Meie Elu = Our life, May 24, 1979

              lustusest nende 15,000 vaba-liöötaja
vastu, kelle õlgadel
Ilustus te pavllj onide korral-
I)leks aruanne vas tastikkuse.'•
^süvendamiseks hädavajalik.
küsitletud ungari paviljoni
J arvates, oleks soovitav, kui
I Korraldamise võtaks oma
Imitmekid lüürilisuse minis-
•t nii. ist gruppi, ön juba „Ka-korraldamisest
loobunud ja
: korraldama oma: etnilisi
väljaspool .^Karavani": raa-ada'
suuremat tulu. piletite
Senini paviljon saab ainult
ri igalt eelmüügil müüdud
..Karavani".juhatus saab
rit. Karavani ajal müüdud.
d 6,— dollari laekub kõik
;kassasse.; /Paviljonide
näeks, et passide müügist
[ilu jagataks võrdselt. ;
jäämine ..Karavani" .suurest
informatsiooni ieviiamis-ähendab.
muidugi ka ilma
uu rest kuulu tamiskampaa-llõpül
kommentaatori arva-lavani"
.direktorid peaks ar.-
rähulolematusega paviljoni-
[isaatorite ridades ja küsib.
13. püsib Karavan, kuni ta
ed rohkem demokraatlikule
py Mädal vee
fsikohfade
rys toimusid hiljuti Kiwan.i-ika
ja tantsuvõistlused üle
lötjaga. ; ; •
Ivõistlustest võttis .edukalt
loy-Madalvee flöödil, tulles
:•$., soolo klassides ja dueti
Isimeseks'. Eriti kiituse osa-
C. Stamitz'i „Coneerto Op.
oma komponeeritud kadent-
|utades 92 punkti.
saatis-, Mora-Mal 1 Ker s.on,
iti sai kiituse osaliseks heas'
kooskõlas.-
|äses:,võistlema üle Ontario
J provincial Finais'isse, ning
letati Kiwanis Club.of Sud-eline
stipendium. ..
ijnstipäfari
lumisele
ituš suviseks
eellöögsks
iata alanud suveperioodile
Eesti Kunstide Keskus pü-
27.; mail - algusega; kl. 10
lil Tartu CollegeT ruumes
tüse.,,Eesti vaipu; 20. sajan-
Itiise ajal kell 11 hommikul
[päeval näidatakse ka äsjast!
Istuse osaliseks saanud filmi
teles" jä diapositiiv rahva­hing
EKK' tegevusest.
laipade näitus tohiks iseen-i'av
Olla; peaks see sündmus
:ratarna meie. rahva, kunstf-
.ogumise ja talletamise vas-'
eelnenud organisatsioonide'•
koosolekutel on rõhutatud,
nimesed olnud loovas tege-
Lljeedest kuni põgenikelaag-
«amaal, kus toodeti „ei mil-
Bt võõrsil on viljeldud ka
kunsti ja kirjandust, see
[pikematagi.
taikuu kirjas rõhutataksegi:
|e ei tohiks minna kadumaV
ületamist jä panipaika, et
laiemalt tutvustada eesti
tgulusloomingut näituste ja-
|:.eumic]e korraldamisega,
selline .näitus:'on korralda-;
teeloleval sügisel. Kui kõik
|aäsa, siis oleme suutnud tal­ide
ajaloolise perioodi eesti
jültüb raja 1 oos-p agul u speri.oo-igkiri
rõhutabki, ct loomis-
[maalt lahku n u d ees il aste ge-m
on kadumas. Põgenemisel.
• skustega kaasa toodud kiil­isid
ähvardab omaniku sur-kaolsiminek.
Koos i nimes-
[vad ka nende mälestused ja\
:üng jäädvustamise ning fal-
A-õimaius; vabas; maailmas.
nestel on.palju l a ülesfähen-;
[lälesfusi, samuti paguluses
kunsti, käsitöid, kirjavara,
•e ei tohiks kaduma minna,
[nevad põhkonnaci hakkavad,
isma oma-kuuluvust. Vastus,
.ma k o L H i d c s i . • .
iusi ja parandame vanu, sa­jate
katuseid.
[elistada tel. 699-5295
GEISLINGJEN (,,Meie Elu" kaas-tööliselt)
— Umbes sellise tendentsi
näitab poliitiline baromeeter Saksa­maal
eriti siis kui leiavad aset uus­natside
meeleavaldused) koosolekud
või endiste SS-meeste kokkutulekud.
Nii oli see hiljuti ka Arolsenis, kus
ühel nädalavahetusel kohtusid SS-di-viisi
„Totenkopf" veteranid. Kokku­tulnuid
kaitsesid tugevad politsei­jõud.
IST! Ei
I Umbes 3.00 SS-vanameest olid sõit­nud
kokku Arolseni, et kohtuda va­nade
sõjakaaslastega,; Nende vastu
protesteerisid ümmarguselt 1500 pu­ri
ast, nende hulgas ka neli univormis
Bundeswehri sõdurit. Kokkutuleku
kohta kirjutab tuntud päevaleht „Bie
Wclt" muu hulgas:
..See on jalahoop demokraatiale
näkku!!" „Waldecki .-noorus' natside
vastu!" „KTatsid välja!" — Selles too­nis
olid. demonstrantide transpaiem
did. Neh Bundeswehri sõdurit kand­sid
plakatit pealkirjaga:. „Meie — sõ­durid
— nõuame SS-liitude likvidee­rimist
Arolsenis — ASD Kassel" ASD
on kommunistlik organisatsioon
Bundeswehris nim; esineb sageli de­monstratsioonidel,
et anda Bundes-wehrist
teatud pilti avalikkusele.
Suured demokraatlikud parteid
hoidsid endid tagaplaanile. ; CDU-1
olid nähtavasti käed seotud, kuna
selle krei|si saadik liidupäevas Hans
Wissebachi kuulus ise SS-i ning on
organiseeritud- diviis „Totenkopfi"
veteranide liitu. SPD ja FDP ei saat­nud
oma esindajaid demonstratsioon
niie, kuna selle olid organiseerinud
kommunistlikud rühmitused. '
Arolseni linnaosas Mengeringshaü-sepis
asuvasse .halli olid kogunenud
vanad; „Totenkopfi" veteranid. Sisse­käigul',
oli silt: „Kinnine seltskond".
. Seega peeti kokkutulek kinniste uste
•taga. •• . " r'..-••
„&as teil hirmu ei ole?" küsis üks
ajakirjanikke ühelt 70-aaštaselt endi­selt
SS-mehelt. .-^;,,Hirm .oli mulmõ-nikord
sõjas, aga mitte, selliste- poisi­keste
ees." Ka pommiatentaatidega
ähvardused ei kohutanud SS-vaname-hi.
;,Meie elasime sõjas üle hullemaid
asju," vastas üks sellele küsimusele.
Enamasti oli> üle tuhande demon-strandi
kohal, kui mõni SS-vanaisa-dest
tuli hallist välja värsket õhku
hingama. „Mõrvarid! Natsid välja!
Natsi sead!" karjusid punased.
Iga kokkutulija oli kokkupõrkele
noortega ette valmistatud.;Haliis sei­sid
hoiatavad plakatid pealkirjadega:
„Rähulikuks jääda! Ärge reageerige
provokatsioonile!" Suur enamus säi­litas
selles kadalipus ka rahu. Kohal
oli terve armee pressifotograafe, kes
ootasid asjatult käsikähmlust 1500
nooruki ja 300 vanamehe vahel.
; Ainult vähesed endised relva-SS-i
sõdurid, reageerisid punaste, provot-seerimistele.
Üks seisis' kahvatuna. ja
rusikas kätega paari demonsträndi
ees. Ta naine sai teda veel õigel ajal
tagasi rebida. Paljudel oli kunagine
•kaardiväelase kasv juba'.vanaduse
tõttu taandunud. Üks teine end. SS-mees
reageeris provokatsioonile käe­tõstmisega
'Kiiteri tervituseks. Kol­mandal
tahtsid punased auto demo-leerida,
kuna selle numbrjsildil seisis
SS-13, Sihilikkus võ,i kokkusattuyüs?
(Saksamaal ei lubata autodel numb-risilte
tähtedekombinatsioonidega,
SS, SA, SD, NS, NI, KZ jue. Tõlk.
märkus.)
Õhtul oli samas kokku kutsutud
rahvusvaheline pressikonverents, et
kõrvaldada aastaid kestnud eelarva­musi
SS-i.vastu, nagu tähendas vete­ranide
liidu esimees Schuster. Divii­si
veteranid olid tulnud kokku, et pi­dada
aastapeakoosoleku ning fors­seerida
teadmata kadunute saatuse
selgitamist. Arolsen oli seetõttu vali­tud
kokkutulekupaigaks,. kuna ,,Tö-tenkopfi"
diviis paiknes enne sõjakäi­ku
Prantsusmaale Arolsenis; kus pal­jud
diviisi mehed tutvunesid oma pä­rastiste
elukaaslastega. Peale selle
polevat diviis sooritanud rohkem ega
•vähem sõjaroimasid kui võitjasriiki-de
diviisid.
Ühele välismaa ajakirjanikule vas-^
I tasid: korraldajad küsimusele, kas
sellised kokkutulekud vastavad heale
maitsele ja ajavaimule: „Meil ei ole
•endilemidagi ette heita."
l ' " : - . - - . - - ' - - . - - . . ' " - ^kk
STOKHOLM (EPL) — Nagu mujal maailmas, nii leidub ka raudeesriide
taga patsifiste,)inimest, kes usu või südametunnistuse pärast ei taha relva
kätte võtta. KGB Eestis on hädas noortega, kes keelduvad punaarmees
teenimast j Eestist läände jõudnud raport jutustab kahe Tartu noore —
Annes Hermaifini ja Teet Päpsoni juhtumist, keda korduvalt on, välja kut­sutud
sõjakomissariaati, kus KGB-ametniküd neid on üle kuulanud. Viima­sed
ülekuulamised toimusid 14. märtsil ja 16. aprillil ning neil tuli allkiri
anda, et nad linnast ei lahku enne 23. aprilli — selle ajani toimusid nimelt
arstlikud komisjonid kutsealustele. Ilmselt on kavatsuseks,neid vägivald­selt
sõjaväkke panna. /
Rarlprdisf ülekuulamise kohta 14.
märtsil esineb;Tartu KGB-mees Al­bert-
Gerqld, kel arenenud Teet: Pap-šoniga
järgmine jutuajamine:•. •
— Rääkige, miks te ei taha sõja­väkke
minna, millised on perspektii­vid?
— Eetilistel põhjustel. Ümber veel
mõelnud pole, kavatsen jätkata sa­mas
lühis.;
;— Te võiksite astuda rahuvöitluse
organisatsiooni, liikmeks, siis oleks
sellest midasi kasu:
'•. — Rahuvõitlus on. minu jaoks liiga
abstraktne:
— Millal te jõudsite taoliste ideede­ni
ja kust saite tõuke? Mis mõjustas?
— See oli kunstikooli ajal. Sai loe­tud
imõningaid raatnatuid Gandhist
ja Schweitzerist: Need põhiliselt mõ-justašidki."
- - N i i et midagi usulis-filosoofiüst?
— Kas siis ainult usklikud on mo-raalsed
ja eetilised?
---Seda muidugi mitte. Aga. kas ik­ka
keegi teine ei mõjustanud või kes
seemne külvas?
Sellele küsimusele ei olnud Papso-n
i i vastust, mispärast Gerold jätkas:
Tähendab, need raamatud aval-i
dasid- nii suurt mõju. Kes veel neist
ideedest haaratud olid?
— Ühiselamukaasläsed... Her­mann.
Teised .ei võtnud eriti tõsiselt.
— Ja t($ie:võtsite... Tegite endale
muidugi väljakirjutusi, kinnistasite
mällu?
— Ja. Seal oli mõningaid väga häid
asju, • "; 1: •
— Mis siis veel mõjustas? Küst nä­gu
algidee tuli?;
— Sai ka Tolstoid loetud. Tolstoi
*; KGB-ametnikkü ei huvitanud. Ta ei
suutnud mõista, et noor võib ka ise­seisva
mõtlemisega millegini jõuda.
.KGB-me.es-jätkas:
— No istute aasta või paar ära^-Mis
te sellest saate, Kiratsete niisama.
-
Tänasest kuni 30. septembrini võite säästa raha
kasutades omi vanu WINTÄRIO pileteid
hinnaalanduse saamiseks kanada heliplaatide
ja helilintide ostmiseks ja kanada filmide
vaatamiseks,
See pakkumine kannab nimetust HALF
BACK sellepärast, et need piletid on poole
väärtusega. Iga.pileti hind-on | 1 ; j a kui see ei
võida, siis on sellel ikka 50# väärtust uues
HALF BACK programmis. '
kirjutage oma nimi ja aadress võiduta pileti
tagaküljele, siis on'see väärt 50f iga Kanadas
valmistatud heliplaadi või helilindi ostmisel.
Võite kasutada neli piletit ktirii $2.-^
väärtuses iga kvalifitseeritud heliplaadi või
helilindi ostmisel alates hinnaga $3.95.
Võite osta heliplaate või helilinte igast
vastavast ärist Ontarios, kuhu on eriline
HALF BACK silt välja pandud.
:', Ainult kandke oma allakirjutatud piletid
'•'kaasas'!'-.'-'.-::.--".
See HALF BACK hinnaalandus säästab raha
ka iga Kanadas valmistatud filmi nägemisel
Ontario kinodes. •
Iga võiduta WINTARIO pilet on väärt 50?.
Tgal kinol on vastav maksimaalne ärv
pileteid kasutamiseks täiskasvanuile, lastele,
õpilastele ja pensionäridele, kus HALF BACK
hinnaalandus on vähemalt pool normaalsest
pääsme hinnast. ;
Jälgige
HALF BACK programm
lõpeb 30. septembril.
Võiduta WINTARIO
piletid aprilli, mai,
juuni, juuli, augusti ja
septembri kuude jooksul
on kehtivad hinna­alanduse
saamiseks.
Kasutage omi nüüd!
01
inister of CuSiu: 3
and Recreation
3Vi. s i P i ' e ^ i^
Prövinee-ofGnfario
Teil pole mingit perspektiivi.;.
'.'';'— Ma arvan, et mind ei panda, van­gi.
Meie riik on.humaanne. Vastasel
juhul olen ma sunnitud seda võtma
kui oma moraali kahjustamist.
Ülekuulaja viis jutu Hiina agressi­oonile
Vietnami vastu. Gerold rõhu­tas,
et kui poleks armeed, siis nõu­kogude
kodanik ei saaks praegu nii­moodi
elada: „Meie riiki poleks ole­maski",
leidis ta. Papson äga' arvas,
et keegi ei tea, mis millegi asemele
tuleks: „Praegu olen mina aga patsi­fist
ja seda enam on mul õigust seda
olla kui arvestada maailma olukorda.
5. märtsi raadio päevakajast selgus,
et Pekingis on üle 500 patsifisti Viet-nami-
agressioöni vastaste plakatitega
olnud tänavail. Neist võetud kinni
väid üksikud,.. Usun, et meie riik
on sada korda humaansem kui juba
Hiinas midagi taolist lubati.
KGB mees Gerold: -
fi- j. -
— Kahtlemata on, aga teame mõ­ningaist
teie tegudest, et te tegelikult
mõtlete, et ta oh sada korda fashist-likum.
. •
. — M i l l i s t e s t tegudest?
— Meie teame täpselt. Oleme aga
praegu sõjakomissariaadis ja sellest
me praegu ei räägi.
— On see ähvardus?
Vastust ei tulnud, ^vestlus" lõpe­tati
ja Gerold kinnitas, et Papson
võib minna.' Jutt oli kestnud paar:
kümmend minutit. Ta sai otsekohe
uue kutse sõjakomissariaati uuele
„vestlusele",ilmu:1a 14. aprillil kell 10.
Ülekuulamisjärge. ootas Papsorti
poolt nimetatud tuttav patsifist An­nes
Hermann, > ellel tuli läbi teha
analoogiline protseduur' umbes sama­taoliste
küsimustega.
Ülekuulamiskirjeldus annab huvi­tava
pildi KGB praegustest, töömee­toditest,
mis ilmselt erinevad Stalini-aegseist,
kus kohe revolver lauale
pandi.
Saksamaal ilmuv „Võitleja" jõuab:• uute andmete põhjal järelduseni, et
endine Eesti Vabariigi riigivanem, välisminister ja saadik Moskvas Ado.
Birk ei olnud reetur, vaid langes „Trusti" nime all loodud suurprovokat-siooni
ohvriks. Samuti mereväe-kapten Ananitsh, kes läks vabasurma. Hili­semaks
ohvriks olid vene valgete sõdalaste aktiivsed tegelased kindralid
Kutjepov ja Miller, kes küüditati Pariisist.
- :vaeiad.use
Linna ja Ontario järve ilusama supelranna ligidal. Korras maja,
6 tuba, köök, veranda ja vihusaun. ümbritsetud rohkete lillede, ilu­puudega,
marja ja viljapuudega! Samuti müüa ka ehituskrundid.
Kirjad pr. H. Sild) Picton, Ont. K0K 2T0 või tel. 1-613-393-5251.
:-. .Võitleja" (nr. 2 — 1979) kirjutab:
. .Saadik Birki osas Eestis julgeole-küvõimude
poolt toimetatud juurd­luse
andmed ei pääsenud välispoliiti­listel
kaalutlustel avalikkusse. Birk
lahkus kodumaalt ja Ananitsh võttis
eneselt elu. Prantsuse võimude .sihi­liku
loiduse tõttu jäid selgitamata ka
valgete kindralite küüditajad. Küll
osutus hiljem punaagendiks valge
kindral Skoblin kes Pariisist jäljetult
kadus. .
Nüüd kirjutab üks äsjast teadlik
isik N. Yorgi venekeelse päevalehe
„Novoje Russkoje SIovo" veergudel
18. jaan. k.a. järgmist:
CPU'ARHIIV
; ,,Kutjepovi ja Milleri küüditamisse
puutuv. kirjavara avastati sakslaste
poolt 1941. ä. Smolenskis leitud ja 20
tonni kaalunud GPU arhiivmaterjali­de
hulgast. Leitud andmete varal va­histasid
sakslased Pariisis rida vene­lasi,
kes olid segatud kuudita mi sl ti­gudesse.
Nimetatud GPU arhiiv sat­tus
peale sõda ameeriklaste kätte ja.
toodi 1948. a. Ühendriikidesse. Prae­gu
asuvat vähem osa sellest arhiivist
Alexandrias (Virginia; osariik), ja
Harvardi ülikoolis; Suurem osa ar­hiivist
on loetud salajaseks ja see on
ärapeidetud uurijate eest, et ärahoi-da
avastusi, millised võiksid pahan­dada:
koeksistentsi kallist Moskva
poolel ning esitada avalikkusele nen­de
- tshekisiide nimed kes .võib olla
veedavad oma eluõhtut vaba maail­ma
ühiskonnas.
' Kindral Kutiepovi üks- teadaoleva­test
küüditajatest, GPU tegelane Kal­lan
d, asus just enne; maailmasõda
Ühendriikidesse-ja suri N. Yorgis, rik­ka
ameerika kodanikuna."
„TRUST"
„Tsheka"' (alias NKVD, allas. GPU,
alias KGB) poolt alates 1925-asi aas,
tast loodud „vastupanugrüpid''. X1.
Liidus, (üks tuttavamaks saanud oli
„Trust") / kus. Läände põgenenud
kõmmunismivastased pidasid heas
usus Lääne luureasutuste kaasabil
nende „põrandaaluste" gruppidega
kontakti, said ^sealtpoolt" julgusta­vaid
teateid ja materjale, tegid nende
abil „tuleviku plaane" bolshevike ku­kutamiseks
jne., pole tänaseni' veel
olematuiks tehtud ja ^— eriti KGB —
on oma provokatsioone peenendanud
ja läänlastele- usutavamateks- osanud
teha. Seepärast tuleb; Läänes võtta
ka teadmiseks, et informatsioonid
vastupanugruppidest N. Liidus tule­vad
tihti KGB allikatest, sest see asu­tus
on osanud nii dissidentide kui ka
vastupanugruppide hõlma alla poeta­da
oma agente. Tuletame vaid meel­de
viimaste aastate kohtuprotsesse
Eestis ja teistes; Balti riikides, kus
ideelised kergeusklikud • maandusid
Siberis. '•.;••;• ' ;. .-.-..;'
KONTAKT EESTIGA'•• .
Eesti, sektoris laskis „kassi kotist
välja" kirjanik. Einar Sanden oma
värskes raamatus „Mitme näo ja ni­mega".
Tä teeb seda. esialgu kaunis
delikaatselt, kuna'paarikümne 'aastä
eest üks Eesti-Inglise „trust" ja siin­poolsed
tõeliselt auväärsed persoo­nid
:on surnud ja meil pole andmeid,
millise saatuse osalisteks said; (väl­jaarvatud
provokaatorid Eestis) ko­dumaal
teotsenud idealistid. Nimelt
uskus inslise luure, et neil on õnnes-tunud
luua osavalt-kujundatud kulle-,
ritevõrgu kaudu -kontakt ,,Eesti põ­randaaluse'
ajutise valitsusega". See
toimus/viiekümnendatel; aastatel.
Millal inglased need materjalid; va­baks
annavad (ja kas kunagi?), pole.
teada. Eestlaste, hulgas on rida kaud­seid
teadjaid,;kuid see materjal ei
piisa loo -täielikuks selgitamiseks. /
Tulles tagasi eesti riigimehe (end.
Riigivanem ja välisminister) osa
juurde Moskva saadikuna ja saatkon-naametn-
ik .Juuli Kera osa solies, siis
võime tollaste usaldatavate eraand-
VEETKE PUHKUS FLORIDAS
A-MAR-MOTELLIS
Kuulsa JNTRÄCQASTAL WATERWAY" Mt es.
^.'.'.Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mu­gavused.
Üks blokk ookeani randa, ligidal öö­klubidele
ja äridele.
* SOODSAD SUVEHINNAD •
Alates 1. maist
5SS N/Üverside Dr,, Pompano Be@eEiD
Florida 330R i e l . 305-9^-8800 "
Omanikud OSS ja MAIRE RIISMÄ
oome põgenes
75.000
„HeIsingin Sanomat" (21. 1. 79)
teatab leheküljesuuruses artiklis, et
Soome sõjaaegsed arhiivid 2. Maail­masõja
aegu Soome põgenute osas
ön nüüd esmakordselt avatud uuri'
jaile. Seni oli Soome lai avalikkus üs­na
ebateadlik Soome osast oma ida­poolsete
hõimude turbemaäna.
Dokument, mis puudutab eestlasi
ori president Risto Rytilt, kus üheks
allakirjutajaks oli sõjaaegne Soome
ülemtsensor Kustaa Vilkuna. Esime­sed
eesti põgenikud saabusid 1940. a.
talvel suuskadel üle lahe. Nende eest
hoolitses „Suomalais-viroIainen seu-ra",
mille juhataja oli Urho Kekko-nen
(praegune Soome president) ja
sekretäriks K. Vilkuna. Järgmine pa-gulaslaine
Eestist saabus kevadtalvel
1943, millele järgnes masspõgenemi-ne
1944. a. sügisel. Jollakse mõisa
võeti kasutusele eestlaste vastuvõtu
jaamana.
Soome armee moodustas Eesti rü­gemendi
JR 200, kuhu ,võeti 2400
meest ja 300 mereväkke. Hiljem eest­lased
läksid tagasi kodumaale vene­laste
vastu võitlema ja suurem osa
neist langes. Osa põgenes Rootsi.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont, M4K 2R6
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
me tol perioodil 8000 eestlast. Ida^
Karjalast saabus Soome vaid 2500
Mnge. Rahva arvu tollal Idä-Karja-las
hinnati 80.000-le. Suurima hõim­laste
põgenike grupi aga moodusta­sid
ingerlased. 1942/43 siirdus neid
Soome 63.000 otse üle jää ja ka Eesti
kaudu, umbes 6000. Soome ja Saksa
vahelise ingerlaste ümberasumise ra­kendajaks
ja lepingu allakirjutajaks
oli dr. Vilho Helanen, Vabadussõja
; aegu Eestis võidelnud ja VR kavaler.
Ingerlaste laevad liikusid Paldis­kist
Hangosse ja Turku. (Teatavasti
ka piiratud arv eestlasi pääses inger­laste
emigratsiooniga Soome). „H.S."
Ilopetab, et „pagulašed kogesid pea,
et Soome ei saanud neid hoida (s.o.
peale rahulepingut N. Venega). Ja
peatselt algas tagasi saatmine." Kui­palju
pagulasi Vene põrgusse tagasi
saadeti, seda leht ei märgi, Eestlased.
siirdusid, peale mõne erandi, Soo-
Eriti suur oli põgenike vool 1944 r »iest Rootsi ja neil on Soome võimu-sügišel,
kui N. Vene. okupeeris uuesti j d'6 käitumise osas vaid head -males*
Eesti ala. Kogusummas saabus Soo- tused. „Hel. San." märgib ka omalt
poolt, et „osa ingerlasi, eestlasi ja
mete. põhjal kinnitada, et Ado Birk
polnud mingil juhul reetur, vaid osa­va
venelaste provokatsiooni ohver. ..
ida-karjalasi jäid Soome ja kui olu­korrad
rahunesid võtsid omale Soo­me
kodakondsuse.