Meie Elu = Our life, April 1, 1977

              REEDEL, 1 APRILLIL — Ä I M Y , APRIL 1 „Meie Elu" nr. 13 (1416) 1977
Kiri Inglismaalt
lm
NISTIK!
COVEMTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Käesoleva aasta esimesed
loiud on oinud Briti välispoliitikale traagilised. Jaanuarikuu 14-dal kuu«
päeval suri 79-aasta vanuselt omaaegne Briti valis- ja peaminister Sir
Anthony Eden (alias krahv Avon) maksahaiguse tagajärjel. Kuu aega hil­jem
järgnes talle südameatakiga ta nimekaim — Anthony Crösland, prae­guse
sotsialistliku valitsuse välisasjade sekretär, ™ » vanmelt.
Kui A. Edenit tunti üldiselt vane­ma
generatsiooni ridades konserva­tiivina,
kelle lipukirjaks oli enne sõ­da
Rahvasteliidu nn. kollektiivse jul­geoleku
poliitika, mis lõppes teata­vasti
Jalta ja Potsdami konverentsi­de
fiaskoga, siis A. Croslandi. tunti
mõõduka sotsialistina, kes oli pigem
huvitatud sotsialismi teooriast kui
fiktiivsest välispoliitikast (näit. R'o-'
deesia küsimus). Croslandi tervis
murdus suure töökoormatuse all
B r i t i välisministeeriumis, olles üht­lasi
Brüsselis, Euroopa nõukogu
presidendiks, milline' amet lõppe­nuks
kuue kuu jooksul.. Temast pidi
saama, vastavalt Briti peaministri
soovile varakantsler, nii. majandus­minister.
Viimane — Denis Healey
tulnuks kabineti ümberkorraldamise
ajal välisministri kohale. Surmavikat-tahtis
aga teisiti. •
Nüüd nimetas peaminister J. Gal-laghanuueks
Briti' välisministriks
noore, energilise arsti, erialalt neu-roirJog,
dr. David Owen'i. l a on 38-
aastane, seega samavanüne kui Ant­hony
Eden sai 1935. a. välisminist­riks.
Dr. Övven on Plymouth'! linnä-arsti
poeg ja praktiseeris neuroloo­gina
ja psühhiaatrina sealses St.
Thomase haiglas, 1964, a. ta siirdus
ägi poliitikasse — vahetas kirurgi
noa poliitilise kõnetooli vastu.i Ta
pääses Alämkotta ainult 2500 hääle-en
amusega Davenporti valimispiir-
' konnas. '
- -Dr.. D.. Owen ei ole Briti välisminis­teeriumis
paris uustulnuk. Endise
välisministri abilisena, nn. riigisek­retärina
ta töötas seal juba paar aas­tat
Tal on isiklikku sarmi — nagu
omal ajal Edenil ja välispoliitilises
•osas. pooldab Euroopa Ühisturuga
lii tiimist ja selle poliitikat. Ta on
abielus nägu ta eelkäija Crösland —
aiAi-eriklannaga.
Välispoliitikas ta esineb peatselt
fersega Ida-Lääne suhete, alal. Seni
on ta matkinud president Carteri
inimõiguste poliitilist joont. Dr. D.
Üwcn. oma esimesel ametisse astu-mise
päeval (22. veebruaril) dekla­reeris:
„Kui ma midagi toon siia
asu•usse (s.o, Briti välisministeeriu­mi),
siis. saab see olema inimlik vää­rikus,
inimõigused ja individuaalne
vabadus". Juba ta on suutnud vene­lasi
tuua Euroopa Ühisturu peakor­terisse
Brüsselis, et nendega jõuda
kokkuleppele seadusliku kalapüügi
lepingu sõlmimises, mis teatavasti
EEG otsuse kohaselt ei luba vene ka­lalaevadel
(suurtel ja vaiksetel) Briti
saartele ligineda 200-miili kauguselt.
Varem seed püüdsid briti heeringat
ja muud kalasorte siinsetes ranna­vetes
mõnekümne miili kauguses, et
täita, ainult oma ./viisaastaku plaa­ni5
'. Hiljem'kalasaak hävitati isegi
pGbtamise läbi!
feätavasti' pensionid Inglismaal.
ÜIV võrdlemisi madalad — kõigest
£15.00 nädalas. Üllataval: kombel
, pensioniiga ja kõrge vanus on aseta
nud majanduslikesse raskustesse lee­di
Spencer-Churchilli, kes kannab
nvs, baronessi tiitlit ja on 91-aastane,
kadunud kuulsa Briti peaministri Sir
Winston Churchilli abikaasa. Leedi
.'..'Churchili elab oma kõrge vanusega
; Londonis, , Kansingtoni linnaosas,
nn. Prince Gate'i tänavas — viietoa­lises
üürikorteris, kus avaneb ilus
. väljavaade Hyde Park'i suunas. Sel­le
inglise daami väike riigipension
läheb juba ühe ööpäeva jooksul ta
järelvaatajale — halastajaõele. Tu­lemus
on see, et 1965. a. alates leedi
CUurchill on müütanud oksjoni tee]
'•oina hõbeasju, mööblit ja kadunud
Churchilli maale. Teatavasti maali-
; kunst oli: Churchilli hobi. Leedi
Ctiurchill ön oma varandusest seni
realiseerinud £14.000 väärtuses. Aas-tal
1972 võeti Briti Alamkojas vastu
Pensioni Akt, mis näeb ette tulevas-r
tele peaministrite abikaasadele lese-pensioni
£3.700 aastas. See seadus
v;>ib leida rakendamist ainult Harold
Wiisorii ja James. Gallaghanisurma
-juhtudel; Teiste Briti riigimeeste,
resp. peaministrite leski see ei puu­duta.
Leedi Churchili on oma. kõrgele va­nusele
vaatamata veel hea tervise
EERIK PURJE
MNDLUSTUSBÜROO
« i k kindlustusliigid
958 Broadvieto Ave0
Süite 203
Toronto,
Tel: 46U
'" Hm t
KEVADPÜHADE LAUALE OSTKE MEIE SAADUSI
ORTS
133 Laird Drive, Toronto M4G; 3V5 — Telefon 425-(
a«
juures. 80-aastase vanuse ümber tal
oli rida kukkumisi ja luumurdeid,
kuid juba paar aastat hoolitseb tema
elu ja tervise eest nn. öö-õde.' 1965. a.,
s.o. üheksa kuud peale Sir Winston
Churchilli surma leedi Churchillil
murdus parema käe luu Hyde par­gis,
mis juhtus jalgpalli viske taga­järjel.
Leedi..Churchilli viietoaline
korter, maksab aastas üüri arvel
£8000. Ta armastab ikka veel kinni
pidada aristokraatlikust *' „suurest
joonest"> kutsudes külla kõrgeid kü­lalisi,
näit. Prantsuse president Gis-card
d'Estaing jt. nagu tal oli seda
kombeks Chartwellis, Kenti krahv­konnas
olevas suurfarmis, mis nüüd
asub ..Churchilli koduna" hooldus-
.'trusti all, külastamiseks turistideje.
Maalide ja teiste väärtasjade müü­giga
tavaliselt tegeleb Londonis tun­tud
müügifirma Christie. Firma loo­dab
järgmisel kuul müüa Churchilli
maale £15.000—24.000? väärtuses, 4.
märtsil tulevad müügile kaks Sir
Winstoni maali, üks neist maalitud
aastal .1924, teine 1925. a. Samuti
maalid: „Hauduv luik Chartwellis"
(1934) ja „Mustad luiged Chartwel­lis"
(1936). Churchili oli teatavasti
suur loomade ja lindude sõber. Sir
Winstoni pojapoeg ; Winston Churc­hili,
kes. on ühtlasi Briti Alamkoja
konservatiivide partei liige ja üldi­selt
tuntud veendunud antikommu­nistina,
märgib sel puhul ajakirjan­duse
esindajatele: „Mu vanaema on
seni müünud ainult paremat mööb­lit,
kuid nüüd tuleb tal müüa juba
väärtuslikke maale". See ei ole enam
õnnelik aeg temale, millised maalid
on rippunud seintel 40—50 aastat Ta
peab neid müüma, kuna .tahab edasi
elada oma väga meeldivas üürikor­teris.
Kahju, et parlämendi-akt pea­ministrite
leskede osas ei ole tagasi­ulatuva
kehtivusega. Ma ei taha jät­ta
muljet, et minu vanaema tahab
erisoodustust — kaugeltki mitte. Ta
oleks üks viimaseid isikuid, kes seda
teeks."
Märkigem siinkohal paralleelidena
USA presidentide leskede sissetule­kuid
. — nad saavad aasta jooksul
£11.737 (s.o. 20.000 dollarit). Näit.
proua Mamie Eiserihower elab pere­konna
farmis Grettysburgis, Penn­sylvanias.
Ta saab korraga kaks pen­sioni
— esiteks kui presidendi lesk
ja teiseks — Pentagonsit kui sõja­aegse,
liitlasvägede ülemjuhataja,
kindrali lesk. Proua Bess Trumanil
on nn. Victorian house Independen-
,ce'is. Tema abikaasa elamu on taga­sihoidlik,
kuid lisaks riigipensionile,
ta saab lisasissetulekuid Trumani
memuaaride läbimüügist. Ka Kana­da
peaministri lesk — proua Maryon
Peason, kelle abikaasa hr. Lester
Pearson oli peaministriks ajavahe
mikul 1963—68., saab pensionina aas­tas
19.600 Kanada dollarit (s.o
£11.158). Prantsusmaa presidentide
lesed saavad aastapensionina 49.500
franki (ehk £5.820).
„D. TelegraphT (12. veebr.) juht-kirj
anik märgib leedi Spencer
Churchilli majandusliku raskuste
puhul kokku võttes järgmist: „Nagu
hr. Churchili juba rõhutas, siis tema
vanaema oleks küll üks viimaseid
isikuid, kes küsiks erisoodustust.
Sellest hoolimata, ta on eriline isik,
ja see tähendab tõelist vaimu, mis
eitab õigust ühe vana leedi suhtes,
et kuivatada ta pisaraid. Tuleb teha
algatust, mis teeb seaduse tagasiula­tuva
kehtivusega Briti peaministrite
leskedele. Meie võiksime tasuda tal­le
tuhatkordselt, ilma et jõuaksime
kustutada oma auvõlga tema abikaa­sa
vastu."
® Suitsukalkunidy -singid ja -lohed
• Soome kilud ja silgud
•' • Eesti hapukapsad -
® Skandinaavia delikatessid ja konservid
® Euroopa juustud -
® Eesti ja soome pagarisaadused
® Väga maitsvad islandi räsvaheeringad
® Suur valik mitmesuguseid kalafileešid purkides
SUITSU TA M E ostjate poolt toodud lihasaadusi
1.250.000 uut
Kanada uus immigratsiooniseadus
jõustus 15-dal veebruaril ja selle ja-
Tele saab Kanada kodanikuks senise
5-e aasta asemel 3-me aastase Kana­das
.viibimise jjärele. Selle tõttu saa­vad
üksi Toronto mitu kodakondsu­se
kohtunikku kokku kuni 500 koda-kondsuse
sooviavaldust päevas. Rii-gisekretäriaat.
seletas mõni aeg ta­gasi,
et . kodakondsust ootavad
900.000 immigranti. Nüüd uue seadu­sega
arvatakse uue, kodakondsuse
taotlejate arvu tõusvat 1.250.000 isi­kule.
Kodakondsuse saamise protse-tuür
on kolmeastmeline: 1. • Tuleb
esitada 'sooviavaldus, kodakondsuse
saamiseks. 2. Umbes kolme kuu pä­rast
järgneb ülekuulamine.' 3. Tavali­selt
kuue nädala pärast ülekuulamist
toimub • kodanikuks võtmine koda­kondsuse
kohtuniku poolt.
• STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Igat aasta märtsi äiul toimub
Rootsis Põhja-Dalarnas suur süusatamisvõistlus pühapäeval: tänavu oli see
arvult 54-jas ja peeti 6. märtsil. Võistluse nimetus on Vasaloppet, tõlkes(
on see. Vasajooks. Gustav I Vasa, Rootsi kuningas 1523^-60, Vasade dünas­tia
rajaja, alustas 1521 ülestõusu Taani ülemvõimu vastu. See toimus Põh­ja
Dalarnas jä pärast võitu ta valiti kuningaks. Taanlased tahtsid 'mässu?
juhi Gustav Vasa vangistada ja jälitasid teda. Ta pääsis aga Mora'st põge­nema..
(Mora on nüüd 13.000 danikuga alevik)y Gustav Vasa oli suusatanud
põhja poole kuni Sälenlni, Varjates end vahepeal selle teekonna läheduses
asuvates taiudes. Sälenist ta katsus pääseda. Norrasse. See põgenemistee-kond
oli 87 klm. pikk. :
;"
1922. aastal alustati ühe sportlase ajaga 4 tundi 35 min. ja 3 sekundit.
algatusel nimetatud teekonnal pika-maa
suusatamisvõistlust pidama,
kuid Gustav Vasa põgenemistee vas­tupidises
suunas: Sälenist Mõrasse,
tee pikkus nüüd läbi metsamaastiku
85,55 kilomeetrit. Ja nii kujuneski
välja igaaastane Vasaloppet. • Algul
oli osavõtjaid mõned sajad» võistle­jate
arv suurenes järjest. 1966. a.
startis selleks võistluseks ju^a 6278
suusatajat, kellest 5811 tuli sihile.Mõ­rasse.
Võitja oli Janne Stefansson
Praegu jookseb seeriana BBC-raa-diosaates
iga neljapäeva õhtul (ka
nai nr.; 4) kuuldemäng pealkirja all
„Spioonimeisrid", koosnedes kuuest
osast. .Kuuldemäng on koostatud
ja-Iirimaal)' võlub, neid. See oli ka­ristatud
kogemus neile, kui teie va­litsus
saatis 1971. a. välja 105 KGB
ametnikku. Nad töötavad; nüüd tõe­näoliselt
mujal Tavaliselt KGB vär­bab
agente juhtivate isikute keskelt.
Kuid USA seersant Robert Lee John­son,
kes õli Orley's ülimate salado­kumentide
valvesoduriks, andis. ve­nelastele
üle ülima väärtuslikku in­formatsiooni.
Seda kasutati venelas­te
poolt USA vastu ja Euroopat äh­vardati
sõja korral maatasa teha."
J. Barroni salakuulajate-lugude kom­mentaatoriks
on tuntud BBC ajakir­janik
Rene Cütforth. ..
Hiljuti saabus Inglismaale defek-torina
Lääne-Saksamaalt, Bonnist,
tshehhi salaluure agent Svetozar Sim-ko,
36 aasta vanune mees. Ta töötas
„väliskorrespondendina" Bonnis, ol­les
Tshehhoslovakkia teade te teenis^
tüse' — CETEKA. „ametlikusf ' koos­seisus.
Tegelikult ta aga organisee­ris
Vene vastuluuret Lääne-Saksa-maal.
Simko räägib head inglise
keelt ja ka teisi võõrkeeli.. Ta on kü­lastanud
Inglismaad varem paaril
korral (1967 ja 1970) ja neist aastaist
pärineb ta põgenemisotsus. Simko,
tema 34-aastane naine- ja 12-aastane
poeg on nüüd. juba Inglismaai kind­las
peidukohas ja taotlevad asüüliõi-gust.
Simko on ütelnud':-„Ma elasin
kogu aeg vales, kuid on võimatu pi­devalt
valetada," Ta on elukutselt
akadeemilise haridusega isik, kuid
Tshehhoslovakkia okupeerimine
1968. a. venelaste poolt tegi teda üle
öö veendunud Vene-vastaseks.
Simko on annud pikema intervjuu
„B. TelegraphT' esindajale Bonnis,
hr. Davis Shersile ja pühapäevalehes
„The Sunday Telegraph" (27. veeb­ruar)
Christoph Dobsonfle, piealkirja
all: „Minu elu salakuulaja võrgus.''
Ch. Bobson kirjutab Simkost: „See
sõda toimub aktuaalse salakuulami­se
õhkkonnas. See on kõikjale läbi­tungiv.
Kõik, kes külastavad Lääne­maailma,
võtavad sellest osa. Simko
värvati keemikust ajakirjanikuks,
täpsemalt võttes — salakuulajaks.
Ta saadeti Saksamaale, et; tutvuda
Tänavusest Vasaloppetist võttis juba
osa ligi 11.000 suusatajat, nende hul­gas
kuningas Carl Gustaf, kes on
nüüd 30-aastane ja hea sportlane.
Alles hiljuti oli ta üleval põhjas
ametiülesannetes, kus ta 24-kraadili-se
külma juures jooksis 20 kilomeetr
rid suuskadel, jättes oma saatjad
maha.' Kuningas külastas seal pärast
pikka suusateekonda ühte vana ta­lu,
mida peab. sama sugukond juba
1600 aastast peale. Perenaine pakkus
kuningale lihtsaid maatoite/muuseas
„kalbertantsu" (piim pärast vasika
sünnitamist), rootsi keeles ka ,/kalv-tants"
ja. andis kuningale kaasa toi­duretsepte
tema abikaasa jaoks. -•:
sensatsiooniks
Präntsüsmda
marksistlik
konna
Kui India läks möödunuid valimis­tega
paremale, siis samal ajal toimu­nud
Prantsusmaa omavalitsuse vali­mistel
Prantsusmaa läks vasakule,
kuna sotsialistide ja kommunistide
koalitsioon sai üle Sl% häältest. 3(J-ne
linna linnapead on marksistid ja
nende hulgas 11 kommunistist linna­pead.
Pariisi linnapeaks sai endine
peaminister Jacques Ghirac. Uued
presidendivalimised toimuvad aasta
pärast ja praeguse presidendi Gis-gard
d'Estaing'i väljavaated on eba­määrased.
Kardetakse, et Prantsus­maa
valib marksistid legaalsel tee!
võimule sotsialistide juhi F. Mitte-randi
ja kommunistide juhi G. Mar-chais'e
koostöö tulemusena.
John Barroni bestsellerina levinud sealse agentide tööga, et teda hilježi
raamatu: , „KGB" (ilmunud 197.4)
põhjal. J. Barron on Washingtonis
vanem-toimetaja „Reader's Bigesti"
juures; Tal on ülikooli diplom Mis-,
souri Ajakirjanduse Ülikoolist, Kait­seväe
sundaja teenis USA mereväes,
spetsialiseerudes vene keele alale ja
saata Washingtoni.
Tema treening oli täppis. Prahfis
ta töötas CETEKA peakorteris, et
saada ajakirjanik, töötades nii hpm
mikuti kui pärastlõuna, vahetuses
Suurem osa päevast ta veetis sala
luure õpilasena. „Minu põhiline tree-oli
paar aastat luureohvitseriks Ber-' ning"; ütleb tema (Simko) „on üht-liinis.
. .
Siinsele' raadiolehele („Radio Ti­mes")
antud lühiintervjuus, ühendu­ses
spioonilugudega, John Barron
märgib: „KGB juures ei ole märgata
võimu vähendamist. Ikka veel lei­dub
Lääne-Euroopas 1100 KGB oh­vitseri,
kes elavad ametlikult varju­nimede
all. Seega nende koosseis on
viimase' kuue aasta jooksul suurene­nud
20 protsendi võrra. Näit. Bub-linis
(Iirimaa pealinnas) Vene Saat­kond
koosneb 40 protsenti KGB per­sonaalist.
Teie olukord Ulsteris (Põh-lane
üle terve maailma".' Talle õpeta
ti mini-fotografeerimist, kuidas ka­sutada
„tühje kirjakaste"' ja kuidas
läheneda kerge vaevaga välisturisti­dele
Prahas, talle anti juhiseid, kui­das
teha nende keskel endile sõpru
jä-leida-fakte nende isikute elus, eri­ti
seksuaalnõrkuste osas — mida
võidi võimaluse korral kasutada vä­lismaalase
suhtes; kui ta oli tehtud
„märgitud meheks" jne. Simko, nii
ütleb Briti Luureteenistus, „on laul­nud
neile kui kanaari..."
\ -AHTO'
Kuningas Carl Gustaf teatas oma
soovist' suusavõistlusest, osa võtta
mõni nädal enne seda ainult „Mora
Nissele" (Niis Karlssoniie), kes on
nooremas eas võitnud üheksa korda
Vasaloppeti. Mora Nisse on nüüd va­nem
mees, peab Mõras spordieseme-te
kauplust, tuntud kunagise sport-,
lasena kogu Rootsis. Kuningas palus
Mora Nisset oma osavõtu kavatsust
sala j as hoida, mida see ka täitis. Ku­ningas
tuli võistlusele oma abikaasa
ja kahe adjutandi saatel. Kuningan­na
poetas publiku hulka ja kaks ad­jutanti,
kes on ka head suusasportla-sed,
alustasid Sälenist jooksu.. Pikal
teekonnal tunti kuningas ära, ta ei
lasknud end eksitada ja jätkas- rahu­likult
pikka teekonda, peatudes mõ­neks
hetkeks vabaõhu ,,einelaudade'
juures, kus: võistlejaile mustiikasupr
pakuti papist topsikutes.
Carl Cüstaf ei olnud seekord kõige
paremas vormis ja adjutandid soovi
tasid tal tempot vähendada, mida ta
ka tegi. Ta jõudis finishesse 5708-nda
võistlejana, ajaga 8:tundi, 12 min. ja
41 sekundit,.mis oli kulunud 85-kiIo-meetrilise
teekonna läbistamiseks
Talle said osaks suured aplausid.
Kuninganna oli kogu aja võistlustest
osavõtjaid fötografeerinud. Umbes
5000 suusatajad lõpetas pärast ku
ningat. ;
Võistluse start pakkus haruÄst,
värvirikast pilti, domineerisid puna­sed
ja sinised spordiriietused ja ha­ruldased
rahvuskirjades peakatted.
Vasaloppetist on igal aastal osa
võtnud 'ka vähesel arvul välismaalasi
— norralasi, taanlasi, soomlasi,
shveitsläsi ja viimaseil aastail ka
kolm-neli venelast. Seekord võitiski
venelane Ivan Garanin, jaga 4 tundi,
30 min. ja 34 sek. Läinud aastal oli
Vasaloppeti võitjaks soomlane Mat­ti
Kuoska ajaga 4.09;07. Ivan Gara
nin oli esimene venel!äne Vasaloppeti
võitjana. Ta on neil korda varemalt
sellest jooksust osa võtnud. On hää
li kuuldavale tulnud, et. Vasaloppe
tist lubataks osa võtta ainult põhja­maalastel
(peale rootslaste, norra­lastel,
taanlästel, soomlastel ja is
laiidlastel). Venelaste asjus arvatak­se-,
et N. Liit saadab sellistele võist
lastele elukutselisi sportlasi.
Oli juttu ühe eestirootslasega, kes
hiljuti oli N. Eestit külastanud. See
ütles: „Eesti õnn on ehk see, et ta
peab praegu olema rumalate vene­laste
rõhumise all. Eestlane naerab
lolli tibla üle. Tibla ei suuda eestlasi
venestada. Asi oleks meie endisele
kodumaale hukatuslikuks kujune­nud,
kui näiteks sakslased oleks
meid pikaks ajaks oma okupatsioo­ni
alla saanud.
Metsakalmistule maetakse nüüd
ainult venelasi ja kommusid. Tava­liste
eestlaste kalmistu on nüüd Pär-
Välisajakirjanduse suuremaks sen­satsiooniks
on kujunenud Margaret
Trudeau seiklused ,,Rolling Stone"
rockmuusikutega Torontos ja hiljem
New Yorkis koos printsess Yasmin
Khaniga. Kõige suuremat sensatsioo­ni
on tekitanud Margaret Trüdeaü
jutuajamine New Yorgi ajakirjale
„Peoples magazine", mis tõi 8 lehe­küljelise
artikli Kanada peaministri
perekonnaelu intiimsustest. Marga­ret
Trudeau seletas lehele muuseas,
et abielludes nad mõlemad loobusid
oma armukestest. Vaatamata sellele,
et tema mees on temast ligemale 30
aastat vanem olevat ta. kui 25 aas-1
tane ja sellepärast olevat laimamine, j
kui kahtlustatakse, et tal oli vahe­kord
muusiku Mick Jaggeriga.
Teatavasti rääkis Margaret Tru­deau
New Yorgi lehtedele, et ta
üüris New Yorkis suure korteri, kus
hakkab harrastama päevapildis tä­rnist.
Jäädes: samal ajal P. E. Tru­deau,
naiseks ja nende kolme väike­se
lapse emaks. Hiljem seletas Mar­garet"
Trudeau; et ta ei kavatse mit­te
alaliselt asuda New Yorki, vaid
piirdub külastamistega. Kõige kum­malisemaks
Margaret Trudeau ju­tuks
loetakse seda, et ta seletas, et
ta kandis ametlikul lõunal poolpik-ka.
kleiti seepärast, et ta kartis, et
õhtukleidis ta oleks ärritanud mõnd
vanemat härrat niivõrd, et see oleks
võinud saada südame ataki.
on ja
eiugadepeal
27—28. märtsini on USA välissekre­tär
Cyruš Vance Moskvas, et pidada
läbirääkimisi relvastuse piiramiseks
ja võtta seisukoht detente edaspidi­se
saatuse suhtes. President J. Carter
avalikult toetab N. Liidu dissidente
ja võitleb inimõiguste eest ka N. Lii­dus.
L. Brezhnev ja Kremli juhtkond
on vihane ja närviline sellepärast ja
süüdistab J, Carterit N. Liidu sise-.
asjadesse segamises. President J.
Carter väidab, et inimõiguste küsi­mused
tuleb hoida lahus muist läbi­rääkimistest.
C. Vance reis peab näi­tama,
kuidas Moskva ja Washingto­ni
vahekorrad edasi arenevad.
O ne nsgjpoöre
Möödunud nädala] tegi:endine Tai
sõjavägede ülemjuhataja abi kindral
C. Hiraniasiri katset kukutada prae­gust
5-e kuu vanust Tai sõjaväevalit-sust.
Mässulised vallutasid Tai ar­mee
peakorteri, millejuures sai sur­ma
üks kindral ja rida tema abilisi.
Vallutati ka riigi ringhääling, kuid
varsti selle j ärele teatas sõjavägede
ülemjuhataja, et Tai sõjavägi toetab
praegust valitsust/Mässajad piirati
ümber ja nad panid relvad maha.
Tai pealinnas Bangkokis valvasid
tankid presidendi ja kuninga palee­sid
ning valitsuse hooneid. Mässu­juhtide
saatuse kohta liikus Bang­kokis
vastukäivad teateid. Tais oli
kord ja rahu nädalalõpuks jälle ja­lule
seatud. 1
Heinrieh Mark edasi
E@sfi Komitee esimeheks
STOKHOLM-- Eesti Komitee esi­meheks
valiti tagasi senine esimees
Heinrich Mark. Juhatusse: Aleksan­der
Alep, Virge Hint, Sven Hanson,
Harri Härm, Martin Juhkam, Rena-te
Kaasik, Endel Krepp, Madli Kurd
ve, Teodor Künnapas, Adelaida Lem
berg, Aksel Mark, Johannes Mihkel-son,
Meemo Mäelo, Ivar Paljak, Rai
vo Rändes, Voldemar Sõjamägi ja
Johan Ungerson.
Kauaaegne Eesti Komitee juhatus-liige
ja abiesimees William Muld va­liti
auliikmeks.
Asemike Kogu koosolek otsustas
määrata 1980. a. Rootsis toimuvate
Eesti Päevade garantiifondi 10000
krooni.
ameeriklasi
Vene kommunistlik partei on hä­das
oma komnoortega, kes matkivad
ameerika ja vaba maailma noori,
kannavad siniseid .siine ja närivad
kummi. Partei oli sunnitud lubama
komnoortel tsiinide kandmist, kuid
nendega on keelatud ilmuda Bois hoi
teatrisse Moskvas. Tsiinid maksavad
mustal turul 70 rubla.
Moskvast teatatakse, et, partei ja
vene lastevanemad peavad asjata
võitlust oma lastega, kes" närivad
kummi, mida valmistatakse nüüd
Eestis ja Armeenias. Nüüd on kum-minärimine
: vene noorte keskel üle
suure Venemaa suurmoeks ja „Kom-somolskajja
Prawda" hurjutas ja
ähvarda^ kumminärijäid, kuid sellel
on vähe; tulemusi. Kirjutatakse, et
kummihärimine on eriti levinud N.
Eestis, kus kooliõpetajad ja lasteva­nemad
lasevad las tel puhastada rii­deid
närikummi jäätmetest. .
Ri S. KANE ttd
MATUSEMÄJA
4812 Yonge Str.
(Sheppardi Jahedal)
Wlllowdale
22M159
Margaref Trudeau vajab
paremat amblejaf
Kanada moejoonistajate liidu di­rektor
Elizabeth Ruggier kritiseeris
peaminister Trudeau abikaasa riie­tust
Washingtonis ja märkis, et Mar­garet
vajab uut õmblejat. Margaret
kandis Valges Majas dineel lühikest
kleiti, mis; leidis teravat kriitikat.
Märgiti, et kui Margaret Trudeau ei
taha austada üldist reeglit riietuse
juures ja talitab omamoodi/ siis is­tugu
kodus,'
namäe, mis mõni aasta tagasi Iru ta­ha
asutati. N. Eestis on käibel nüüd
üteluš:. ,.Eestlased Pärnamäele; Ve­nelased
Mustamäele". Mustamäe on
teatavasti uus linnaosa kõrgelumaja-dega,
kus korterid on antud peami­selt
venelastele. Nendes majades on
ka liftid, kuid need on lukus, lifti
saavad kasutada ainult maja elani­kud.
v'/:.;;.-;'-::'
Kui eestlane"läheb külla Musta­mäele,
kus mõnes kõrgehituses asub
ka mõni eesti rahvusest üürnik, siis
soovitatakse tal maja ees kõva hää­lega
hüüda — „Ivan!". Avatakse pal­ju
aknaid, ühe või kahe korteri ak-
USA-s R. F. Botha ön kutsutud L.;
Aafrika valitsuse välisministriks.
Sel puhul toimus New Yorgis L. Aaf­rika
peakonsulaadis neil päevil koos­viibimine
tema auks New Yorgis ole­vaile
diplomaatidele ja konsulaar-esindustele.
Kohale oli palutud ja
viibis seal ka Eesti Vabariigi esinda­jana
peakonsul E. Jaakson, abikaa­saga,
samuti Ühendriikide eestlas­konna
esindajana ERKU aseesimees
P. Saar.
müüb Rumeenia!©
aafomreaktoreid
Liberaalide valitsus peab läbirää­kimisi
kommunisilku Rumeeniaga
aatomreaktorite müümiseks. Kon­servatiivide
kriitik Flora MacDonald
nõudis Ottawa parlamendis, et valit­sus
lõpetaks aatomreaktorite müügi
kommunistlikule Rumeeniale, sest
kommunistlikud maad ei luba oma
territooriumile Kanada ega teiste va­ba
maailma maade kontrolle ja reak­toreid
võib kasutada sõjalisteks ees-nad
jäävad kinni. Seal elabki teie ot- märkideks aatompommi valmistami-sitav.";
Nii eestirootslase jutt. 'seks. ,•.'•'••..,;.