Meie Elu = Our life, August 23, 1984

              MLIÄPÄEVÄL, 23. AUGUSTIL - THURSDÄY, AUGUST 23 ;,M0ie Elu" nt.M (1799) 1984
I^ublished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,058 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada, M4K 2R6
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milf ord, N.J.,USA,
Tel. (201) 262-0778. .
,,Mele Elu-'väyaandjaks on Ee
- Asut. Ä. Weileri algatusell^^
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvievv
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cariada — Tel. 466-0951
Tellimi^tej ja kuulutuste vastuvõtmine iga! tööp. kl, 9 hm.—
5p.l., esmasp. ja iieljap, kl. 9 hm.~8 õ. ,
,,MEIEELU*'tellimishinnad: Kanadasla.|40.00,6k.^22.00,
3 k. $15,50. ÜSA-sse - 1 a. ^44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaädesse
- l a . 148.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00,
Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sW: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülefmeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29i^^^^
Presidendi valimiskampaania avab üldsusele
musi
M@ia@d@ ajakirjanduslike välja­annete
kaudu riikliku vanaduspen­sioni
(social security) saajatele
teade, et kui läheb hästi, siis on neil
lootusi saada tuleval aastal 2,9%
elukalliduslisa. Teade oli sfaokee-riv
ja kui praegune Reagani valit­sus
lootis võita sellega valdava osa
pensioni saajate hääli novembris,
siis peetakse seda katset nurju*
nuks, sest teadet loetakse uueks
tõendiks, et Reagani ja republikaa*
nide „reaalpoliitika" ei küündi
rahva madalamate p keskmiste
Üksiknumber — 75š
Kuulutushiniiad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iniiiiiii!iiiiisiiiiii!iiiiiiin
iCas Kanada ametlik mitmekul-tuursus
töötab ja kuidas ta töötab?
See küsimus kerkib esile eriti
müüd, pärast Esto 1984 möödumist
Torontos. Oleme rääkinud kahe­kümne
tuhande eestliase kogune­misest,
kellest tuhanded osa võtsid
paljudest üritustest, täitsid Ontario
Flace'i avatserenoioonia ajal, olid
pealtvaatajad Maple Leafis toimu-lud
rahvatantsu- ja võimlemisde-monaftrat^
ioonidel, laulupeol, kuu-lajad
ja aplpdeerijad suurel solis­tide
kontserdil Roy Thomson Hal­lis,
marssisid kaasa tuhandete kau­pa
Ontario parlamendihoone juu-lest
linnavalitsuse väljakule, täit-rahvapeo
suured ruumid jne.
dati massimeedias esimesi Eesti
Päevi Torontos: lehekülgede viisi
ajalehtedes, tundide viisi ringhää­lingus.
Esimeste Eesti Päevade kor­raldajad
olid suutnud massimee­diaga
kontaktid luua ja hoolitsesid
massimeedia töötajate eest oma
näpunäidetega kogu Päevade kes­tel
Oli kontakt saadud õigete ini­mestega,
kes oma ülesannet tund­sid
ja oma töö vastutustundega ts-
Kõik see ei olnud ainult rahvariie
ja lehvivad sini-must-valged lipud,
vaid selles 9li ka sisu. Oli eesti
rahva vabadusapell. Oli distsipliin,
kord ja korrektsus meie rahvahul­kade
seas. Kakskümmend tuhat
oestlast kulutasid Torontos miljo-
3i6id dollareid, mis aitas finantsee-dda
Kanada mahajooksnud majan­dust
hotellides, restoraanides, On­tario
Placeis ja paljudes teistes
kohtades. Kuid näitas inimest ini­mesele
omas suures hulgas, seda
kõige meeldivamas aspektis.
Ja ometi torkas silma nn. massl-nsieedia-
ajalehtede ja ringhäälingu­te
tagasihoidlikkus selle nädala­päevad
kestnud sündmuse esile­toomises.
Protestid USA konsulaa­di
ees või parlame^idi hoone juures
ainult mõnesaja . demonstrandi
poolt saavutavad Kanada massi­meedia
juures tavaliselt suuremat
^helepanu. Ometi on massimeedia
ülesandeks oma lugejaskonda,
kuulajaskonda informeerida. Selle
lugejaskonna, kuulajaskonna hul­ka
kuuluvad ka tuhanded Kanada
eestlased, kes kaugeltki ei ignoree­ri
ingliskeelset massimeediat, vaid
elavalt seda kasutavad.
Ingliskeelse massimeedia käitu­mist
arvestades, tuleb järeldada, et
Kanada on küll ametlikult mitme-kultuuri
maa, kuid mitmiSQ aspektis
@i ole seda ometi. Inimesed, kes
töötavad massimeedia juures, ei
ole tahtnud omaks võtta mitmekul-tuuri
põhimõtet, või lihtsalt nad ei
de aru saanud sellest põhimõttest.
Kus peitub viga? Kas meie endi
Icorraldajate juures või massimee­dia
inimeste juures? Kas meie oma
informatsiooni inimesed pole suut­nud
kontakte võtta ja pidada. Või
an masf/iiineedia iidme^ed pealis­kaudsed
la hoolimatud^ Võib-olla
tuleb viga otsida mõlemast otsast.
Mäletame, millises platuses kirjel-
Nüüd, tosin aastat hiljem, pärast
suurt propagandat mitmekultuuri-le,
peame siis konstateerima, et
massimeedia pole sellest midagi
õppinud või ei ole tahtnud midagi
õppida. Või pole meie oma korral­dajad
süvenenud küsimusse, kui­das
saavutati esimeste Eesti Päeva­de
ajal too suurepärane kontakt,
mis nii häid tulemusi andis. Isegi
eesti lehtede toimetajad (23 inimest
mitmelt maalt) kurtsid selle üle, et
Ikorraldajad ei hoolitsenud nende
ligipääsu eest küllaldase vastutule­kuga
kõikidele üritustele.
Näiteks „TeBtaja" Stökholmis
märgib, et „Kui Esto 80 Stökholmis
kajastus üle 700 artikli kaudu Skan­dinaavia
ajakirjanduses ja ligi 200
kirjutuses mujal Euroopa pressis,
siis ulatuslikum pressiinformat-sioon
Esto '84 kohta peaaegu täieli­kult
puudus Torontos."
,,Teataja" manib selle põhjuste­na:
1) Välispoliitiliste küsimuste
käsitamine Kanada ajakirjanduses
ja ka suures osasLUSA massivahen-deis
on võrratult väiksem, kui see
on tavaks Euroopas. 2) Kanada aja­kirjanduse
ja ka raa^o ja TV-jaa-made
omandiõiguslik struktuur on
selline, et vähemusrahvaste esin­dajail
on olnud ülimalt raske siin
leida töökohti ja rakendust. 3) Ka­nada
on külr ametlikult mitmekul-tuuriline
ühiskondi aga see mitme-kultuursus
avaldub peamiselt va­litsuse
ametlikes deklaratsiooni­des,
mõnikord ka toetuskuulutuste
andmises eesti ja teiste vähemuste
lehtedele, aga väga vähe ajalehte­de
veergudel ja raadio- ning TV-programmides.
On kül^ pikk
tee sinna, kus v ' ' 'used
Kanadas võiksirV u tähe­lepanu
ja ma/ ^.oiiAa^Ba toetuse
Of ^- eks, nagu s@e juba praegu
to »ub Rootsis.
Kas nii või teisiti, eestlastel K@°
nadfis ja ka USA-s, on pikk tee
minna ja asuur töö teha, et oleme
Kanada rahvastiku üks osa, kuigi
harrastame ajuti oma kultuuripä­randeid
ja meil on peale i
keele ka oma eesti keel.
Põhjendusena nii minimaalsele
elukalliduslisa-kalkuleerimisele ta­hetakse
panna inimesi uskuma, et
see vastab inflatsioonile. Kahjuks
aga ei kõnele sedasama keeU statis­tika
esmajärgulise tähtsusega tarbe­ainete
ülesliikuva hinnakurvi' osas.
Mõned näited augustikuu hindadest:
kartulid — 59, banaanid 50 centi
nael, alla keskmise suurusega apel­sinid
— 34-35 centi tükk, viinamar­jad
1.29 -1.69 nael, võinael —1.99
- 2.39, pisut paremas kvaliteedis liha
- üle 3 dol. nael. Langenud on läinud
aasta ennekuulmatult kõrguselt pi- .
sut külllnunade, peasalati, kanade,
telefoni-kaugekqnede ja õunte hin­nad,
tõusnud aga 4,5 ~ 12% näit.
meeste päevasärkide, naistejalatiitei
piima, saia ja teiste pagarisaaduste,
prillide, elektri jne. hind, kõneleniata
üüridest, arstitasudest, haiglakulu-dest
ning muust, nii et hinnatõususid
ei saa kuidagi asetada 2,9% lähedus­se.
Hääletajate grupid momendil, ke­da
küsimus otsfeselt ja otsustavah
puudutab, kuna nende valdava ena­muse
ainukese sissetuleku moodus­tab
social security, on järgmised
(sulgudes 1960.a. arvud): naised (56.3
milj.), praegu 91.0 milj.; vanad (16.6)
28.2 milj.; neegrid (10.0) 19.0 milj.;
nn. „hispaanlased" (mehhiklased,
kuubalased, puertorikolased) —
1960. a. — 5.6, nüüd 9.0 milj. hää­leõiguslikku.
Nii raske,kui ongi seda
kalkuleerida, on ometi kindel, et seal,
kus vanadele tundub tehtavat üleko­hut,
jäävad kas valimistest eemale
või hääletavad demokraatide kandi­daadile
ka perekonna nooremad
ühes. lähemate sugulastega.
ÜLEKOHUS
Sotsiaalset või majanduslikku üle^'
kohut selle 2,9%,näõl arvatakse aga
! nägevat üsna palju, alates päris üle­valt
tippudest. Nii näiteks on praegu
138 ehdise kongressiliikme pension
tunduvalt suurem nende viimase
' kongressi-aasta palgast. Nagu selgub
Taxpayers Unioni viimastest andme­test,
pistab näit. Carl Albert (Okla­homa),
nüüd pensionina taskusse
87.864 dollarit, kuigi ta viimane palk
oli 65.600 ja praegu on kongressis
palgaks 72.600. Samuti viimasest
palgast hoopis kõrgemat pensioni
saavad Margareth C. Smith (81.204),
VAlb.Gore (74.460), J. Eastland (73.
812) ja B. Reifel (76.512). Pensionira­hasid
on makstud alates 1981. a. W.
MondaleMle 104.500, pensionimää-raga
32.616 aastas. Richard Nixon ja
Gerard Ford saavad kongressi-pen-sioni
vastavalt 30.816 ja 64.800 aas­tas,
lisaks nende presidendi-pensio-nile.
Asjale paneb krooni pähe prae­gu
oma 3-aastast vanglakaristust
kandev end. N.Jersey senatorH. Wil­liams,
Jcellele jätkatakse pensioni
maksmist 42,288 dollari suuruses
aastas. Kuni 1981. aastani said sää­rased
pensionärid elukalliduslisa
kaks korda aastas, siis viidi see ühele
korrale. Ühtkokku maksetakse prae­gu
373 end. kongressi liikmele aas­tas
13 miljon dollarit pensioni. Kol­mele
endisele pfesidehdile ja ühele
lesele, ühes nendenimeliste raama-tukogudega,
läheb aastas praegu üm­marguselt
29 milj. dollarit.
KALLID EKSPRESIDENDID
Ei ole ülearune heita pilku ka eks-presidentide
arvetele, millised riigil
tulevad tasuda. „Lady Bird" Johnso-ni
„tegevusesf' on teada niipalju, et
ta ise saab pensioni 20.000 dollarit
aastas ja ta ümber liigub kallis „kait-semeeskond".
Fordi mõningad ar­ved:
306 doll. aastas cable-telev.,
kontor - 283.600, üür - 55.698,
ametnike palgad — 96.000, kleepri­bad
(rubber bands) — 1,13, pott liimi
— 1.99, pliiatsiteritaja — 20.95, jää-valmistaja
parandus — 54.95, telefo­ni
— 40.036 doll. Fordi sissetulek
aastas pensionidest, investeeringu­test,
kõnedest j.m. on seejuures um­bes
pool miljonit, kaasa arvatud pre-sidendi-
pension 83.300, teistel ehk
mõnevõrra vähem. Nixoni arved;
1.333 ajakirjade-ajalehtede tellimi­sed,
kontor — 268.200, ametnike pal­gad
— 88.980 + 66.200 (osalise töö­jõuga
ametnikele), masin kopeeri-misteks
— 2.016 aastas, telefon —
20.306, vaiba puhastamine 75.00 dol­larit.
Carteri kulutused maksumaks­ja
nahal: kompuuter — 7.000, kaks
kontorit — 304.600, ruumide üür —
61.100, 9 ametniku palgad —
113.000, 2 lehekülgede nummerda-mismasinat
— 41.04 kuus, postmee-ter
—177.00, kompuuteri korrashoid
— 6.315 ja telefoni — 26.800 aastas.
Isiklikud reisikulud tasuvad nad
harilikult ise, kuid Nixoni „kaitsja-te"
kulutused, mis langevad riigi kae­la,
olid 1983.aastal 6.139 (1982.a. ko­guni
25.022 !),Carteril— 4.820 ja For­dil
koguni 11.087 dollarit. „Kaitsja-te"
palgad ja kulud nendega seoses
ulatuvad kokku 12,7 miljonile aastas.
Mida annavad siis need kolhi eks-presidenti
selliste muinasjutuhinna-liste
hoolealustena rahvale vastuta­suks,
nii et see kaalub kaugeh üles
normaalse elukallidusjuurdehinde
vanadele ja haigetele, kellel igasu­gused
muud sissetulekud puuduvad?
Nixoh kogus omanimelise loodava
raamatukogu jaoks 3 televisioohi-in-tervjuuga
500.000 dollarit. Cärterist
on saanud asjaarmastaja mööblitis-ler.
Ta olevat valmistanud ja müünud
seni 4 tooli oksjonil New Yorgis
41.000 dollari eest. Fordi lemmikhar­rastuseks
on tavalisti golfimäng kalli
kaitseeskordi saatel. Praegu üteldak­se
olevat jäänud tal selleks aga vähe
aega, kuna on „sõjaratsuna" raken­datud
republikaanide kampaanias.
Skautliknd noored lippudega on jõudnud Vabadusrongkäigus
japlatsile. Vasakult — Margiss Kmk, Toomas Wiedercrantz (Rootsist)
ja Andres Nurm. . Foto - Paul Rabisson
LUGEJA KIRJUTAB
Moskvat häirib
1ltlllllllltlllHlllillllllli)lllllillllllllillililllllliillllllillllliill!llli^
Enamus viimaste ÜEP tegelasi on
parasjagu I nahutada saanud ^ selle
eest, et kõik ei laabunud nii nagu
pealtvaatajad seda soovisid. Pihta on
pandud peamiselt meelelahutuslike
ja kultuuriliste ürituste korraldajaile
r- ja seda nii asjatundlikult kui ka
asjata. Ainult nende peale, kes hale­dalt
kavandatud ja selliselt ka teoks­saanud
vabadusnõudluse korralda­sid
või k^s kõiki ettevõtmisi kooskõ­lastasid,
kontrollisid ja rahakukru
suud mõnel juhul isegi ürituste taset
tõsiselt halvavalt kinni hoidsid^pole
veel näpuga näidatud. Ja küllap see
Esii õigegi on, sest keegi pidi ju midagi
hästi tegema selleks.et ligi kakslcüm-mend
tuhat inimest võisid pidustus­test
rõõmu tunda. Ennemuistsest
pärineva
0 0 0.
„küla saunad köetakse korda möö­da"
põhjal on kord kriitikute käes
sauna saada. Naaberlehe Rlin Riva­nool
on tauninud minugi tagasihoid­likke
küsimusi selle kohta, miks üks
või teine asi oli isegi kehvem kui 12
aastat tagasi, või miks mõni suure
suuga antud lubadus nagu näiteks
hnna sadade lippudega ehtimine, te­gemata
jäi. Kuid mitte üksnes seda —
Riin Rivanool süüdistab mind ka sel­les,
et ma oma täiskasvanud inimes­test
koosnevat suguvõsa ei pannud
tänavate äärde asendama noid lipu-vardaid,
mis ilmselt pärast linna lip­pudega
ehtimise lubaduse andmist
maha saeti.-Lugupeetud Riin Riva­nool,
KAS VÕIKS nii kokku leppi­da,
et kriitikud üksteise patte ei hak­kaks
kättemaksma nende suguvõsa-
Veiie ametivõimud mõõnasid
avalikult, et õlitoodang on suurte
raskuste ees tühjenevate õliallikte
tõttu Tjumeni alal. Sellest kirjutas
ajaleht „Pravda". Momendil tjB-menis
ollakse taga plaanist kuue
kuu võrra, ja paranemist pole ooda­ta
ka tulevikus. N. Liit ei suuda
Comecon-riikidele õli rohkem pak­kudagi,
vaid jääb püsima u. 90 milj.
toiinile aastas, ütles Ungari tv-s N.
Liidu plaanikomitee esimees Nik®»
lai Baibakov.
Lääne uurimuste järgi venelaste
õlitoodang langeb aasta 1982 tipp.
arvust u. 70 milj. tonnist 15 milj.
tonnini enne aasta 1990 saabumist!
Koos tühjenevate õliallikatega, oii
N. Liidu teisteks suurteks raskus-teks
toodangus halb eelplaanitse
mine, nõrga kvaliteediga seadmed
ning tööjõu suur vahelduvus.
de}ö^Mulle ajab lausa hirmu peale
kui kujutan ette, kuidas naisõiglus-lased
oleksid mind karistanud, kui
ma, ennemuistse suguvõsa vanema
kombel, oleksin sundinud oma abi^
kaasat, kes kuuma ilmaga raskeis
rahvarõivais rongkäigus marssis, sa­maaegselt
veel olema tänavaäärseks
lipumastiks.
HARRI KIVILO
N. Liidu ametlikud ajalehed on ha­kanud
avaldama poolametlikke kir­jutisi,
milles teravalt kritiseeritaks
Ida- ja Lääne^Saksamaa valitsuse ja
nende juhtide lähenemist üksteisele.
Oluliseks põhjuseks näib olevat see,
et Lääne-Saksamaa kantsler Helmut
Kohi ei ole nõustunud andma tun­nustust
Saksamaa permanentsele ja­gamisele,
nagu Moskva soovib. Tei­seks
on Ida- ja Lääne-Saksämaa
laiendanud omavahelist kaubavahe­tust
ja loonud vabama olukorra lii­kumisel
ühelt maalt teisele. Viima­seks
pahanduseks oli Lääne-Saksa­maa
laen, US$331 miljoni suuruses
Ida-Saksamaale, ilma et selleks oleks
küsitud luba või heakskiitmist Mosk­valt/
Ida-Saksamaa ametliku ajalehe
„Neues Deütshland'i seletuse koha­selt
ei peaks Moskval olema mingit
põhjust kurjustamiseks, sest kõik on-tehtud
9 aastat tagasi, Helsingis alla­kirjutatud
kokkuleppe kohaselt,
koostöp arendamiseks nende riikide
vahel, et Saksamaa mitte kunagi
enam ei kujuneks uue suursõja taller­maaks.
Moskva näeb selles, Lääne- ja Ida
Saksamaa lähenemises, ajaleht
„Pravdas" avaldatud artiklite koha­selt
saksa rahva shovinismi tõusu.
Suur-Saksamaa mõttej ülestõstmist,
rahvusluse ärkamist ja vennastust
kaheks lahutatud rahva liikmete va­hel.
Kõik see pidi tulema kahjuks
Idas valitsevale sotsialistlikule kor­rale,
mida Moskva üfekõige hindab.
Moskva võib olla tõsiselt häiritud
saksa rahva soovist tunda ja olla üks
ja iseseisev rahvas oma etnograafilis­tes
piirides. Uued, elujõulised gene­ratsioonid
mõtlevad r-hvuslikult ja
ei taha midagi teada Saksamaa šUüst,-
millega võitjad on koormanud seda
rahvast ligemale 40 aastat. Moskva
kardab, et Teherani, Jalta ja Pots­dami
kokkuleppeid ootab sama saa­tus,
mis sai osaks Püha Liidu poolt
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei Ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätah endale õi-guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Jumalaga Esto '84
Möödusid päevad ülikiirelt, täis te­gevust,
jooksu ja uudsust.
Lipud, eestikeel ja ruttavad jalad
— noid viimaseid oli tuhandeis!
Mõned aeglasemad ja vanemad,
teised kärmemad ja nooremad - kuid
ikka alati tõttavad, kiihugi ruttavad.
Vahete-vahel nad tegid peatuse;
äratundmise hüüatus — „0h sina,
Ants!"
„Ei,mina, Jaak." — Kallistus ja
imetlus — edasi ruttu — jääme ehk
muidu hiljaks!
Kuhu? Avamisele ja vastuvõttude­le,
kontsertidele ja teatrisse, kong­ressidele
ja konverentsidele; näitu­sed,
filmid — eesti rahva ajalugu..
Vaata, loe ja imesta!
Oh neid koosviibimisi ja kokku­saamisi
- kuidas küll inimene jõuab?
Ja alles nüüd, rutates ühelt korru­selt
teisele, ühest ehitusest teise, õpid
tundma eesti rahva grganisatsiponi-de
võrku, gruppi kuuluvuse vajadust
ja isikupärasust.
Lipud, nad on toredad — need
põhjamaalase karged helbed — sini-ne-
must ja valge!
Kas silmale midagi kaunimat ja
südainele kallimat!
Jalad astuvad — kuuekesi reas,
muusika, plakatid, lipud.
Näol naeratus, südames mured ko­dumaa
ja rahva üle. Samm on julge,
otsus tehtud — kodurahvale olgu
teada: Eestlane vabas maailmas oma
pärivust unustanud pole!
Vaata ainult seda sammujate rida.
Pidu — Valguspidu — Laulupidu!
Silmarõõm ja südamesoov. Vaata
neid! Vaata neid astumas esivanema­te
tantsurada! Oh seda rahvariide
sära ja puhtust — ja mudilaste tar­mu,
tantsu keerukusele nad ei anna
armu — julgelt seavad oma sammu.
Võimlejad — merelained — soov­unelmate
ja igatsuse tahtetaimed.
Elagu Eesti!
See meie kõikide südame soov —
mingu sellest sõnum Taevaisa kotta.
Pisarad silmas, ängistus rinnas —
•kuulavad, laulavad eestimaa lugu,
see paljukannatanud sugu. Koos ja
eraldi — mehed ja naised ja lapsed.
Lauluga loovad nad lootuse kan­gast
- miks küllnii kitsaks jääb
rinnakorv?
Tegudeks tahaks teha kõik need
soovid!
Kui kord prooviks ka olla see, kes
• ei tee ainult sõnu, vaid otsib teid, mis
aitaks meie rahva valu kanda. Kui­das
küll oskaksin endast paremini
anda?
„HoiaJumal,Eestit..." laulab lau­lukoor.
„Mu isamaa.mu õnn ja rõõm ..
laulab rahvas.
Veelkord „tere" ja „jumalaga" -
„Näeme jälle!" Veel ei tea kus - aga
me koguneme jälle, see on kindel:
Traditsioon on loodud, vajadus kar­jub.
J, Eestimaa mees ja naine — noor ja
vana, ütle tänu kõigile neilejces päevi
korraldasid, aitasid ja hoolitsesid, ef
Sina ja Mina võiksime tulla ja KOOS
olla! . .
Kas polnud tore olla üks pere?
Tänu sada tuhat korda!
Jumalaga Neljandad Ülemaailm­sed
Eesti päevad — Tere tulemast
Viiendad!
VAIKE LUGUS
OTTAWA
Kallis Kalle!
Paistab, et augustikuu on varsti
mööda ja suvi veereb vii:galt sügise
suunas. Saan aru,miks Sa ei ole siia
poole liikunud hiljuti. Pealinnade
õhk on ju tihti teisiti kui mujal ja pole
aru saanud, et see parem oleks, Kau­geltki
nõnda. Praegune lämmatav Ot­tawa
oru õhk võtab hinge kinni ja
paneb kopsud lõõtsuma nagu pilli.
Väiksemad vennad siin kannatavad
muidugi häda tõttu ära, lauldes, et
jiemad naudivad üht Kanada kau­nimaid
linnasid. „Mandariinid" aga,
kellel usk edasivalitsemises paistab
olema kõigutamata, on ammu kadu­nud
Gatineau ehk Laurentian mä­gedesse,
kus segavad mõnusalt mar-tiinisid
ja kosuvad loomalihaga, mis.
jällegi üle aastate moes on.kui raha­kott
lubab. Sina parem jäta ka
„quiche'i" söömine ära, kui ei taha
endale tähelepanu tõmmata.
Nagu ju tead, mitu nädalat juba
juhitakse riiki meie toredamast ho­tellist
— Chateau Laurier, {See on
midugi,kui arvad veel, et juhid on
peaminister ministritega ja mitte
„mandariinid!") Chateaukene on
loss mis loss, aga olin ammu õige
tähenduse unustanud. Ärkamise
moment tuli äsja, kui sõbra vüeaasta-ne
New Yorgist silmitses esmakord­selt
hotelli ja küsis uhkeltv»,m(stop
see on?" Lapsele selgitades sai asi ka
endale klaarimaks. Lossis istub ju
endine Torontost saabunud print^
kes hiljuti saanud kuningaks ja kes
nüüd ühes toas sealt valitseb üle maa.
Lisama pidin lapsele ka, et kuningal
praegu palju muret 9n, kuna kar­dab
kukutamist teise printsi poolt,
kes olevat iiri päritoluga, hea laulu­häälega
ja paari keelega. Laps arvas,.
et kuningal ka kaks keelt, aga, kuna
endal pea kolm suus ja asjaga kursis,
lisas, et üks kuninga keeUest siiski
veidi puine on!
Nii siis asjad siin praegu on. Võta
siis kinni, kas see on muinasjutt või
tõde? Õiguse jätan Sulle. Aga ega siin
lämmatavas orus,kus asub pealinna-ke.
palju vahet ei tunne, eriti suvisel
ajal, kui kõrvetab päike. Ära siiski
muretse. Tead ju, et „vihmategija"
on jälle ametis ja on lubanud päästet
neljandal septembril. Ela hästi.
'• MAIE
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER&CO.LTD
S9 Insurance
Viinis sõlmitud kokkuleppele. Selle­ga
taheti teha olematuks Napoleoni
ajastu Euroopas, kuid aeg läks edasi.
Aeg läheb ka nüüd edasi.
• • N.
1482 Bathurst St.,
Toronto M5P 3H1
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
Stokholm üks maailma
kallimaid linnu
STOKHOLM (EP) - Stokholm on
üks maailma kallimaid linnu äri­meestele
ja turistidele - New Yorgi
ja Tokio kõrval, selgub uurimusest,
mis on tehtud briti turismikomisjoni
ülesandel.
Järgnevad „Esto-linn" Toronto.
Sydney, Zürich, Kopenhaagen ja
Brüssel. Uurimus viidi läbi möödu­nud
aasta novembris. •
Esimene taoline uurim'us tehti a.
1982 ja ka siis oli New York kalli­duselt
esikohal, teisel kohal Toronto
ja kolmandal Tokio. Jaapani pealinn
on kõige kallim transportide, lõbus­tuste
ja sisseostude osas.
New Yorgis on aga kallis igasugu­ne
teenindus, näiteks juuksurid ja
keemiline puhastus, samuti pead­pööritavalt
kallid hotellid ja restora­nid.