1986-06-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
vJellington' S%T 0 t :
n jj «atOJm
Second Class Mail Rej^lstration No. i3M
Musta Lindi Päev
kujuneb suureks
rahvusvaheliseks
protestaktsiooniks
BECQt33t
Nr. 26 (1894) 1986 NELJAPÄEVAL, 26. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 26 XXXVII aastakäik
Torontos selle aasta ai
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
algatusel alustatud Musta
Lindi Päeva aktsioon on leidnud
laia kõlapinna ja laienenud
rahvusvaheliseks ja üle-maailmaseks.
Eesmärgiks on
Molotov-Ribbentrop pakti aastapäeval
23. augustil musta lindiga
meenutada üle maailma
sadade miljonite eurooplaste
kommunistliku diktatuuri ikke
alla sattumist. Aktsiooni juhtmõtteks
on „Rahu koos vaba-
Toronto, Eesti: Maja, suur saal oli Foto — 0. Haamer
USA gllMF-aastail
onSeedrioru
Suvihari jäänud Võidupüha tähistamise
osaksainsaks kohaks, vähemal
t Toronto ümbrluse eestlaskonnale.
Kuid kasee nõuab umbes 100-
kilomeetrilist linnast väljasõitu
ning tihtipeale sinnajäämist hilisööni.
Maakondliku Esinduskogu Juhatus
arvestas, et neil põhjusil võivad
paljud kaasmaalased meie vanemast
generatsioonist jääda ilm^ Võidupüha
tähistamisest, mis ometi on nii
oluline meie vabadusvöitjiuslikus
ajaloos. Noil kaalutlusir otsustati
korraldada võidupüha tähistamine
koos sellele järgneva jaanipäeva pi-dustustustega
Toronto Eesti Majas,
mis ka toimus täpselt Võidupüha .
päeval, s.o. 23. juuni õhtul. *
Maakondlik Esinduskogu võttis
vastu ka otsuse, et toimugu jaanipäeva
pidustused koos õllega ning olgu
see vaba kõigile külalisile; Siin tekkis
aga esimene viga, kuna midagi
sellesarnast polnud M.E. varem korraldanud.
Loodeti ca 2 50 külalist, ning
sellekohaselt ostet^ ka õlut Külalisi
tuli aga topelt ning õlugi lõppes
topeltkiirusega. Kui sellesarnast
üritust tulevikus korrata, peab
arvestama vähemalt 500 külalisega.
Aktus algas täpselt kuulutatud ajal
ning teadustaja SiegfHed Preem teatas,
et aktuse kestel ei ole mingisugust
joomist. Eesti maja suurde saali
asetatud lauad, ning keskpõrandki,
olid viimse kohani täidetud. Hilisemad
tulijad jälgisid aktust koridori
ustelt. I
Avasõnas Maakondliku Esinduskogu
esimees Johannes Vihma mainis,
et tänase päevaga pühitseme võitu
Landeswehri üle. Sedasama võitu
ei tohi aga meie kaasmaalased kodumaal
pühitseda, nii nagu on seal
keelatud paljud teisedki meie l riiklikud
tähtpäevad. Kodumaal Riigipea
süütas Võidutule, millest siis rriõotor-ratturid
oma tõrvikuile tuld võttes
selle laiali kandsid igasse maakonda.
Maakondliku Esinduskogu esimees
lõpetas oma kõne kõigile h^^d võidupüha
ja jaanipäeva tuju ning õnnelik-
. ku suve algust ja peotuju soovides.
Oma palves Kodumaale piiskop
• Karl Raudsepp nimetas meie vanemat
põlve ,.Võidupüha põlleks".
Jaanipäeva pühitsemine oli Põhjamail
igivanaks kombeks, millele eesti
rahval hiljem lisandus võidupüha.
See on meie aja, meie generatsiooni
püha, mis ei tohi meie meelest ununeda.
Tänage Issandat, kes on andnud
meile midagi nii kaunist, nagu
seda on võidupüha.
Ei tähenda, et praegune olukord
peaks kestma iga Vesti, tuleb kord
aeg, kus taas võime nautida oma
kodumaal vabaduse vilja. On ka
praegu kodumaal neid, na^u neid oli
varemgi, kes tahavad edksi kanda
Jumala tahtmist, kes võitleid ja langesid
vaba vaimu eest. Võitlesid ja
langesid selleks, et meie ei liiiustaks
oma võidupüha.
,,Püha Helde Isa Taevas, kes Sa
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
otsustas möödunud aastal vääris- ||
tada balti rahvaste sõpra, tolleaegset
USA suursaadikut Kanadas,
Pa^l Robinson jt, Kanada eestlaste
•IteeBietemärgiga. Kavas oli
mm üle anda 4. juuli 1985 saat-kotna
vastuvõtul, mis ei osutunud
aga võimalikuks saadiku tiheda
päevakava tõttu. Teenetemärgi
ko(s kaaskirjaga saatis nüüd au-peä(
onsül IlmarHeinsoo postiteel.
Vaäuses Paul Robinson jr. ütleb
mmhulgas: „Mina olen üks ameeriklane
koos presidendiga, kes ei
ole ega taha unustada, et Eesti, Läti
ja leedu on vabad maad,mis okupeeritud
võõra türannia poolt sõja-llstejõudude
toetusel"
\ •
Aupeakoinsul Ilmar Heiesoo
u esimees
Johannes Vihma kõnelemas
juhid kõikide rahvaste rada, Sinu omal
Foto — 0. Haamer
kätte usuldame oma väikese kodumaa.
Anna neile seda vaimu, mida ei
saa maha suruda. Saada neile seda
õnnistust, mis oli meil enne. Õnnista
kannatavat rahvast, sest Sinu armust
suudame oma koormat kanda." :
Järgnes aktuse kõne aupeakonsul
Ilmai'Heinsoo poolt.
Oma kõne alul I.H. tervitas kõiki,
kes Maakondliku Esinduskogu kutsel
on kogunenud Toronto Eesti Majja,
et tähistada • meie rahvuslikku
tähtpäeva. Võidupüha, ja elustada
meie igivana traditsiooni — jaanipäeva
pidustusi.
Võidupüha muutus riiklikuks pü-haks
seadusandluse korras 1934.a.,
aga piiratud ulatuses tähistati seda
juba 23. juunil, 1919.a. Võnnu lahingu
võidu puhul, millega kindlustati
meie lõunapiir pealetungiva Landeswehri
vastu.
Laiemas tõlgenduses kujunes Võidupüha
tänupühaks meie vapratele
sõjameestele, kelle ennastsalgava
panuse ja vereohvritega lunastati
meie rahvaje tema kauaaegne unistus:
iseseisvus ja peremehe°õigused
maal.
küÜEla sümboolse võidutulena.
Foto — 0. Haamer
Kuidas tähistati seda päeva meie
vabal kodumaal? v
23. juuni varahommikul süütas
Vabariigi president Kadrioru lossi
ees tõrvikust tule, mille laialiviimine
kõikidesse maakonna linnadesse oli
usaldatud Kaitseliidu Tallinna Maleva
Kergedivisiooni Mootorratturite
Eskadronile. Ettenähtud maakonna
linnas anti presidendi poolt süüdatud
tõrvik edasi kohalikule Kaitseliidu
esindusele, kes selle eest hoolitses,
et sama päeva õhtul leegitsesid presidendi
tõrvikust süüdatud võidutuled
üle kogu maa.
1940.a. juunikuus olid kõik ettevalmistused
lõpetatud läheneva
Võidupüha pidustusteks, kuid kaks
päeva enne seda marssisid sisse punaväed
ning hüljates kõik rahulepingud
jä tõotused röövisid meilt vabaduse.
Kui meie täna snn, vabade eestlaste
kõige suuremas keskuses Torontos,
süütame sümboolsed võidutule
küünlad meenutamaks eesti rahva
võite ja võitlusi, siis on see kantud
. ; (Järg, lk. 3)
Tshemobõli ohver?
Vene ajalehed tõid 16. juunil teate
viie tuletõrjuja kangelasteost, kes
kustutasid Tshernobõli aatomielektrijaama
ja said saatusliku annuse
radioaktiivset kiirgust „Kom-somolskaja
Pravda" nimetab eriliselt
23-aastast Viktor Kibernokki,
kes oli tuletõrjujate juht. Kiber-nokk,
kes nime jürgi otsustades
võib olla eestlane, suri 15 päeva
hiljem, 1. juunil.
Kutsutakse üles kõiki ikesta-tud
rahvaste liikmed 23. augustil
kandma musta linti, kinnitama
oma autodele või panema
välja majades. Musta lindi kandmisega
protesteeritakse Stalini-
Hitleri kokkuleppege Ida- ja
Kesk-Euroopa rahvaid ikesta-tud
kommunistlike režiimide
vastu ja nõutakse neile vabadust.
ÜHEKSA IKESTATUD
RAHVAST
Musta Lindi Päeva aktsiooniga
on Kanadas ühinenud üheksa
ikestatud rahvast ja kanadalas-test
võtab aktsioonist osa ja toetab
aktsiooni läbiviimist tugev
National Citizens Coalition4 organisatsioon.
Rahvusvaheliseh
vndakse aktsioon läbi Ühendriikides
(Washington, New York,
Chicagos* Los Angeles], Rootsis
(Stockholmis) Prantsusmaal
(Pariisis] ja mujal. Üldse on korraldajad
võtnud kontakti umbes
.15 maaga. Aktsiooni koordineerijaks
ülemaailmses ulatuses on
rakendatud noor ukrainlane
Andrew Barros^kes töötab täisajaga.
Eestlaste osas on ülemaailmseks
koordineerijaks Ivar
Nippak ja ülekanadaliseks organiseerijaks
EKN liikme kandidaat
Jüri Ruus. Rahvusvahelise
Musta Lindi Päeva komiteesse
kuuluvad eestlaste poolt E KN
liige Markus Hess (esimees),
Ülemaailmse Läti Liidu abiesimees,
dr. L. Lükss (abiesimees),
National Gitizens Coalition'i abiesimees
David Somerville (abiesimees),
Ülemaailmse Poola
Nõukogu esindajad M. Celinski
ja S. Sadowski, Tsehhide Maail-mauniooni
esindaja J. Hasek,
Slovak'i Maailmakongressi
esindaja õp. Dusan Toth, Ungari
Vabadusvõitlejate Maailmaliidu
esindaja G. Takach ja Vabade
Ukrainlaste Maailmakongressi
esindajad J. Serhiczuk ja M.
Dyzcok. Rahvusvaheline komitee
käib Toronto Eesti Majas
koos igal nädalalaktsiooni ettevalmistamiseks
ja edukaks läbiviimiseks.
Selgitustöid alustati pressikonverentsiga
Ottawas. Anti
välja nägus 4-osaline voldik,,International
Black Ribbon Day"
ja teostati toetuste korjandus,
mis on praegu käigus. Toetusi
aktsiooni kulude katteks on juba
laekunud. Komitee tänab kõiki
senised toetajaid ja loodab, et
edaspidi veel paljud saadavad
toetusi. Komiteel on mitmed pro-pagandalisi
kavatsusi ja nendega
on ühenduses kulusid. Televisi-oonireklaam
on praegu valmistamisel.
ULATUSLIK KAVA •
Rahvusvahelise Komitee kava
on ulatuslik. Vaba maailma kõigis
suuremates keskustes tahetakse
korraldada rongkäigud ja
deomonstratsioonid. New Yorgis
korraldatakse demontstratsi-oon
ÜRO majade ees senaator A l
D'Amato juhtjmisel. Ka Washingtonis,
D.C.^ korraldatakse
demostratsioon- organisatsioon
Operation Jericho poolt — silmapaistvate
poliitikute osavõtuga.
Pariisis korraldab aktsiooni välja
pääsenud dissident V. Bukov-sky.
Vancouveris EXPO 86-1
korraldab demonstratsiooni EKN-i
abiesimees E. Lepnurm. Los
Angeleses'võttis aktsiooni läbiviimise
endale Bahi Vabadusliidu
juhtiv jõud Viivi Piirisild.
Musta Lindi Päeva korraldajad
panevad eriti rõhku aktsiooni
edukale läbiviimisele Kanadas.
Algatajate grupid või algatavad
isikud on leitud pea kõikides
suuremates linnades. Peale Toronto
on aktsiooni suurejoonelisem
läbiviimine nähtud ette
Hamiltonis, kus korraldajaks on
sealne Ida-Euroopa Rahvaste
Ühing ja aktsiooni koordineerijaks
ukrainlane Kup.rak. Aktsi-ooiiid
toimuvad ka Ottawas,
Montrealis ja mujal.
Rahvusvaheline Komitee palub
kõigi ikestatud rahvaste liikmete
kaasabi ja toetust ühise
aktsiooni läbiviimiseks.
Ikestatud rahvaste, koostööl
kujuneb Musta Lindi Päev 23.
augustil suuremaks ühiseks protestiaktsiooniks
Ida- ja Kesk-
Euroopa diktatuuride vastu ja
libiseks vabadusnoudluseks neile
jahvastele. Aidake kõik selleks
kaasa! ,
Informatsiooniks pöörduda
aadressil: International Black
Ribbon Day, 958 Broadview
Ave., Süite 308, Toronto, Ont.
Canada M4K 2R6. Tel: (416)-
465-2219.
RAHVUSVAHELINE MUSTA
LINDI PÄEVA KOMITEE
\
Balti Holocausti' 6
TORONTO — Ontario parlament
võttis vastu seaduse, millega keelustatakse
arstidel võtmast patsientidelt
kõrgemat tasu kui seda
näeb ette valitsuse poolt antud eeskiri.
Arstid jätkavad streiki selle
seaduse vastu võitlemiseks. Nad ei
rahune enne kui Ontario ülemkohus
on andnud oma otsuse, kas
vastuvõetud seadus on põhiseaduse
ja inimõiguste deklaratsiooni
kohane või mitte* Arstide streik
võib kesta veel pikemat aega, kui
valitsus sellele lõppu ei tee.
meeimtamine St Catharinesis
ST. GATHARINES> Reedel, 13. juunil kohalik ajaleht „The
Standard" tõi ära linnapea L. McCaffery avaliku deklaratsiooni
musta raami sees, etyl4. juuni on St. Catharines'is „Baltic Holocaust
Day"', ühtlasi selgitades hävitustööd sovjettide poolt Eestis, Lätis ja
Leedus 45 a. tagasi ja mis kestab edasi, kuid teiste meetoditega. Kutsus
kanadalasi ühinema baltlastega nende mälestuspäeval Samal
päeval ajaleht avaldas ka leedulase Steve Setkuse artikli pealkirja
all:„Baltic Holocausf, selgitades eestlast©, lätlaste ja leedulaste
saatust • '
^ ^ ^ ^ ^ ^
Võidupüha tähistamise aktus®
Pried Preem.
— Vallandati ametist
õpetajaid ja kooli administraatoreid
palgalehtede võltsimise ja mitteolemasolevate
õpilaste näitamise^
pärast kooli nimestikus. Hulk õppeasutusi
suleti korruptsiooni pärast
Korruptsioon oli levinud peamiselt
täiskasvanute õhtukoolide
administratsiooni ja õpetajate
seas. Ajaleht ,^Sovet8kaja Russia"
teate kohaselt ootab rasket karistust
111 koolidirektorit ja 488 õpetajat
või administraatorit. Kohtadelt
on vallandatud üle tuhande
õpetaja. 669 täiskasvanute õhtukooli
on suletud. .
TORONTO - Käesoleva aasta rahvusvahelisest
karavanist võtavad
osa 45 paviljoni. Eriti värvirikkad
on idamaiste rahvusgruppide poolt
korraldatud paviljonid. Eestlaste
paviljoni se! aasta! ei OI(BO
lumalateenistus äigas Balti rahvuslippude
sissekandmisega. Esimesena
sisenes leegioni vormis St.
Catharines'! Eesti Seltsi esimees
Herman Mölder sini-must-valge rahvuslipuga,
kõrval auvalves kaks rahvarõivais
eestlannat, siis läti juht lipuga
kahe leegionäri auvalves ja lõpuks
leec[u juht kahe rahvarõivas
leedulannaga. Läti õp. Janis Praulins
ütles sissejuhatavad päevakohased
sõnad. Eestlaste poolt Hamiltoni koguduse
õpetaja, Tõnis Nõmmik, luges
ingliskeelse sisuka palvuse, Selle
peale võttis sõna leedu õp. Alexan-dras
Paulions, leedu solist laulis ja
läti naiskoor esitas kaks laulu. Järgnes
leedu õpetajah katoliku armu-lauateenistus
ja liturgia. Palvuse jä-^
reie viidi auvalve saatel Balti Üpud
kirikusaalist välja. Sellega lõppeski
pidulik mälestusjumalateenistus.
MEELEAVALDUS
Siirduti linnavalitsuse hoone ette
meeleavalduseks. Mastis lehvisid
Eesti, Läti ja Leedu rahvuslipud. See
oli ainulaadne juhus siin St. Cathari-nes'is
näha oma sini-must-valget lippu
lehvimas. MeeleHigutusest olid
pisarad silmis ja südames tänutunne,
et seda momenti lubati üle elada siin
vabal maal kaugel kommunistide
poolt okupeeritud kodumaast — Eestist!
Loosungid jagas välja eestlastele
Henn Hänilane, kes on St. Cathari-nes'i
Eesti Seltsi juhatuses välisasjade
esindaja. Henn Hänilane kuulub
Niagara Balti Komiteesse, olles ka
selle mälestuspäeva organiseerimisel
eestlaste esindajaks. Oli suure
innuga asja juures ja tegi oma töö
hästi!
^ Linnavalitsuse hoone ette oji ko-gunenud
arvukalt baltlasi ja isegi
kanadalasi. Kahjuks eestlasi oli kohal
suhteliselt vähem kui loota võis!
Loosungitel oli lugeda: „FREEDOM
FOR ESTONIA", „FREEDOM FOR
ARRESTED STUDENTS IN
TALLINN", „FREEDOM FOR
LATVIA", . „FREEDOM FOR
LITHUANIA", ..FREEDOM IN
RUSSIAIS A SIN". Ühel plakatil oli
isegi maalitud sirp ja vasar ühes
haakristiga! Osa eestlasi kandsid
eesti vangide ja dissidentide plakateid.
Baltlaste pooh jagati välja kana-
(Järg. lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 26, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-06-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860626 |
Description
| Title | 1986-06-26-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | vJellington' S%T 0 t : n jj «atOJm Second Class Mail Rej^lstration No. i3M Musta Lindi Päev kujuneb suureks rahvusvaheliseks protestaktsiooniks BECQt33t Nr. 26 (1894) 1986 NELJAPÄEVAL, 26. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 26 XXXVII aastakäik Torontos selle aasta ai Eestlaste Kesknõukogu Kanadas algatusel alustatud Musta Lindi Päeva aktsioon on leidnud laia kõlapinna ja laienenud rahvusvaheliseks ja üle-maailmaseks. Eesmärgiks on Molotov-Ribbentrop pakti aastapäeval 23. augustil musta lindiga meenutada üle maailma sadade miljonite eurooplaste kommunistliku diktatuuri ikke alla sattumist. Aktsiooni juhtmõtteks on „Rahu koos vaba- Toronto, Eesti: Maja, suur saal oli Foto — 0. Haamer USA gllMF-aastail onSeedrioru Suvihari jäänud Võidupüha tähistamise osaksainsaks kohaks, vähemal t Toronto ümbrluse eestlaskonnale. Kuid kasee nõuab umbes 100- kilomeetrilist linnast väljasõitu ning tihtipeale sinnajäämist hilisööni. Maakondliku Esinduskogu Juhatus arvestas, et neil põhjusil võivad paljud kaasmaalased meie vanemast generatsioonist jääda ilm^ Võidupüha tähistamisest, mis ometi on nii oluline meie vabadusvöitjiuslikus ajaloos. Noil kaalutlusir otsustati korraldada võidupüha tähistamine koos sellele järgneva jaanipäeva pi-dustustustega Toronto Eesti Majas, mis ka toimus täpselt Võidupüha . päeval, s.o. 23. juuni õhtul. * Maakondlik Esinduskogu võttis vastu ka otsuse, et toimugu jaanipäeva pidustused koos õllega ning olgu see vaba kõigile külalisile; Siin tekkis aga esimene viga, kuna midagi sellesarnast polnud M.E. varem korraldanud. Loodeti ca 2 50 külalist, ning sellekohaselt ostet^ ka õlut Külalisi tuli aga topelt ning õlugi lõppes topeltkiirusega. Kui sellesarnast üritust tulevikus korrata, peab arvestama vähemalt 500 külalisega. Aktus algas täpselt kuulutatud ajal ning teadustaja SiegfHed Preem teatas, et aktuse kestel ei ole mingisugust joomist. Eesti maja suurde saali asetatud lauad, ning keskpõrandki, olid viimse kohani täidetud. Hilisemad tulijad jälgisid aktust koridori ustelt. I Avasõnas Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Vihma mainis, et tänase päevaga pühitseme võitu Landeswehri üle. Sedasama võitu ei tohi aga meie kaasmaalased kodumaal pühitseda, nii nagu on seal keelatud paljud teisedki meie l riiklikud tähtpäevad. Kodumaal Riigipea süütas Võidutule, millest siis rriõotor-ratturid oma tõrvikuile tuld võttes selle laiali kandsid igasse maakonda. Maakondliku Esinduskogu esimees lõpetas oma kõne kõigile h^^d võidupüha ja jaanipäeva tuju ning õnnelik- . ku suve algust ja peotuju soovides. Oma palves Kodumaale piiskop • Karl Raudsepp nimetas meie vanemat põlve ,.Võidupüha põlleks". Jaanipäeva pühitsemine oli Põhjamail igivanaks kombeks, millele eesti rahval hiljem lisandus võidupüha. See on meie aja, meie generatsiooni püha, mis ei tohi meie meelest ununeda. Tänage Issandat, kes on andnud meile midagi nii kaunist, nagu seda on võidupüha. Ei tähenda, et praegune olukord peaks kestma iga Vesti, tuleb kord aeg, kus taas võime nautida oma kodumaal vabaduse vilja. On ka praegu kodumaal neid, na^u neid oli varemgi, kes tahavad edksi kanda Jumala tahtmist, kes võitleid ja langesid vaba vaimu eest. Võitlesid ja langesid selleks, et meie ei liiiustaks oma võidupüha. ,,Püha Helde Isa Taevas, kes Sa Eestlaste Kesknõukogu Kanadas otsustas möödunud aastal vääris- || tada balti rahvaste sõpra, tolleaegset USA suursaadikut Kanadas, Pa^l Robinson jt, Kanada eestlaste •IteeBietemärgiga. Kavas oli mm üle anda 4. juuli 1985 saat-kotna vastuvõtul, mis ei osutunud aga võimalikuks saadiku tiheda päevakava tõttu. Teenetemärgi ko(s kaaskirjaga saatis nüüd au-peä( onsül IlmarHeinsoo postiteel. Vaäuses Paul Robinson jr. ütleb mmhulgas: „Mina olen üks ameeriklane koos presidendiga, kes ei ole ega taha unustada, et Eesti, Läti ja leedu on vabad maad,mis okupeeritud võõra türannia poolt sõja-llstejõudude toetusel" \ • Aupeakoinsul Ilmar Heiesoo u esimees Johannes Vihma kõnelemas juhid kõikide rahvaste rada, Sinu omal Foto — 0. Haamer kätte usuldame oma väikese kodumaa. Anna neile seda vaimu, mida ei saa maha suruda. Saada neile seda õnnistust, mis oli meil enne. Õnnista kannatavat rahvast, sest Sinu armust suudame oma koormat kanda." : Järgnes aktuse kõne aupeakonsul Ilmai'Heinsoo poolt. Oma kõne alul I.H. tervitas kõiki, kes Maakondliku Esinduskogu kutsel on kogunenud Toronto Eesti Majja, et tähistada • meie rahvuslikku tähtpäeva. Võidupüha, ja elustada meie igivana traditsiooni — jaanipäeva pidustusi. Võidupüha muutus riiklikuks pü-haks seadusandluse korras 1934.a., aga piiratud ulatuses tähistati seda juba 23. juunil, 1919.a. Võnnu lahingu võidu puhul, millega kindlustati meie lõunapiir pealetungiva Landeswehri vastu. Laiemas tõlgenduses kujunes Võidupüha tänupühaks meie vapratele sõjameestele, kelle ennastsalgava panuse ja vereohvritega lunastati meie rahvaje tema kauaaegne unistus: iseseisvus ja peremehe°õigused maal. küÜEla sümboolse võidutulena. Foto — 0. Haamer Kuidas tähistati seda päeva meie vabal kodumaal? v 23. juuni varahommikul süütas Vabariigi president Kadrioru lossi ees tõrvikust tule, mille laialiviimine kõikidesse maakonna linnadesse oli usaldatud Kaitseliidu Tallinna Maleva Kergedivisiooni Mootorratturite Eskadronile. Ettenähtud maakonna linnas anti presidendi poolt süüdatud tõrvik edasi kohalikule Kaitseliidu esindusele, kes selle eest hoolitses, et sama päeva õhtul leegitsesid presidendi tõrvikust süüdatud võidutuled üle kogu maa. 1940.a. juunikuus olid kõik ettevalmistused lõpetatud läheneva Võidupüha pidustusteks, kuid kaks päeva enne seda marssisid sisse punaväed ning hüljates kõik rahulepingud jä tõotused röövisid meilt vabaduse. Kui meie täna snn, vabade eestlaste kõige suuremas keskuses Torontos, süütame sümboolsed võidutule küünlad meenutamaks eesti rahva võite ja võitlusi, siis on see kantud . ; (Järg, lk. 3) Tshemobõli ohver? Vene ajalehed tõid 16. juunil teate viie tuletõrjuja kangelasteost, kes kustutasid Tshernobõli aatomielektrijaama ja said saatusliku annuse radioaktiivset kiirgust „Kom-somolskaja Pravda" nimetab eriliselt 23-aastast Viktor Kibernokki, kes oli tuletõrjujate juht. Kiber-nokk, kes nime jürgi otsustades võib olla eestlane, suri 15 päeva hiljem, 1. juunil. Kutsutakse üles kõiki ikesta-tud rahvaste liikmed 23. augustil kandma musta linti, kinnitama oma autodele või panema välja majades. Musta lindi kandmisega protesteeritakse Stalini- Hitleri kokkuleppege Ida- ja Kesk-Euroopa rahvaid ikesta-tud kommunistlike režiimide vastu ja nõutakse neile vabadust. ÜHEKSA IKESTATUD RAHVAST Musta Lindi Päeva aktsiooniga on Kanadas ühinenud üheksa ikestatud rahvast ja kanadalas-test võtab aktsioonist osa ja toetab aktsiooni läbiviimist tugev National Citizens Coalition4 organisatsioon. Rahvusvaheliseh vndakse aktsioon läbi Ühendriikides (Washington, New York, Chicagos* Los Angeles], Rootsis (Stockholmis) Prantsusmaal (Pariisis] ja mujal. Üldse on korraldajad võtnud kontakti umbes .15 maaga. Aktsiooni koordineerijaks ülemaailmses ulatuses on rakendatud noor ukrainlane Andrew Barros^kes töötab täisajaga. Eestlaste osas on ülemaailmseks koordineerijaks Ivar Nippak ja ülekanadaliseks organiseerijaks EKN liikme kandidaat Jüri Ruus. Rahvusvahelise Musta Lindi Päeva komiteesse kuuluvad eestlaste poolt E KN liige Markus Hess (esimees), Ülemaailmse Läti Liidu abiesimees, dr. L. Lükss (abiesimees), National Gitizens Coalition'i abiesimees David Somerville (abiesimees), Ülemaailmse Poola Nõukogu esindajad M. Celinski ja S. Sadowski, Tsehhide Maail-mauniooni esindaja J. Hasek, Slovak'i Maailmakongressi esindaja õp. Dusan Toth, Ungari Vabadusvõitlejate Maailmaliidu esindaja G. Takach ja Vabade Ukrainlaste Maailmakongressi esindajad J. Serhiczuk ja M. Dyzcok. Rahvusvaheline komitee käib Toronto Eesti Majas koos igal nädalalaktsiooni ettevalmistamiseks ja edukaks läbiviimiseks. Selgitustöid alustati pressikonverentsiga Ottawas. Anti välja nägus 4-osaline voldik,,International Black Ribbon Day" ja teostati toetuste korjandus, mis on praegu käigus. Toetusi aktsiooni kulude katteks on juba laekunud. Komitee tänab kõiki senised toetajaid ja loodab, et edaspidi veel paljud saadavad toetusi. Komiteel on mitmed pro-pagandalisi kavatsusi ja nendega on ühenduses kulusid. Televisi-oonireklaam on praegu valmistamisel. ULATUSLIK KAVA • Rahvusvahelise Komitee kava on ulatuslik. Vaba maailma kõigis suuremates keskustes tahetakse korraldada rongkäigud ja deomonstratsioonid. New Yorgis korraldatakse demontstratsi-oon ÜRO majade ees senaator A l D'Amato juhtjmisel. Ka Washingtonis, D.C.^ korraldatakse demostratsioon- organisatsioon Operation Jericho poolt — silmapaistvate poliitikute osavõtuga. Pariisis korraldab aktsiooni välja pääsenud dissident V. Bukov-sky. Vancouveris EXPO 86-1 korraldab demonstratsiooni EKN-i abiesimees E. Lepnurm. Los Angeleses'võttis aktsiooni läbiviimise endale Bahi Vabadusliidu juhtiv jõud Viivi Piirisild. Musta Lindi Päeva korraldajad panevad eriti rõhku aktsiooni edukale läbiviimisele Kanadas. Algatajate grupid või algatavad isikud on leitud pea kõikides suuremates linnades. Peale Toronto on aktsiooni suurejoonelisem läbiviimine nähtud ette Hamiltonis, kus korraldajaks on sealne Ida-Euroopa Rahvaste Ühing ja aktsiooni koordineerijaks ukrainlane Kup.rak. Aktsi-ooiiid toimuvad ka Ottawas, Montrealis ja mujal. Rahvusvaheline Komitee palub kõigi ikestatud rahvaste liikmete kaasabi ja toetust ühise aktsiooni läbiviimiseks. Ikestatud rahvaste, koostööl kujuneb Musta Lindi Päev 23. augustil suuremaks ühiseks protestiaktsiooniks Ida- ja Kesk- Euroopa diktatuuride vastu ja libiseks vabadusnoudluseks neile jahvastele. Aidake kõik selleks kaasa! , Informatsiooniks pöörduda aadressil: International Black Ribbon Day, 958 Broadview Ave., Süite 308, Toronto, Ont. Canada M4K 2R6. Tel: (416)- 465-2219. RAHVUSVAHELINE MUSTA LINDI PÄEVA KOMITEE \ Balti Holocausti' 6 TORONTO — Ontario parlament võttis vastu seaduse, millega keelustatakse arstidel võtmast patsientidelt kõrgemat tasu kui seda näeb ette valitsuse poolt antud eeskiri. Arstid jätkavad streiki selle seaduse vastu võitlemiseks. Nad ei rahune enne kui Ontario ülemkohus on andnud oma otsuse, kas vastuvõetud seadus on põhiseaduse ja inimõiguste deklaratsiooni kohane või mitte* Arstide streik võib kesta veel pikemat aega, kui valitsus sellele lõppu ei tee. meeimtamine St Catharinesis ST. GATHARINES> Reedel, 13. juunil kohalik ajaleht „The Standard" tõi ära linnapea L. McCaffery avaliku deklaratsiooni musta raami sees, etyl4. juuni on St. Catharines'is „Baltic Holocaust Day"', ühtlasi selgitades hävitustööd sovjettide poolt Eestis, Lätis ja Leedus 45 a. tagasi ja mis kestab edasi, kuid teiste meetoditega. Kutsus kanadalasi ühinema baltlastega nende mälestuspäeval Samal päeval ajaleht avaldas ka leedulase Steve Setkuse artikli pealkirja all:„Baltic Holocausf, selgitades eestlast©, lätlaste ja leedulaste saatust • ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ Võidupüha tähistamise aktus® Pried Preem. — Vallandati ametist õpetajaid ja kooli administraatoreid palgalehtede võltsimise ja mitteolemasolevate õpilaste näitamise^ pärast kooli nimestikus. Hulk õppeasutusi suleti korruptsiooni pärast Korruptsioon oli levinud peamiselt täiskasvanute õhtukoolide administratsiooni ja õpetajate seas. Ajaleht ,^Sovet8kaja Russia" teate kohaselt ootab rasket karistust 111 koolidirektorit ja 488 õpetajat või administraatorit. Kohtadelt on vallandatud üle tuhande õpetaja. 669 täiskasvanute õhtukooli on suletud. . TORONTO - Käesoleva aasta rahvusvahelisest karavanist võtavad osa 45 paviljoni. Eriti värvirikkad on idamaiste rahvusgruppide poolt korraldatud paviljonid. Eestlaste paviljoni se! aasta! ei OI(BO lumalateenistus äigas Balti rahvuslippude sissekandmisega. Esimesena sisenes leegioni vormis St. Catharines'! Eesti Seltsi esimees Herman Mölder sini-must-valge rahvuslipuga, kõrval auvalves kaks rahvarõivais eestlannat, siis läti juht lipuga kahe leegionäri auvalves ja lõpuks leec[u juht kahe rahvarõivas leedulannaga. Läti õp. Janis Praulins ütles sissejuhatavad päevakohased sõnad. Eestlaste poolt Hamiltoni koguduse õpetaja, Tõnis Nõmmik, luges ingliskeelse sisuka palvuse, Selle peale võttis sõna leedu õp. Alexan-dras Paulions, leedu solist laulis ja läti naiskoor esitas kaks laulu. Järgnes leedu õpetajah katoliku armu-lauateenistus ja liturgia. Palvuse jä-^ reie viidi auvalve saatel Balti Üpud kirikusaalist välja. Sellega lõppeski pidulik mälestusjumalateenistus. MEELEAVALDUS Siirduti linnavalitsuse hoone ette meeleavalduseks. Mastis lehvisid Eesti, Läti ja Leedu rahvuslipud. See oli ainulaadne juhus siin St. Cathari-nes'is näha oma sini-must-valget lippu lehvimas. MeeleHigutusest olid pisarad silmis ja südames tänutunne, et seda momenti lubati üle elada siin vabal maal kaugel kommunistide poolt okupeeritud kodumaast — Eestist! Loosungid jagas välja eestlastele Henn Hänilane, kes on St. Cathari-nes'i Eesti Seltsi juhatuses välisasjade esindaja. Henn Hänilane kuulub Niagara Balti Komiteesse, olles ka selle mälestuspäeva organiseerimisel eestlaste esindajaks. Oli suure innuga asja juures ja tegi oma töö hästi! ^ Linnavalitsuse hoone ette oji ko-gunenud arvukalt baltlasi ja isegi kanadalasi. Kahjuks eestlasi oli kohal suhteliselt vähem kui loota võis! Loosungitel oli lugeda: „FREEDOM FOR ESTONIA", „FREEDOM FOR ARRESTED STUDENTS IN TALLINN", „FREEDOM FOR LATVIA", . „FREEDOM FOR LITHUANIA", ..FREEDOM IN RUSSIAIS A SIN". Ühel plakatil oli isegi maalitud sirp ja vasar ühes haakristiga! Osa eestlasi kandsid eesti vangide ja dissidentide plakateid. Baltlaste pooh jagati välja kana- (Järg. lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-26-01
