1984-08-23-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MLIÄPÄEVÄL, 23. AUGUSTIL - THURSDÄY, AUGUST 23 ;,M0ie Elu" nt.M (1799) 1984 I^ublished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,058 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada, M4K 2R6 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milf ord, N.J.,USA, Tel. (201) 262-0778. . ,,Mele Elu-'väyaandjaks on Ee - Asut. Ä. Weileri algatusell^^ ,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvievv Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cariada — Tel. 466-0951 Tellimi^tej ja kuulutuste vastuvõtmine iga! tööp. kl, 9 hm.— 5p.l., esmasp. ja iieljap, kl. 9 hm.~8 õ. , ,,MEIEELU*'tellimishinnad: Kanadasla.|40.00,6k.^22.00, 3 k. $15,50. ÜSA-sse - 1 a. ^44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaädesse - l a . 148.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00, Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sW: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülefmeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29i^^^^ Presidendi valimiskampaania avab üldsusele musi M@ia@d@ ajakirjanduslike väljaannete kaudu riikliku vanaduspensioni (social security) saajatele teade, et kui läheb hästi, siis on neil lootusi saada tuleval aastal 2,9% elukalliduslisa. Teade oli sfaokee-riv ja kui praegune Reagani valitsus lootis võita sellega valdava osa pensioni saajate hääli novembris, siis peetakse seda katset nurju* nuks, sest teadet loetakse uueks tõendiks, et Reagani ja republikaa* nide „reaalpoliitika" ei küündi rahva madalamate p keskmiste Üksiknumber — 75š Kuulutushiniiad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. iniiiiiii!iiiiisiiiiii!iiiiiiin iCas Kanada ametlik mitmekul-tuursus töötab ja kuidas ta töötab? See küsimus kerkib esile eriti müüd, pärast Esto 1984 möödumist Torontos. Oleme rääkinud kahekümne tuhande eestliase kogunemisest, kellest tuhanded osa võtsid paljudest üritustest, täitsid Ontario Flace'i avatserenoioonia ajal, olid pealtvaatajad Maple Leafis toimu-lud rahvatantsu- ja võimlemisde-monaftrat^ ioonidel, laulupeol, kuu-lajad ja aplpdeerijad suurel solistide kontserdil Roy Thomson Hallis, marssisid kaasa tuhandete kaupa Ontario parlamendihoone juu-lest linnavalitsuse väljakule, täit-rahvapeo suured ruumid jne. dati massimeedias esimesi Eesti Päevi Torontos: lehekülgede viisi ajalehtedes, tundide viisi ringhäälingus. Esimeste Eesti Päevade korraldajad olid suutnud massimeediaga kontaktid luua ja hoolitsesid massimeedia töötajate eest oma näpunäidetega kogu Päevade kestel Oli kontakt saadud õigete inimestega, kes oma ülesannet tundsid ja oma töö vastutustundega ts- Kõik see ei olnud ainult rahvariie ja lehvivad sini-must-valged lipud, vaid selles 9li ka sisu. Oli eesti rahva vabadusapell. Oli distsipliin, kord ja korrektsus meie rahvahulkade seas. Kakskümmend tuhat oestlast kulutasid Torontos miljo- 3i6id dollareid, mis aitas finantsee-dda Kanada mahajooksnud majandust hotellides, restoraanides, Ontario Placeis ja paljudes teistes kohtades. Kuid näitas inimest inimesele omas suures hulgas, seda kõige meeldivamas aspektis. Ja ometi torkas silma nn. massl-nsieedia- ajalehtede ja ringhäälingute tagasihoidlikkus selle nädalapäevad kestnud sündmuse esiletoomises. Protestid USA konsulaadi ees või parlame^idi hoone juures ainult mõnesaja . demonstrandi poolt saavutavad Kanada massimeedia juures tavaliselt suuremat ^helepanu. Ometi on massimeedia ülesandeks oma lugejaskonda, kuulajaskonda informeerida. Selle lugejaskonna, kuulajaskonna hulka kuuluvad ka tuhanded Kanada eestlased, kes kaugeltki ei ignoreeri ingliskeelset massimeediat, vaid elavalt seda kasutavad. Ingliskeelse massimeedia käitumist arvestades, tuleb järeldada, et Kanada on küll ametlikult mitme-kultuuri maa, kuid mitmiSQ aspektis @i ole seda ometi. Inimesed, kes töötavad massimeedia juures, ei ole tahtnud omaks võtta mitmekul-tuuri põhimõtet, või lihtsalt nad ei de aru saanud sellest põhimõttest. Kus peitub viga? Kas meie endi Icorraldajate juures või massimeedia inimeste juures? Kas meie oma informatsiooni inimesed pole suutnud kontakte võtta ja pidada. Või an masf/iiineedia iidme^ed pealiskaudsed la hoolimatud^ Võib-olla tuleb viga otsida mõlemast otsast. Mäletame, millises platuses kirjel- Nüüd, tosin aastat hiljem, pärast suurt propagandat mitmekultuuri-le, peame siis konstateerima, et massimeedia pole sellest midagi õppinud või ei ole tahtnud midagi õppida. Või pole meie oma korraldajad süvenenud küsimusse, kuidas saavutati esimeste Eesti Päevade ajal too suurepärane kontakt, mis nii häid tulemusi andis. Isegi eesti lehtede toimetajad (23 inimest mitmelt maalt) kurtsid selle üle, et Ikorraldajad ei hoolitsenud nende ligipääsu eest küllaldase vastutulekuga kõikidele üritustele. Näiteks „TeBtaja" Stökholmis märgib, et „Kui Esto 80 Stökholmis kajastus üle 700 artikli kaudu Skandinaavia ajakirjanduses ja ligi 200 kirjutuses mujal Euroopa pressis, siis ulatuslikum pressiinformat-sioon Esto '84 kohta peaaegu täielikult puudus Torontos." ,,Teataja" manib selle põhjustena: 1) Välispoliitiliste küsimuste käsitamine Kanada ajakirjanduses ja ka suures osasLUSA massivahen-deis on võrratult väiksem, kui see on tavaks Euroopas. 2) Kanada ajakirjanduse ja ka raa^o ja TV-jaa-made omandiõiguslik struktuur on selline, et vähemusrahvaste esindajail on olnud ülimalt raske siin leida töökohti ja rakendust. 3) Kanada on külr ametlikult mitmekul-tuuriline ühiskondi aga see mitme-kultuursus avaldub peamiselt valitsuse ametlikes deklaratsioonides, mõnikord ka toetuskuulutuste andmises eesti ja teiste vähemuste lehtedele, aga väga vähe ajalehtede veergudel ja raadio- ning TV-programmides. On kül^ pikk tee sinna, kus v ' ' 'used Kanadas võiksirV u tähelepanu ja ma/ ^.oiiAa^Ba toetuse Of ^- eks, nagu s@e juba praegu to »ub Rootsis. Kas nii või teisiti, eestlastel K@° nadfis ja ka USA-s, on pikk tee minna ja asuur töö teha, et oleme Kanada rahvastiku üks osa, kuigi harrastame ajuti oma kultuuripärandeid ja meil on peale i keele ka oma eesti keel. Põhjendusena nii minimaalsele elukalliduslisa-kalkuleerimisele tahetakse panna inimesi uskuma, et see vastab inflatsioonile. Kahjuks aga ei kõnele sedasama keeU statistika esmajärgulise tähtsusega tarbeainete ülesliikuva hinnakurvi' osas. Mõned näited augustikuu hindadest: kartulid — 59, banaanid 50 centi nael, alla keskmise suurusega apelsinid — 34-35 centi tükk, viinamarjad 1.29 -1.69 nael, võinael —1.99 - 2.39, pisut paremas kvaliteedis liha - üle 3 dol. nael. Langenud on läinud aasta ennekuulmatult kõrguselt pi- . sut külllnunade, peasalati, kanade, telefoni-kaugekqnede ja õunte hinnad, tõusnud aga 4,5 ~ 12% näit. meeste päevasärkide, naistejalatiitei piima, saia ja teiste pagarisaaduste, prillide, elektri jne. hind, kõneleniata üüridest, arstitasudest, haiglakulu-dest ning muust, nii et hinnatõususid ei saa kuidagi asetada 2,9% lähedusse. Hääletajate grupid momendil, keda küsimus otsfeselt ja otsustavah puudutab, kuna nende valdava enamuse ainukese sissetuleku moodustab social security, on järgmised (sulgudes 1960.a. arvud): naised (56.3 milj.), praegu 91.0 milj.; vanad (16.6) 28.2 milj.; neegrid (10.0) 19.0 milj.; nn. „hispaanlased" (mehhiklased, kuubalased, puertorikolased) — 1960. a. — 5.6, nüüd 9.0 milj. hääleõiguslikku. Nii raske,kui ongi seda kalkuleerida, on ometi kindel, et seal, kus vanadele tundub tehtavat ülekohut, jäävad kas valimistest eemale või hääletavad demokraatide kandidaadile ka perekonna nooremad ühes. lähemate sugulastega. ÜLEKOHUS Sotsiaalset või majanduslikku üle^' kohut selle 2,9%,näõl arvatakse aga ! nägevat üsna palju, alates päris ülevalt tippudest. Nii näiteks on praegu 138 ehdise kongressiliikme pension tunduvalt suurem nende viimase ' kongressi-aasta palgast. Nagu selgub Taxpayers Unioni viimastest andmetest, pistab näit. Carl Albert (Oklahoma), nüüd pensionina taskusse 87.864 dollarit, kuigi ta viimane palk oli 65.600 ja praegu on kongressis palgaks 72.600. Samuti viimasest palgast hoopis kõrgemat pensioni saavad Margareth C. Smith (81.204), VAlb.Gore (74.460), J. Eastland (73. 812) ja B. Reifel (76.512). Pensionirahasid on makstud alates 1981. a. W. MondaleMle 104.500, pensionimää-raga 32.616 aastas. Richard Nixon ja Gerard Ford saavad kongressi-pen-sioni vastavalt 30.816 ja 64.800 aastas, lisaks nende presidendi-pensio-nile. Asjale paneb krooni pähe praegu oma 3-aastast vanglakaristust kandev end. N.Jersey senatorH. Williams, Jcellele jätkatakse pensioni maksmist 42,288 dollari suuruses aastas. Kuni 1981. aastani said säärased pensionärid elukalliduslisa kaks korda aastas, siis viidi see ühele korrale. Ühtkokku maksetakse praegu 373 end. kongressi liikmele aastas 13 miljon dollarit pensioni. Kolmele endisele pfesidehdile ja ühele lesele, ühes nendenimeliste raama-tukogudega, läheb aastas praegu ümmarguselt 29 milj. dollarit. KALLID EKSPRESIDENDID Ei ole ülearune heita pilku ka eks-presidentide arvetele, millised riigil tulevad tasuda. „Lady Bird" Johnso-ni „tegevusesf' on teada niipalju, et ta ise saab pensioni 20.000 dollarit aastas ja ta ümber liigub kallis „kait-semeeskond". Fordi mõningad arved: 306 doll. aastas cable-telev., kontor - 283.600, üür - 55.698, ametnike palgad — 96.000, kleepribad (rubber bands) — 1,13, pott liimi — 1.99, pliiatsiteritaja — 20.95, jää-valmistaja parandus — 54.95, telefoni — 40.036 doll. Fordi sissetulek aastas pensionidest, investeeringutest, kõnedest j.m. on seejuures umbes pool miljonit, kaasa arvatud pre-sidendi- pension 83.300, teistel ehk mõnevõrra vähem. Nixoni arved; 1.333 ajakirjade-ajalehtede tellimised, kontor — 268.200, ametnike palgad — 88.980 + 66.200 (osalise tööjõuga ametnikele), masin kopeeri-misteks — 2.016 aastas, telefon — 20.306, vaiba puhastamine 75.00 dollarit. Carteri kulutused maksumaksja nahal: kompuuter — 7.000, kaks kontorit — 304.600, ruumide üür — 61.100, 9 ametniku palgad — 113.000, 2 lehekülgede nummerda-mismasinat — 41.04 kuus, postmee-ter —177.00, kompuuteri korrashoid — 6.315 ja telefoni — 26.800 aastas. Isiklikud reisikulud tasuvad nad harilikult ise, kuid Nixoni „kaitsja-te" kulutused, mis langevad riigi kaela, olid 1983.aastal 6.139 (1982.a. koguni 25.022 !),Carteril— 4.820 ja Fordil koguni 11.087 dollarit. „Kaitsja-te" palgad ja kulud nendega seoses ulatuvad kokku 12,7 miljonile aastas. Mida annavad siis need kolhi eks-presidenti selliste muinasjutuhinna-liste hoolealustena rahvale vastutasuks, nii et see kaalub kaugeh üles normaalse elukallidusjuurdehinde vanadele ja haigetele, kellel igasugused muud sissetulekud puuduvad? Nixoh kogus omanimelise loodava raamatukogu jaoks 3 televisioohi-in-tervjuuga 500.000 dollarit. Cärterist on saanud asjaarmastaja mööblitis-ler. Ta olevat valmistanud ja müünud seni 4 tooli oksjonil New Yorgis 41.000 dollari eest. Fordi lemmikharrastuseks on tavalisti golfimäng kalli kaitseeskordi saatel. Praegu üteldakse olevat jäänud tal selleks aga vähe aega, kuna on „sõjaratsuna" rakendatud republikaanide kampaanias. Skautliknd noored lippudega on jõudnud Vabadusrongkäigus japlatsile. Vasakult — Margiss Kmk, Toomas Wiedercrantz (Rootsist) ja Andres Nurm. . Foto - Paul Rabisson LUGEJA KIRJUTAB Moskvat häirib 1ltlllllllltlllHlllillllllli)lllllillllllllillililllllliillllllillllliill!llli^ Enamus viimaste ÜEP tegelasi on parasjagu I nahutada saanud ^ selle eest, et kõik ei laabunud nii nagu pealtvaatajad seda soovisid. Pihta on pandud peamiselt meelelahutuslike ja kultuuriliste ürituste korraldajaile r- ja seda nii asjatundlikult kui ka asjata. Ainult nende peale, kes haledalt kavandatud ja selliselt ka teokssaanud vabadusnõudluse korraldasid või k^s kõiki ettevõtmisi kooskõlastasid, kontrollisid ja rahakukru suud mõnel juhul isegi ürituste taset tõsiselt halvavalt kinni hoidsid^pole veel näpuga näidatud. Ja küllap see Esii õigegi on, sest keegi pidi ju midagi hästi tegema selleks.et ligi kakslcüm-mend tuhat inimest võisid pidustustest rõõmu tunda. Ennemuistsest pärineva 0 0 0. „küla saunad köetakse korda mööda" põhjal on kord kriitikute käes sauna saada. Naaberlehe Rlin Rivanool on tauninud minugi tagasihoidlikke küsimusi selle kohta, miks üks või teine asi oli isegi kehvem kui 12 aastat tagasi, või miks mõni suure suuga antud lubadus nagu näiteks hnna sadade lippudega ehtimine, tegemata jäi. Kuid mitte üksnes seda — Riin Rivanool süüdistab mind ka selles, et ma oma täiskasvanud inimestest koosnevat suguvõsa ei pannud tänavate äärde asendama noid lipu-vardaid, mis ilmselt pärast linna lippudega ehtimise lubaduse andmist maha saeti.-Lugupeetud Riin Rivanool, KAS VÕIKS nii kokku leppida, et kriitikud üksteise patte ei hakkaks kättemaksma nende suguvõsa- Veiie ametivõimud mõõnasid avalikult, et õlitoodang on suurte raskuste ees tühjenevate õliallikte tõttu Tjumeni alal. Sellest kirjutas ajaleht „Pravda". Momendil tjB-menis ollakse taga plaanist kuue kuu võrra, ja paranemist pole oodata ka tulevikus. N. Liit ei suuda Comecon-riikidele õli rohkem pakkudagi, vaid jääb püsima u. 90 milj. toiinile aastas, ütles Ungari tv-s N. Liidu plaanikomitee esimees Nik®» lai Baibakov. Lääne uurimuste järgi venelaste õlitoodang langeb aasta 1982 tipp. arvust u. 70 milj. tonnist 15 milj. tonnini enne aasta 1990 saabumist! Koos tühjenevate õliallikatega, oii N. Liidu teisteks suurteks raskus-teks toodangus halb eelplaanitse mine, nõrga kvaliteediga seadmed ning tööjõu suur vahelduvus. de}ö^Mulle ajab lausa hirmu peale kui kujutan ette, kuidas naisõiglus-lased oleksid mind karistanud, kui ma, ennemuistse suguvõsa vanema kombel, oleksin sundinud oma abi^ kaasat, kes kuuma ilmaga raskeis rahvarõivais rongkäigus marssis, samaaegselt veel olema tänavaäärseks lipumastiks. HARRI KIVILO N. Liidu ametlikud ajalehed on hakanud avaldama poolametlikke kirjutisi, milles teravalt kritiseeritaks Ida- ja Lääne^Saksamaa valitsuse ja nende juhtide lähenemist üksteisele. Oluliseks põhjuseks näib olevat see, et Lääne-Saksamaa kantsler Helmut Kohi ei ole nõustunud andma tunnustust Saksamaa permanentsele jagamisele, nagu Moskva soovib. Teiseks on Ida- ja Lääne-Saksämaa laiendanud omavahelist kaubavahetust ja loonud vabama olukorra liikumisel ühelt maalt teisele. Viimaseks pahanduseks oli Lääne-Saksamaa laen, US$331 miljoni suuruses Ida-Saksamaale, ilma et selleks oleks küsitud luba või heakskiitmist Moskvalt/ Ida-Saksamaa ametliku ajalehe „Neues Deütshland'i seletuse kohaselt ei peaks Moskval olema mingit põhjust kurjustamiseks, sest kõik on-tehtud 9 aastat tagasi, Helsingis allakirjutatud kokkuleppe kohaselt, koostöp arendamiseks nende riikide vahel, et Saksamaa mitte kunagi enam ei kujuneks uue suursõja tallermaaks. Moskva näeb selles, Lääne- ja Ida Saksamaa lähenemises, ajaleht „Pravdas" avaldatud artiklite kohaselt saksa rahva shovinismi tõusu. Suur-Saksamaa mõttej ülestõstmist, rahvusluse ärkamist ja vennastust kaheks lahutatud rahva liikmete vahel. Kõik see pidi tulema kahjuks Idas valitsevale sotsialistlikule korrale, mida Moskva üfekõige hindab. Moskva võib olla tõsiselt häiritud saksa rahva soovist tunda ja olla üks ja iseseisev rahvas oma etnograafilistes piirides. Uued, elujõulised generatsioonid mõtlevad r-hvuslikult ja ei taha midagi teada Saksamaa šUüst,- millega võitjad on koormanud seda rahvast ligemale 40 aastat. Moskva kardab, et Teherani, Jalta ja Potsdami kokkuleppeid ootab sama saatus, mis sai osaks Püha Liidu poolt „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei Ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätah endale õi-guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Jumalaga Esto '84 Möödusid päevad ülikiirelt, täis tegevust, jooksu ja uudsust. Lipud, eestikeel ja ruttavad jalad — noid viimaseid oli tuhandeis! Mõned aeglasemad ja vanemad, teised kärmemad ja nooremad - kuid ikka alati tõttavad, kiihugi ruttavad. Vahete-vahel nad tegid peatuse; äratundmise hüüatus — „0h sina, Ants!" „Ei,mina, Jaak." — Kallistus ja imetlus — edasi ruttu — jääme ehk muidu hiljaks! Kuhu? Avamisele ja vastuvõttudele, kontsertidele ja teatrisse, kongressidele ja konverentsidele; näitused, filmid — eesti rahva ajalugu.. Vaata, loe ja imesta! Oh neid koosviibimisi ja kokkusaamisi - kuidas küll inimene jõuab? Ja alles nüüd, rutates ühelt korruselt teisele, ühest ehitusest teise, õpid tundma eesti rahva grganisatsiponi-de võrku, gruppi kuuluvuse vajadust ja isikupärasust. Lipud, nad on toredad — need põhjamaalase karged helbed — sini-ne- must ja valge! Kas silmale midagi kaunimat ja südainele kallimat! Jalad astuvad — kuuekesi reas, muusika, plakatid, lipud. Näol naeratus, südames mured kodumaa ja rahva üle. Samm on julge, otsus tehtud — kodurahvale olgu teada: Eestlane vabas maailmas oma pärivust unustanud pole! Vaata ainult seda sammujate rida. Pidu — Valguspidu — Laulupidu! Silmarõõm ja südamesoov. Vaata neid! Vaata neid astumas esivanemate tantsurada! Oh seda rahvariide sära ja puhtust — ja mudilaste tarmu, tantsu keerukusele nad ei anna armu — julgelt seavad oma sammu. Võimlejad — merelained — soovunelmate ja igatsuse tahtetaimed. Elagu Eesti! See meie kõikide südame soov — mingu sellest sõnum Taevaisa kotta. Pisarad silmas, ängistus rinnas — •kuulavad, laulavad eestimaa lugu, see paljukannatanud sugu. Koos ja eraldi — mehed ja naised ja lapsed. Lauluga loovad nad lootuse kangast - miks küllnii kitsaks jääb rinnakorv? Tegudeks tahaks teha kõik need soovid! Kui kord prooviks ka olla see, kes • ei tee ainult sõnu, vaid otsib teid, mis aitaks meie rahva valu kanda. Kuidas küll oskaksin endast paremini anda? „HoiaJumal,Eestit..." laulab laulukoor. „Mu isamaa.mu õnn ja rõõm .. laulab rahvas. Veelkord „tere" ja „jumalaga" - „Näeme jälle!" Veel ei tea kus - aga me koguneme jälle, see on kindel: Traditsioon on loodud, vajadus karjub. J, Eestimaa mees ja naine — noor ja vana, ütle tänu kõigile neilejces päevi korraldasid, aitasid ja hoolitsesid, ef Sina ja Mina võiksime tulla ja KOOS olla! . . Kas polnud tore olla üks pere? Tänu sada tuhat korda! Jumalaga Neljandad Ülemaailmsed Eesti päevad — Tere tulemast Viiendad! VAIKE LUGUS OTTAWA Kallis Kalle! Paistab, et augustikuu on varsti mööda ja suvi veereb vii:galt sügise suunas. Saan aru,miks Sa ei ole siia poole liikunud hiljuti. Pealinnade õhk on ju tihti teisiti kui mujal ja pole aru saanud, et see parem oleks, Kaugeltki nõnda. Praegune lämmatav Ottawa oru õhk võtab hinge kinni ja paneb kopsud lõõtsuma nagu pilli. Väiksemad vennad siin kannatavad muidugi häda tõttu ära, lauldes, et jiemad naudivad üht Kanada kaunimaid linnasid. „Mandariinid" aga, kellel usk edasivalitsemises paistab olema kõigutamata, on ammu kadunud Gatineau ehk Laurentian mägedesse, kus segavad mõnusalt mar-tiinisid ja kosuvad loomalihaga, mis. jällegi üle aastate moes on.kui rahakott lubab. Sina parem jäta ka „quiche'i" söömine ära, kui ei taha endale tähelepanu tõmmata. Nagu ju tead, mitu nädalat juba juhitakse riiki meie toredamast hotellist — Chateau Laurier, {See on midugi,kui arvad veel, et juhid on peaminister ministritega ja mitte „mandariinid!") Chateaukene on loss mis loss, aga olin ammu õige tähenduse unustanud. Ärkamise moment tuli äsja, kui sõbra vüeaasta-ne New Yorgist silmitses esmakordselt hotelli ja küsis uhkeltv»,m(stop see on?" Lapsele selgitades sai asi ka endale klaarimaks. Lossis istub ju endine Torontost saabunud print^ kes hiljuti saanud kuningaks ja kes nüüd ühes toas sealt valitseb üle maa. Lisama pidin lapsele ka, et kuningal praegu palju muret 9n, kuna kardab kukutamist teise printsi poolt, kes olevat iiri päritoluga, hea lauluhäälega ja paari keelega. Laps arvas,. et kuningal ka kaks keelt, aga, kuna endal pea kolm suus ja asjaga kursis, lisas, et üks kuninga keeUest siiski veidi puine on! Nii siis asjad siin praegu on. Võta siis kinni, kas see on muinasjutt või tõde? Õiguse jätan Sulle. Aga ega siin lämmatavas orus,kus asub pealinna-ke. palju vahet ei tunne, eriti suvisel ajal, kui kõrvetab päike. Ära siiski muretse. Tead ju, et „vihmategija" on jälle ametis ja on lubanud päästet neljandal septembril. Ela hästi. '• MAIE Kõikideks kindlustusteks H. LATER&CO.LTD S9 Insurance Viinis sõlmitud kokkuleppele. Sellega taheti teha olematuks Napoleoni ajastu Euroopas, kuid aeg läks edasi. Aeg läheb ka nüüd edasi. • • N. 1482 Bathurst St., Toronto M5P 3H1 Tel.: 653-7815 ja 653-7816 Stokholm üks maailma kallimaid linnu STOKHOLM (EP) - Stokholm on üks maailma kallimaid linnu ärimeestele ja turistidele - New Yorgi ja Tokio kõrval, selgub uurimusest, mis on tehtud briti turismikomisjoni ülesandel. Järgnevad „Esto-linn" Toronto. Sydney, Zürich, Kopenhaagen ja Brüssel. Uurimus viidi läbi möödunud aasta novembris. • Esimene taoline uurim'us tehti a. 1982 ja ka siis oli New York kalliduselt esikohal, teisel kohal Toronto ja kolmandal Tokio. Jaapani pealinn on kõige kallim transportide, lõbustuste ja sisseostude osas. New Yorgis on aga kallis igasugune teenindus, näiteks juuksurid ja keemiline puhastus, samuti peadpööritavalt kallid hotellid ja restoranid.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 23, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-08-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840823 |
Description
Title | 1984-08-23-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MLIÄPÄEVÄL, 23. AUGUSTIL - THURSDÄY, AUGUST 23 ;,M0ie Elu" nt.M (1799) 1984 I^ublished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,058 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada, M4K 2R6 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milf ord, N.J.,USA, Tel. (201) 262-0778. . ,,Mele Elu-'väyaandjaks on Ee - Asut. Ä. Weileri algatusell^^ ,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvievv Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cariada — Tel. 466-0951 Tellimi^tej ja kuulutuste vastuvõtmine iga! tööp. kl, 9 hm.— 5p.l., esmasp. ja iieljap, kl. 9 hm.~8 õ. , ,,MEIEELU*'tellimishinnad: Kanadasla.|40.00,6k.^22.00, 3 k. $15,50. ÜSA-sse - 1 a. ^44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaädesse - l a . 148.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00, Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sW: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülefmeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29i^^^^ Presidendi valimiskampaania avab üldsusele musi M@ia@d@ ajakirjanduslike väljaannete kaudu riikliku vanaduspensioni (social security) saajatele teade, et kui läheb hästi, siis on neil lootusi saada tuleval aastal 2,9% elukalliduslisa. Teade oli sfaokee-riv ja kui praegune Reagani valitsus lootis võita sellega valdava osa pensioni saajate hääli novembris, siis peetakse seda katset nurju* nuks, sest teadet loetakse uueks tõendiks, et Reagani ja republikaa* nide „reaalpoliitika" ei küündi rahva madalamate p keskmiste Üksiknumber — 75š Kuulutushiniiad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. iniiiiiii!iiiiisiiiiii!iiiiiiin iCas Kanada ametlik mitmekul-tuursus töötab ja kuidas ta töötab? See küsimus kerkib esile eriti müüd, pärast Esto 1984 möödumist Torontos. Oleme rääkinud kahekümne tuhande eestliase kogunemisest, kellest tuhanded osa võtsid paljudest üritustest, täitsid Ontario Flace'i avatserenoioonia ajal, olid pealtvaatajad Maple Leafis toimu-lud rahvatantsu- ja võimlemisde-monaftrat^ ioonidel, laulupeol, kuu-lajad ja aplpdeerijad suurel solistide kontserdil Roy Thomson Hallis, marssisid kaasa tuhandete kaupa Ontario parlamendihoone juu-lest linnavalitsuse väljakule, täit-rahvapeo suured ruumid jne. dati massimeedias esimesi Eesti Päevi Torontos: lehekülgede viisi ajalehtedes, tundide viisi ringhäälingus. Esimeste Eesti Päevade korraldajad olid suutnud massimeediaga kontaktid luua ja hoolitsesid massimeedia töötajate eest oma näpunäidetega kogu Päevade kestel Oli kontakt saadud õigete inimestega, kes oma ülesannet tundsid ja oma töö vastutustundega ts- Kõik see ei olnud ainult rahvariie ja lehvivad sini-must-valged lipud, vaid selles 9li ka sisu. Oli eesti rahva vabadusapell. Oli distsipliin, kord ja korrektsus meie rahvahulkade seas. Kakskümmend tuhat oestlast kulutasid Torontos miljo- 3i6id dollareid, mis aitas finantsee-dda Kanada mahajooksnud majandust hotellides, restoraanides, Ontario Placeis ja paljudes teistes kohtades. Kuid näitas inimest inimesele omas suures hulgas, seda kõige meeldivamas aspektis. Ja ometi torkas silma nn. massl-nsieedia- ajalehtede ja ringhäälingute tagasihoidlikkus selle nädalapäevad kestnud sündmuse esiletoomises. Protestid USA konsulaadi ees või parlame^idi hoone juures ainult mõnesaja . demonstrandi poolt saavutavad Kanada massimeedia juures tavaliselt suuremat ^helepanu. Ometi on massimeedia ülesandeks oma lugejaskonda, kuulajaskonda informeerida. Selle lugejaskonna, kuulajaskonna hulka kuuluvad ka tuhanded Kanada eestlased, kes kaugeltki ei ignoreeri ingliskeelset massimeediat, vaid elavalt seda kasutavad. Ingliskeelse massimeedia käitumist arvestades, tuleb järeldada, et Kanada on küll ametlikult mitme-kultuuri maa, kuid mitmiSQ aspektis @i ole seda ometi. Inimesed, kes töötavad massimeedia juures, ei ole tahtnud omaks võtta mitmekul-tuuri põhimõtet, või lihtsalt nad ei de aru saanud sellest põhimõttest. Kus peitub viga? Kas meie endi Icorraldajate juures või massimeedia inimeste juures? Kas meie oma informatsiooni inimesed pole suutnud kontakte võtta ja pidada. Või an masf/iiineedia iidme^ed pealiskaudsed la hoolimatud^ Võib-olla tuleb viga otsida mõlemast otsast. Mäletame, millises platuses kirjel- Nüüd, tosin aastat hiljem, pärast suurt propagandat mitmekultuuri-le, peame siis konstateerima, et massimeedia pole sellest midagi õppinud või ei ole tahtnud midagi õppida. Või pole meie oma korraldajad süvenenud küsimusse, kuidas saavutati esimeste Eesti Päevade ajal too suurepärane kontakt, mis nii häid tulemusi andis. Isegi eesti lehtede toimetajad (23 inimest mitmelt maalt) kurtsid selle üle, et Ikorraldajad ei hoolitsenud nende ligipääsu eest küllaldase vastutulekuga kõikidele üritustele. Näiteks „TeBtaja" Stökholmis märgib, et „Kui Esto 80 Stökholmis kajastus üle 700 artikli kaudu Skandinaavia ajakirjanduses ja ligi 200 kirjutuses mujal Euroopa pressis, siis ulatuslikum pressiinformat-sioon Esto '84 kohta peaaegu täielikult puudus Torontos." ,,Teataja" manib selle põhjustena: 1) Välispoliitiliste küsimuste käsitamine Kanada ajakirjanduses ja ka suures osasLUSA massivahen-deis on võrratult väiksem, kui see on tavaks Euroopas. 2) Kanada ajakirjanduse ja ka raa^o ja TV-jaa-made omandiõiguslik struktuur on selline, et vähemusrahvaste esindajail on olnud ülimalt raske siin leida töökohti ja rakendust. 3) Kanada on külr ametlikult mitmekul-tuuriline ühiskondi aga see mitme-kultuursus avaldub peamiselt valitsuse ametlikes deklaratsioonides, mõnikord ka toetuskuulutuste andmises eesti ja teiste vähemuste lehtedele, aga väga vähe ajalehtede veergudel ja raadio- ning TV-programmides. On kül^ pikk tee sinna, kus v ' ' 'used Kanadas võiksirV u tähelepanu ja ma/ ^.oiiAa^Ba toetuse Of ^- eks, nagu s@e juba praegu to »ub Rootsis. Kas nii või teisiti, eestlastel K@° nadfis ja ka USA-s, on pikk tee minna ja asuur töö teha, et oleme Kanada rahvastiku üks osa, kuigi harrastame ajuti oma kultuuripärandeid ja meil on peale i keele ka oma eesti keel. Põhjendusena nii minimaalsele elukalliduslisa-kalkuleerimisele tahetakse panna inimesi uskuma, et see vastab inflatsioonile. Kahjuks aga ei kõnele sedasama keeU statistika esmajärgulise tähtsusega tarbeainete ülesliikuva hinnakurvi' osas. Mõned näited augustikuu hindadest: kartulid — 59, banaanid 50 centi nael, alla keskmise suurusega apelsinid — 34-35 centi tükk, viinamarjad 1.29 -1.69 nael, võinael —1.99 - 2.39, pisut paremas kvaliteedis liha - üle 3 dol. nael. Langenud on läinud aasta ennekuulmatult kõrguselt pi- . sut külllnunade, peasalati, kanade, telefoni-kaugekqnede ja õunte hinnad, tõusnud aga 4,5 ~ 12% näit. meeste päevasärkide, naistejalatiitei piima, saia ja teiste pagarisaaduste, prillide, elektri jne. hind, kõneleniata üüridest, arstitasudest, haiglakulu-dest ning muust, nii et hinnatõususid ei saa kuidagi asetada 2,9% lähedusse. Hääletajate grupid momendil, keda küsimus otsfeselt ja otsustavah puudutab, kuna nende valdava enamuse ainukese sissetuleku moodustab social security, on järgmised (sulgudes 1960.a. arvud): naised (56.3 milj.), praegu 91.0 milj.; vanad (16.6) 28.2 milj.; neegrid (10.0) 19.0 milj.; nn. „hispaanlased" (mehhiklased, kuubalased, puertorikolased) — 1960. a. — 5.6, nüüd 9.0 milj. hääleõiguslikku. Nii raske,kui ongi seda kalkuleerida, on ometi kindel, et seal, kus vanadele tundub tehtavat ülekohut, jäävad kas valimistest eemale või hääletavad demokraatide kandidaadile ka perekonna nooremad ühes. lähemate sugulastega. ÜLEKOHUS Sotsiaalset või majanduslikku üle^' kohut selle 2,9%,näõl arvatakse aga ! nägevat üsna palju, alates päris ülevalt tippudest. Nii näiteks on praegu 138 ehdise kongressiliikme pension tunduvalt suurem nende viimase ' kongressi-aasta palgast. Nagu selgub Taxpayers Unioni viimastest andmetest, pistab näit. Carl Albert (Oklahoma), nüüd pensionina taskusse 87.864 dollarit, kuigi ta viimane palk oli 65.600 ja praegu on kongressis palgaks 72.600. Samuti viimasest palgast hoopis kõrgemat pensioni saavad Margareth C. Smith (81.204), VAlb.Gore (74.460), J. Eastland (73. 812) ja B. Reifel (76.512). Pensionirahasid on makstud alates 1981. a. W. MondaleMle 104.500, pensionimää-raga 32.616 aastas. Richard Nixon ja Gerard Ford saavad kongressi-pen-sioni vastavalt 30.816 ja 64.800 aastas, lisaks nende presidendi-pensio-nile. Asjale paneb krooni pähe praegu oma 3-aastast vanglakaristust kandev end. N.Jersey senatorH. Williams, Jcellele jätkatakse pensioni maksmist 42,288 dollari suuruses aastas. Kuni 1981. aastani said säärased pensionärid elukalliduslisa kaks korda aastas, siis viidi see ühele korrale. Ühtkokku maksetakse praegu 373 end. kongressi liikmele aastas 13 miljon dollarit pensioni. Kolmele endisele pfesidehdile ja ühele lesele, ühes nendenimeliste raama-tukogudega, läheb aastas praegu ümmarguselt 29 milj. dollarit. KALLID EKSPRESIDENDID Ei ole ülearune heita pilku ka eks-presidentide arvetele, millised riigil tulevad tasuda. „Lady Bird" Johnso-ni „tegevusesf' on teada niipalju, et ta ise saab pensioni 20.000 dollarit aastas ja ta ümber liigub kallis „kait-semeeskond". Fordi mõningad arved: 306 doll. aastas cable-telev., kontor - 283.600, üür - 55.698, ametnike palgad — 96.000, kleepribad (rubber bands) — 1,13, pott liimi — 1.99, pliiatsiteritaja — 20.95, jää-valmistaja parandus — 54.95, telefoni — 40.036 doll. Fordi sissetulek aastas pensionidest, investeeringutest, kõnedest j.m. on seejuures umbes pool miljonit, kaasa arvatud pre-sidendi- pension 83.300, teistel ehk mõnevõrra vähem. Nixoni arved; 1.333 ajakirjade-ajalehtede tellimised, kontor — 268.200, ametnike palgad — 88.980 + 66.200 (osalise tööjõuga ametnikele), masin kopeeri-misteks — 2.016 aastas, telefon — 20.306, vaiba puhastamine 75.00 dollarit. Carteri kulutused maksumaksja nahal: kompuuter — 7.000, kaks kontorit — 304.600, ruumide üür — 61.100, 9 ametniku palgad — 113.000, 2 lehekülgede nummerda-mismasinat — 41.04 kuus, postmee-ter —177.00, kompuuteri korrashoid — 6.315 ja telefoni — 26.800 aastas. Isiklikud reisikulud tasuvad nad harilikult ise, kuid Nixoni „kaitsja-te" kulutused, mis langevad riigi kaela, olid 1983.aastal 6.139 (1982.a. koguni 25.022 !),Carteril— 4.820 ja Fordil koguni 11.087 dollarit. „Kaitsja-te" palgad ja kulud nendega seoses ulatuvad kokku 12,7 miljonile aastas. Mida annavad siis need kolhi eks-presidenti selliste muinasjutuhinna-liste hoolealustena rahvale vastutasuks, nii et see kaalub kaugeh üles normaalse elukallidusjuurdehinde vanadele ja haigetele, kellel igasugused muud sissetulekud puuduvad? Nixoh kogus omanimelise loodava raamatukogu jaoks 3 televisioohi-in-tervjuuga 500.000 dollarit. Cärterist on saanud asjaarmastaja mööblitis-ler. Ta olevat valmistanud ja müünud seni 4 tooli oksjonil New Yorgis 41.000 dollari eest. Fordi lemmikharrastuseks on tavalisti golfimäng kalli kaitseeskordi saatel. Praegu üteldakse olevat jäänud tal selleks aga vähe aega, kuna on „sõjaratsuna" rakendatud republikaanide kampaanias. Skautliknd noored lippudega on jõudnud Vabadusrongkäigus japlatsile. Vasakult — Margiss Kmk, Toomas Wiedercrantz (Rootsist) ja Andres Nurm. . Foto - Paul Rabisson LUGEJA KIRJUTAB Moskvat häirib 1ltlllllllltlllHlllillllllli)lllllillllllllillililllllliillllllillllliill!llli^ Enamus viimaste ÜEP tegelasi on parasjagu I nahutada saanud ^ selle eest, et kõik ei laabunud nii nagu pealtvaatajad seda soovisid. Pihta on pandud peamiselt meelelahutuslike ja kultuuriliste ürituste korraldajaile r- ja seda nii asjatundlikult kui ka asjata. Ainult nende peale, kes haledalt kavandatud ja selliselt ka teokssaanud vabadusnõudluse korraldasid või k^s kõiki ettevõtmisi kooskõlastasid, kontrollisid ja rahakukru suud mõnel juhul isegi ürituste taset tõsiselt halvavalt kinni hoidsid^pole veel näpuga näidatud. Ja küllap see Esii õigegi on, sest keegi pidi ju midagi hästi tegema selleks.et ligi kakslcüm-mend tuhat inimest võisid pidustustest rõõmu tunda. Ennemuistsest pärineva 0 0 0. „küla saunad köetakse korda mööda" põhjal on kord kriitikute käes sauna saada. Naaberlehe Rlin Rivanool on tauninud minugi tagasihoidlikke küsimusi selle kohta, miks üks või teine asi oli isegi kehvem kui 12 aastat tagasi, või miks mõni suure suuga antud lubadus nagu näiteks hnna sadade lippudega ehtimine, tegemata jäi. Kuid mitte üksnes seda — Riin Rivanool süüdistab mind ka selles, et ma oma täiskasvanud inimestest koosnevat suguvõsa ei pannud tänavate äärde asendama noid lipu-vardaid, mis ilmselt pärast linna lippudega ehtimise lubaduse andmist maha saeti.-Lugupeetud Riin Rivanool, KAS VÕIKS nii kokku leppida, et kriitikud üksteise patte ei hakkaks kättemaksma nende suguvõsa- Veiie ametivõimud mõõnasid avalikult, et õlitoodang on suurte raskuste ees tühjenevate õliallikte tõttu Tjumeni alal. Sellest kirjutas ajaleht „Pravda". Momendil tjB-menis ollakse taga plaanist kuue kuu võrra, ja paranemist pole oodata ka tulevikus. N. Liit ei suuda Comecon-riikidele õli rohkem pakkudagi, vaid jääb püsima u. 90 milj. toiinile aastas, ütles Ungari tv-s N. Liidu plaanikomitee esimees Nik®» lai Baibakov. Lääne uurimuste järgi venelaste õlitoodang langeb aasta 1982 tipp. arvust u. 70 milj. tonnist 15 milj. tonnini enne aasta 1990 saabumist! Koos tühjenevate õliallikatega, oii N. Liidu teisteks suurteks raskus-teks toodangus halb eelplaanitse mine, nõrga kvaliteediga seadmed ning tööjõu suur vahelduvus. de}ö^Mulle ajab lausa hirmu peale kui kujutan ette, kuidas naisõiglus-lased oleksid mind karistanud, kui ma, ennemuistse suguvõsa vanema kombel, oleksin sundinud oma abi^ kaasat, kes kuuma ilmaga raskeis rahvarõivais rongkäigus marssis, samaaegselt veel olema tänavaäärseks lipumastiks. HARRI KIVILO N. Liidu ametlikud ajalehed on hakanud avaldama poolametlikke kirjutisi, milles teravalt kritiseeritaks Ida- ja Lääne^Saksamaa valitsuse ja nende juhtide lähenemist üksteisele. Oluliseks põhjuseks näib olevat see, et Lääne-Saksamaa kantsler Helmut Kohi ei ole nõustunud andma tunnustust Saksamaa permanentsele jagamisele, nagu Moskva soovib. Teiseks on Ida- ja Lääne-Saksämaa laiendanud omavahelist kaubavahetust ja loonud vabama olukorra liikumisel ühelt maalt teisele. Viimaseks pahanduseks oli Lääne-Saksamaa laen, US$331 miljoni suuruses Ida-Saksamaale, ilma et selleks oleks küsitud luba või heakskiitmist Moskvalt/ Ida-Saksamaa ametliku ajalehe „Neues Deütshland'i seletuse kohaselt ei peaks Moskval olema mingit põhjust kurjustamiseks, sest kõik on-tehtud 9 aastat tagasi, Helsingis allakirjutatud kokkuleppe kohaselt, koostöp arendamiseks nende riikide vahel, et Saksamaa mitte kunagi enam ei kujuneks uue suursõja tallermaaks. Moskva näeb selles, Lääne- ja Ida Saksamaa lähenemises, ajaleht „Pravdas" avaldatud artiklite kohaselt saksa rahva shovinismi tõusu. Suur-Saksamaa mõttej ülestõstmist, rahvusluse ärkamist ja vennastust kaheks lahutatud rahva liikmete vahel. Kõik see pidi tulema kahjuks Idas valitsevale sotsialistlikule korrale, mida Moskva üfekõige hindab. Moskva võib olla tõsiselt häiritud saksa rahva soovist tunda ja olla üks ja iseseisev rahvas oma etnograafilistes piirides. Uued, elujõulised generatsioonid mõtlevad r-hvuslikult ja ei taha midagi teada Saksamaa šUüst,- millega võitjad on koormanud seda rahvast ligemale 40 aastat. Moskva kardab, et Teherani, Jalta ja Potsdami kokkuleppeid ootab sama saatus, mis sai osaks Püha Liidu poolt „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei Ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätah endale õi-guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Jumalaga Esto '84 Möödusid päevad ülikiirelt, täis tegevust, jooksu ja uudsust. Lipud, eestikeel ja ruttavad jalad — noid viimaseid oli tuhandeis! Mõned aeglasemad ja vanemad, teised kärmemad ja nooremad - kuid ikka alati tõttavad, kiihugi ruttavad. Vahete-vahel nad tegid peatuse; äratundmise hüüatus — „0h sina, Ants!" „Ei,mina, Jaak." — Kallistus ja imetlus — edasi ruttu — jääme ehk muidu hiljaks! Kuhu? Avamisele ja vastuvõttudele, kontsertidele ja teatrisse, kongressidele ja konverentsidele; näitused, filmid — eesti rahva ajalugu.. Vaata, loe ja imesta! Oh neid koosviibimisi ja kokkusaamisi - kuidas küll inimene jõuab? Ja alles nüüd, rutates ühelt korruselt teisele, ühest ehitusest teise, õpid tundma eesti rahva grganisatsiponi-de võrku, gruppi kuuluvuse vajadust ja isikupärasust. Lipud, nad on toredad — need põhjamaalase karged helbed — sini-ne- must ja valge! Kas silmale midagi kaunimat ja südainele kallimat! Jalad astuvad — kuuekesi reas, muusika, plakatid, lipud. Näol naeratus, südames mured kodumaa ja rahva üle. Samm on julge, otsus tehtud — kodurahvale olgu teada: Eestlane vabas maailmas oma pärivust unustanud pole! Vaata ainult seda sammujate rida. Pidu — Valguspidu — Laulupidu! Silmarõõm ja südamesoov. Vaata neid! Vaata neid astumas esivanemate tantsurada! Oh seda rahvariide sära ja puhtust — ja mudilaste tarmu, tantsu keerukusele nad ei anna armu — julgelt seavad oma sammu. Võimlejad — merelained — soovunelmate ja igatsuse tahtetaimed. Elagu Eesti! See meie kõikide südame soov — mingu sellest sõnum Taevaisa kotta. Pisarad silmas, ängistus rinnas — •kuulavad, laulavad eestimaa lugu, see paljukannatanud sugu. Koos ja eraldi — mehed ja naised ja lapsed. Lauluga loovad nad lootuse kangast - miks küllnii kitsaks jääb rinnakorv? Tegudeks tahaks teha kõik need soovid! Kui kord prooviks ka olla see, kes • ei tee ainult sõnu, vaid otsib teid, mis aitaks meie rahva valu kanda. Kuidas küll oskaksin endast paremini anda? „HoiaJumal,Eestit..." laulab laulukoor. „Mu isamaa.mu õnn ja rõõm .. laulab rahvas. Veelkord „tere" ja „jumalaga" - „Näeme jälle!" Veel ei tea kus - aga me koguneme jälle, see on kindel: Traditsioon on loodud, vajadus karjub. J, Eestimaa mees ja naine — noor ja vana, ütle tänu kõigile neilejces päevi korraldasid, aitasid ja hoolitsesid, ef Sina ja Mina võiksime tulla ja KOOS olla! . . Kas polnud tore olla üks pere? Tänu sada tuhat korda! Jumalaga Neljandad Ülemaailmsed Eesti päevad — Tere tulemast Viiendad! VAIKE LUGUS OTTAWA Kallis Kalle! Paistab, et augustikuu on varsti mööda ja suvi veereb vii:galt sügise suunas. Saan aru,miks Sa ei ole siia poole liikunud hiljuti. Pealinnade õhk on ju tihti teisiti kui mujal ja pole aru saanud, et see parem oleks, Kaugeltki nõnda. Praegune lämmatav Ottawa oru õhk võtab hinge kinni ja paneb kopsud lõõtsuma nagu pilli. Väiksemad vennad siin kannatavad muidugi häda tõttu ära, lauldes, et jiemad naudivad üht Kanada kaunimaid linnasid. „Mandariinid" aga, kellel usk edasivalitsemises paistab olema kõigutamata, on ammu kadunud Gatineau ehk Laurentian mägedesse, kus segavad mõnusalt mar-tiinisid ja kosuvad loomalihaga, mis. jällegi üle aastate moes on.kui rahakott lubab. Sina parem jäta ka „quiche'i" söömine ära, kui ei taha endale tähelepanu tõmmata. Nagu ju tead, mitu nädalat juba juhitakse riiki meie toredamast hotellist — Chateau Laurier, {See on midugi,kui arvad veel, et juhid on peaminister ministritega ja mitte „mandariinid!") Chateaukene on loss mis loss, aga olin ammu õige tähenduse unustanud. Ärkamise moment tuli äsja, kui sõbra vüeaasta-ne New Yorgist silmitses esmakordselt hotelli ja küsis uhkeltv»,m(stop see on?" Lapsele selgitades sai asi ka endale klaarimaks. Lossis istub ju endine Torontost saabunud print^ kes hiljuti saanud kuningaks ja kes nüüd ühes toas sealt valitseb üle maa. Lisama pidin lapsele ka, et kuningal praegu palju muret 9n, kuna kardab kukutamist teise printsi poolt, kes olevat iiri päritoluga, hea lauluhäälega ja paari keelega. Laps arvas,. et kuningal ka kaks keelt, aga, kuna endal pea kolm suus ja asjaga kursis, lisas, et üks kuninga keeUest siiski veidi puine on! Nii siis asjad siin praegu on. Võta siis kinni, kas see on muinasjutt või tõde? Õiguse jätan Sulle. Aga ega siin lämmatavas orus,kus asub pealinna-ke. palju vahet ei tunne, eriti suvisel ajal, kui kõrvetab päike. Ära siiski muretse. Tead ju, et „vihmategija" on jälle ametis ja on lubanud päästet neljandal septembril. Ela hästi. '• MAIE Kõikideks kindlustusteks H. LATER&CO.LTD S9 Insurance Viinis sõlmitud kokkuleppele. Sellega taheti teha olematuks Napoleoni ajastu Euroopas, kuid aeg läks edasi. Aeg läheb ka nüüd edasi. • • N. 1482 Bathurst St., Toronto M5P 3H1 Tel.: 653-7815 ja 653-7816 Stokholm üks maailma kallimaid linnu STOKHOLM (EP) - Stokholm on üks maailma kallimaid linnu ärimeestele ja turistidele - New Yorgi ja Tokio kõrval, selgub uurimusest, mis on tehtud briti turismikomisjoni ülesandel. Järgnevad „Esto-linn" Toronto. Sydney, Zürich, Kopenhaagen ja Brüssel. Uurimus viidi läbi möödunud aasta novembris. • Esimene taoline uurim'us tehti a. 1982 ja ka siis oli New York kalliduselt esikohal, teisel kohal Toronto ja kolmandal Tokio. Jaapani pealinn on kõige kallim transportide, lõbustuste ja sisseostude osas. New Yorgis on aga kallis igasugune teenindus, näiteks juuksurid ja keemiline puhastus, samuti peadpööritavalt kallid hotellid ja restoranid. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-23-02