Meie Elu = Our life, April 5, 1984

              MELfÄPÄEVAL 5. APRILLIL - THURSDAY, „Meie Elu" nr. 141 (1779) 1984
„KÄEIE ELU'
Published by Estonian Pub^ishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House;958 Broadview Aye„ Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6
/ ' • . • • 1 • •. •• •
Toimetajad: H. Rebane ja S; Veidehbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.|.,USA.
• ; Tel. (201) 262-^07^3. ;
„Meie Elu" iväljaändjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut; A. Weileri:algatusel 1950. ,.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
' Ave., Toronto. Oni 2R6 Canada - Tel. 466-0951:
• • 1 • • ':
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl.'9 hm.—
5p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p .l
„MEI.E ELU" tellimi^shinria(|: Kanadas 1 a. $40.00, ,6 k. $22.00,
3 k.$15.50. USA-sset-1 a; $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00, Üle- /
meremaadesse-la. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k, $19.00..
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. i28.50; 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: i a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.0^
Üksiknumber — 75<^ ;
Kuu}utushinnad:l,toll ühel veerul — esiküljelis..50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. ;
Ravjtaimed/tervjslikud toiduained, vitamiinid ja rhine^
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGERTpo^^
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K1N6. Tel. 4S3-5125
Saksa suurleht kritiseeril
olukorda Eestis
ei ole eeam
eiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiutiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitisin
ühiskonnad suvatsesid eraldada
nn. pehmet valuutat nn. tujgevast
valuutast. Tugevaks valuutaics su­vatses
oHa Inglise naelsterling ja
ÜSA dollar. Ka Kanada dollar omas
tugeva valuuta väärtuse, eriti {aega­del,
mil Kanada dollari eest sai käi-
Ibeturul üle l-he USA dollari. Sellel
hoolinud sellest — kas
ne kapsapea või mitte, sest rahvas
sööb kapsapea enne ja nutab alles
hiljem.
Kaugele läheb uus intressispi-raal,
seda ei tea keegi. Kaubabi-lanss
on aktiivne ja valitsus tasub
raasukeste viisi oma 30-miljardiIist
olukorral ei olnud midagi viga, sest laenu. Eks siit tuleneb üks ja suur
Kanada suutis turgikdel domi^ee- osa Kanada dollarivääringu langu
Ka praegu on
lanss aktiivne, kuid ometi on Ka-mäda
dollar väärt ainult 78 centi.
Saksa Liiduvabariigi
seisukohti Balti
Euroopa FÕlIumajandüsliidu
konverentsil Wiesbadenis 26. sep?
tembril 1983 kohtusid Tõnis Kint ja
Helmut Talts Saksa Liiduvabariigi
välisministri abi dr. Alois Merte-siga.
Saksa PõllumajandusUidu
propagandashefi dr. Antonius
Johni juuresolekul. Tõnis Kint esi­tas
Välisministri abile rea küsimu­si,
et teada saada Saksa Liiduvaba­riigi
praegusi seisukohti Balti rii­kide
ja eriti Eesti suhtes. Dr. Mertes
lubas neile küsimustele vastata kir­jalikult.
Dr. A. John hiljem formu­leeris
ja esitas need küsimused kir­jalikult
ja nüüd Eesti Vabariigi aas­tapäeval
24. veebruaril s.a. Välis­ministri
abi dr. A. Mertes vastanud
nendele küsimustele ametliku kir­jaga.
Need vastused on sellega
Saksa Liiduvabariigi valitsuse
ametlikud seisukohad; Esitame
need kokkuvõtlikult alljärgnevalt
1. Saksa-Sovieti mittekalläletungi-pakt
23.6.1939 (niinimetatud Hitler-
Stalini- ehk Molotov-Ribbentropi-pakt}
ei ole Saksa Liiduvabariigile
kehtiv. See on juba sõja algamisel
Nõukogude Liiduga kehtetuks muu­tunud.
2. Saksa Liiduvabariik ei tunnusta
Balti riikide annektsiooni Nõukogu­de
Liidu poolt. See seisukoht on kor­duvalt
deklareeritud Saksa valitsuse
poolt, eriti ka Saksa parlamendist
3. Saksa valitsuse korduvad dekla­ratsioonid
Balti riikide suhtes on trü­kitud
parlamendi protokollides ja jon
sellega avahkkusele kättesaadavad.
4. Saksa valitsus on teadlik raskest
olukorrast, mis on Balti rahvastel ja
teistel rahvastel,.kellel on takistatud
oma. saatust Icujundada vastavalt
rahvaste enesemääramisõigusele.
Seda on Saksa valitsus ka korduvall
mingit väljavaadet aktiivne olla nen-sest
ja valitsusel Ottavt^as ei
sellest sooja ega külma.
Mu hea lugeja. Kui sinul oli pai-dud
kõrvale 100.000 dollarit musta-võrreldes
ÜSA dollariväärtusega. deks päevadeks, siis on sinul prae-
Briti naelasterling on juba aastaid gu alles 78.000 dollarit, kuigi Ise ei
tagasi langenud oma tugevusposit- ole sellest kulutanud sentigi. See
sioonist. Kuid ka 78-Gendist Kanada oii mädanemise ja termiitide töö.
dollarit ei saa keegi enam nimitada Peagu nii, et vabaturu olukorras
fiugevaks valuutaks. Talipuhkusele Kanada ei suuda oma dollarlikuse-aiirduv
kanada turist peä^ nüüd ga võistelda oma lõunapoolse ko-vplja
laduma $1.28 iga USA osteta- lossiga. Pärast eelmist kriisi USA
m dollari vastu, et maalt üldse toodang saavutas protsentuaalse
välja pääseda. Alles kohale jõudes enamuse ja rahakurss saavutas tea-hakkab
ta nautima USA dollari os- tud stabiilsuse teiste maadega võr-tujõudu
ja imetleb lõunapoolse elu reldes. Kanada jäi oma toodangu-odavust.
Kuid see on pettepilt, sest lise languse ning 1,5 miljoni töötu
ta on juba Kanadas ära maksnud juurde. Viimaseid tuleb riigi fisku- , ,.T , ir- „A
kursivahe ja nii tundub tema elu sest toita ja see. ammendab riiklik- ^^KJSMt^f W M
lues kQhflS odav. Kvidelu ei ole ke resursse. Kan^a dollar langes, "^'^ ' f'iw "
odav: ta on oma avansid ette maks- edasi 78 eendile ja siin meie istume nagu teisedki liitunud vahtsused -
fliud ja võib nüüd nautida kursi- praegu. Omaaegse fikseeritud kur-vahet.
si juures Kanada elas rahulikke
Kuid viimane üks meist tunneb päevi,
seda kursivahet, ka siin Kanadas. Nüüd pole ainult rahvas, vaid ka
Sest kõik siin on kallim kui USA-s. valitsus hädas. Maksudollariinten-
Kapsapea^ mis maksis enne jõule siivseks kasseerimiseks on maksu-
99 ceriti, maksab nüüd $3.00. Nii on amet rakendanud oma ametnikele
kerkinud lõunapoolsed kartulid, jõudluskvoota ja maksuametnikud
teised juurviljad ja puuviljad, mis rakendavad isegi klientuuri panga-lõunast
imporditakse. Teiste sõna- kontode rekvireerimisi revisjoni­dega:
meie sööme ja elame end kohtu asemel. Nii vähemalt seleta-paljaks
suurelt o^alt sellepärast, et takse ametliku opositsiooni ridä-meie
dollari ostujõud on nõrk. des, kes on uurinud maksuameti
Meie tööstur, kaupmees ja tarbija uusi meetodeid. Vähestele meelda-on
sunnitud end kulutama lage- vad sellised meetodid. Kuid drasti-daks,
sest Kanada dollar on ainult liste vahendite taktika on pal-
78 centi. See on pehme valuuta, mis judele isegi ebamugavuse tunnet
nagu mädanik seinas või termiidid tekitav. Kas peavad Kanada ko-alüstalades
teevad hävitustööd danikud hakkama oma bürokraa-meie
elamu kallaL tiat kartma nüüd rasketel aegadel
Nüüd hakkab uuesti midagi juh- selle asemel, et bürokraatiaga sõb-tuma
nagu 1981/82. Laienüprotsen- ralikus läbisaamises vahekordi la-did
on sunnitud ülesse ronima. Ka- gendada. Nagu see varem Kanadas
nada pank tõmbab sisse 'Vabaturul tavaks õli.
leiduvat raha, et Kanada dollari
kurssi hoida. Kust see raha sattus Peab arvama, et pärast 15 aastat
sinna kõigepealt? Kua oli Kanada Trudeau valitsust on Kamadastõsl-pank
ja valitsus siis, kui ülemäära- selt muudatust tarvis,
ise Kanada dollar tekkis? Ideegi ea
valitsuse praegusi
riikide suhtes
de rahvaste praeguse olukorra paran­damiseks,
ei Euroopa parlamendi
13.1. 1983. a. otsuste ega teiste tao­liste
resolutsioonide kohaselt. Vastu­pidi:
Ühendatud Rahvaste organisat­siooni
tegelemine selle inimlikult, õi­guslikult,
poliitiliselt ja ajalooliselt
raskepärase küsimusega võiks ene­ses
sisaldada suurt ja ettenähtamatut
valesammu riisikot. See tähendab:
Sedalaadi küsimuse arutamise nega­tiivne
tulemus võiks Balti rahvaste
probleemi lahendust koguni halven-
^ dada. Õige on suurendada teadmist
Balti rahvastele tehtud ülekohtust ja
seda tõeliselt otstarbekoh^serviisil
poliitiliselt õiges kohas esitada.
5. Minu meelest on saksa avalik­kuse
laiad ringkonnad valvsas tead­mises
Balti riikide probleemist. Seda
ei näita mitte ainult küsimused, mis
korduvalt valitsusele esitatakse, vaid
ka see suur intensiivsus ja suur huvi,
millega Balti riikide küsimusi käsit­letakse
ja kommenteeritakse saksa
massimeediumides, samuti nende
inimeste aktiivsus, kes on pärit nen­delt
aladelt ja praegu meie maal ela­vad.
Arvestades seda olukorda, ma
arvan et ei ole vajadust mingite uute
sammude astumiseks valitsuse poolt
balti probleemidest olemasoleva
teadlikkuse hoidmiseks ja tugevda­miseks
Saksa Liiduvabariigis.
6. Krunt Berhinis Hildebrandstras-se'l
5 (Eesti saatkonna krunt ja maja)
on vastava seaduse alusel 1946. a.
äraolijate hoolduse asutusele üle an­tud.
Kohus on jõudnud tulemusele, et
selle kinnisvara valdusõiguslikku
omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha. Ei ole põhjust arvata, et seda
olukorda oleks võimalik muuta enne
Teise maailmasõja järeldusi korral­davat
võimalikku rahulepingut, Sel­lepärast
ei ole selle küsimuse lahen­damiseks
esitatud ettepanekute rea­liseerimiseks
praegu mingeid välja­vaateid.;
. ' "
tlEINRICH MARK
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
Seoses konverentsiga
Stokholmis, kommenteerib hiljuti
Tallinnas langetatud kohtuotsu­seid
rezhiimikriitikute vastu Eesti
päritolev publitsist dr. Garl-Guo-
Hav Ströhm, kes kirjutab Bonni pä@-
wiehes „Die Welt":
Kaks meest ja üks naine on Nõu­kogude
Eestis „antisovetliku propa­ganda"
eest viieks resp. kuueks aas­taks
koonduslaagrisse ja selle järele
mitmeks aastaks sundasumisele.
mõistetud. Nad olid oma kirjades
Sahharovile, vene ja eesti inimõigus-lastele
avaldanud soovi tuumarelva-vabaks
Põhja-Euroopaks.kaasa arva­tud
Balti riigid, olid õnnitlenud Lech
Walesat ning avaldanud soovi refor­mideks
sotsialistlikes riikides.
Eriti Stokhölmi konverentsi puhul,
kus tuleb arutusele ka usalduslike
vahekordade moodustamine lääne ja
ida vahel, pn väga õpetlik seda karis-'
tusprotsessi ja drakoonilisi otsuseid
lähemah vaadelda. See on juba see­tõttu
lähedal, kuna Stokholm asub
peaaegu Eesti pealinna,Tallinna,vas-tas.
Mis Läänemere teisel kaldal juh­tub,
ei tohiks sellel silmapilgul ega
selles paigas päris ükskõik olla.
Inimesi kirjade kirjutamise ja po-hitiliste
mõtteavalduste eest vangi
panna ja koonduslaagrisse saata ei
tohiks tsiviliseeritud Euroopa enan^
võimalik olla. Kolm süüdimõistetud
eestlast ei ole kutsunud üles vägi­vallaks.
Nad pole peitnud relvi ega
valmistanud ette atentaate, vaid
nõudnud reforme. Missugust usal­duslikku
vahekorda saab moodusta­da
rezhiimiga, kes o.mä alamatega
sellisel viisil käitub?
Teiseks on protsess Tallinnas heit­nud
valgust olukordadele Balti vaba­riikides.
Eesti, Läti ja Leedu ölid ise­seisvad
vabariigid. Nende rahvad
olid teostanud endile enesemäära­misõiguse,
mida tänapäeval nõutak­se
— eriti sovettide propaganda poolt
— isegi Aafrika võsaneegrite sugu­harudele.
Kui Balti riigid kaotasid
oma iseseisvuse, siis ainult „tuge-vama
õiguse" läbi, see tähendab N.
Liidu läbi."
-kk
Lühidalt USA-st
Vastuseks
Ar
«lj •
Vastuseks Endel Aruja lugejakirja­le
,,Muusikavõistlused pole Esto
üritused". Andsin Eesti Muusika-võistluste
üleskutsete teksti „Meie
Elu'le" ilma Esto '84 ametliku märgi-,
ta, kuna üritus ei olnud veel Idnni-tatudEsto
'84 juhatuse poolt. See oli
ka mulle üllatuseks, kui tekst ilmus
Esto märgi all. Seega loen süüdistuse
alusetuks.
Vaatamata sellele, on kahetsus­väärne,
et ülemaailmsed eesti muu-,
sikavoistlused eesti noorte talentide
edutamiseks globaalses ulatuses ei
leia vastuvõtmist Esto '84 ürituste
perre.
^ Kas tohin pareerida omapoolse kü­simusega?
Esto '84 muuSikatoimkonnale. on
saabunud kiri, milles selgub, et hr.
Aruja on tagasi lükanud ühe noore
professionaalse eesmärgiga muusi-katalendi
palve esinemisvõimaluseks
Eesti Päevadel omapoolse soovituse­ga
valmistada helilint ja pöörduda
Esto '84 USA komitee esimehe Veljo'
Arengu poole iseseisva noortaidurite
grupi loomiseks. Kas hr. Aruja kui
Esto '84 Peakomitee abiesimees ja in-
' formatsiooni osakonna juhataja ei
ÜEP peakomitee on eelseisvat uue põlvkonna jõuliseks panuseks tea, et kontsertide ja klassiliste muu-'
suurkogunemist reklameerinud eest- • nõuavad noorte endi, seisukohtade sikaesinemiste jaoks on Esto '84
laste nõu-ja pidupäevadena. Hiljuti selgitamist avalikul foorumil. Tea- struktuuris loodud EÜP Muusika-avaldatud
ja niisama hea kui lõpljk- des, et ka ÜEP juhtkond on ro- toimkond ning ;Esto kontsertide sar-ku
ürituste kava lugedes jääb mulje, hutanud noorte osatähtsust eest- jas on nooremapõlve esinejatele ette
et nõupidamisteks on aega üsna na- luse teenimisel KAS VÕIKS ava- nähtud Noorsolistide Kontsert? ;
pih varutud. Eriti, torkab see silma likkust informeerida miks ÜEP
noorte osas, kellele on antud arvu- kavas noortele ainult lõbustusi
kaid*Võimalusi tantsu lüüa, kivimuu- pakutakse? Ülemaailmne ^eesti
sikat kuulataja viina visata — kuid ei noorte kongress oleks emba-midagi
tõsisemat. Eestlifse praegu- kumba kas leidnud lahenduse kuidas
ne olukord kodumaal ja võõrsil — eesti keelt ja eesti raamatut võõrsil
olgu see nii murettekitav kuitahes — surmasuust päästa.või andnud vana-igi
nõua elurõõmudest loobumist, dele põhjust uue laari segakeelsete
kuid mõte, et noori on asjatu suunata siltidega „eesti" õlle tellimiseks,
tõsisemaid küsimusi käsitlema,on lü-
HARRIKIVILO
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsa^i
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale Õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Mitu^M
Virulaste, Nõupäeva kirjelduses
(ME 11/84:3) seisab „Torontos, koos
tema ümbrusega, arvestatakse olevat
viietuhande eestlase ümber, ja kui
jagada see arv 10 maakonna peale
s i i s . . . " Esiteks, see viis tuhat eest­last.
Muidugi, see sõltub sellest kui­das
piiritleda Toronto ümbrust",
kuid seniniõleme kuulnud 10,000 või
isegi 12,000 eestlasest Toronto piir­konnas.
Teiseks, maakondade arv Eestis
oli üksteist. Praegu, tõsi küll, Setu-ehk
Petserimaa on praegu administ­ratiivselt
liidetud Pihkva oblastiga ja
Petseri nimi ei esine enam Nõuko­gude
Eesti entsüklopeedias. Uues
rahvarõivaste raamatus neid siiski
pole elimineeritud, sest peatükk
SETU algab lausega „Praegu Lõuiia-
Eesti kaguosas ja Pihkva oblasti Pet­seri
rajoonis elavad eestlased, setud,
kes revolutsiooni eelsel Venemaal
kuulusid Pihkva kubermangu . . ."
Balti Vabadusliidu korraldusel on
põhjalike eeltöödega organiseeritud
17. märtsil Los Angelesi Ambassadbr
hotellis toimuv inimõiguste konve­rents
ühes järgneva banketiga. Osa-võtma
oodati rida ameeriklasist kõr­gemaid
ametnikke välisministeeriu­mist,
UN-i esindusest, Kongressi-
Helsingi Akti komiteest j m. Ürituse­ga
on eestlasist kaastegevad pastor
R. Neggo, ÜEKN esim. L. Savi, kon­verentsi
esimehe ja moderaatorina A.
Piirisild, ühe kaasregerendina H. Jõ-gis
jt.
© Ühend. Balti-Ameerika Komitee
Washingtonis.D.C. esitas veebruari­kuu
lõpus tugeva sõnastusega mär­gukirja
Senati juriidilise komitee
liikmetele nn, sõjakurjategijate küsi­muses.
Pooldame täielikult natsi-kollaboräatorite
avastamise püüdlu­si,
vaatamata nende tagapõhjale või
vanusele, oleme aga häiritud meeto-.
didest, — mida selles on rakendanud
kohtuministeeriumi eriinvestigeeri-
I mise asutus OSI. Viimane on kasu­tamas
N.Liidu materjale, kus USA
kohtutes. on avastatud, et need on
võltsitud, moonutatud ja,mjttekont-,
rollitavad. OSI tegevus eiiohifeöHa .
mitte arvatud välja Kongressi järele­valvest
— mida teostatakse standar­dina
kõigi valitsusagentuuride suh­tes,
kes tegutsevad Kongressilt mää­ratud
finantsiga, — üteldakse märgu­kirjas,
millele on kirjutanud alla
ÜBAK k.a. juhataja M. Kari. Paluti
tungivalt, et selles küsimuses selgi­tatakse
ka E. Meese vaateid, keda
pres..Reagan on esitanud uueks koh­tuministriks.
© USA Välisministeerium katkes­tas
oma inf.bülletään GIST-i hiljuti­se
nr. levitamise ÜBAK jt. juhitud
korrektuuri tarvidusele, kuna selles,
leidus puudulikku-ebatäpset infor­matsiooni
Balti riikide kohta. Viima­ne
võis tekitada arvamusi, nagu ol­nuks
USA poliitikas esinemas muu­datusi
Balti riikide suhtes. Antakse
välja GIST vastavalt parandatud ku­jul
ja edaspidiselt püütakse teostada
põhjalikumat eelredigeerimist.
© New Yorgis toimuvad 15-ndad
Kultuuripäevad leiavad aset 20/21-se
> apr. nädalalõpul. Avamine, panee-larutlused,
loengud, näitused ja ka­baree
on Eesti Majas, kuna Torontost
saabuva „Toronto Lavatehase"
hinägelik ja suuremale osale noortest
tõenäolikult isegi solvay. Meie rah­vusliku
olerriasolu põhielementide
— 'eesti keele ja eesti raamatu —
tänase olukorra jahomsete vajaduste
rahuldamise aruteluks hulgaliselt
npori kokkusaada on kindlasti ras­kem
kui eestikeelsete kirjadega õlle
teilimine ja selle joomiseks noortele
mõnda kanada lokaali ankrupaiga
leidmine. Oskusliku, pikaajalise ja
intensiivse organiseerimistööga po­leks
see aga mitte võimatu olnud.
Ikka ja jälle ja igalfjiqol kuulutatud
vajadus vahtkonna vahetuseks js
. STELLA KERSON
ÜEP Muusikatoimkonna
Juhataja - .
Esto '84 korraldajad avaldasid Esto
märgi' valmimisel soovi, et ajaleht
kasutaks seda Esto teadete juures,
mida olenevalt leheruumist on ka
tehtudi Toimetus eeldab, et toim­konna-
juhatajate poolt antud teated
on Esto teated. Nii selgi korral.
ILMUNUD GUSTAV SUITS
FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI ARENGULUGU.
Hind $16.00. Postiteel tellides lisandub hinnale saatekulu.
Müüdil „MEIi ELU" talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
E.A.
; ESTO ja ÜEP
Erakordselt kauni esilehega„Meie
elu" 23. veebruari numbris on muu­hulgas
mõtlemapanev Harri Kivilo
„Kas võiks . . . ? " ridades avaldatud
seisukoht ESTO liigse kasutamise
kohta. Ülemaailmsete Eesti Päevade
ÜEP) asemel. Kogemused pn juba
näidanud, et tähtede ühendil „esto"
võib olla erinevaid tähendusi teistes
keeltes ja see ei ütle mitte-eeštlasele
mingi selgusega.et tegemist on eest­lastega.
Parem oleks ehk kestvalt
rohkem rõhutada ja meelde soovita­da
sisukaid nimetusi Estonian Worid
Festival ja Ülemaailmsed Eesti Päe­vad.
Esto oli tegelikult kehtiv II ÜEP
puhul Baltimore'is 1976. aastal lü­hendina
sõnadest Estonian Salute to
the United States Bicentennial.
Sakslased tabasid
spiooni
Karlsruhes vahistas julgeoleku­politsei
ameeriklase salajaste do-kukentide
üleandmisel ühele kom­munistliku
spiooniringi liikmele.
Dokumentide üleandjaks osutus
eraisik, kes töötas ühes Ameerika
sõjaväe baasis Frankfurdi lähedal.
Ameeriklase vahistamine oli
seoses ühe sakslase arreteerimise­ga
mõned päevad varem Floriidas,
Selleks osutus Ernst-Ludwig For-brich,
kes oli töötanud USA sõja­väebaasis
Saksamaal ja töötanud
vene spioonina 17 aastat.
Ärge abistage terroriste!
Iiri vabariigi president, Garret
FitzGerald, oma külaskäigul Ühen­driikidesse
apelleeris Ameerika
rahva poole mitte toetada iiri ter­roriste.
Peaminister sai suure poo­lehoiu
osaliseks, kui ta esines kõ­nega
kongressi liikmetele olukor­rast
Iirimaal. Ta soovis, et amee­riklased
lõpetaks igasuguse abi
sndmise terroristidele, kes aastaid
terroriseerivad maad ja pidurda­vad
sotsiaalset arengut. Ta süüdis­tas
ka inglasi, et nemad püüavad
mhkem hoida korda ja jitalgsolekut.
trupp Elniar Maripuu juhatiisel an­nab
ühe lühietenduse {..Punaste õhtu­te
purpur") Eesti Majas ja esitab
Maripuu enese 4-vaatuselise näge­musliku
näidendi ..Esivanemate hää­led"
ühe kolledzi aijlas. Vtimast on
trupp 1.a. mänginud Torontos ja San
Franciscos. Kunstnik L. Sootsilt on
kunstinäitus ja peale tema esineb
KP-del Torontost veel kunstiteadl.
Eda Sepp loenguga Kr. Rauast ja A.
Laikmaast. Peale mainitute on töge-vad
veel prof. M . Valgemäe, heli­kunstnik
E. Kalam — kes kõneleb
Ed. Tubinast, Neeme Järvi flöödi-mängijast
tütar Mari J., lauljatar Ro-semarie
Lindau j.p.t. ..Esto-Ameri-ca"
korraldab ingliskeelse arutluse
teemal .,Non-Estonian-speakers
among Estonias".
• EELK New Yorgi Lexingtoni Ave.
kogudus korraldas rohkearvulise
rahva osavõtuga E.V. 66. a.p. tähis­tamise
teenistuse, kus ühtlasi märgiti
ka 100. a. möödumist kindr. J. Laido­neri
sünnist ja temappolseist teeneist
• Vabadussõja ajastul. Jutlustas praost
R. Kiviranna ja muusikaliselt kaunis­tasid
üritust: kog. sqgakoor. prgai^ist;
M! Noorkukk ja bass Älb. Vaart. Hil­jem
järgnes veel aktus-kohvilaud,
kus osalesid külalistest poola, ungari
ja slovakkia vabadusvõitlejad. Vaba­dussõja
mälestusist kõneles tolleaeg­se
õppursõdurina ja hilisem kutseli­ne
ohvitser kapt. J. Jürgen ja kog.
esim. A. firs.
€D Eesti Teadusliku Ühingu ja Kul­tuurfondi
ühisel korraldusel märgiti
hiljuti N.Y. Eesti Majas Tariu Üli­kooli
351/64- aastapäevi. See pii alg­selt
varutud detsembri kuule, ent
New Yorgis — kus organisatsioonid
ja kogudused ei tegele suuremate
ürituste koostöölise ajatabeli määra­misega,
tekkis ettenähtud ajal üritus­te
ummik, mispärast ülikoolile pü­hendatud
kontsertaktus lükkus 2
kuud edasi. Peakõne oli dr. T. Par-mingult,
kes haigestumise tõttu ei
saanud esineda. Sellest esitas kat-'
keid omapoolsete lõigetega dr. H.
Susi. mis puudutas ajajärku E. Vaba­dussõja
päevilt. Tartu eestiaegse üli­kooli
üliõpilaskonna tegevusest kõ-,
neles Aino Paide-Kosesson. teadus­tajana
toimis mag. Kaare Kolbre ja
muusikaliselt piid tegevad piansitid
Dagmara Norak ja mag. E. Tanner.
Maailm on iseenesega
sõjas
,,Londo'/i Sunday Time-' arvestuse
kohaselt üks neljandik maailma rah­vast
on kistud omavahelisse sõtta. 4
miljonit sõjameest võitleb 35-nes sõ­jas.
5 nendest on iseseisvate riikide
vahelised sõjad Lähis- ja Kaug-Idas.
Teised on sisemised sõjad, õhutatud
väljast poolt ühe või teise suurvõimu
poolt. Need on terroristide või mäs­suliste
poolt valitsuse kukutamiseks
alustatud sõjad. Kuni käesoleva aja­ni
nendes sõdades on saanud surma
kuni .5 miljonit inimest ja lõppu sõda­dele
pole näha, kuna neid peetakse
erinevate usuliste, poliitiliste jia ideo­loogiliste
tõekspidamiste nimel.
Suuremad ning pidevamad sõjad
on Iraani ja Iraaki, Iisraeli ja PLO,
Põhja- ja Lõuna-Jemeni, Põhja- ja
Lõuna-Korea ja Hiina ja Vietnami
vahel.
Mässuliste ja terroristide poolt al­gatatud
sõjad on peamiselt arengu­maade
vahel. Euroopas on neid äi-nuh
3: Põhja-Iirimaal, Hispaanias
baskid taotlevad iseseisvust ja Prant­suse
valitsuse alt tahab saada iseseis­vaks
Korsika saar. Põhja-Ameerikas
ühtegi kodusõda ei ole.
kui ühisele arusaamisele tuua Põh­ja-
Iirimaal võitlevaid katoliiklaaa
ja protestante.
„Meie Elu" nr. 14 (1779) 1984
I i l • *• i'*
Eesti Seltsi korraldatud „Kovadpopi
„Eitmikä" senioride ja juunioride eliitj
Kevad tuli E
Eesti Majas oli kevade vastuvõt-^
jaks Toronto Eesti Seltsi poolt
korraldatud III Kevad-Popurrii.
See oli noorte poolt kavandatud,
korraldatud ja esitatud, 1. aprilli
tervitus. See üritus on kujunenud
omaette mõisteks ja soda rut(^ti iäl-gimo
ligidalt ja kaugelt.
Kava oli kevadiselt korgo, vahel­dusrikas
ja huvitav, väljaarvatud kol-
IcQtidE. Maripuu nöideuüist .jEslVn-nemate
Hääled" See, paljude arvates
hästi ei sobinud Kevad-Popurriisso.
Kavaline oso algas löpsall välja-,
kuulutatud ajal. kell 17.'00. Esimes­teks
esinejateks olid Hamiltoni Hel-letajad.
Nad esinesid 3 lauluga:,,Su-veteedel",
..Laste laulud" ja „Uhtl,
uhti,uhkesti". Hellelajalele järgnesid
T.E.R.R. ..Kungla" tantsijad. Nad
esitasid 3 rahvatantsu Ester Kopp'i
juhatusel. Tantsudest viimane,
..Mustjala nöök" üllatus publikut
Oma korduvate ..kokkupõrgetega".
Desiree Midri esitas viiulil Sõnata
No 6 - Adagio, Alegro G.P. Hän­delilt
ja Adoration, F. Borowsklll.
Klaveril saatis Liina Teose. Järgmi­seks
Moodsa Rütmilise Võimlemise
Klubi ..Ritmika" noorte j(l senjorite
grupid esinesid hüpitsatcga, pallide­ga
ja vihmavHfjudega.Juhttüs /Vnne-
Ly Rlga. Esinejad pälvisid irilist pub­liku
aplausi oma kerge, noorusliku
esinemisega ja selle juurde kuuluvate
hästi sobivate kostüümidega.
Viimastena onne vaheaega esine­sid
Heili Niides ja Alaf Aedma, esi­tades
katkendi eelpool nimetntiid
näiendist. Mõlemad mängisid oma
osa väga hästi, ainult seo katkend ei
' sobinud Kevad-Popurriisse oma ras­ke
dramaatilise sisu tõttu,
Pärast vaheaega esines Rahvapil­lide
Orkester suures 2Miikmelisos
koosseisus Oskar Haameri juhatusel.
Esitati tuntud;,.Vändra metsas, Pär- .
n u m a a l . . . . L ä ä n e m e r e Lained".
..Poi
ve(d
UI
võil
tuldi
Anil
E
sopi
,.Si|
po-leb'
1
mai
vatJ
nVi
teel
ko^
sidi
hei
kel
mi
HEL
Laps
Finnairi FINNLINK grupil
Torontost Montreali km
koostöös Air Canadag.i
odavaim viis reisida griif
sel aastal. Lende ja erilj
Kanadast Montreali võit
oma reisibüroolt.
, Valige oma mineku-jal
Sealoleku aeg ei tohi of
ega alla 7 päeva.
MINEKUD: nädalati m|
1984. j
TAGASITULEKUD: näj
oktoobrini 1984.
*Juuni, juuli ja augusti
$995, lapsed alla 12 3,|
süleiapsed $100,
Toronto (416)927-7400