Meie Elu = Our life, May 17, 1979

              r
Gollection Developmeat Baasid*
395 Wellington str« Qrte? se&t
Ottawa. Ont*
JMeie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 BroadvievJ Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6,Canada © Teh 466-0951
Tellimiste ja.kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl.9h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. k l 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
.6 k. 113.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
l a . $14.50, 6 k. $7.25.. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse i a. $16.50, 6 k,
58.25. Lennupostilisa . ülemeremaa-desse:
l a . $23.50, 6 k. - $11.75.
Üksiknumber —.5oJ. J
Küulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.. .
Smmd Chss MailRegistraticm No. 1354
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 "•••<&. Tel. 4664951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dn, New Mil-ford,
N.J., USA, Tel. (201) 262-0773
JffilE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
j'airii'"Tnr'ir\w mu mi
Nr. 20 (1527) 1979 NELJAPÄEVAL, 17. MAIL ~ THURSDAY, MAI 17
Möödunud pühapäeval toimus Eesti Majas Balti Liidu aasta peakoosolek, kus Senine Liidu esimees Laas
Leivat andis presideerimise üle lätlastele ja uueks presidendiks sai Läti Föderatsiooni esimees T. Kronbergs. Põ-.
neva küsimusena kerkis koosolekul uue N. Liidu kodakondsuse seaduse küsimus, mis klassifitseerib kõiki prae­gu
N. Liidu haardes olevail maadel sündinuid Nõukogude kodanikeks.
Koosoleku avas Balti Liidu esimees
Laas Leivat, kes andis ka ülevaate te­gevusest.
, \ ' •
. Pressikonverentsil möödunud nä­dalal
kerkis üles N. Liidu uus koda­kondsuse
seadus, mis klassifitseerib
mitte ainult raudeesriide 'taga prae­gusel
N, Liidu territooriumil sündi­nuid/;
vaid ka nende lapsi ja lapse-
+
rofesfi
iuhtidele
lapsi N. Liidu kodanikeks vastu nen­de
tahtmist. Sel on hea külg, et see
on toonud Balti küsimuse ajakirjan­duse
veergudele ja just uute valimis*
te kõrgpunktil. L. Leivat märkis, et
mitmekultuuri konverentsil selgus,
et Toronto hommikuleht „The Glpbe
& Mail" oma käsiraamatus reporte­ritele
soovitab eestlasi, lätlasi ja lee­dulasi
nimetada.. ,,Russian". Ühele
Balti Liidu juhatusliikmele oli lehe
toimetus saatnud ka protesti peale
omapoolse „seletuse", kus muuseas
märgiti, et see ei ole täpne, et meie
omas lehes praegu kasutame eestlas­te,
lätlaste ja leedulaste kohta „Rus-sians"
see oli' varem. Uuema eeskirja
järele, kui ei ole just vaja täpsemalt
rahvust märkida on korraldus kasu*
tada mitte „Russian" vaid „Soviets",
Leiti, et seda on raske kommenteeri­da.
Kui Eesti, Läti ja Leedu diplo­maatilised
esindajad veel teotsevad
Kanadas ja Kanada de jure ei ole
Nõukogude okupatsiooni tunnusta­nud.
Uueks Balti Liidu presidendiks va­liti
T. Kronbergs, Läti keskorg. esi­mees;
abideks lätlane L. Lukss, eest-
{Järg lk. 2)
Nõukogude Liidu uue kpdakondsu-
§e seaduse säte, millega välismaade­le
asunud pagulasi ja ka nende lapsi
loetakse Nõukogude Liidu kodani­keks
vaatamata sellele, et neil on ju­ba
oma asukohamaa kodakondsus,
on tekitanud terava vastureaktsiooni
paljude etniliste gruppide liikmete
juures. Eestlaste poolt saatis Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas kolmele
parteijuhile protestitelegrammi, nõu­des
kodakondsuse küsimuse ülesvõt­mist
ja Kanada valitsuse seisukohta
selles küsimuses. Samasuguste nõue­tega
telegrammi kolmele erakonnajii-
Mle saatis ka Balti Liit Kanadas.
Soovitav on pöörduda küsimusega
ka oma piirkondade kandidaatide
le. '•; • • v:":
IDE
Käimasolevas Kanada valimisvõitluses ükski poliitilistest parteidest ei
ole võtnud otsest kontakti etniliste gruppide keskorganisatsioonidega ega
avaldanud otsest huvi nende gruppide eluliste küsimuste või probleemide
vastu. Et oma probleeme esile tõsta selleks 9 rahvusgrupi keskorgahisat-)
sioonide juhid korraldasid ?. mail pressikonverentsi Toronto King Edward
Hotellis. v.-. ^•••-.••/;.-;:v-':-V-;;::-':>':'
Udo Petersoo .esindas Eest laste,
XesknõukQgu Kanadas }a. Laas; Lei­vat
Baltftiitu K Ä i ä s ^ Pressikönye-reritsil;
millest võtsid osa ka Toronto
suuremate ajalehtede esindajad sel­gitati
-etniliste gruppide seisukohad
Kanada ühtsuse, inflatsiooni/töö­puuduse,
kultuuri ja rahva. moraali
Š ; Neiud.' 17 j ca yenemad • palume registreeri*
Informatsiooniks^ palume võtta ühendus Milvi Puusepp tel. 489-4658
i EESTI KUNSTIDE KESKUS korraldab
näituse pühapäeval, 27. mail kell 10 hom.
Tartu CoIlege'is, 310 Blopr Str. W.
•j I!
Näituse ajaj kell 11 höm. ja kell 1 päeval film „Alati meeles"
jä diapositiive rahvarõivaist ning EKK tegevusest.
allaviivate nähete- suhtes. Il
etnilised ; ;grupÖ-e^ta atigio>iä|'
side ega frankofiilide hulka. Neil on
oma kultuuriline tagapõhi, oma õi­guslikud
arusaamised; ja moraalsed
tõekspidamised. Nad on arvult kül­lalt
suured, et neid'arvestada ja nen­de
seisukohti kuulata, Ärakirjad nen­dest
seisukohtadest saadeti suurema­te
parteide juhtidele, John Edward
Broadbenfile, Charles Joseph Clark--
'iie ja Pierre Elliot Trudeaule, vara­kult
enne konverentsi, kuid ükski
nendest ei ilmunud konverentsile ega
saatnud sinna' oma esindajat, kes
partei seisukohti oleks selgitanud et­nilisi
gruppe huvitavais küsimustes.
Konverentsil ülestõstetud küsimus­te
vastu oli vähene huvi ka kohalikel
ajalehtedel. Lühikestest ~ kirjeldus­test,
mis ilmusid SUN'is ja Toronto
Starls, võis järeldada, et nende kaas­töölistel
ei olnud õiget ettekujutust
etniliste gruppide probleemidest.
„Meie Elu" esindaja tõstis .üles,
teiste küsimuste seas ka selle, miks
Kanada ei omanud esindajat äsja
lõppenud Ülemaailmsel Änti-Koru­mmus
tliku Liidu konverentsil^ vaata­mata
sellele, et tihti leidub ajalehte­des
kirjeldusi kommunistliku agres­siooni,
subversiooni ja terroriaktide
kohta. Vastust ta ei saanud.
XXX aastakäik
Lääne-Saksamaa
HELSINGI (M. E.) — President
Urho Kekkonen sooritas esimese
Soome riigipeamr ametliku riikliku
riilaskäigu 1948. a. asutatud Saksa
Liiduvabariiki.
Reisist kirjutasid juba ette paljud
Lääne-Saksamaa ja Soome ajalehed
ja seda peetakse üldiselt väga täht­saks.
Liiduvabariigi parempoolne
ajakiri „BieWeit", on lubanud lõpe­tada'termi
..soomestumine" kasuta­mise',
sest see paistab paksu verd te^
kitävat soomlaste hulgas.
Ida-Saksamaad (DDR) Kekkonen
külastas 1977. a,
Soome ja mõlemate Saksamaade
poliitilisi suhteid peetakse headeks.
Soome sõlmis kokkulepe nii DDR kui
ka Liiduvabariigiga samaaegselt ja
alati soomlased ongi olnud tihedalt
seotud Saksaga —• enne sõda, selle
kestel ja praegu, Lääne-Saksamaa on
üheks Soome suurimaks kaubandus­partneriks:
•'.
Juhtiv Soome ajaleht J.Helsingih
Sanomat" kirjutas reisi eelõhtul
muuhulgas: . „Soome. välispoliitika
õnnestumise tingimuseks on, et nii
idas kui ka läänes tuntakse ja saa­dakse
aru meie püüetest ja et meid
kõikjal usaldatakse. On saatuslik, kui
meid unustatakse ja veel saatusli­kum,
kui usaldus vahetub umbusal­duseks.
Soomere oh siis väga tähtis,
et Laäne-Saksämaal meid mäletatak­se
ja saadakse aru meie püüetest."
T.E.S. Täienduskooli emadepäeval esitati Henn Ründva lavastusel ,.Kolmec
kosjad Mäeotsa talus". Pildil kolm pruutpaari. Vasakult: vaenelaps — Vi*
vian Oder ja meremees Juhan Lindau, talutütar Juuli Lindau ja sulane
Peeter Sõrra ning perenaine Linda Silma ja Tömbi Toomas — Martin Kiik.
ÄH: Desiree Medri mängib viiulil. Teda saadab klaveril Vivienne Medri.
Foto — 0. Haamer
LILLS JJ LAHKEID LUBÄDÜ!
NDUSKOOLILT
IMAL!
Btigss
neljapäeval, 24. mail kell 730 õ.
Mönarch Park Keskkooli võimlas,
Coxwell ja Hanson tänavate nurgal, lõunapool Danforthi. '
Pääjsmed $2.00 täiskasvanuile, $1.00 õpilastele.
isreKs
saadaval rikkalikus vdliky
sobivaid kiokeesemestSo
ii
iil
HELSINGI (M. E.) — DDR välis­ministeeriumi
. ametnik' Peter Schad-üch
• „hüppas ära." .Helsingis aprilli­kuu
lõpupoolel. Praegu on la Bon­nis.
•
70-ndate aastate algul tegutses
Sehädlich umbes kolm aastat DDR
Helsingi suursaatkonna kolmandana
sekretärina ja ajas muuhulgas pres-siasju.
\,
Ärahüpates-Peter Sehädlich oli kü­laskäigul
Helsingis' koos Ida-Saksa
delegatsiooniga. Viimastel aastatel .ta
töötas DDR välisministeeriumi amet­nikuna.
— /
Soomest antakse tagasi, äfahüppa-jäid
ainult juhul, kui need on pärit
N. Liidust'vastava kokkuleppe alusel.
Läinud emadepäeva aktusest, Ees­ti
Majas, oli osavõtt elav. Emad, va­naemad,
isad, vanaisad täitsid suure
saali, et osa saada sellest, mida noo­red
oma esinemistega neile sel päe­val
pakkusid. See pakutav oli väärt
ja nauditav.
Koolijuhataja Henn Ründva ütles
külalistele teretulemast aktusele, kus
noored ise avaldavad emadele ema
armastust:ja lugupidamist.
Õpilaskoorilt kõlasid laulud: .Ja­nu
Sulle, emakene", ..Ketramas" ja
,;Käokene,kuldalind". Koori juhatas
Lydia Aru vald, klaverisaade. pii Rutt
Veskimetsalt. Il kl. õpilane Liisa
Soots luges soravalt pika loo, lubas
olla sõnakuulelik ja alati arvestada
ema soove.„Sonatinat" klaveril esi­tades
näitas väike Thoma.s Olvct oma
oskust ja annet. )
Eesti Keskkooli vilistlane Tiiu
Vaikla oli aktuse kõnelejaks. Ta üt­les,
võime emale tänu näidata sõna­des,
mõtetes ja tegudes. Ema ort mei­le
tähtis ja armas isik,, kes^tegeleb !uurimistöödega. ~
meiega päevad ja ööd ning kuulab j; P e e t i nõu ka mõlema akadeemiata
kannatlikult meie probleeme ja lohu-; v a h e l i s e koostöö arendamisest.
Eesti teadlaste
elegatsioon Soomes
HELSINGI (M. E.) - Soome Aka­deemia
poolt küll aku Isu tuna saabus
4-. mail külaskäigule Soome Eesti
Teaduste Akadeemia delegatsioon.
Selle juhiks on Eesti Teaduste Aka­deemia
president Karl Rebane. Tei­sed
delegatsiooni liikmed on Eesti
Teaduste Akadeemia teaduslik pea­sekretär
Arno Köörna koos- Eesti
I Teaduste Akadeemia välismaa suhete
| administratsiooni ülema doktor Ger-
| man Tihonov'iga.:
j Nädala jooksul tutvunesid külali-
I sed Soome ülikoolide, instituutide
ning Soomes sooritatute teadusliku
tab meid kui vaja, andestab kui ole
me olnud pahad lapsed. Ema armas
Akadeemik Karl Rebane, kes on
saanud füüsiku hariduse, tutvus selle
tus ja arusaamine on lapsele kindel a ] a uurimisasutustega Helsingis ja
tugi j(a abi, eriti siis, kui lapsel on : E S p 0 0 S .
halb tuju või kui nooruk on ebakin­del.
Emal .on aga ka palju tööd. Võin.
arvata,, et väsinuna on tal raske, olla
kannatlik, kuid ema leiab alati aega
j a indu oma lapsega rääkida, .aidata
teda koolitöös ja, muude probleemi­dega.
• :
See aga ei tähenda, et ema peaks
alati
Akadeemik Köörna on majandus­teadlane
ja tema tutvus Soomes teh­tud
majandusliku uurimistööga.
Meie kodus ei tohi me alati teha,
mida tahame, sest alati ei ole meie
soovid meile kasuks!
olema :järeleandlik kõikidele Ma mõistan, eL ema tarkus ia mul­laste
soovidele. {Järg lk. -3)
idusid
SÜMFOONIAKONTSERT'kL..8 õhtul Metropolitan United Ghurch
(Church & Queen)
esniGspäevaf, 21. mm!
iMBIB Ety" f©ime?cis ]ö
Eesti Majas, 2; korral
LAULUPIDU — RONGKÄIGU algus kl. 1:30 Qüeen's Pargis .
LAULUPIDU kl 3:Öö p.l., Varsity Arena
RAHVAPIDU kl. 8 õ/NorthYorlrCentennialCen
„Wictoria Dcfy" puhuL
VAIMULIK KONTSERT kl.'. 3:00• p.l. Metropoütan United Church
TEATRIETENDUS: , Oleksin Laululind" kl. 5:00 p.l. Ryersoni teater
(Gerrard & Yonge)
Laulupeo piletid, sümfooniakontserdi ja vaimuliku kontserdi piletid on
eelmüügil igal esmaspäeval ja neljapäeval'Eesti Majas alates kella 6—9 õ.