel enamgi, et taolist
konverentside korraldamine ja r;
kendamine poliitiliste eesmärkid
saavutamiseks n e u t r d i e e r i k s täies
nende olulise rolli ülBpildis.
T Õ N U P A R M I NG