Meie Elu = Our life, February 16, 1984

              fHURSDÄY, FiEBRUARY l(§ „Mei8 Elu" 7 (1772) 1984
T E A T E I D
T.E.S. Lasteaik Vastlapäeva väljasõidult 1980. a. Pildil Erik Purje,
^ilvi Terts, Merike Purje, Maret Pajo, Peter Kana.
Kes on viibinud laupäeva hommi­ku]
Eesti Majas, teah kuidas seal juha
varahommikust peale käib elav tege­vus.
Mudilased saabuvad koos vane­matega
lasteaeda. See on lastele suu­reks
elamuseks. Alguses on võõrad
ruumid, võõrad tädid ja palju võõraid
lapsi. Kuid peale mõnekordset laste­aias
käimist kodimetakse ja tuntakse
juba rõõmu uutest väikestest sõpra­dest
ja võimalustest mängida, laulda
ja mürada i^oos omavanustega.
T.E.S. Lasteaed asutati 12 lapsega
1964. a. jaanuaris. Lasteaia asuta­mise
mõtteks oli £jnda lastele võima­lus
loomulikult omaealiste hulgas
mängides leida tee eesti ühiskonda.
Lasteaias nad tutvunel^sid teiste eesti
lastega, leiaksid võimaluse eneseväl­jendamiseks
ja esinemiseks, mis an- .
maks neile enesekindlust edaspidi­seks
eluks. Lasteaia mõtte algatajaks
oli Inga Toomes, kellel endal tol ajal
oli väike tütar. A. Naelapea algatu­sel,
moodustati esimene lasteaia va­nemate
komitee. Tekkis esile palju
küsimusi-kus seda piaada, kust saa­da
vahendeid. Starditi tühjade käte­ga,
kuid tänu Eesti ISeltsile eesotsas
Olev Trassiga ja tublile lasteaia juha­tajale
AliceKulIangole ning energi­lisele
vanemate komiteele, olid taga­järjed
edukad. Endine lasteaia kas­vandik
ja praegiine õpetaja Silvi
Verder mäletab, et klasside ruumid
olidrväljaehitamata, lõpetamata, tu-memad,
lapsed tõid ise kodust vaibad
puhketunni jaoks ja istumiseks. Kuid
tehti tööd ja olukord muutus märga­tavalt.
EMAKEEL
Lasteaial on asjatundlikult koosta-ttid
töökava põhimõttel-anda väike-
, lastele enne kohalikku ingliskeelses­se;
lasteaeda minekut kindlam alus
emakeele kõnelemiseks ja lugemi­seks.
Tegevuskava on püütud teha
lastele igati huvitavaks. Nii on kavas
laulmine, lai^lumängud, värvimine,
käsitöö, vabamäng.jututünd,' tähte­de
õppimir^e jne. Lasteaial on raama­tukogu
üle 500 lasteraamatuga, kus
võõrkeelsetele raamatutele on üle-trükitud
eestikeelne tekst. Igale õpi­lasele
antakse erilise kandekotiga
neid raamatuid koju lugemiseks.
Lasteaia laoruum, mis on üsna tillu­ke,
on täis mänge, mänguasju ja muid
õppevahendeidl millede abil on või­malik
arendada edukat-sisukat õppe­tegevust.
1 ; !•
Lasteaia esimene juhataja Alice
Kullango on lasteaiale ohverdanud
tööd ja vaeva selle alustamisest kuni
1978. a. kevaderli. Peale teda laste­aia
juhtimise võttis oma kätte alles
hiljuti meie seast lahkunud Iive Vaik-,
la-alati abivalmis, töökas ja sooja-südamiline.
Möödunud sügisefst pea­le
lasteia juhatajaks on Helle Arro,
kes võttis eelmise jiuhataja äkilise
surma puhul, oma kanda lasteaia ju­hataja
kohuseid ja täitis neid tõhu-sah.
Juhataja abiks on 12 kasvatajat
ja lastevanemate komitee. Kasvata­jate
töös on siiski midagi rohkemat,
kui just tegelik töö-noortele tuleb
sisendada ka rahvuslik kutsumus ja
teadmine. ^
TRADITSIOONID .
Lasteaial on mitmesuguseid tradit­sioone,
mida esimene juhataja A.
Kullango omal ajal alustas, nagu Ees­ti
Vabariigi a.astapäeva tähistamine
piduliku aktusega; korraldada jõulu­puid,
kus jõuluvana on igati oodatud
külaline; mardipäevi; emadepäevi ja
kevadisi lõpupidusid, mis on kõik
võtnud seltskonna sooja poolehoiu.
Vanemate algatusel 1967. a. alates
hakati korraldama moenäitusi, kus
lapsed demonstreerivad nii mood-,
said lasteriideid kui ka rahvarõivaid.
Kõik need on oma ema, vanaema või
mõne teise sugulase õmmeldatud.
Moenäitustel esinemine on lastele ja
ka vanematele suureks sündmuseks.
Moenäitused on ka oluliseks tulual­likaks,
mille summasid kasutatakse
vajalike õppevahendite muretsemi­seks.
1972. a. juunis anti välja lasteaia
poolt raamat „Laule, mänge ja tantse
väikelastele", mille koostajad olid A .
Kullango, A. Sõrra ja 11 aastane
I.Piil oma joonistustega. /
Kümme aastat tagasi kujundati ka
lasteaia märk.
Meelde on jäänud lasteaia icülas=
tus Pensionäride klubi kohviõhtule
1974. a. märtsis, lõbustades ligemale
300-liikmelist koosviibimisest osa­võtjate
peret oma südantsoojendava­te
lauludega.
Üheks lasteaia suursündmuseks
oli ka V. Linkviste viie koera de­monstratsioon
1978. a. veebruaris.
90 KASVANDIKKU
Kahekümne aastase tegevuse kes­tel
on lasteaia kasvandike arv kasva­nud
isegi, kuni 120 aastas, üldkokku
lõpetanuid on 392. Tänavu lasteaias
on 90 õpilast. Tegevus toimub neljas
- klassis pius veel eriklass ja on korral­datud
vastavalt laste vanustele. Eri­klassi
kuuluvad eesti keelt mitte val­davad
lapsed. See on ka pidevah
kasvav klass arvuliselt ja tänavu aas-
• ta sinna kuuluvad juba 22 last.
Kõigi eesti vanemate mureks võõr­sil
on, kuidas oma lastest kasvatada
eestlasi Ja tähtis ons et lapse rahvus­liku
kasvatusega alatakse juba enne
võõrkeelsesse kooli minekut. Huvi­tav
on ka tähelepanu, et lasteaia kas­vandike
sõnatagavara on märksa
läialdasem,kui enamike teiste sama­ealiste
eesti laste oma. Peale kee­leoskuse
võtavad nad seal kaasa ka
elementaarsed teadmised meie kodu-hiaast
ja muidugi rea sõpru ja sooje­mad
tunded kõige vastu, millega nad
lasteaias on tegelenud — see tähen­dab
eestluse vastu üldse.
K.a. 25. veebruaril kell 10 hommi­kul
toimub Eesti Maja suures saalis-
T.E.S. Lasteaia 20. aastapäeva ja
Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik
aktus, nii et tere tulemast kõik endi­sed
õpetajad, õpilased ja sõbrad.
F.B.
P L K PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P2L1
Praost Andres Taul
m Dinnick Cres., Toronto Ont
M4N1LB
Tel. 483-4103, kirikus 483.5847
Õp. t. Heinsoo kodune 283>g387,
kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
Pühäp., 19. veebr. JUMALATEE­NISTUS
kell 11.00 h. jutlustab õp.
Edgar Heinsoo. Pärast jumalateems-tust
Edgar Heinsoo loeng: „Usk ja
teadus". Cantate Domino. Kohvi,
Leerieelsed. .
Reedel, 24. veebr, kell 7.30 õ. Eesti
Vabariigiaastapäeva tähistamise JU­MALATEENISTUS,
solist Ragnar
Pohlak. V
JUMALATr.ENISTUS pühap., 26.
veebr, kell IJ.OO h. Noortekohvik
pühäp., 26. veebr, kell 7.30 õ. all
kirikusaalis, esineb James Masters
St. George Martyr kirikus. Kohvi,
koogid ja võileivad. Too kaasa kõik
oma sõbrad. Informatsioon- Ando
Kass tel. 444-646,8.
Õpetaja Andres Taul on < ühamaa
tutvusreisil 13.—20. veebr larini. Ko­gudust
hooldab õpetaja Edgar Hein­soo.
Ingliskeelsed JUMALATEENIS­TUSED
igal pühapäeval kellgSO
hommikul. Pühapäevakool igal pü­hapäeval
jumalateenistusega sama­aegselt.
PIIBLITÜNNID igal pühapäeval
kell 10.00 hommikul.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti' 10—6, neljapäeviti
12-3 p.L
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolma­päeval
9.30—12 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval pä­rast
jumalateenistust.
n tn T i i T M - f i i i - i ' - i II I 1 II I J \m I i i i m i • • I l l i ni
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
» Järvis St. Toronto, Oiit.
M5B2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 BeechoUow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624.6128 või 625-5930;
kirikus 923-5172
Organist pr> Asta Miilt
Koorijuht pr. Asta Ballstadll^,
Pühap., 19. veebr, kell -ll.OO h.
pühapäevane JUMALATEENIS­TUS.
Laup., 25. veebr, kell 4.00 p.l. Eesti
Vabariigi 66. aastapäeva tähistav
piiskoplik JUMALATEENISTUS.
Laulab koguduse segakoor. Pärast
' jumalateeriistust aktus ja kohvilaud.
Aktusel kõneleb skm Enn Kiilaspea.
Pühap., 26. veebr, jumalateenistust
ei ole.
Pühap., 4. märtsil kell 11.00 h. pü­hapäevane
JUMALATEENISTUS.
Pühap., 11. märtsil kell 4.00 p.l.
kannatusaja alg{ise ja palvepäeva
JUMALATEENISTUS armulauaga.
Solistid Georg Soans ja Andres Raud­sepp.
PÜHAPÄEVAKOOL igal püha­päeval
jumalateenistuse ajal.
' L E E R I - E E L S E D ' i g a kella 11.00-
nese jumalateenistuse ajal..
PIIBLITÜNNID tundäega iga en­ne
|cella4.00-st jumalateenistust..
Koguduse SEGAKOORI harjutu­sed
toimuvad igal esmaspäeval kell 7
õ. kirikusaalis. .
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8
p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja
pärast jumalateenistusi.
„Mei8 Elu" nr. 7 [im) 1984
ARMAST ISA, VENDA JA O NU
sündinud 16. augustil 1905 Hiiumaal
surnud 9. veebruari! 1984 Stökholmis
Mälestavad.sügavas leinas
VIIA perekonnaga
KERSTI perekonnaga
lULIUS abikaasaga
ANU perekonnaga
TOOMAS perekonnaga
UINUS IGAVESELE UNELl
HEL:
sünd
surni
Jääb meile vaikselt põue,
me südame sügavam õnn,
ja südames sügavaim valu,
see ainult vaid aimatav on
OMA KALLIST O NU
ORG POOM'
sündinud 10. novembril 1903
surnud 5. veebruaril 1984
0
Mälestaih) sügavas kurbuses
JAAK POOM perekonnaga Rootsis
LAHKUS!
VANA-Vi
sü
Õndsad on need
kes Issandas surevad.
Ilm. 13:14
mälf
tüi
V
LI]
Sl
PUHKA RAHUS ARMAS SOBEM
M. ja 19. veebruaril
dr. H. Tari . . . . . . . . . 922-3824
25. ja 26. veebruaril
dr. R. Pahapill . . . . . 921-7777
TORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMAINÜ KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St., Toronto
Tel: 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
Op. p. Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd., Scarborough
JUMALATEENISTUS ühenduses
Eesti Vabariigi väljakuulutamise päe­vaga
on pühapäeval, 19. veebruaril
kell 3 p.l. Solistina esineb Silvi Preem.
• umalateenistuse järele on päevako­hase
kavaga koosviibimine kohvi­lauas.
Kõne hr. Kalju Torilt ja laulu-ettekandeid
pr. S. Preemilt.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella 6—8-ni
kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
EORG POOM
leinab kurbuses
K. REISAAR abikaasaga
ARMAST
GEORG POOM
Mälestab kurbuses
EESTI KODU pere
I RASKE
VANAISI
I
Puhka rahus
kallis Papsikene!
TORONTO EESTI AP.-ÖIGEUSU
KOGUDUS
Praost E.Lepik. Tel. 1-519-941-4309
RR 5. OrangevlUe, Ontario
Pühap., 19. veebr, kell 2.00 p.l.
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA
tähistamise JUMALATEENISTUS,
teenib ja jutlustab praost E. Lepik,
laulab koguduse laulukoor G. Raagi
juhatusel. Laululehed. Peale jumala­teenistust,
koguduse nõukogu koos­olek,
millest kõiki nõukogu liikmeid
palutakse tungivalt osavõtte.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-;
KALLIST NAISEVENDA JA ONU
leinavad
KASPAR
ENE perekonnaga
ESMO perekonnaga
BÖN AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutuskappe ja pliite —- igat liiki
•jür 31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334 - Peter
SÜGAVAS KAASTUNDES Vi
MÄLESTAME NENDE ISA
JOHANNE
tema suri
ESTO^ '84 raames tähistame meie rahvuslipu, sini-must-valge
sündi 100 aastat tagasi.
Ostlj:e Eesti lipp ja laenake see välja ESTO '84 kaunistamiseks.
1. Eesti lipp 165 x 105 sm. hind S20.00
2 Sama lipij» koos kandevarddga saO.OD
Tshekid kirjuta Esto'84 nimele.
TELLIMISED «AATA AADRESSIL:
Sini-must-valge lipu 100 a.Juubbli Komitee
958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6, Canada
Tellija njmi ja aadress . . . . . . . . . . : . . . o , . . . ,
I * 0 e & 0
Tel. N o . . . . . . . . «V.
Soovin tellida . . . . . . . . lipu/lippu . . . . . . . . . li
Tulen järgi • Saata postiga • - lisada S2.00
Lisan tsheki $ . . . . . . . . . .
a
TORONTO EMMANUELl
EVANGEELNE KOGUDUS
§1 Swamyick Ave. Tel. 69B-56ö§
' \ Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 2U
Tel. 477-6248
Laupäeval, 18. veebruaril kell 7 õ.
EVANGEELIUMI;- KUULUTUS.
Anne ja Jaanus Kärner. Lauluette-kandeid.
Pühapäeval 19. veebruaril kell 7 õ.
PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja PIIB-LIKOOL
täiskasvanuile. Allan Laur.
Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Jaanus Kärner. Laulavad
Ülo Lindströra ja Raul Pumber. (Buss
Eesti Kodust 1.30 p.l.). Keli 6 P.
Ingliskeelnd JUMA|LATEENISTUS.
Anne ja Jaanus'Kätner.
Esmaspäeval, 20. veebruaril kell
7.30 õ. EVANGEELIUMI KUULU­TUS.
Kõneleb Jaanus Kärner. Duett:
Ingrid ja Evert Söderholm.
Reedel, 24. veebruaril kell 7 30 õ.
EVANGEELIUMI KUULUTUS.
Kõneleb Jaanus Kärner. Lauluette-kandeid.
Pühapäeval, 19. veebr, kell 11.00 h.
JUMALATEENISTUS, kus teenivad
A. Seppi ja H. Promm. Vabariigi
aastapäeva tähistamine.
Kolmap., 22. veebr, kell 7.30 õ.
PIIBLI-PALVETUND ainel: Harma-gedon.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
U Bards Walkway, Willowdal©,
Ontario M23 m
499^88
.VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
Pühap., 19. veebr, kell 10.15 h.
PÜHA-PÄEVAKOOL täiskasvanui­le
ja noortele. Kell 11.00 h. lastele.
kell 11.00 h. JUMALATEENIS­TUS,
kõneleb külalisena Jaanus Kär­ner,
Leena ja Anne duetilaul.
Kell 6.00 VÄLISMISJONI-ÕHTU,
kõneleb Edmund Saraoja, solist Hei­no
Promm.
Hamiltoni
Helletajate
tuluõhtu-kontsert
Vaatamata ebatavalisele ajale,
laupäeva pealelõunal kell 2, oli siiski
4. veebruaril kogunenud 80 - 100
helletajate toetajat YWCA saali, kel­lede
hulgas võis näha ka Toronto ja
St. Catharine; inimesi.
Seekord esines laulugrupp 10 liik­melises
koosseisus, kes kõik ka va­rem
on Helletajatega kaasa laulnud.
Köosesisu kuulusid Tiina Suit-
Coverdale, Vivian Haljaste-Harvey,
Merike Koger, Helga Mälberg, Evi
Tammer-Pertens, Karin Rammo, Tii­na
Rämmo, Susan Suit, Cindy Tali ja
Silva Aarlaht-Zutis;
Programm koosnes 10. palast ja oli
valitud Helletajate varasemast reper­tuaarist,
esitades rahvalaule kui ka
praeguseid populaarseid laule. Ka­va
alustati lauluga ..Sirel',' mis oli
Helletajate esimeseks õpitud lau­luks,
kui nad alutasid oma tegevust
1974. aastal. Järgnesid „Linnad" -
„Vana Tallinn", „Suveteeder',"„Tii,
TÜ, Tihane". .,Kiigu Kiike KÕrgeel-le",
„Uhti.Uhti", „Linnuke", „.Sini-taevas",
„Lastelaulud" je ,',Sauna
ARMAST SELTSILIIGET
ANDREI
VANASELJA'!
HIIDLASTE SELTS
SÜGAVAIM KAASTUNNE Hl|
NENDE ISA
JOHANNES
ssurma
HAMILTOl
Taga". Kogu kava kulges ladusalt
Olaf Kopvillemi juhtimisel ja akor-deoni
saatel. Huumoriga „vürtsitä-tud
vahelugemised" olid samuti vii­maselt,
ta enda üteluse järele kava
„pikendan!iiseks". Kava veelgi „pi-kendamiseks",
anti'lahkelt kolm' l i ­sapala.
Lilletervitus oli ansamblile Hamil­toni
Eesti Seltsi Segakoorilt ja Hel-letajad
avaldasid tänu oma juhile
samuti lille'dega.
Järgnes kohvilaud Helistajate
omaküpsetatud hõrgutistega ja lote­rii,
millel oli rikkalikult võite. Nagu
loosinumbritest võis järeldada, oli
see laialdaselt levitatud, sest looside
numbrid ületasid 600, mis toob järel­dusele,
et Helletajad said selle ette­võttega
endale tubli aluskapitali ka­vatsetava
heliplaadi väljaandmiseks.
' H.T.
I
w I
il 1
Poola ohvitserid
nõuavad vabu
valimisi
Solidaarsuse põrandaaluse aja­lehe
KOS teate kohaselt on grupp
Poola ohvitsere esitanud valitsuse­le
palvekirja vabade valimiste kor­raldamiseks.
Vabade valimisie
kaudu tahetakse saada Poolas va-litsust.
kellel oleks rahva usaldus,
kes kaitseks Poola rahva ja mitte N.
Liidu huvisid.
Palvekirjale alla kirjutanud oh­vitseride
sooviks on, et armee kait­seks
Poola rahvast ja ijiad vihkavad
seda, et armeed kasutatakse polii­tilise
surve avaldamiseks rahvale.
Poola valitsuse teadustaja on ei­tanud
sellise kirja olemasolu, kuid
Poola armee ajaleht on pühenda­nud
kirjale hulk ruumi. Kindral
firuzelski on alustanud juurdlust.
Põrandaaluse ajalehe teate ko-