Meie Elu = Our life, April 1, 1977

              2 REEDEL,; 1; APRILLIL «-FR2PÄY, APRILl y>Meie Elu" nr. 13 (1416) 197?
KANÄDÄMÄJAN
Olulise sündmusena tuleviku aren-gulks
on avalikult rõhutatud yalitsu-seeritud
tööliskond üld­suse
seaduspäraseid huve. Örgani-
Meenutame ainult hiljutisi and-j
meid, et Kanada autotööliste tunni­se,
suurtööstuse ja organiseeritud palgad on 0.66 dollari võrra kõrge-tööliskonna
esindajate ühist nõupi- mad kui USA-s. Võib ainult oletada,
damist Ottawas. Suurtööstuse ja or- et ka mujal palgaskaalal esineb sa-ganiseeritud'
tööliskonna esindajate mu nähteid, sest paljudki kaubad on
nõue sellel konverentsil oli koheselt allpool lõunapiiri odavamad, kui iCa-lõpetada
hinna- ja palgakontrollid, et nadas. Seejuures teame, et Kanada
anda majanduselule vaba arengut ja suurimaks välisturuks oh ÜSA 75
selle kaudu vähendada ka Kanada protsendiga kogu ekspordist. Sellest
suurt tööpuudust. Konverentsi tule- taipame isegi, et kui Kanada toodan-musena
avaldati lootust, et vaUtsus gia hinnad on USA toodangust kalli-on
sunnitud sellele nõudele järgi mad, siis peab USA turg Kanada
andma ja tõenäolikult hinna- ja pai- kaupadele tunduvalt kokku tõmbu-gakontrolli
peatselt lõpetama. ma, tööstused siin oma toodangut
Meie arvates see nõudmine on oht- vähendama või ettevõtteid koguni
liig inflatsiooni võimaliku uue puh- sulgema koos suureneva tööpuudu-kemise
tõttu ja teiseks käib suur- sega.
tööstuse ja suurunionide nõudmine Kanada majanduse ja tööliskonna
otse vastu Kanada elanikkonna ena-vabastamine kontrollidestsaab olu-muse
anisaarnadele. Sellisena ei korda ainult halvendada. Kontrollide
esinda ei suurtööstus ega ka organi- likvideerimine ei saa esile kutsuda
I elanikkonna üld- uus* kapitaalinvesteeringuid masina-
;id'nuve i Organi- tesse ega hodnetesse, sest nii mõnigi
seeritud tööliskond oli üks olulise- praegustest ei tööta täiskapatsitee-maid
põhjuseid, kes pidevate palga- diga. Riigimaksude vähendamine ei
lepingute nõudmiste ja streikidega tule kõne alla ajal, mil valitsus on
viis majanduse inflatsiooni. Suur- miljardeid dollareid kulutamas kait-tööstus
kannab, selles protsessis oma sevägede uuele varustusele. Riigi ko
vastutust palganõudmistele kerge hustused sellega seoses saavad ai
järelandmisega. teadmises, et tõus- nult tõusta ja mitte vähendada,
vad omatoote hinnad maksab tarbi- On selge, et Kanada majanduselu
Ja Mnni niikuinii. jimtimine nii riiklikus kui majan
Esimesele kohale peame järjekord- duslikus ressooris on jõudnud raske
selt paigutama süski valitsused Ot- kriisini. Selle tulemuseks võivad oi
tawas ja kohtadel oma laiutamispo-lä soovimatud poliitilised sekkumi
lutikaga, mille kulud on vastuväid- sed lisaks Quebeci probleemile. Rah
lematult pidanud kinni maksma vusvaheline kaubaturg ei ole Kana
maksumaksja, kellel on puudunud d a k nii kergesti avatav, sest peagu
selles igasugune hääleõigus. Kui se- samad probleemid eksisteerivad lõu-dapuhku
olid koos kõik MiatsiooninaPool piiri ja Euroopa maades,
põhjustanud peamised elemendid ja Jaapanis ja mujal. Seepärast ei tule
arvasid endal õiguse olevat nõuda täit tähelepanu osutada ainult Que
hinna- ja palgakontrollide lõpetamist beci separatismile kui peamisele ja
siis peame ütlema, et see oli isevõe- tuleb paralleelselt otsida teid Kana-tud
õigus, mida neile keegi andnud d a majanduselu tervendamisele ja
ei ole. Mineviku kogemustel antud tööpuuduse likvideerimisele. Valitsu-lubadused
ilma riikliku kontrollita se, töösturite ja organiseeritud töö
endakontrolli teostada ei vääri usal- liskonna nõupidamisel saavutatud
dust ajaloolistel põhjustel ja tuleb arvamused ei ole kindlasti nende
kategooriliselt tagasi. lükata. probleemide lahendajad ja ainuke
Valitsus ei ole tahteline olnud en- rahustav samm üldsusele saab olla
dakontrolli teostama ja tulemuseks valitsuse seisukoht: need seisukohad
on arvutu bürokraatia kasvamine tagasi lükata, kui ebaterved,
uue kõrgeltmakstud ja pensioneeri- Ärme unustame, et valitsuse, orga
tud rahvaklassi näol ülejäänud ela- niseeritud tööliskonna ja suürmajan
nikkonna peal. Töölisunionide ain- duse väärsammude tulemusel mak
saks; eesmärgiks kujunes liikmeskon­na
palkade üleskruvimine küsimata,
kas majandus seda kannab või mit­te.
Unionid oma katusorganisatsioo-
MBKLAVER1B— PIANIINOD
Petrof,Bluttoer, Forster. j.t
Uued jä renoveerkua.
tütarrid, akordionid ja teised
; MUUSiKjy^nsito;
Parandus. Üürimine.
icmcii!
hpuse of mušic Ltd.
553 Queen St. W., Toronto 133,
Tel. 363-1966
ts
Nagu siin käest kätte liikuvast
„Meie Elust" lugeda võime, teatas
ERKU esimees Ilmar Pleer (kes ole­vat
isiklikult Ernesaksa vastu võt^
nud!) „rahvuspärlamendi" harukord­selt
hõreda osavõtuga koosolekul
otse päädpööritavaid uudiseid. Kok­kuvõttes
nimelt seda, et tema on
„eesii rahva juht" ja sellena pöördu­nud
USA välisministeeriumi poole,
et' selgitada ...N. Eesti Riikliku Akad;
Meeskoori külasõitu USA-sse.. õn­neks
näib, et USA välisministeeriu­mis
leidub ,,eesti rahva juhi" ja tema
nõuandjate omadest paremaid päid,
Sest vastus olevat olnud, et „see
oleks ju siis teie senise töö ja hoia­ku
lõhkumine". Koosoleku sõnavõt­tudest
selgub ka edasi, et „eesti rah­va
juhi" lähimateks staabiohvitseri-deks
ön. Paul Saar, 'V. Nigol, laulu­mees
Heinz Riivald ja osaliselt ka
J. Koort. 'Samal ajal kui Riivald vää;
ristas teenelist punatuusa Ernesaksa
„loorberpärjaga", deklareeris Nigol
meeskoori üleolekut rahva igasugu­sest
kriitikast ja ähvardas kritiseeri­jatega
..midagi ette võtta".,,Eesti
rahva juhi" väljenduste kohaselt tu­leb
tulevikus iga vaenlast tervitada
vähemalt mõnusa sauna, vahutava
õllekapa ja sulgpehme voodiga: Või
kuidas teisiti tõlgendada tema' filo­soofiast
järgmist osa: „Eesti sõdur
ei pannud vaenlase tulekul pead kae-,
vi.ku (.?!?), nüüd soovitakse, et kui! Ukult valitud organisatsioonide ju
A0UAALSELTEEMM
ijypiBRSC
President J. Carteri välispoliitika, mida Aafrika osas teeb USA Lüfcu-nud
Rahvaste Organisatsiooni neegrist saadik Andrew Young osutub väga
vastuoluliseks. A. Yong ja Washington näeb Aafrikas ainult rassiohtu ja
unustab ära, et" Aafrikat ähvardab vene kommunismi ja metsikute terro­ristidest
valitsejate oht. Möödunud nädalal tuuritasid Aafrikas Kuuba dik­taator
F. Castro ja N. Liidu president Podgornõi. Mõlemate kommunist­likkude
juhtide eesmärgiks ori N. Liidu mõjüpnrkonna laiendamine Aafri­kas
ja USA jt. riikide mõju välja radeerimine. Seoses sellega on päevakor­ral
ka Uganda diktaator Idi Amini massmõrvad, Kuuba ohvitseride poolt
juhitud invasioon Zairesse, et äralõigata USA vasetopdangut ja Kongo eba­õnnestunud
riigipöördekatse. Moskva edu põhjuseks Aafrikas on, et kom-munismivastased
ei saa ei USA ega ühegi riigi"toetust. %;
Maret Lc^ik küsib oma lugejakir­jas
' ( M . E . nr. 6, 11. veebi\ 1977.)
..Milles seisab siis see vabadus, mil­lest
lakkamatult kõneleme ja mille
saabumist ihaldame Ködu-Eestile?".
Sõnastusest tuleb järeldada, et M. L.
ise on,üks nendest, kes ihaldab va­badust
Kodu-Eestile ja sellest lakka­matult
kõneleb/ See on ilus ja kirju­tatud
just kui. minu südame ja sule­ga.
Sama keelt kõnelevad rahvus-kongressidei
ja organisatsioonide
esindajate Konverentsidel vastuvõe­tud,
resolutsioonid.: Demokraatliku
korra põhimõtete kohaselt kõik on
kõigeparemas korras. . ;
Segadusse viib mind M. L. kirju­tise
lõpu osa, kus tema;-näib tundvat
end (või kedagi teist) mingi väikese
kildkonna hirmuvalitsuse all, seepä­rast,
et ,,suhtumine (samasse) ai­nesse
(minu arvendus) on erinev".
Kui M. L. mõtleb seda mida kirju­tab,,
siis erinevalt suhtumine üldrah­vuslikku
ainesse on teretulnud nähe.
Iga - uus mõte, iga uus algatus on
tõendiks, et rahvuskaaslased tõsiselt
otsivad lahendust, kuidas taastada
•Kodu-Eesti vabadus. Rahvuskorigres-sidel
ja mitmesugustel konverentsi­del
vastuvõetud resolutsioonid või
juhtlaused aina kinnitavad seda; Va­badust
Eestile ei ihalda mingi väi­kene
kildkond vaicf kogu eesti rah-
,vas ja taotleb seda oma demokraat-
Viimastel kuudel on teravalt päe­vakorral
Uganda metsiku diktaatori
Idi Amini massmõrvad. Idi Ainin on;
ise moslemi usku, kuid üks haritum
Uganda suguharu, acholid on risti­usulised..
Idi Amin peab ristiusulisi
oma vastasteks ja ta laseb oma sõja­väel
ristiusulisi eesotsas nende pea­piiskopi,
usu ja kirikumeestega ha­lastamata
mõrvata, Arvatakse, et I.
Amini massmõrva ohvrite arv üle­tab
juba 300.000-de. Maailm vaatab
Idi-Amini 'kuritegusid rahulikult
pealt. USA lennukikandja „Enter-price"
seisab küll juba mõnda aega
leked lõhed
sab kodanik kõrget panust juba
praegu Kanada dollari languse näol
95 sendile USA dollari vastu. Lõuna­pool
piiri oodatakse Kanada dollari
niga ei ole vähematki huvi näidanud langust kuni 90 sendile, mis peab
organiseerimata tööliskonna ; ja küll soodustama eksporti, kuid mis
ametkonna palgaredeli vastu1 ja tuleb meie kõikide taskust. Kui sel-need
on pidanud eksisteerima otse lefle lisada püsiv ja võimalikult tõu-õigusetus
olukorras ja osalises ma- sev inflatsioon, jõuamegi Kanada
janduslikus depressioonis. Suurma- dollari märkamatule devalveerimise-jandus
on ainult tõstnud hindu, le 15—20 protsendi piirides. Säästu-maksriud
kõrgendatud palku ja suu- de selline sundkonfiskeerimine on
rerievaid riigimakse. Hinna- ja palga- rohkem, kui elanikkond on Valmis
kontrolli likvideerimisel võib ette nä- kandma, sest see on tee vaestemaja
'..ha ainult uut ja jõulist inflatsiooni- suunas, kuhu peaminister Trudeau
Uist spiraali, mille all on kannata- näikse meid meelega juhtivat,
jaiks kõik. V.
giiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiiin
LUGEJA KIRJUTAB
JB
Kõikideks kindlustusteks
. 1ATER & CO. LTD
^Insurance'
1482 Bathurst'.St.
Toronto 10
Tel.: 653-7815 jk 653-'
25. märtsil aktsia hind §4.5
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult;
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning < mittesobivuse
korral, jätta avaldamata.
Abiks 7>Ü^
145 King Street West; Süite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6*12 /
Ülemaailmsed O 9 0
(Algus esiküljel)
Ventsel, Harald Nurk, Ervin Pang,
Louis Mölder, Siiri Vaks ja Pille
Vadi.
Koosolijate' poolt / soovitati kutsu­da
peakomitee lfikmeks Andres
Küng ja esindaja eestirootslaste
poolt. , •
Järgmine 1 orgahis|atšioonide koos­olek
otsustati pidada hiljemalt käes­oleva
aasta jooksul.
Kohal algatatud küsimuste all soo­vitati
peakomiteel kiiresti luua koha
peal komiteed.' Pandi kohalviibivate­le
organisatsioonide esindajatele
provintsist kohustuseks, oma kes­kustes
kokku kutsuda nõupidamised
kohalike komiteede asutamise asjus.
Soovitati eesti ajakirjanduses üle
kogu maailma esitada peakomitee
kutse kõikidele eestlastele võtta osa
III Eesti Päevadest Rootsis suvel
1980. >
Koosolek toimus asjalikus meele­olus.
Mõningaid kurtmisi oli pro­vintsi
esindajate poolt, et neid pole
küllaldaselt informeeritud, mida
koosoleku kokkukutsüjad tulevikus
teha lubasid.
„Meie Elus" nr. 10, 77 „Üks teie
noortest" hõõrus vanemaile nina pea
le, et E. V. aastapäeva aktused unus<
tatakse...
Nii see on.
Kui keegi arvab, et vanemad ini­mesed,
eriti pensioniealised, ei suu­da
raha puudusel aktustele sissepää­su
lunastada, on ekslik. Kuigi meie
pidustusi peetakse mustri järgi, ole­me
meie vanad — ka allakirjutaja-siiski
seda päeva 59. korral pühitse­nud,
rõõmu tunnud ja kulu.kand
nud, ning praegugi — 4 dollarit ei vi:
„riigiteenijäte" rahakoti pealt „tol
mugi" ära. •
. Toronto ühfnautel-organisatsiooni
delon kombeks saanud — paistab
et rahategemiseks — „ühemehe" ak­tuseid
korraldada; mõned isegi kuu
lutavad sellest ajalehtedes. Kui pal­ju
on neid, kes ühessegi organisat
siooni. ei kuulu ja kes sooviks ühte
ja sama „showd" jälgida kahel kor­ral
või enamgi? -See ei ole mitte ra
haküsimus, vaid ülepakkumine, mil
lega rahvas ära väsitatakse.
Massey Halli ajastu enam ei kor­du.
Rahvas, kes Massey Halli kogu­nes
ümbruskonnast, korraldavad
nüüd aktuseid kohtadel. Nägime siis
aktustel inimesi, kes siis ühiskonda
teenisid või majanduslikult ühiskon­nast
olenesid, või, kes sel ajal endid
selleks ette valmistasid. Need on ära
jäänud. Inimesi, kes ootavad auküla­lise
kutset, tasuta ,>pick-uppi", „deli-veryd."
jne., neid on palju. Loodame
vaenlane tuleb, siis me ei astuks nei­le'
vastu (?!?), vaid laseksime hiljem
seljataga' püssi ja hakkaksime hil­jem
ümbernurga - ajalehes, kirjuta­ma
. . ; " • : : . . O-.v
Kui keegi sellest mõttekäigust aru
saab, siis tõlkigu ta see ka teistele
arusaadavasse keelde!
Kas ei olnud mitte Ilmar Pleer ka
selleks meheks, kes ruttas ,.eesti rah­va
nimel" G. Fordile „andeks and­ma",
kui viimane oli demonstreeri­nud
kas sihilikkust või oma põliiti-ist
võhiklust Ida-Euroopa rahvaste
olukorra ja vabaduse suhtes? Nii ei
olnud seekordne ennast „eesti rahva
juhiks" nimetamine siis mitte ka ju­hus
ega eksitus,? vaid järjepidev Ar­tur
Sirgu ja Hjalmar Mäe jälgedes
sammumise katse! On ju need kaks
ainukesed, keda eesti ajalugu seni
tunneb „führentena". ERKI) esimees.
iA-s • saab küll vaevalt olla „eesti
rahva juht", liiati veel kontrollima­ta
võimupiirkonnaga. Seda ei ole
oma rahva suhtes mitte isegi ÜSA
president, ei ole ka Inglise kuningan­na
ega Rootsi kuningas. ERKU esi­mees
peab samuti küsima nõu oma
valijaskonnalt,: esitama sellele aru­andeid
ja kavasid tegevusega seoses
ning võtma vastu ülesanded valijas­konnalt.
Just nendest ülesannetest ja kava­dest
ei lausunud aga ei Paul Saar, V.
Nigol, J. Koort ega Ilmar Pleer „rah-yusparlamendis"
midaei. Kuidas sel­lest
aru saada ja milline on järel­dus?
See, mis sünnib USA „eestläs-te
rahvusparlamendis", ei ole ainult
USA-s elava eestlaskonna asi, samu­ti
nagu ERKU esimees ei saa torgata
pead ja silmi diktaatorlikult selles
suhtes liiva alla, mida arvab valijas­kond
ja eestlaskond mujal,"ja mis
sünnib praegu Eestis, testi rahva
vabadusvõitlus on kõikide vabaduses
töötavate eesti rahvusorganisatsioo-nide
ühine ja kooskõlastatud 'üles­anne
ja kohustus; See areneb ja
peab arenema demokraatlikel alus­tel,
ilma kompromissideta kommu­nistidega,
ja mitte ,,führer"-printsii-bil.
Ehk võtavad ka härrad „neofüh-rerid"
New Yorgis sellest lähtuvad
vajadused edaspidi kaalumisele ja
lõpetavad ajakirjanduse materdami­se
„teistes maades", kus .see avaldab
tõdesid. r
' . esp.
hatuste kaudu. Nemad on selleks, et
näidata teed, koondada kõik rahvus­likud
jõud,, edasi viia rahvuslikku
vabadusvõitlust ja vajaduse korral
välja astuda nende suhtes, kes-eesti
rahva, taotlustele ' ja vabadusvõitlu­sele
vastu töötavad. Kui M . L . nende
all mõtleb. „väikest kildkonda";, ja
Kultuuri sildi all
„Nõukogüdepoolne ofensiiv läänes
asuva eestluse suunas jätkub usus,
et kultuurisidemete sildi varjus ava
nevad paljud seni poliitilistel põhjus­tel
suletud uksed ka okupatsiooni
funktsionääridele. Avajaiks peavad
olema naiivsed pagulased ise." — lõ­petab
KLA (Kökla) oma juhtkirja
-Eesti Päevalehes" (9. 2. 77), milles
ta ütleb muuhulgas:
„Päris avameelne nende eesmärki­de
suhtes on Tallinna propaganda-leht
„Ködumaa" milline on hakanud
pärast teatud vahet •; jälle kasutama
„bolshevistiikku vokabulaari" väljen-dustega,
mis eriti olid. käibel Stalini
perioodil. Selles organis loetletakse
üles „ENSV kultuuriministri" Jürna
teened asjade korraldamisel Rootsis
— sõprusühingu tegevusele onnist!i
se saamine endiselt haridusministrilt
Zachrissonilt, millele järgnesid roh-sust",
siis tema arusaamine demo­kraatlikust
korrast on küll väga udu­ne.
..
näeb nende tegevuses: „hirmuvalit-!k ed külastused ja üritused^^
takse teadlaste ja sportlaste suhtle­mist,
kirjanike ja heliloojate külas­tusi,
eriprogramme raadios (milli­seid
produtseeris Harri Olt), eriti
aga prof. Paul Ariste ettekandeid,
rahvatantsijate esinemisi ja filminäi-tamisi.
Ja siis oh Tallinnas tulemas kur
sused „väliseesti noortele", rida kül-lasõite,
kultuuriüritusi jne. Kõi
need käsuks N. Liidule ja teeneteks
Jürnale. x
Kuuldavasti on üks noor Rootsist
Moskva erilisel vastutulekul saanud
juba 10-kuuse õppestipendiumi Ees­tisse,
erilise preemiana. : '
„Kodumaa" on veendunud, et
„Rootsimaal kodunenud väliseestla­sed
suhtuvad kultuurivahetusse
pooldavalt",, pahandab aga, et reakt­sioonilised
„välisvõitlejad ja kultuu-rivastased"
takistavad „ENSV kul­tuuriministri"
poolt lansseeritud te­gevust,
mis olevat: „Helsingi vaimu
vastane".
Pisik pärinevat Torontost ja selle
toonud Rootsimaale (millegipärast
kõneldakse mitte Rootsist ja Eestist,
vaid Rootsimaast ja Eestimaast selle
lehe keelepruugis) n.n. kuftuuriintri-gaanid,
kelleks loetakse kõiki, kes
julgevad hoiatada.
Et asi oleks kultuursem, valatakse
nimepidi nimetatud „kültuüriintri-gaanid"
korralikult poriga üle eba­kultuursete
invektiividega, Tähelepa-riu
väärib üldse keelepruuk. Kõnel­dakse
„Kodumaa ja Eesti kultuuri
vastastest mis selgelt teeb vahet nen­de
kahe asja vahel. Kodumaa all
mõtleb leht N. Liitu ja suur tähega
kirjutatud Eesti määrab selles alas
leiduva, geograafilise üksuse, kus
praeguse rezhiimi juures ori räken
datud kaks kultuuri — eesti ja vene
Lugejale peab pealiskaudsel lugemi
sel jääma mulje, et „kodumaa" on
nende tõeline kodumaa."
Iga uus tellija aitab fcaasa sisuka
male ajalehele
neid kõike siiski veel edaspidi aktus­tel
näha. Austame oma riigi sünni­päeva,
mis on väliseestlaste priVi-leeg!
Jätame aktuste korraldamise To­rontos
senise korraldaja hoolde, sest
sellel on Eesti Täienduskooli, Jõe­kääru
Suvekodu ja skautide-gaidi-dest
noortega koostöö juba olemas.
Korraldajate poolt ei ole midagi- te-!
gemata jäänud.
K. Tusti
õnneks nende „ainesse" erinevalt
suhtujate arv, keda'M.L. õrna kait­se
alla võtab, on võrdlemisi väikene
ja siin sobib kildkonna nimetus, mi­da
M. L. armastab kasutada. Selle
kildkonna poolt on mind ropult sõi­matud
ja' niivõrd jõhkralt ähvarda­tud
(Mi' E. nr. 34. 1966), et Kanada
iulgeoleküpolitsei pakkus kaitset
kogu perekonnale. Vaatamata ähvar­dustele
ma töötan edasi eesti ühis­konnas
ja ei ole muutnud „ainet".
Mingil põhjusel M. L. näib olevat
muutnud „ainet" ja asunud kaitsma
neid, kes ei taha tunnustada demo­kraatlikus
korras kujundatud rah­vuslikke
eesmärke ning oma tegeuv-
'se ;ja; jäljendustega, npid .kahjusta­vad.
Igasugune ühiskondlik kord püüab
end kaitsta ja demokraatlik kord sel­les
mõttes ei ole mingi erand. Eest­lased
väljaspool kodumaad moodus­tavad
demokraatliku ühiskonna ja
see .saab end hoida terve ning tege-vusvõimeiisena,
kui. tema juhtkond
paljastab ning ühiskonnast eraldab
neid, kes rahvuslikke taotlusi ei tun­nusta
ning nende saavutamisele vas­tu
.töötavad. . • .
Üks vanasõna ütleb (ja seda, mit­te
halvas mõttes), et huntidega tuleb
kaasa hüluda. Vabadusvõitlusliküs
mõttes eesti rahvas koosneb võitle­vatest
huntidest. Nende sooviks on,
et kõik aitaksid sellele võitlusele
kaasa. Vabadus ei ole saavutatav
osalise jõudude panusega. Võnnu la­hingu
ettevalrriistus kindral:Laidone­ri
poolt on selleks parim näide ja
M. L. näib hindavat seda.
Arvzn, et nüüd peaks olema juba
viimane aeg habemega juttude lõpe­tamiseks.
Üks. nendest on et „iga eri­neva
mõtte avaldaja tembeldatakse
uimaseks, roomajaks, reeturiks jä
taevas teab veel milleks." Vähemalt
^0 aastat on. seda ütelust mingi ette­heitena
kasutatud ja M.L. ei jää tõe­näoliselt
viimaseks, kes seda teeb,
kuigi kindel ei ole, et keegi kunagi
seda on väitnud.
Teine on jutt lõhestatud või lõhki­aetud
eesti ühiskonnast. Iga vähema­gi,
kriitika puhul, mõne isiku tegevu­se
suhtes, kui see on vastolus rah­vuslike
taotlustega, räägitakse ja kir­jutatakse
suurelt ning laialt lõhedest
eesti ühiskonnas. Nendest hoidumi­seks
nõutakse tolerantsust, inimlik
ku arusaamist jne. demokraatia ni
mel. Demokraatia on õppinud end
kaitsma -ja seda teeb. ka eesti ühis
kõrid, Paljude kogemuste tagajärjel
eesti ühiskond ön kujunenud selli­seks
kui viimasel ajal valmistatud
auto õhukumm. Augud ja lõhed, mis
sellesse lüüakse sulgevad iseenesest
ja lööja litsub laiaks edasiveerev ra
tas. Ka eesti rahva .vabadusvõitlus
läheb jõuliselt edasi ja selle kand-iaks
on juba noorem gerieratsioon.
Vanemad on peamiselt kaasaaita­jad,
mitte enam eestvedajad palju­des
.organisatsioonides, kus tegeler
takse rahvuslike sihtide seadmisega
ja vabadusvõitluse organiseerimise­ga.
M. L. ega kellelgi teisel ei pruu­giks
olla paanikas ning hädaldada,
et taevas; kukub alla, eesti ühiskond
läheb lõhki ja noored ei võta ühis­kondlikust
tegevusest osa. : : r
•'y August Nõmmik
Keenia vetes mönetuhande meresõ- •
duriga pardal, kuid sellest on vahe
abi surmaohus olevatele kristlastele.
Kirikute Maailmaliit ori ju senini tei­nud
kõik, et Aafrikas upitada võimu­le
Idi Amini taolisi metsikuid terro- ;
riste. Kuid Idi Amini mõrvad ja ka
F. Castro ohvitseride poolt juhitud
invasioon USA vasetööstuse vastu
Zaires ei ole suutnud muuta USA
vastuolulist Aafrika poliitikat, mille
tulemusena Aafrika riigid üksteise •
järele lähevad Moskvast relvastatud, .
koolitatud 'ja juhitud metsikute,
kommunistlikkude valitsejate terro­ri
alla'. USA Aafrikapöliitika juhiks
on LRO saadik neeger A. Young, kes
näeb Aafrikas ainult rassiohtu, kuid
ei näe seal Moskva kommunismioh-tu.
Näib, et see on ka presidendi ja
USA välispoliitika. J. Garteri inimõi­guste
eest võitlemise poliitikat ra­kendatakse
Aafrikas küll väga veid-raldt
ja vastuoluliselt.
Hiljuti oli president J. Carter sun­nitud
tegema küll ühe erandi. Zaires
asuvad selle maa Katanga provintsis
suured vasekaevandused, kust USA
saab soodsatel tingimustel -vaske.
Angoolas asuvate F. Castro ohvitser
ride juhtimisel korraldati endisest
Belgia Kongost invasioon tugevate
jõududega, et •vallutada Zaire väse-tööstusi.
USA saatis.2-he miljoni dol­lari
eest relvi ja sõjavarustust. See .
on esmakordne juhus,, kus uus pre­sident
sekkus yälissõttä!" Kuid välis­minister
Cyrus. Vance püüab eitada,
et siin on tegemist kuubalaste poolt '
juhitud rünnakuga ning seletas, et
USA ei saada enam abi, vaid otsib
agressoritega rahulikku .lahendust.
Zairele abi saatmisel president
unustas, et Zaire on ka kommunist­lik
riik, kus inimõigustest ei peeta'
palju liigu. Sündmused hakkasid
omamoodi veerema ka Kongos, kus
sõjaväelased hukasid mos^kvameel-se
presidendi, kuid riigipööre ebaõn­nestus
ja kõige viimati mõrvati seal
kättemaksuks katoliku kiriku kardi­nal.
.: . •
N. Liidu president N. Podgornõi-tuüritas
Rod^esia naabermaades
Tanzanias, Zambias ja Mosambiikis.
Ta lubas Moskva uusi toetusi neist
maadest opereerivatele terroristide­le
Rodeesias. Ta tuli Aafrikasse, kus
tal midasi otsimist ei ole, et teha
ettevalmistusi kogu Aafrika surumi­seks
Moskva mõjupiirkonda. Ees­märgiks
on jkõigepealt-Rodeesia, siis
Namibia ja .lõpuks Lõüna-Aafrikä
vallutamine kommunismile, et siis
mereteed ümber Aafrika kontrollida.
Namibias on sealsed valged, mustad,
segaverelised küll Lõuna-Aafrikaaa
saavutanud; kojvkuleppe vahevalitsu­seks.
Kuid seda ei tunnusta LRO ja
enamik riike, sest valgetele ori jäe­tud
alles mõnesugused õigused.
". Kuid Moskva ajab oma Aafrika
poliitikat siiski väga '••suure ettevaa­tusega.
Kõik mustemad tehingud
sooritab Aafrikas Moskva käsilane
Kuuba diktaator F. Castro oma sõja­väega.
Kuubalasi leidub rohkesti An-soolas
ja F. Castrot võeti seal pidu­likult
vastu. Venelased annavad ai­nult
relvi, ja agitaatoreid. J. Carter ei
pea aga F. Castrot agressoriks ja
inimõiguste rikkujaks, sest ta kaotas
alles hiljuti Kuuba saare külastami­se
keelu ja sellega bn USA avatud
Kuuba kommunistlikkude agentide­le-
Moskva ja F. Castro suureks rõõ­muks
USA Kongress võttis hiljuti
vastu seaduse, millega ''• keelatakse
USA ettevõtetel kasutada Rodeesia
kroomi. USA avaldas survet ka Ni-geriale,
et sealt ei saadetaks Rodee-siale
enam õli.
^ See toimub kõik ajal, kui F. Cast­ro
külastas Alzheeriat, Liibüat, Lõu-na-
Jeemenit, Abessiiniat, SomaalK
maad, Tanzariiat, Angoolat "jt. Mosk­va
otsese mõju all olevaid kommu­nistlikke
maid. Kui F; Castro oli
Abessiinias,' siis korraldasid Kuuba
ohvitserid Arigooläst invasiooni Zai­resse
USA yäsekaevanduste vastu.
ÜSA välissekretär püüdis äga' väita,
et kuubalased ei ole segatud, kuigi
Zaire ^president on teisel arvamisel;
Kuuba sõjalised eksperdid tegelevad
Iraakis, Cuineas (Ekvatori), Sierra
Leones, Cuinea Bissaus, Kongos, So-maaliiriaal,
Tanganias, Mosambiikis,
Cape Verde saarel ja mujal Aafri­kas.
Kuid USA välispoliitikud ei pea
kõigele sellele vaatamata F. Castrot
agressoriks ja inimõiguste rikku­jaks.;
'• '/. : •••":••".";:
Kõige raskem on muidugi Rodee­sia
saatus, kuna Rodeesia on Moskva
ku s|
sed
meml
ARljJ
Liii
sid
toni,
.Seltsi
ti Ki
lev,
Naisj
la, T\
te
Seltsi
test
tegut|
nud
mär
Riki
'jäädi
siks.
t u võti
di väi
lahki
edukj
ainul]
•pesti
SS
Jäii
„Ees|
keste
män<
da li
gevui
need
elaval
et se
te mi
EEST
Kai
'lähei
mas
nest',1
sib
sellell
vad
t u levi
kõige]
ning
kondi
ganisl
•Trehf
maini
juba
reeril
t.amijj
on •$'<
tus
tust:
Liii
ajalol
leemj
. ajalol
valmi
: das".
'•'kes!
ma
• aeg
nitsei
ria
kodul
ieemJ
kesk-l
UUS
Ee*
ja ke|
nenica
Nenq
' rata
ajal.
on h
kõik,j
õpet J
sa vael
ülenil
mi sel
selt
• jalis.t|
vai ci
• mancj
kokk]
: tele
na ii
da.
mõtel
eesti.
Kanal
olemi
•kondi
põlvi
kooül
õhtu'1
• kui d<
. te oi
ja
seern
töötal
esmaj
li kull
SmitlJ
USA
rääki
hulikl
anda.
'le tui
' operi
Nkoi
terro^
te, kc
agenc
Aafri
piirk(