Meie Elu = Our life, August 23, 1984

              „Meie Elu" nr. 34 (1799) im
fsep oina auhindadega.
Foto - H. Raigna
ärikat. Üheksa^üksikalade võist"
1, kümnes-parima võistlejana,
iario noorte meistervõistlused
15.juulil Etobicoke's.
bait 50 m - 0.31,10 (1-ne koht.),
b 1.06,35 (1-ne koht. Uus Onta-ekord.),
200 m — 2.26,02 (1-ne
50 mliblik - 0.32,71 (1-ne
Uus Ontario rekord.), 100 m
- 1.13,97 (2-ne'koht.i, 200 m
impieksst. —.. 2.47,66 (i-ne
istles 6-1 alal, saavutas kaks uut
iro rekordit, viis kuldmedalit ja
Hõbemedali.
HARALD RAIGNA
Õunpuu
[ahekordne meisteF
fndy õunpuu, võisteldes Kana-leistrivõistlustel
ujumises 15.-
lugustil yahcouveris, võitis esi-id
100 ja 200 m rinnuliujumises
|U nende alade võitmistega ka-irdseks
Kahada mieistriks. Gin-iunpuu
saavutas järgmised ta-rjed:
m rinnuli:, 1. Cindy Õunpuu,
^nto 1.12,59, 2. Dominiqu@
isy, Quebec City 1.12,79.
m rinnuli: 1. Cindy Õunpuu
144, 2. Dominique Roussy
193.
me Ottenbrite ei võistelnud.
|tlused toimusid 50 m ujulas.
H.R.
bura
[äi võitmatuks
|ura Randmaa, 12 a.,jäi teist
võitmatuks Kanada noorte
nse meistrivõistlustel, mis toi-
]d 13rl8. aug Toronto Lawm
jiis CIlub'i väljakutel ja võitis
^had üksik- ja paarismängus
Hasjte 12-a. ja hoor. vanusegru-niing
tuli ka sel aastal kahe-
Iseks Kanada meistriks.
listluB^d olid majanduslikult
üud Floridas asuva Walt Dis-
Ipoolt ja toimusid „Sport Goo-^
üme all. Laura Randmaa oli
tätud oma grupi parima võist-la
(Seeded player nr. 1) ja paa-iängus
oli tal kaaslaseks Annet°
Irgamasilla Torontost. Võistel-
|r>aavuta8 ta järgmisi tagajärgi:
iarismängüs esimese võistlu°
mängis oma kaaslasega Hea-
|Donovan'i ja Daria 0'Reiliy,
foundland, vastüvõites neid 6-
j-2. Teisena Süzanne Italiano ja
kn Kerr'i, Alberta, vastu,võites
P 6-2, 6-1. Finaalis, Võisteldes
^oha pärast, võitis Susan Gu-
4 ja Monique Adamczak*M,
|ari, 6-2, 6-1.
simähgus esimeseks vastst-oli
Heater Donovan, New°
Vdland, keda võitis 6-0,6-0. Telr
- Jana Nejedly, B.C. 6-0, 6-®.
Imandas Melanie St. Pierre,
võites teda 6-1,6-2. Finaalis,
steldes esikoha pärast, oli tema
Itaseks Annette Argamasilla, te-
Ikaaslahe paarismängus^ keda tsi
his 6-2, 6-0.
[inaalmängud ja lõpptseremoo"
toimus laupäeval ,18. augustil
[aalmängud filmiti ja Laur©
idmaad interviueeriti ajakirja-
[e ja filmimeeste poolt. Võistlus»
1 võttis osa 90 võistlejat, nendest
^ütarjast ja 50 poissi. Kõik võist-id
said Walt DisneylandMlt kim-iseks
ühtlase vormiriietuse.
HARALD RAIGNA
„Mei^Elu" nr. 34 (1799) 1984 ML5ÄFÄEVAL, 23. AÜGUOTL THURSDÄY, AUGUST 22
Eesti tarbekunstinäitus
Soomes
HELSINGI (M.E.) - Soome linnas
Kotkas oli näha Eesti kunstifondi
„ARS" tarbekunstitoodangut. Näi­tusele
toodi Tallinnast keraaimkat,
hõbeehteid, nahatöid, värvitudi port­selanil,
nõelatöid ja metallisepitseid.
Suurim osa neist oli üksikesemeid ja
„ARS'i" uudsuste hulka kuulusid ka
nahast valmistatud kinkeesemed.
Soome ajalehtede järgi Tallinnas
asuvas kombinaadis töötavad prae­gu
sada erialade kunstnikku ja aju­tiselt
firma pakub tööd veel 500-le
vabakunstnikule. Peale nende tegut­seb
„ARS'is" kunstnike abilistena
umbes 300 kunstikoolitust saanud
isikuti • •
Ajalehed intervjueerisid kä kom- Taidurite perekond. Kunstnik Mai Järve ja tema ema kunstnik Benita Vomm Esto '84 kunstinäitusel kodu-binaadiesimeest
Karl Arusood, kelle maal surnud abikaasa kujur August Vomm'i skulptuurportree junffes, mille valmistas tema poeg kunstnik
järgi „^RS'il" olevat l^aks kombi­naati,
(eine neist Riias ja teine Tal­linnas.'
Kokku kombinaatides tööta­vad
umbes 600 inimest.
Mis puutub Tallinnas plaanitsetud
ja valmistatud skulptuuridesse, ole­vat
kavas A. H. Tammsaärie ausam­mas
ja merineitsi sammas, mõlemate
asukohad hotell „Viru" läheduses.
Ka pidevalt tundmatute soomlaste
Ants Vomm. Foto — Lembitu Ristsoo
0 sona ja
Estol
Vaade uuele ooperi- ja balletiteatrile Lenini puiesteel (end. Vabadus©
pst.) ja teatri pleafassaad. Arhitektid OB eestlased Henno Sepman ja
Peep Jänes.
Jumalasõna kuulutamiseks Esto
84 ajal otsustas Kanada praost-kaasabil
oma „ värvi vahetav" Lenini kond piiskoppide kaasabil, korral-äusammas
Kotkas (tegijaks M. Va- dada kaks suuremat jumalateenis-rik)
kuulub ,.ARS'is" valmistatute tust. Avajumalateeništuse läbivii-hulka.
Kõige suurem firma töödest mine— koos Eesti lipu juubeliga—
olevat momendil Tallinna kultuuri- jäi õpetaja Udo Petersoo ülesan-ja
spordipalee jaoks tehtav u. 500 deks ja ökumeenilise lõpp-jumala-ruutmeetri
suurusega seinatekstiil, teenistuse kujundamine oli praost
mis saab valmis 1985. "aastal. Andres Tauli käes
Arusoo rõhutas, kuidas „ARST' . . , ' . , ' \. „
on suur roll ka Tallinna vanade ma- ^ Ava-jumalateemstus peeti Vana-
1 jäde restaureerimisel ja kombinaadis Andrese kirikus, ^
STOKHOLM(EPL) — Kodumaalt on tulnud kartlikke väljendusi, et olevat tehtud hulgaliselt vajalikke lõpp-jumalateenistus toimus St. Pauh
U U S teater
¥Õimudel on plaanis praeguse «Estonia" teatri lammutamine ja selle metallisepiseid, ihutud aknaklaaside
asemele uue ehitamine,kuna,,Tallinna linnasüdamiku järkjärgulisel ^^^^^e^^^^^ ja hoolitsetud klaasmaalide
väljaehitamisel Olevat eriti tähtis paigutada õ
objektid ning luna ansamblid, kus uusehitused ja senised säilitamis-väärsed
hooned moodustavad äfeise terviku" (Sirp jä Vasar, 25. juuni
1984).
Tallinna üldplaanis olevat oluline
ülesanne hooneistada Lenini (endine
Vabaduse) puiestee, ühendada see
laiendatud ja õgvendatud Tartu
maanteega ning vastassuunas mur­da
läbi Pärnu maanteeni. Plaanis on
/sellised kohandamised olnud juba
ammugi, kuid aastast aastasse on töö
Arvukas zhürii leidis kokkuvõttes,
et jääb vaid soovida, et Lenini puies­tee
lõpliku väljaehitamise rasked
probleemid, nagu lammutatavate
hoonete kasutajate ümbermajutami­ne,
linna liikluskorralduse muutmine
pikaks ehitusperioodiks, võiks ühis­te
jõupingutustega lahendada. Vaba-ettevõtmine
edasi lükatud. Nüüd riigi pealinn vajab ja väärib esindus-olevat
võimalik kogu Lenini puiestee likku peatänavat ja ajakohast oo=
välja ehitada ja anda Tallinnale esin- peri- ja ballettiteatrit. .
duslik tänav. - „ESTONIA"
Lenini puiestee ja selle ümbrus- Kahtlemata on „Estonia" igane-kvartalite
hponestuskava ning uue nud, aga Tallinna vanalinna väärtus
ooperimaja ja balletiteatri parima- ongi selle vanaaegsuses, mida res-ideekavandi
saamiseks organiseeri- taureeritakse ja säilitatakse. ,.Esto-ti
..Eesti Projekti" poolt kinnine nia" teater on aastakümneid olnud
võistlus, millest kutsuti osa võtma Tallinnale ühtseks osaks, aga see on
olnud palju rohkem — sellega koos
,,ARS" esines Soomes esimesi
korda, hoolimata, et varsti 40 aastat
vana äri tooteid on nähtud paljudes
teistes riikides, näiteks Berliinis, Bu-;
dapestis, Bukarestis, Brüsselis ning
Damaskoses.
Tarbekunstinäitus toodi Soome»tä-:
nu Tallinna ja Kotka linnade sõpj.
russidemetele. • ' AI;
Toimetusele
laadetud
katedraalis.
Samal viisil — Peetri .ja Vana-
Andrese koguduste kaasabil — ku-jundati
ka hommikupalvuste ja oreli­muusika
kontsertide läbiviimine.
Homn^ikupalvused peeti Peetri ja
orelimuusika kontserdid Vana-And-rese
kirikus. • /'
Hommikupalvustel teenisid õpeta­jad
jaak Taul — Inglismaalt, Eduard
Kägi — Saksamaalt, Salme Aareandi
— Jnglism^ialt, TpomasVaga^ Briti
Columbiast . ja,, i Eduard Lind j—
Ilmus Endel Kõksi teos
Möödunud aasta jõpul ootamatult
surnud Endel Kõks jõudis oma teose
Välis-Eesti kunstielu bibliograa­fia"
viimse korrektuurini. Nüüd on
tab originaalsust ja instinktiivset Pe- . see rikkalikult illustreeritud raamat
terburgi muusikalisest maitsest va- ilmunud Välis-Eesti & EMP kir-banemise
kindlat sihti — siis nii Ed- jastusel Stockholmis. Ei tarvitse olla
gar Arro kui Arvo Pardi loomingus eriline kunstisõber, et mõista,millise
on see soov sihikindlalt ja suuna- asendamatu teosega on tegemist,
tundvalt tõestatud. Avesson kinnitas Raamatsisaldab ülevaate eesti kuns-seda
nii oma kava valikuga kui veen- tnike loomingulise tegevuse allikaist
va interpretatsiooniga. vaba maailma kõigil mandritel 35
ÜLO WALDMA pühendas oma aasta jooksul. Allikviidete arv pe-esinemise
orelimuusika kesksele ku- rioodikas ja iseseisvate teostena hõl-jule,
Johann Sebastian Bach'ile. Siin mab 765 üksust, millele lisandub isi-võis.
kuulda Bachi virtuooslikkusest kunimede register. Igaühele, kes tun-säravät
orelit ühest ja usujulget, - neb vähimatki huvi eesti eksiilkuns-
•kindlat koraali-eelmängu teisest kül- ti vastu, on see asendamatu käsi-jest.
raamat. Kuna teose tekst on esitatud
Waldma sooritas kõik, nii tehnili- nii eesti kui inglise keeles, siis on
kui stiililised nõudlikku- Endel Kõksi pikkade aastate uuri­sed
laheda musitseerimisega. ^" mistöö tulemus kättesaadav ka rah-
Viimasena selles orelimuusika vusvaheliselt ning selle ilmumine
seerias esines — koos abikaasa EVA oluline sündmus öesti kultuuriloos.
WILSONIGA-Hannoveri ülikooli — : —•
oreliprofessor CARL OTTO M/^RT- paistvat, võttis iiendest osa alati kau-
SON. Ka Martsoni kava pühendus nikene ja kasvav arv tõsise muusika
üleni eesti heliloomingule: Rudolf harrastajaid ning Reintami, Avesso-
Tobias, Helen Tobias-Duesberg,. ni, Waldma, Wilsoni ja Martsoni si-
Mihkel Lüdig, Roman Toi ja Artur sukal abil — said ka tõsise kiriku-
Kapp. muusika valda kuuluva helikunsti
Sopran Eva Wilson tutvustas en- näidete võrrajikkamaks.
nast jälle vokaalseh heas vormis ole- Kui siia juyrde lisada veel Esto
va ning sisuliselt laulu teksti aktsep- jumalateenistustel esitatud Lembit
teeriva ja tunnistava kunstnikuna. Avessoni „Prelüüd" ja „0h, Jumal,
Carl Otto Märtson näitas oma ilma looja", Kaljo Raidi „Psalm 1",
U S
Aastaraamat XIX, Vabade Eest­laste
Põllumajandusliidu yäljaan-
Eie, Kanada erinumber, toimeta-Ühendriikidest.
Organistidena nen­del
teenistustel tegutsesid Roman Toi
Georg lital ja Ülo Waldma.
Esto rongkäigu kogunemise ajal
helistas Ülo Waldma ka Hart House'i
kellamängu^Terve^ülikooli ala ja niuTsTkaTistmiimekmgsü^^^^ jüranAavikuTHoiaJumal
suurempsaQueensPark iko lasees 1 Ust võimekust. Kui arvata, et Märtso- .,Sinutee", Peeter Süda „Ave Maria"
rahvaviisidest. Võimalus niie meeldib oreli tutti, siis lahutas ta ja „Fuuga", Johannes Hipbi ..Ole
latuseks oh avanud Omar Daniel. g^jj^ haruldase intiimsuse ustav surmani". Artur Kapp"i .,0reli-ja
registratsiooni-värvikusega To- sonaat" ja Roman Toi kantaadid
bias-Duesbergi ja Toi helitöödes. „Suur on,Jumal, su ramm", ..Psalm
Aga Tobiase fuuga ja Artur Kappi 100" ning esiettekandeline ..Oreliso-
ORELIKONTSERDID
Vana-Andreses peetavad oreii-neli
autorite kollektiivi.
Parimaks neist tunnistati Peep Jä­nese
ja Henno Sepmani lahendus.
HUVITAV KAVAND
Fotq! on P. Jänese ja H. Sepmani
võidutöö väga huvitav, selles on loo­jad
A.Irs ja E. Järvesoo, Amherst, kontserdid otsustati korraldada ka-
Mass. Toronto, 1984, 4-}-98 lk, nada iihiskbnnas väga populaarseks orelisonkadis võis kohata Vana-And-tärkas
Tallinnas ka eesti rahvuslik
kultuurielu. See on saanud nagu eesti
hind $8.00 Gan. kujunenud keskpäevasel tunnil. Üh­tekokku
anti neli kontserti. 12. juulil,
kultuurielu peakandjaks, mUleüle Pärast E. Järvesoo sissejuhatavat rongikäigu päeval, ots
on eestlased tundnud rahvuslikku ^^^i^*^^^ Kanada ja Ühendriikide ti mitte pidada,
julgust ja uhkustki. See ärkas ka selle , osast maailma teraviljaga varustami- Kontsert-seeria kujundamine ja si-dud
esinduslik, heade proportsiooni- järel, kui venelased selle varemeisse sel, on Aastaraamatu sisu pearõhk suline ettevalmistamine jäi Peetri ko-dega
väljak Tallinna kahe peatänava pommitasid. Selle lammutamine Paigutatud eesti agronoomideja poi- guduse organisti Roman Toi ülesan-ristmikul.
praegusel eesti kultuuri lämmatami- ^^^^^^^^^^^^^^^^^ deks. Temalt tuli nende kontsertide
Väljakut piiravas hoonestuses hak- se perioodil on väga valus, ka siis kui '^^^^^ maailmasõja järel. Tavakoha- ideegi. Eesti Päevade ajaks oli Toi
rese orelit tema dünaamika kõikides
avarustes.
Kui need muusika-sügavad Jõuna-tunnid
vahest teiste Esto suursünd­muste
vahel lausa silma ei näinud
naat" — siis tohib meie kirik vaadata
tagasi nii eestikeelse jumalasõna kui
eesti heliloomingu ja muusika osas
— põhjalikuh oma ülesandeid ja ees­märke
teeninud eestimeelsetele pi­dustustele.
lllDIIDIII)lllll|lliriinRllllltllBI!9liDIIDIi|!iailDllDllDMltllllDllDllligHBIIIIIIIil<;B:iri|:>DMD^I'!0;i|i:fl^ ,l':|:'l"|!ig!'l"l'
o
B
kavad: mõjusalt kaasa töötama lait- . eesti arhitektide poolt uus.kavanda-matu
arhitektuuriga viiekorruselišed takse. Eesti rahvale olnuks „Esto-kauplustega
elamud {Pärnu mnt. 36, niast" küllaU ja venelastele võinuks
38 ja 40), Uus teatrihoone on hästi uue teatrihoone kavandada kas Mus-vaadeldav
mitmest suunast. tämäele või Õismäele, kus nad pea-
, Uue teatrikavandi kohta öeldakse, miselt paiknevad. (VEG)
et see pn põhjamaiselt lakooniline. Küsimus: Kas loodav hiigelteater
sugestiivse mõjugd originaalne teat- pole kavatsetud mitmekeelseks, et
rihoone, mis organiseerivat hästi lin- „paljurahvuselise" Tallinna mitmed
naehituslikku r,uumi, harmoneerib rahvused leiaksid endale ühise muu-piirkonna
senise ja tulevase hoones- sikateatri — ja kaoks „EstoniaV kui
tusega, kujuneb juhtivaks uues an- eesti teatri iseloom.koos selle nime-
Uus aadress: ARGADE BUlLDIi^G-Tel. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 YongoSl,
„Shopping Mall'Moronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus imporditud lõngu igaks otstarbsks. Haap­salu
rätiku lõng. Linasoid materjale. Kanvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST­RIGA,
® Tasuta õpetamineja nõuanne. ® Soodsad hinnad.
1 1 Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30r-4.
ses osas tuuakse mälestusi tööst ko- kokkuleppele saanud nelja eesti • 1
dumaal,VEPLiidu esindajate teateid soost orelikunstnikuga. Nendeks |
osavõtust Euroopa Põllumajandus- olid: Norman Reintam — Hamilton- |
liidu kongressidest, kirjanduse üle' ist, Lembit Avesson — Torontost, |
vaateid, kroonikat, ümmargusi süü- Ülo Waldma — Vancouverist ja Carl f
nipäevi ja surmajuhtumeid. Artiklite Otto Märtson — Hannoverist, Sak- |
autoreid on üle viieteistkümne. Ka- samaalt. ' |
nada kõrvalpn kaastööd saadud veel Kava, mida need helikunstnikud |
Ühendriikidest, Rootsist ja ka Aust- esitasid, oli mitmekülgne ja ulatus- |
raaliast. lik. Kõik väga heas ja hoolikas ette- |
Ülevaate Kanada eestlaste aian- kandes — mida Vana-Andrese orel |
dusest ja talupidamisest annab E. muidugi veel omalt poolt soodustas. |
Kuris: A. Irs kirjutab eesti agronoo- NORMAN REINTAM esitas vir- |
midest ja nende tööst Kanadas. Oma tuoosliku ja särava kava rahvusvahe- f
kogemusi mesinduse alal ja musti- list orelimuusikat. Tema kava sisal- |
kakasvatamisel jagab E.KarmoNova das Buxtehude õpilase ja J.S. Bachi |
Scotiast. K. Põhjakas jutustab Albef- noorpõlve autoriteedi — Vincent Lü- |
ta põllumajanduse viimastest, aren- becki, edasi W.A. Mozart, orelimuu- i
gusuundadest. J. Oinuš annab üle- . sika hiiglase Johann S. Bachi ning ligi |
vaate Toronto Eesti Aiandusklubi te- II maailmasõjani Pariisi Notre |
gevuseist. Eesti Iseseisvusaegseid Dame'i organistina töötanud Louis |
mälestusi meenutavad K. Inno, 0. Vierne helitöid. 1
Laamann ja E. Park. Kongresside Norman Reintam esines kujune- |
kirjeldusi esitavad T.Kjnt ja E.Iär- nud maitsega muusikuna. Tema |
vesoo. Kirjandust refereerivad K. stuudium ja kogemused eriti diri- |
Vahtras — Eesti asundustest ja põl- geerimise alal annavad talle erilise, |
lumajandusest Peipsitaguses (Ilinar teose tervikut mitte silmast laskva |
Arens),E. Järvesoo —50 aastat tööd kasuliku nüansi. 1
loomakasvatuse alal (A. Kivimäe) jt. , LEMBIT AVESSON on Toronto |
Mälstuskirjutusi avaldatakse lahku- eesti ühiskonnas tuntud ja teatud |
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Ominik LI^DA SEPP
736-1170
QCodus 223-0201
nute Arvid Viimsi, Evald Roosaare,
Aleksander Prima, Peeter Kalliti jt.
kohta. -
(Aastaraamat on müügil „Meie
Elutalituses.
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine LTD
MINGIT •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
i><w3>ocn>*«ss<»cn>(>oi>o<£nK><ci«<^^
oma sisukate, kaunis regulaarsete
orelikontsertide ning vaimulikku
niuusikat harrastavate koorikontser-tidega.
Esto '84 puhul oli Avesson võtnud
. omale ülesandeks esitada ainult eesti
orelimuusikat. Selle "konsekventsi
tulemusena tuli selle oreliseeria kav­va
uudset ja lausa värsket materjali.
Avesson esitasviis pala kolmelt eesti,
heliloojah: kaks Peeter Süda'h, ühe
Arvo Pardilt ja kaks Edgar Arrolt.
Kui Peeter Süda — kahjuks väga
vara lahkunud ilmselt suurte võime­tega
helilooja — oma loomingus mü-ja
nende järeltulfj
lamm möödub' nQ\\\iü\mm\d msuu suumi potjcne/riiscsf.
Eestist läände, kui fciuujclf iile 70.000 inimese Inlikusid oiiio
koommak, et leidaNni/nuüärseid ^\anmmq\nm'\ uoõjsil.
Vaeüu- ja fcannamsrikas põgeneniisrefk' o\xm\](i aasfakümne
möödwA^s mmwiid ajalooliseks siindfruiseks, fuillesll mäles­tuse
\ääiims[amme sõnas ja pM\i on \)oqmki ja nende järel­tulijate
kohus. 1
^m\Q \)Qwrt ei ole Wmumhi üasrauad eritcost; onkU\(\s\m
yms-hsü^ EMP otsustanud amldada teose SUUR PÕGENE-roo\
i\ ja imjllse keeles". Selle teose fcoosfaniiseks
pöördub W\a<\{\s koigi poole, kzM on m(HQr\a\\ pMdas, kir­jalike
mälestustena üöi helilintidele salucstatuMa, anda see kir­jastuse
käsutusse teose koostamiseks mdrcssW: Box 2171.
S 103 14 Stockholm, nii pea kwpowmWk. Taotlus on käeso-leua
ms\ü sügiseks, pöijenemise 40. «astüpäeuaks, uäl/a tõo­tada
teose ühius ja rQda\i{s\oom\\m kujundus.
hi^mUmtamssi iomkomh onpQ\\i{ikd Käbi Karin
$QQts2r\, Küud, Maio Mathiesen, Asto Lepik. ,\t\dtii
Küng, Alex Milits, P^ZIQT ?mde, 0\ks\a\) Ränk, Jakoh Ko\l
\m Ppell, Eruln Pütsep, luar Paljak, Enno Penno, Alur Rel-nans,
khanHaahmQ, ^ardn khkam, Rwdo\\ Sc\\mml Km
Horm, iomkoom sokniäfW^s Vello Pekornäe.
Kirjastusel on tõhusad koqmuscd samz a\a\oo\\s\Q teoste
yäljaandmisel, nocju "iesli Y\\k \a fa\m%\\ fAaa\\\mso\as' \a
"Eesti saai\masiad'\ loõdatm ka ic^kord [iaba ecsilaskonm
kmk \aQ\susiQ\iak kambU š\s\\\\s^ muter/ali osas. et mhl-me
selle ajaloolise fcroonikafcose \im\ka\i lõpule mi.
W\Qsius Vah-hsü^m?
ImbW Mm
hadnss: Box 2171. S 103 14 Stockholm
noiiQiiaiioniiio:iDii[iiiano!iDiiiMQimniiiiiiiiiioiiaiiBiiiiioiiaiiiiiaiiQMOiiBiii!iO!taiiDi'anaiini!DM