Meie Elu = Our life, June 26, 1986

              r, JUNE 26 „Meie Elu" nr. 26 (1894)
m
m
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
II
Peaskaut skm.
Endel Reinpõld
East Brunswickis NJ. 'jõuab
Ameerika iseseisvuspäeval täismehe
ikka, 60. eluaastasse, üks meie rah­vuslikul
tegevuspõllul ja noorsootöö
alal energiliselt ja väsimatult mitmel
rindel kaasalööja Endel Reinpõld. Ta
on pärit Põltsamaalt Punga talust,
kus sündis 4. juulil 1926.a. teise lap­sena
viiest perekonnas. Koolipingilt,
Põltsamaa gümnaasiumist, mobili­seeriti
ta Teise maailmasõja ajaL Ta
võttis osa lahingutest idarindel Sai
haavata Opelhi all ja pääsis nii Lää-ne-
Saksamaale haiglasse. Sealt, pea­le
Saksamaa'alistumist, algas tema
sõjavangi tee, mis viis lõpuks Prant­susmaale
15 raiskeks kuuks. Vabane­nud
sealt, asus EI R. Memmingeni
põgenikelaagrisse Saksamaal, kus
ühines kohe eesti skaudiüksuse tege­vusega
ning alustas oma tõusuteed
skautlikul eduredelil, sooritades kat­seid
ja tehes läbi mitmed õppekursu­sed.
Oma Eestis poolelijäänud õpin­gud
lõpetas ta Geislingeni Eesti Güm­naasiumis
1949.a.
Asunud samal aastal Ühendriiki­desse,
töötas ta esialgu lühemat aega
öhios põllutööiisena ja A &]P Super
Marketis ning voeti peatselt USA
armeesse. Peale vabanemist sealt
asus E.R. elama Clevelandisse, töö­tades
Ford Motor Co. juures ja kohe
rakendus ka agaralt sealses eesti rah­vusgrupis.
Nii asutas ta skaudiüksu­se,
organiseeris rahVatantsutrupi,
kuulus Eesti Seltsi ja Võitlejate
Ühingu juhatusse ja oli mõlemis
lühemat aega esimees. Asunud New
Yorki, jätkus E. R. rahvuslik jä noor­sootöö
veel laiemas haardes. Nii on
ta kuulunud üle 20 a. N. Y. Eesti
Haridusseltsi juhatuise ja on prae­gune
abiesimees, olnud aastaid
EELK NY Pauluse koguduse juhatu­ses
ja praegu esimees. Taon valitud
kolmel korral E R R Ü Esinduskogus­se,
kus praegu abiesimees ja laekur.
Ühtlasi on ta Eesti Arhiiv Ühendrii­kides
sekretär Ja Eesti Abistamisko­mitee
abisekretär ja tegev E. Spordi­liidu
revisjonkomisjönis.
Erilised teened Endel Reinpõllul
on skautliku tegevuse alal. Ta on
olnud USA Ida-rannikule asurtiisest
peale E. Sk. Malev U^SA-s staabi
liige, aastaid maleva sekretär, abi-,
juht ja 7 a. maleva jikht;- on olnud
suvelaagrite juht, maailmalaagrite
esindusüksuste juht ja valitud 1983.
a." eesti peaskaudiks Eesti jSkautide
Keskbüroo praeguses koosseisus.
Skautlike teenete east on talle anne­tatud
teenetemärk PohjatäJit III, II ja
I järk. Ta on tr mistusesNY Citibanki
juures telekommunikatsiooni osa­konnas
ja osalise ajaga ERKU arve­ametnikuna.
Oma abivalmidusega, sõbralikku­sega
ja tegevustahtega on Endel
Reinpõld ületamatu. T^ma,. energiast
ja tahtest jätkub igale ja igale poole,
<ui on tegemist meie rahvuslike ja
noorsootöö huvidega. Sel teemal te­ma
leksikonis puydub „ei" sõna.
Tema sõbrad, tuttavad ja kaasaegsed
ning skautide pere USA-s ja vabas
maailmas soovivad talle sama tahet
ja energiat edasi matkamiseks eestlu­se
tööpõllul jätkuva eduga!
: • •, -GkR. .
Kurg ehitas
pooletonnise pesa
Harald Mandel 70
fuuni esimesel poolel tähistas To-rootos
70-äat juubelisünnipäeva ag­ronoom
ja rahvuslik võitleja Harald
Mandel. Ta sündis Kõlleste vallas,
Võrumaal, Viia talus kuuenda lapse­na.
Viia talu oli Eesti Punase-tõukar-ja
sugulava ja kuulus eeskujuliku
taluna õppetalude hulka, kus noored
võisid omada praktilisi kogemusi ta­lutööks.
Siit pärines ka juubilari huvi
põllumajanduse õppimiseks. Kodu­vallast
läks noor Harald Tartu Kom-mertsgiimnaasiumi,
mille lõpetas
1936.a. Samal aastal viis elutee edasi
Tallinna Sõjaväe Lennukooli, mille
lõpetas sõjaväelenduri kutsega ja
ülendati lipnikuks., 1938.a. sügisel
sai Harald Mandellst Tartu Ülikooli
Põllumajandusteaduskonna Agro-noomiaosakonna
üliõpilane, kus õp­pi
kuni 1942.a.
1941.a. kevadel tegutses metsa­vennana,
valitud kompanii ülemaks.
1942.a. oli Tartumaa Omakaitse
noorte väljaõppe-pataljoni adjutan­diks.
Alates 1943. a. töötasTartumäa
Põllümajandusametis referendina ja
hiljem kokkuvõtuosakonna Juhata­jana.
Siin oli sünnipäevalapsel p Dhi-mõtteks,
et eesti talu söötis kõik
hundid, aga lambad pidid ka alles
jääma. 1944.a. astus vabatahtlikuna
Eesti lennuväe koosseisu. Kodu­maalt
taandus Saksamaale lennuväe
koosseisus. Pärast lennuüksuse lik­videerimist
suunati,, vabatahtlikult"
Eesti diviisi. .
Pärast sõda avanes võimalus 1948.
a. asuda töölepingu alusel Kanadas-,
se. Töölepingule järgnevalt töötas
Winnipegis kanafarmi juhatajana.
1950.a. uputuse järele siirdus Toron­tosse,
kus oli tol ajal võimatu tööd
leida agronoomilisel tööalal. Siin
töötas ehitusalal puusepana ja kont-raktorina.
1972.a. astus külmetatud
kalapröduktide töötlemise ja turusta­mise
ettevõtte Grimm's Food Lit.
teenistusse produktsiooni juhataja­na.
Siin töötas Harald Mandel kuni
pensionile minekuni. 1965.a. abiel­lus
pr. Valve Saunaga. Kasupoeg
Jaan Saun töötab Torontos chartered
accountantina. .
Vabas Eestis sirgunud ja hariduse
saanud mehena on Harald Mandel
üks neid, kes on andnud oma panuse
vaba kodumaa võitlušrindel. Ta oli
üks Toronto Eesti Maja kapitali ko­gumise
a|:tsioönist osavõtjaid, To­ronto
Eesti Ühispanga asutajaid, To­ronto
Võitlejate Ühingu juhatuses
abiesimehena tegev 7 aastat ja prae­gu
kuulub aukohtu kosseisu. 1972.
a. Esto ajal oli sõjameeste kongressi,
sõduriõhtu, vabadusrongkäigu jne.
üks korraldajaid. On olnud EKN-i
liige kahes koosseisus. Praegu kuu­lub
Võrulaste Koondise revisjoniko­misjoni.
Akadeemiliselt kuulub
korp! Rotalia liikmeskonda, kus on
samuti täitnud mitmesuguseid vas­tutavaid
ülesandeid.
Auväärsel tähtpäeval õnnitlevad
juubilari kolleegid agronoomiliselt
tööpõllult, kaasvennad Rotalia pe­rest,
kaasvõitlejad võitlejate rida­dest,
sõbrad ja tuttavad mitmelt
mandrilt ja maalt ning soovivad head
tervist, arvukaid päikesepaistelist te-gevusrikkaid
aastaid tulevasel elu­teel.
E. KURIS
kuninganna
Aastakümnete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik nõuanne ja
mõõdukad hinnad: , '
M. Wayne.Hamiltoni
Funeral Direktor
• 733 Mount Pleasant M .
(lõunapool Eglintoni)
Helistada tel. 489-8811 © 489-
Balti Ülikooli
koosolek Chicagos
Kõiki Balti Ülikooli omaaegseid
õppejõude, üliõpilasi ja teenistujaid
ning teisi asjahuvilisi kutsutakse osa
võtma olulisest nõupidamiskoosole-kust
4. juunil kell 10 Chicago Eesti
Majas, l&sk-lääne eestlaste suvepäe­vade
puhul.
Käesoleva aasta märtsis möödus
40 aastat Balti Ülikooli tööleasumi­sest
Hamburgis, Lääne-Saksämaalja
seda tähtpäeva on põhjust meie üld­suses
laialdasemalt ära märkida. Sel­le
kavas on BÜ eesti osa mälestu.^
teose väljaandmine eesti keeles ning
pidulike kokkutulekute korraldami­ne
sügisel suuremates eestlaste kes­kustes.
Üheks mooduseks oleks seda
teha ühenduses traditsioonilise Tar­tu
Ülikooli aastapäeva tähistamisega
1. detsembri ümber.- Oli ju Balti Üli­kool
vähemalt osaliselt vaba Tartu
Ülikoolijätkuks paguluses — ja mui­dugi
ka Tallinna Tehnikaülikooli töö
jätkuks. — Nõupidamisele on tere
tulnud kõik asjahuvilised.
Need/kes kohale tulla ei saa, pa­lutakse
oma mõtted ja ettepanekud
BÜ juubeli asjus teatada Elmar Jär­vesoole,
44 Soco Trail, Ormond
Beach, FL 32074.
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., ToroEto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul. TeU83-4lie3
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
[UMALATEENISTUS pühapäe­val,
29. juunil kell 11 hommikul.
Teenib õp. E. Heinsoo.
Õpetaja A. Taul on puhkusel 24.
juunist kuni .8. juulini.
ÕPETAJATE KÕNETUNNID kol­mapäeviti
kl. 9.30-12 hommikul ja
n'eljapäeviti kl. 6-8 õhtul, muul ajal
telefoni teel.
KANTSELEITUNNID teisipäevi­ti
kl. 10 h.-6 õ.; neljapäeviti kl. 12-3
p.l.
Saalomon, Taaveti ja Batseba
poeg oli viimane ühise Iisraeli ku­ningas
enne Juudamaa osa eraldiü-mist
iseseisvaks riigiks. Ta oli tun­tud
oma tarkuse poolest ja näis
olevat osav diplomaat ja ärimees,
valitsuseohjad olid tal kindlalt käes
tänu oma tugevale ja moodselt rel°
vastatud sõjaväele.
See asjaolu kindlustas talle ka jul­geoleku
oma naabrite vastu idas ja
läänes, kes tema valitsemise ajal juh­tusid
olema tahsad sisemise nõrkuse
ja väsimuse tõttu..Suurte kulude kat­teks,
mida tema toredustarmastav va­litsemisviis
nõudis, maksustas ta
rängalt oma rahvast ja kasseeris sisse
makse araabia kuningailt ja maa ase-valitsejaih
väärismetallide ja kaupa­de
näol. Väliskaubandus oli elav ja
mõlemale partnerile kasulik. Isegi
Iisraeli rikkaimad naabrid, seebala-sed,
kes — muide panid aluse
Etioopia impeeriumile, olid niivõrd
huvitatud kaubavahetusest, et nende
kuningatar isiklikult suure delegat­siooni
eesotsas Saalomoni jutule tul­la
suvatses, kaasas tohutu hulk aar­deid
kingituseks.
Suur osa aastate jooksul kokku­kuhjatud
varandustest Jäi kuninga
enese valdusse mitmesuguste väärte­semete
näo,l, kuid veel suurem osa
läks tagasi rahvamajändusse tööta­sudena
ja materjalide ostuhinna näol
kuninga grandioossete ehitusprojek­tide
elluviimisel, milledest suurimad
olid Jeruusalemma templi ja kunin­galossi
ehitamine. Oma toreduseja-
• nus läks Saalomon liiale ja võttis
omaks eluviisid, mis Jumala meele­pärased
ei olnud. Tema laulud kajas­tavad
meelelisust ja tä hülgab mono­gaamia
traditsiooni. Vähe sellest, et
ta peale oma seadusliku naise veel
seitset sada vürstlikust soost naist ja
kolmesada liignaist peab, ta võtab
omaks ka nende paganlikud kombed
ja hakkab kummardama nende eba­jumalaid.
Saalomonist saab tema vanas eas
kuulus armastaja (kui 1001-e naise
pidamist armastuseks nimetada
saab). Võttes arvesse Saalomoni
kuulsust võõrast soost naiste armas­tajana,
võib mõnel vast tärgata uudis­himu
tema ja Seeba kuningatari va­hel
peetud diplomaatiliste läbirääki­miste
üksikasjade vastu. Kirjalike
tõendite puudus selle asjaolu kohta
jätab igaühele valiku oma fantaasial
vabalt lennata lasta, kuid ega selles
midagi ebatavalist poleks, kui nad
omavahel sõlmitud lepingut ühe
suudlusega ratifitseerinud oleksid.
Etioopia „Kebra Nagast" (Kuningate
kuulsus] väidab aga, et kuningatar
olevat sünnitanud Saalomonile poja,
kellest olevat saanud esimene „Juu-da
Lõvi".
Kui nii, siis on see saavutis küll
lausa looduse ime, silmas pidades, et
hoolimata oma hiigelhaaremist oli
Saalomonil vaid üksainukene poeg,
Rehabeam.
Tänapäevani on Etioopias olemas
üks mustade juutide suguharu (kel­lest
paljud viimasel ajal lisraelisse
ümber asustatud on), kes usuvad en­did
põlvnevat Seeba kuningatari
pojast. Need on nn. falashad, üks
abessiinia suguharu, kes kõnelevad
hamiidi murrakut, kuicj peavad kinni
Moosese seadustest, kuigi nad ei tun­ne
mitmeid hilisemaid juutluse
tõekspidamisi.
Kuigi Saalomon oma vanas põlves
Jehoovast taganes, on ta juutide pä­rimuses
ikkagi paljuülistatud kuju,
kes oma tarkuse ja saavutusterikka
ehitustegevuse varal oma rahva ise­teadvust
tõstis.
K. VOIVIK
Vajatakse
Pärnu lähedal langes miaapinnale
kurepesa, mis osutus tõeliseks Empi-re
State Buildinguks „ kurgede arhi­tektuurimaailmas".
Mõõtmisel ja kaalumisel selgus, et
pesa läbimõõt oli tervelt viis meetrit
ja kaal 500 kilogrammi. Kurepaar oli
oma hiigelpesa ehitamisel kasutanud
peale traditsioonilise ehitusmaterja­li,
s.t. okste, ka savi, mulda, plastkot-te,
üht jalgratta väliskummi ja puitu
lähedusesasasuvast puuhoovist.
Pesast leiti ka üks vana king ja üks
kamm. Haruldane kurepesa paiguta­takse
muuseumi.
Eduard Ojandu 70 a»
Töö ja võitlus eesti rahva vabaduse
^eest on noorpõlvest alates olnud elu­sisuks
Eduard Ojandule, kes Long
Islandil võis tähistada oma 70. sün­nipäeva.
Ta sündis 11. juunil 1916
Virumaal, Paasvere vallas, väikeses
asundustalus, kus Villem ja Elvine
Ojandu hoole ja armastusega heas
kristlikus rahvuslikus vaimus kand­sid
hoolt lasterikka perekonna eest.
Kuuest vennast on raskete ajasünd­muste
tagajärjel alles ainult üks, kel­leks
on Eduard Ojandu. Perekonnast
on järel ka ainus õde. Kaks venda
perekondadega viidi meie rahva
vaenlaste poolt küüditatuina Siberi
orjalaagreisse. Üks vendadest langes
lahingus meie rahVa põlise idavaen-lase
vastu. Igavikku on siirdunud ka
kaks nooremat venda. Nendest and­meist
kajastub sedr, mida paljud
eesti perekonnad on pidanud läbima,
alates esimesest kommunistlikust
mass-küüditamisest, mille 45. aasta­päev
meile nüüd kätte jõuab.
Olles täitnud oma kaitseväe ko­hustused,
valib noor Eduard Ojandu
endale sõjamehe-elukutse. Keegi ei
aimanud siis, mis eesti rahval ja tema
kaitseväel ees seisab. Suure ja armu-rikka
Jumala kaitse all pääseb.
Eduard Ojandu elu ja tervisega kõi­gist
rasketest olukordadest ja ka la­hingutest,
kus langesid paljud sõbrad
ja vaprad võitlejad. Suure sõja lõpul,
1945.a. kevadel,meie leiame Eduard
Ojandu Saksamaa põgenikelaagris.
Siin ta kohtab oma elu järgnevate
aastakümnete ustavat elukaaslast.
15. mail 1948 alustavad Ella Möckler
Ja Eduard Ojandu Oldenburgis oma
ühist eluteed. Järgmise aasta no­vembrikuul
on nad juba USA-s, kus
Eduard Ojandu kuni pensionile siir­dumiseni
töötas hinnatud tööjõuna
Toronto linna parkide osakond va­jab-
osalise tööjõuga vetelpäästjaid
õhtuteks ja nädalalõppudeks. Soovi­jad
peavad olema vähemalt 16.a. va­nad
ja; omama oskustõenditena
,,bronze medallion'i",„bronze crošs
award'i 2" või ,,national lifeguard
servicešaward'i" ja tegema läbi vas­tava
kursuse. Abi-vetelpäästjad saa­vad
4,56 dol. tunnis, pronksristi kva­lifikatsiooniga
5,50 dol. tunnis ja
„national lifeguard service" kvalifi­katsiooniga
6,13 dol. tunnis.
Informatsiooniks: Kevin Penny,tel.
392-7276 (piirkonnast läänepool
Yonge Str.) või Brad Boyd.tel. 392-
7265 (idapoolt Yonge Str.)
EELK TORONTO VANA^NDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Ont.
MSB 2C7
öp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus ^23-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 29. juunil — pikk nä­dalalõpp.
Jumalateenistust ei ole.
Pühapäeval, 6. juulil kell 5 p.l.
JUMALATEENISTUS. Teenib, õp.
Elmar Pähn. •
ÕPETAJA KÕNETUNNID: Teisi­päeviti
kella 6-8 õhtul. Neljapäeviti
kell 2-8 õhtul.
KIRIKU KANTSELEI on avatud
neljapäeviti kell 10-4. •
.695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
KINNISVARA VAHENDUS FIRMA
Esindaja: TIINA (NORTMAA) MARTJAK
Tel. kodus 653-0599
ras
KkUkI)
Baucker Construction Corp. juures.
Endise sõjamehena ta tuleb vapralt
toime kahe südame-atakiga aastail
1968/69. Oma võitlusvaimu ta ei lase
ka murda uuel löögil, mis sunnib teda
kasutama ratastooli. Õnnelikel ja
rasketel aegadel on teda alati kand­nud
kindel usk Jumalasse ja vanku­matu
tahe kaasa aidata eestlaste võit­luses
oma rahva vabaduse ja parema
tuleviku eest; Ta on olnud 18,aastat
Long Islandi Eesti Võitlejate Ühingu
esimees. Oma väärtusliku panuse ta
on andnud ka Eesti Võitlejate Liidu
juhatuse liikmena. Kiriklikust tööst
ta on võtnud osa Lexington Ave. kogu­duse
nõukogus ja abiesimehe üles­annetes.
Tema kristlik-rahvusHke
teenete eest valis koguduse nõukogu
teda oma auliikmeks. Koos abikaasa
Ellaga nad on alates 1949.a. osa võt­nud
neile omase abivalmidusega
Long Islandi Eesti Kodu ja teistest
rahvuslikest üritusist. Jumala abi ja
õnnistus saatku juubilari ja tema abi­kaasat
ka edaspidi!
RUDOLF KIVIRANNA
TORONTO EESTI BAPTIS^
.KOGUDUS
883 Broadvlew Ave.
Juti. Kaljo Raid
J6 Bards Walkway, Willowdak,
• Ontario M2J 4T9
JÕEKÄÄRUL fVIÜÜA Noobel härra peatub ehitusplatsil
korralik suvila. Nõuetele vas^^^ ja küsib tööliselt:
e o . ^ « : L « o ^ i . • I " . •. nKas sim volb ka korteri saada?"
sepfktank, soe ,a kulm ves, ja v^jb j^^ll, vastab tööline. „Aga
puurkaev. ® Tel. 488-8533. p^^^e midagi kokku keerutama. SHe
• • — — — — — — ^ — t u l e b vangimaja."
iSÄHVATUSI
• „¥ÄBADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3-3.30 p.L
Pühapäeval, 29. juunil kei'1 11
homm. JUMALATEENISTUS. Kõ­nelevad
V.' Puu ja K. Medri, solist A.
Kaups. Kell 6 õ. „Piibel ja Pühitsus",
kõneleb K. Raid.
röÖPAKKUMlSED
Mida vähem aju kolbas, seda roh­kem
platsi lollusteks.
VAJAME
S E H O I D J AT
1
3 pi®va
Esimene armastus koosneb veidi
lollusest ja väga suurest uudishi­must.
© . . •
Na,ised elavad kauem kui mehed,
eriti veel kui arvesse võtta seda^kui
kaua nad on 30-aastased.
Parimaks raviks arrogantsuse vas­tu
on merehaigus. Kui mees on rööt-sakili
reelingul, siis unustab ta oma
allüürid.
Kogunud MfflITS
Härra Nühkavei peab sõitma äri­asjus
Pariisi. Lahkumisel küsib nai­ne:
,,Kas jääd mulle ka truuks?"
,,01en ärireisija, aga mitte mingi
prohvet."
Õpipoiss tuleb liiga hilja tööle.
Meister käratab:
,,Kas sul äratuskella koduse! ole?"
,,0n küll, aga see heliseb siis kui
ro.a magan."
dD
„Kaš N. Liidus on rassitülid või­malikud?"
,,Põhimõtteliselt mitte. Meil pole
musti ega valgeid, vaid kõik on pu­nased."
Kunstnik naismodellile:
Võtke' ennast kohe riidest lahti-mu
naine tuleb."