Meie Elu = Our life, February 16, 1984

              2 16. VEEBRUARi'^ " THUESDAY, FEBKÜÄM 18
ELÖ" — „ÖUR ÜFE" — Esitonian WeeHly
Published by Estonian PublišhingCo. Toronto Ltd., Estonian
Hoüse,958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Canada,M4K 2R6
'Tel.-466-0951 '•[••[:•::,•'
Toimetajad: H|. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,473 LühmannDr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (2Ö1) 262-0773. ;
„Meib Eh!" iväljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A.Weileri algatusel 1950.
..Meie Elu'vtoimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, ,Ont.M4K2R6 Canada T ^ 466-0951
Tellimiste ja kuuli^tuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 h m . -
5 p.L, esmasp. jalneljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p ^
.,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00.6 k. ^22.^^
3 k 4 1 5 . 5 0 . U S A - s s e - l a , $ 4 4 ; 0 0 , 6 k . & 0 0 , 3 k . Ü 5 1 7 . 0 0 . Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, ,6 k. $26.00. 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas:^ 1 ä. $28.50. 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber —75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50.
tekstis $5.00. kuulutuste küljel $4.75^
QMilllillltlllltillllllllUlllltilllltlliilllillliililinilllltlllillilillilllllllll^
• i '„Meie Elu" np.7
USA ja Balti riigid
NEW YORK (MS) - Balti riigid USA poliitikas - selle pealkirja
avaldas vaiisniiiiisteerium oma uuest GIST bülletäänis USA poliitili­sed
seisukohad. Kahel leheküljel, mis bülletäänis pühendatud Balti
riikidele, on üldiselt korratud juba eelnevalt teadaolevaid USA
seisukohti okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu suhtes. Neile lisanduvad
mõned vahepeal toimunud avaldused, mis puudutavad Balti riikide
küsimust.
GIST-is on sissejuhatavalt rõhuta­tud,
et USA ei tunnusta Eesti, Läti ja
Leedu 1940. a. toimunud õigusevas-tast
jõuga N.Liitu inkorporeerimist.
USA valitsus jätkab nende okupee­ritud
riikide iseseisvusaegsete vii-rõhutatl
kindlalt USA seisukohti, sa­muti
Helsingi Akti deklaratsiooni, —
et kõigil rahvastel on õigus täieli­kule
vabadusele oma sise- ja välis­poliitikas
koos oma majandusliku,
sotsiaalse ja kultuurilise elu korral-ime
äsja selle lehe veergu-t,
etEesti j a l ä ü territooriumid
on muudetud Nõukogude Liidu sõ-plaagriteks.
On ehitatud lennuväl-
'jur- merebaase ja on installeeritud
aatomlaengutega missileid. See on
gama mustri järgi, hagu on instal­leeritud
aatomrelvi Tshehhis, Ida-
Saksamaal ja võib-olla veel mujal
Euroopas. •
Nõukogude Liidu ammune stra­teegia
on olnud nihutada oma fron-te
teiste maade terrltooiiumile, et
S6al vastu võtta esimesed purusta­vad
löögid teiste rahvaste arvel ja
sellega säästa oma rahvast ning
asustusi. See on alatu mõtlemis­viis,
mitte ainult ekspluateerides
ileisi rahvaid, vaid ka oma verevala-mistteostada
teiste arvel. Sellevas­tu
tuleb valjult ja laialt protestee-irida
ja nõuda vene vägede väljavii­mist,
kuigi sellast praktilist käsu ei
ole» Qmeti mäle protesteerime,
nõuame ja otsime kaitset pmk rah^
vale. Meie välismaadel sä^niesed^
teha, allutatud ja satelliitsusše sun^
nitud rahvastel i)uudub see võima-
•lus. V
Kasvene relvad eesti territooriu-usiil
näiteks on offensiivsed või de-:
fensiivsed, oleneb miMisel|s kuju­neb
tulevane võitlus. Kuid Imingit
kaitset aatomrelvadega ei saa kuju­tada.
Nad on sihitud Lääne-Euroo-pa
maade vastu, ^õib-olla neid rel­vi
ei ole läänepii^ridel üldse tarvis,
sest N. Liitu saab rünnata ka ük
nende positsioonide. |
Seega, olenemata läänepiiride
togevast relvastamisest, säästetak­se
need koguni, mis ka ainuõige, ja
suunatakse löögid strateegiliselt
olulistele punktidele Yeiniemaal, et
halvata tagala transporti, õlivaru-sid
ja muud vajalikku sõjapidami­seks.
Võib-olla lukustatakse N. Lii­du
välja- ja sissepääsud meredele,
ja tehakse N. Liidu laevastik ja all­veelaevastik
kahjutuks sel teel.
Sarnasel juhul N. Liidu frontide
nihutamine läände oleks asjata,
sest sisemaa vajab kaitset, mis on
hajutatud läände.
Ka vana Rooma riik oli suur ja
vägev, tungis kogu Euroopasse,
Aafrikasse ja Aasiasse, et eksplua­teerida
ja hävitada teisi. Nüüd on
isegi Rooma riigi nimetus kadunud
ja endisest ihiilgusest on ainult va­remed
järgi.
Seda rada käib ka Nõukogude
Liit,. kelle toorust, vägivalda ja
röövkäike ei taha ükski teine rah­vas.
Raskus seisab vaid selles, et
teised rahvad ei ole leidnud, kust
otsast Kremlile tarkus pähe ajada.
Ka meil ei ole see päris selge.
Kuid ometi meil välismaadel on
võimalus olemas oma häält tõsta ja
meie rahvale moraalset kaitset
nõuda. Kus E.V. aastapäev hakkab
lähenema, siis on siin põhjust oma
sõna ütelda. Ka eelolevad Eesti
Päevad peaksid võtma poliitilist il­met,
et saaksime näidata oma värvi
ja jällekordselt ütelda, mida taha-
• me.
N. Liidu suurus ja vägevus ei tä­henda
midagi. Ka dinosaur ja mam-motid
olid suured ja vägevad. Nad
on ammu kadunud maakeralt. Kuid
kärbsed ja sääsed on endiselt alles
ja elavad üle ka kõige karmimad
talved ja suuremad veeuputused.
V- V.-- •
a.' on tulumaksuvaba just
üle $9100 isikul kui abikaasal on
vähem kui $570 tulu. Üksikul um­bes
$5800 ja pensio.^äril umbes
^2300 rohkem.
Väga tähtis on maksuleht õigeks
ajaks sisse saata. Hiljemah 30. ap­rillil
postitada või esimesel mail Ade­laide'i
kontori kasti panna. Hiline­nud
lehed kuuluvad karistuse alla,
mis on 5% maksmata maksust, 1%.
iga kuu eest kuni 12%. Hilinenuid
uuritakse ka põhjalikumalt, kuna
hooajal jätkub tööjõudu ainult eba­tavaliste
lehtede uurimiseks. Revi­deerimine
toimub mitmel viisil.
HINDAMINE (AssessmentJ
Katab — arvestusviga või mitte
lubatud mahaarvestüsi,
— RRSP on kõrgem kui lubatud
— kompuuter ei saa arvet vastu võt-ta'
•
Näit.: Vanem nõuab lapse abira-ha,
aga ei näita sissetulekuna. Inves­teeringu
või erapensioni sissetule-kuh
pole tehtud vastavat mahaarves-tust.
Maksuameti poolt tehtud muuda­tused
teatatakse „Notice of Assess-mentil".
Tähtis önišfeVuurida;
parandus oirõige.,,..
maste valitsuste diplomaatiliste esin- damisega ilma välisjõudude segami-dajate
tunnustamist ja nendega sel- seta, jne.
lekohast suhtlemist, andes nende GIST lisab, et BaUixiiplomaatilised
esinduste juhtidele täielikult diplo- esindused on iseseisvad, rippumata
maatidele kuuluvad eesõigused ja USA finantsist. Neid majanda-puutumatuse.
Nende tegevuse pea- . takse Eesti, Läti ja Leedu riiklikest
sihiks on: vaba Eesti, Läti ja Leedu, fondidest, millised blokeeriti USA-s
Järgnevalt on käsitletud lühidalt 1940.a. USA toetab uudiste saatmist
Helsingi Akti ja üteldud, et alates nende rahvaste omas keeles Ameeri-
1940. a. kui USA eelmainitud seisu- ka Hääle ja Vabadusraadio kaudu,
kohta teatavaks tehti, on Balti riiki- USA saadik Moskvas ja.meie käbi­dele
vabaduse, (taotlemise) küsimus neti-tasemel olevad ametiisikud ei
leidnud laialdast poolehoidu. USA külasta Balti riike. N.Liit on täieli-seisukoha
selgitamiseks meie dele- kuU teadlik USA sellest poliitikast,
gatsiooni asensimees deklareeris ent USA see positsioon ei ole mitte
1980. a. Madriidi järelkonverentsil kahjustatud USA j ^ N.Liidu vaheli-taas
seda, et — USA ei tunnusta Balti sest üldisest kahepoolsest läbikäimi-riikide
relvajõuga teostatud illegaal- sest, ja kui aegajalt meie suhtleme
set inkorporeerimist N.Liitu; samuti, USA kodanike huvides Balti riikides
et ka (I^elsingi Akti) IV peatüki alu- asuvate perekonnaliikm^ete ühenda-sel
territooriumite okupeerimine või misekš siinsetega või kriminaalse
nende absorbeerimine vastuolus rah- juurdlemise alal. .,
vusvahelise õiguse põhimõtetele on Seda ä'sja ilmunud GIST bülletääni
illegaalne ja et see on vastavalt ko- ,,The Baltic States: US Policy" —
haldatav ka Balti riikide suhtes. January 1984, on väljaandeks mõju-
Edasi on märgitud, et läinud suvel tanud oma hiljutiste eritaotlustega
61. a. möödumisega USA-lt Balti rii- Balti Vabadusliit, ijagu meile ijeda
kidele antud de jure tunnustamisega teatab liidu juhatus. Bülletääni on
avaldas president R. Reagan Balti sobiv levitada kõigil maadel ja seda
riikide kohta käiva seletuse, mille on võimalik tellida kas — Bureau of
ÜSA peaesindaja andis üle UN-i pea- Public Affairs, Department of State,
sekretärile. Tsiteeritakse selle sisu — Washington, D.G., Balti riikide esin-mis
eesti ajakirjanduse kaudu läinud dustelt või Balti kesksetelt org. -delt,
suvest üldiselt on teada, ja kus taas kelledel neist ärakirjad olemas.
HELLE RANNIK
kindlaks teha, et nad on ,,Official
Receipt for Tax Purposes", mitte aju­tine
kviitung.
Samuti ka mitte sisse saata and--^
liieid, mis pole nõutud, nagu koli-miskulü
paberid, see tähendab do-
OVER 50 YEARS OF GM SALES ÄNO SERVICE
OGANM PAUL junus
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev OIds Limited Kodus 423 5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
N. L i i d u.
(Algus esiküljel)
Näit.: KuFon lapse abiraha i l - ^"^^^^^^ ^^^^s-^^^^^ 1^ saata siss^
datud teise vanema lehel, tuleb lea- neid hiljem nõutakse.
tada, sest see parandus poleks auto- GIGE. tähtis on näidata arvusid
kommunistlikule korrale. Ta püüdis
efektiivsemaks muuta riigi transpor­ti,
et põllusaadusi ja tööstuste too-
Kui poliitbüroo tahab hoida pair"
tei käes võimu, siis välisvaatlejate
arvates võimalikuks Andropovo
maatne. - RRSP ülejääk võib;olla tulumaksule- ,ja„gut kiiremini tuua tarbija asu-; järglaseks peeti Alijev, Romanov,
hei. Näiteks; - Km on pnvaatpen- k^^^^
sion-„a>datud muu sissetulekuna, e> jarbe-ja toitainete puudust kohtadel. ,„gevad partei liini poolda ad ja
ülekantav järgmisse aastasse.
ÜMBERHINDAMINE saa vastavat mahaarvestust. • Andropovi lühikene valitsemise pe- kaUsikd
Peassessment) ^ ^/^^^ ?);^ ^^^^^^^^ Koos Ändropovijärglase määra-toimub
enamasti mingi kirjaliku ^efus näidatud rida allpoot, ,,Up saavutada transpordi parandamise misega pattei peasekretäri kohale,
nõudmisega: Ette tuua andmeid või semahaarvestusena. Kuna puud^ alal, turg jäi endisesse olukorda, kuid poliitbüroo määras ära ka N. Liidu
dokumente, 15 päeva jooksul. Vas- vastav kviitung, oh see maksuametis^ politsei ja partei täitsidoma ülesande poliitilise süüna ja vahekorra lää-tamatanõudmisele
järgneb enamasti muudetud veel rida alla „abikaasalt
..Notice of Reassessmenf milles ülekantud summale ja sealt eemal-nõutakse
lisamaksu ja intressi. ^^^ud revideerija poolt.
Kirjal peaks olema revideerija ni- VÕRRELDAV. On soovitav täide-mi
ja telefoninumber. Kui andmed" tavat.tulumaksulehte eelmiste aaö-pole
kohe saadavad, tuleb teatada ja tate omadega võrrelda. Näiteks: -
rohkem aega nõuda. Kõigile nõud- ^^^^"^ üürist sissetulek ja
mistele p e a b vastulause (notice of nüüd pole, tekib küsimus,kas on maja langema viimastel kuudel ja sama
kiiresti ja kuulutasid kadu dissiden- neriikidega, eriti USA valituse ja
iidele. Agendid avastasid neid suu- president R'^aganiga. Ennustuse te-remal
hulgal ja kohtud karistasid dis­sidente
kõrgemal määral. Lõpptule­museks
oli rahulolematuse ja dissi­dentide
arvu suurenemine, mitte vä­henemine.
Tööproduktiivsus hakkas
Eesti tähtpäevade kalendris on Va-fariigi
sünni tähistamine ikka olnud
esikohal. Eeldusel, et tahameka tule­vikus
rahvusena püsima jääda,pea-me
oma riigi loomist tõelise vääri­kusega
ka edasipidi pühitsema. Kui
suur osa aastapäeva aktustest peaks
olema rahvuskultuuriline, kui kana­peaks
publikut laskma ka'nnatada
kõnemeeste meelevalla, kui palju
kõigest esitatust peaks olema, suunä-
^tud võõraste õpetamisele ja kui palju
omade rahvustunde tiivustamisele,
on küsimused millele mõtlemiseks ei
tundu korraldajail kunagi aega ole­vat.
Enamasti viiakse aktus läbi juba
mõnikümmend aastat vanade tavade
kohaselt.Nii kuuleme,kuldas kõne­mehed
kordavad mõnd lihtsat teesi
mitmes erinevas sõnastuses, ning ik­ka
ja jälle võime kogeda eestlaste
head kasvatust.kui publik tormiliselt
aplodeerib mõnele Kanada riigime­hele,
kes meid lätlaste pähe on kiit­nud.
Selline silmnähtavalt hoolimatu
häältekerjamine peaks küll kuulajas­konna
vaikseks jätmal ent ometi pole
see nii. Torontos kuulub rutiinipäras-te
toiminguteJiulka ka veel skaut­like
noorte kavaväline isetegevus.
Ammendamatu agarusega sõeluvad
paljud poisid ja tüdrukuid suurema
osa aktuse ajast rõdudel edasi-tagasi
ning sisse ja välja. On igati arusaa­dav,
et kõned,mis pahatihti vanadel-
(D ® 0
gi une silma toovad, ei suuda paeluda
noorte tähelepanu ega neile mingit
elamust pakkuda. See üldtuntud tõik
peaks olema teada kõigil noortejuhti-del.
Katse jätta muljet, et olukord ei
ole nii, on üsna n^õttetu. KAS VÕIKS
siis juhid noorte osavõttu selliselt
korraldada, et need,.kes paigal ei
suudapüsida,viibikslavatagustes tu­bades,
kuni neil on tulnud aeg ka-vatäitjaina
lavale tulla? Publiku sil­ma
alt ja kuuldekaugusest väljas ol­les
avaneks neil võimalus teha seda,
mida nad juhtide väidete kohaselt
alati teevad — rääkida omavahel ees­ti
keelt. ' •
HARRI KIVILO
suuRTE KOGEMUSTEGA
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID @ MANTLID
© Ü L I K O N N AD
1. Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535
Rudi H. Schnelder
E. SOOSÄAH, CA.
Chartered Accountant
SuSte 1802, ISllUiiIversity Ave., Toronto,. Ontario, M5H
Tel. 8641
objection] esitama 90 päeva jooksul.
Mitte anda rohkem andmeid ega
dokumente pakkuda,"kui nõutud.
•
REVIDEERIMINE.-.
Revideerijate arvates kõige suure­mad
ümberhindamised tehakse va­bakutseliste,
äriomanikkude ja komis­jonitasu
saajate osas. Nende maksus-tav
sissetulek on e,nam kui ^40,000,
või on kasutatud mingi väljapääsu-tee
(loophole),mis toob suure tagasi­maksu
(ref und).
Kui kuulute nende hulka, olete viis
korda tõenäolisem kandidaat kui ta­valine.
Revideerimine toimub mitmel põh­jusel.
Kaebajad: kpik kaebused uu­ritakse.
.Näit.: Keegi teatab, et ta
naaber ei täita tulumaksulehte aga
käib igal kevadel reisimas. — Uus
juuksuriäri kaebab, et keegi teeb oma
keldris elektrilokke.
Tark ei räägi oma saavutustest.
On soovitav vähida tähelepanu
tõmbamist silmapaistvate ja järsku­de
muudatustega tulumaksulehel
ühest aastast teise.
TULUMAKSULEHT
Inglise keeles kasutatakse tulu-maksulehe
täitmise reeglina väljen-dust„
three C's" (Complete, Correct &
Comparable — täielik, õige ja võr­reldav).
TÄIELIK. Kas nõutud andmed on
antud? Näiteks.kui sünnipäev puu-dub;
tekib küsimus kas leht on ikka
teie oma.
Kõik andmed ei ole seadusega nõu­tud.
Näiteks dividendi- ja intressi
sissetuleku tabel [Schedule 4) on va­batahtlik.
Võib teha oma nimistu või
lihtsah investeeringu sissetuleku
tõendid (T-5ed) juurde lisada.
Lisada tulevad kä nõutud kviitungi
originaalid, mitte koopiad. Tuleb
võis tähele panna töödistsipliini juu­res.
See paranes vähe, kuid hakkas
samuti langema. Konstantin Tsher-nenkol
on tõsiseid raskusi edasimi­nekul,
Andropovi kingi kandes.
gemine N. Liidu suhtes on üldiselt
raske, nagu Winston Churchill
kord> ütles. See on üks mõistatuste
maa, mis mässitud mõistatuste sio-'
se. .
müük näidatud kapitali kasvuna, A.N. •
„Capital Gain'ina"? — Kas on sisse­tulekus
või mahaarvetuses suuri
muudatusi?
Kuigi pangad ei pea sissetuleku
tõendid (T-5d) saatma alla $100 int­ressi
eest, oodatakse siiski selle sisse- JÄRGLANE
tuleku näitamist. Sama kehtib ka Küsimus lahenes iseeneses möö-hüpoteekide,
„Saymgs Bondide" ja ^^^^^ esmaspäeval, kui Moskvast
valitsuse poolt makstud mtress^voh- ^^^^^^^^ N. Liidu kommunistliku
ta eelmise aasta tagasimaksust (re- pg^tei ülemnõukogu poliitbüroo on
!l ' , , , V , Kiääranud partei peasekretäriks
Kui tulumaksuleht on igal aastal Konstantin Tshernenko, kes võttis
täidetud erineva isiku voi firma ^^stu president Andropovi matu-poolt
on võrdlus eriti t^äht^^ sele tulevaid väliskülalisi ja juha- .u.u.Muu.a»««i.« Kanuu
firmal_puuduvad endised andmed. tseremooniat. Valis- SausddkTvem^^^^^ noo t
-atlejad kuni selle ajani olid tege- g " " S^fp^;^^
vad, et selgitada võimalike kandi- va aplausi saatel. Saatkonna ees kes-daatide
väljavaateid Andropovi tis demonstratsioon üle poole tunni,
järglaseks saamisel ja ennustada niil bussid jõudsid kohale. Demons-selle
juures, milliseid muudatusi tratsiooni lõppes Eesti hümni laulmi-ühe
või teise kandidaadi nimetami^
nie Andropovi järglaseks võib ene­sega
kaasa tuua N. Liidu poliitili­ses
ja majanduslikus elus.
,.MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Ottawas 0 , 0
(Algus esiküljel)
saatkonna katusel pooles mastis,
Andropovi surma tõttu.
Pikkamööda muutus demonstrat­sioon
emotsionaalseks. Karjuti
ja ka abikaasa andmeid näidata.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
sega, mis oH kõige liigutavam mo­ment.
Vene saatkonna ees sini-must-valge
lippude meri noored ja vanad,
sõjaveteranid, kooliõpilased - kõik
Peamiseks küsimuseks on valis- ühendatud, hümni lauldesj
vaatlejatel olnud, kas partei hoiab
Qga uus „MEfE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
võimu oma käes või jagab seda
sõjaväe kõrgemate juhtidega, nii
nagu see teostus Poolas, kus kind­ral
laruzelski kehtestas sõjaväelise
diktatuuri ja partei vaikival nõus­olekul
hoiab maal kindla korra.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
EsoSmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine..
H®ii3ta@@ päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-093^.
10335 Keele St, Maple, Ontario LOJ 1E0
•
Demonstratsiooni jälgisid CTV ja
CBC filmimehed. Õhtustes uudistes,
kell 6:30 ja kell 11:00, andis GTV
pikema rapordi. CBC andis.ka rapor­ti,
kuid ainult Ottaw^a piirkonnas.
Toronto piirkonnas CBC sdda ei näi-danud.
•
Eestlaste Kesknõukogu Kanadao
teatab, et Niklus'e vabastamise akt­sioon
jätkub. Palutakse igat kaas­maalast
kirjutada oma parlamendi­liikmele
ja nõuda Mart Nikluse va­bastamist.
Tänatakse kunstnik Joann
Saarniifi plakatite valmistamise
eest. Samuti neid, kes annetasid ku­lude
katteks - MärtPilil, Erik AUo-saar,
Tõnis Birkenbaum jt.
Meie Kiu" nr. 7 (1772) 1984
Maailmalaagri „Ee8tl Lipp" juhtkond
Juht. ngdr. Silvia Blrk-Terls, maailma
külalisosak. juht. ngdr. Tila Kütt. 2. r i |
skm. Jaan Lepp, skautlaagri juht
bfformatsioonipsakonna juht skm. Ei
Skautlikel
kolm akfl
Maailmalaagrisse
majandusliku toetuse hai
Maailmalaager „Ee8ti Lipp" lä^ gj
Sieneb pikkade sammudega omo kl
eesmärgile, mis on laagri algus lau­päeval,
30. juunil Kotkajaf- 1^
vel. Ühoksapäevane maailmalaa­ger
eesti gaidlikele ja skautlikele g(j
noortele tervest maailmast eelneb
Ülemaailmsetele Eesti Päevadele
Torontos, mts teatavasti avatakse
pühapäeval, B. juulil. ESTO '84 ava-mispäevaks
on maailmalnnger
lõppenud ja poioid ning tüdrukud, k
kes seda soovivad,tuuakse bussi- d
dega Torontosse, et osavõtta Onta­rio
Places toimuvast avamistsere-snooniast
ja sellele järgnevast Es-
Soramast.
Eesti gaidide jn skautide malevad
tegutsevad peale Kanada veel Amee­rika
ÜhendriigGS, Rootsis, Saksa­maal
ja Austraalias, kusjuures suu­remad
esindusüksused tulevad naa­berriigist
Ameerikast ja Rootsist,
Kuid ka kaugelt Austraaliast tuleb
kaheksa noort ja Juhil,
Osavõtjale arv on kalkuleeritud
b;ei{smesaja]e. Selle laagriväe teehi-mi^
pks on rnkendnfiid'praegu ühel
või teisel viisil sudakond Kanada Jl
nl
g
8
o|
li
vj
v|
Balti suusa
Balti suusavõistlused olid sel
aastal eestlaste korraldada ja need
toimusid Deviis Elbow's, mäesuu­satamises
laupäeval, 4. veebruaril
ja murdmaa-suusatamiscs püha­päeval
5. veebruaril.
Mäesuusatamises kujunesid tago-järjed
järgmiselt:
SLALOM. Tütarlapsed 12 jn noo­remad.
1. Avdra Puzeirs, Leedu
99,90. Võistles üksinda.
Naised 13 ja vanemad. 1. Hell Is-berg.
Eesti 80,70. 2. Hedi Later, Eesti
109,56. 3. Kathy Kajaks, Läti 110,25.
Vanemad poisid 13-16 a. I.Toivo
Lainevool, Eesli 79,52. 2. Ivar Rasa,
Läti 84,71. 3. Paulius Bekeris, Leedu
87,62.
Mehed 17 - 44 a. 1. Larry Lnter,
Eesti 70,95. 2. Paul Väärse, E(;sti
72,69.3. Ravo Lainevool, Eesti 74,57.
Veteraanid 45 a. ja vanemad. 1. L.
Stosiuans, Leedu 92,82. 2. H. Later,
Eesti 111,71.
SUUR SLALOM. Tütarlapsed.12
a. ja nooremad. 1. Avdra Pu/eirs,
Leedu 85,11. Võistles üksindo.
Naised 13 a. ja vanemad. 1. Heli
Isberg, Eesti 64,72. 2. Lisa Kness,
Läti 65,31. 3. Hedi Later, Eesti 84,30.
Vanemad poisid 13 - 10. a. 1. Ivar
Rasa, Läti 65,94.2. Ivars Miczits, Läti
66,94. 3. Peter Rugelis, Läti 67,29.
Mehed 17 - 45 a. 1. Larry Later,
Eesti 57,80. 2. Paul Vaärsi, Eesti 61,
43. 3. Alfred Kelle, Läti 63,80.
Veteranid, mehed 45 a. ja vanemad.
r
APRILLIS ILMUB
tEREMI J
Estonia mässust, sõjast, Berlij
. millega, autor, HANS MERET,
asjaolusid ja mõnegi „plaadi teii
ajaloost meie paguluse 40-ks a|
lugemiseks ESI
KALJU J Õ G I . autori sõbrana,
tuvõtu umbes 300-ja Ihk. kõväš
mille hinnaks on eel-tellijale koi
Tellijaile varutakse nummerdat]
köited. - Tellimisf
KALJU J Õ G I , 55 Dugg|
Canada, M4V1Y-l.Tf