Meie Elu = Our life, June 11, 1981

              , l i . .Meie Elu" nr. 23 (1634) 1981
19 OB
n
Ita
Publishedby Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto°
nian House, 958 Broadview Ave., Toronto,;Ont. Canada.
y^:^--:-:^ ,M4K:2R6-7:: ^--^
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Paijmirig; 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA; Tel. (201) 262-0773. : ;
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asüt. Ä.'Weileri algatusel 19S0.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Qnt. M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste v^stuvõtm^^^ kl. 9 h
-5 p.l., esmasp. ja neljap. IcL 9 b.-S õ. Laup. k l 9 h.-l p.l
„MErE ELU" tellimishinnad: Kanadas — la. $30.00, 6 k
16.00, 3k. $1100; USA-sse~l a.$32^^^^^
j.50^Ülemeremaa^esse: 1 a. S36.0^^^^^ Sl8.00, 3 k
112.00. Kiripostilisa Kanadas :iä^^^ 6 k. $7.25, Kiri
ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.5^ |8.25. Lennu
postilisa ülemeremaadesse :1a. $32.75, 6 k. $16:40.
Üksiknumber—.55^. y /
pump
Kuulutiishinnad :^ 1; toll ühel veerul: esiküljel S5.00-, tekstis
S4;5Ö. kuulutuste küljel S4.25. 0 •
See 011 1948. aastal, reisilaev Grips-holmil
kusagil keset Atlandi ookea­ni,
kus tutvusime Bonni^r esindaja­ga
Jja tema abikaasaga, k^s olid teel
Chicagosse. Nad põgenesid Rootsi
maksukoorma eest, nad ei soovinud
teenida ülalpidamist Rootsi kõikide­le
„bunimidele". Mad olid valmis
kirve ja saega teenima ülalpidamist
ÜSA-s, kui nende töötasu jääb neile.
Nüüd, 33 aastat hiljem lagunes
Rootsi konservatiivide Thorbjöm
Fälldinl valitsus samadel põhjustel.
Illiks emigreerus USA-s^ JBönnier
firmaga seotud abielupaar, õnnelik
Rootsi kapitalistlikul alusel sotsia­listlik
anaa on erakordne nähe teiste
rahvaste peres. Üheltpoolt õnnista­tud
rahus ja heaolus. Teiseltpoolt
koormatud maksude ja kohustuste­ga,
oleneb kodanik riigist. Hoolitsus
on, antud hällist hauani ja keegi ež
tarvitse puudust tunda peavarjust,
toidusest ega arstiabist! Rük lõikab
isegi vanade varbaküüned ja jumes-tab
nende kahvatanud huuled (?).
"Kuid Bonnier esindaja
Gripshölmil põgenes sellest olukor­rast,
sest ta soovis oma elu ise üles
ehitada/Võib olla ta ehitas, võib olla
on ta tagasi Stokholmfs Bonnier
juures. Üks osa meist tuiirieb end
ühe o?8n3 TRootsist, sest see oli nagu
meie teine kodumaa. Kuid sellisena
oleme, vähemalt minevikus, üks osa
sellest teisest kodumaast. Alates vas­tuvõtust
ja varustusest üle Lääne­mere
saabujaile Ja > nüüdsed riikli­kud
lisad imeie organisatsioonidele
Rootsis teevad meist ühe osalise sel­lest.
Kui miljonit krooni eesti­keelse
ajalehe publitsejerimiseks ei
räägi selget keelt, mis räägib siis
enam?
Ega sotsialismi ühel maal, seekord
Rootsis, ei ole võmialik üleöö likvi­deerida.
Rootsi töölise maksukoor­mus
on pool tema teenistusest. Ise­seisva
ettevõtja tulust [läheb 85% rii­gile.
Nn on iga Rootsi kodaiiik pan­dud
riigi hooldusele, kuid ka riigi
tahte alla. Riik hoolitseb peavarju ja
kõhutäie eest, füüsiline heaolu on
saavutatud. Kuid see on nagu kari­looma
asetamine parketile, kuhu ette
vöol&b toidus kindla kellaaja järgi
ja joogivesi sellele otsa.
Nii ongi sotsialismimaa '. Rootsi'
jõudnud uue valitsuse kriisini. Küsi­muses
on endiselt kodaniku ja töös­tuse
maksukoormus. Fälldin on pi­danud
oma valitsuse loovutama, sest
tema valitsusliikmed ei näe teed, kui­das
nad saavad edasi minna. Süü ei
lasu Fälldinil, vaid Rootsi sotsialist­likul
tagapõhjal, kelle eshidajaks oli
enne Fälldini peaminister Olof Pal­me.
Nüüd leitaksegi, et pärast Fälldi­ni
on Olof Palme ainus järglane, jkes
võib Rootsi kapitalistlikku-sotsialist-likku
majandussüsteemi edasi viia
senistel radadel, sx), heakorrariigi
alusel, kuid elanikkonda rahuldava­te
korraldustega.
Rootsi ei ole ahius maa, kus teos­tatakse
varadejaotust tuluklasside
vahel maksusüsteemi abil. USA Ja
Kanada on järgmised sellised, kus
jõukad tehakse vaeseks Ja vaesed
jäävad endiselt vaeseks, s.O. riigi
hoolealusteks. See näikse olevat ku­junemise
paratamatus. Meie Kana­das
elame samasuguses protsessis,
kuigi vüskümmend aastat taga.
pinev poliitiline olukord Lähis-Idas kestab. Vahekor­rad
Iisraeli ja Süüria vahel ähvardavad kujuneda kahe maa vahe-lisekse
sõjaks, mis omakorda võib tuua kaasa mitmete teiste riiki­de
sekkumise Süüria poolel Kuna Iisrael on USA hoolealune, siis
võib nende kahe riigi vaheline sõjaline konflikt tuua kaasa USA
sekkumise Iisraeli abistajana ja teatavasti N. Liit on otsene Süüria
toetaja, kellega tal on sõjaline abistamisepakt. USA seisukohalt äh­vardab
Egiptus lõpetada oma sõbralikud vahekorrad Iisraeliga,
millega Gamp l)avid'i kokkulepe kaotab oma tähtsuse. Nii N.
Liidu kui ka USA suured sõjalaevad manööverdavad Liibanoni ja
Iisraeli kaldavete lähedal USA vahendaja P. Habib läks uuesti
üs arvab toimetaja Kokla StoBs-holmist
neist küsimustest, huvitab,
meie lugejaid. Kas on stüga Mälari
rannal ja paat selle sillas endiselt
pagulase unistüsmaailm, või oh ka
see.. kaotanud, oma väärtuse?
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerenBid
; : kuues-värvis. ^ ^ R ä ä
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest ,>The Ganadian Hoiiie
Insulatioh-ProgramT' alusel., —' C.H.LF. :
AMP COMPANY LftllTB)
klaasvilla puhumisega.
: Pööningu,.ventilaatorid.
•Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel-425-0839
DANFORTH AVE. ~ . Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused ~ kardemani-saiad,
struudelid, soome tordid, lihapi-riifad.
Soomest sissetoodud delikates-:
'sid. •
Avatud teisip./kolmap., neijap. 9-—^
reedel 9—7, laup. 8—6.
Esmaspäeval suletud.
Juba aastaid 'kestavad Liibanonis
ägedad võitlused kristlaste ja mos­lemite
vahel Liibanon oli rahulik
Lähis-Ida riik, kus asusid suured
pangad ja uhked hotellid. Seal tegid
äri Lähis-Ida mitmed muidu oma­vahel
tülitsevad rahvad ja nigid. Pä- •
rast seda kui kuningas Hussein Jor-daaniajst
oli sunnitud nn. Palestiina
vabas|ainisorganisatsioönide peakor-terid
^likvideerima, asusid need sõja­liselt
ja sisemiselt nõrga Liibanoni
pirinale. Liibanonis võistlesid omava­hel
Liibanoni kristlased ja moslemid;.
. Palestiinlased asusid Liibanoni mos­lemite
poolele ja nüüd tekkisid sise-võitlused,
mis 'kestavad tänaseni. Uh­ked
linnad ja pangahooned ning ho­tellid
hävitati lahingutes, kus mõle­mal,
poolel vkasutataikse suurtükke ja
teisi, raskeid relvi ja rakette. Liiba­noni
lõunapoolses osas asub Liitu­nud
Rahvaste rahuvalvureid, Kuid
olukord, muutus keeruliseks, kui ri^
kaste Araabia õliriikide toetusega
Siiüria saatis Liibanoni '22,000-lise
okupatsiooni armee. Nüüd:on seda
armeed suurendatud ja selle suurust
ar\'atakse uiatuvat 30-le tuhandele,
nende hulgas rohkesti N. Liidu inst­ruktoreid.
Nii süüdistab Iisrael, et
Liit on astunud sanmiu edasi ja
on praegu Liibanonis peremees. lis-.
rael'peab. seda olukorda Iisraeli jui-
.geolekule ähvardavaks, kuna N. Liit
varustas' Süüria Liibanonis asuvaid
vägesid oma väga täpsete Sam õhu--
tõrje rakettidega.
SÜÜRIA JA MOSKVA LEPING:
Olukord muutus Lähis-Idas krii­tiliseks,
siis kui Süüria diktaatoril
Assadil tekkisid sisemised raskused.
Oma sisemiste raskute lahendami­seks
ta pööras Moskva poole. Sõlmis
ahistamisiepingü. Nüüd hakkas, voo-lanaa
Süüriasse N. Liidu tanke, len-iiukeid
ja kõige viimati toodi Süü­riasse
N. Liidu Sam õhutõrje rake­tid,
mis on nüüd ülesseatud Põhia*
Liibanoni territooriumile, , '
Süüria püüab õigustada vene õhu­tõrje
rakettide installeerimist Liiba­noni
pinnal sellega, et Liibanoni õhu­ruumis
tulistas Iisrael alla kaks Süü­ria
helikopterit. Ja õhutõrje raketid
on kaitse relvad. Nüüd tulistasid
süürialased alla ühe mehitamata Iis­raeli
lennuki. M. Begin ähvardab ve­ne
Sam raketid oma lennukitega hä­vitada.
Asjatundjad arvestavad, et
nende hävitamine on seotud suurte
raskustega. Iisrael võib kaotada sel­le
aktsiooniga 20—30 lennukit. Iis­rael
on selle tõttu valmis vene raket­te
hävitama ainult siis, kui ÜSA lu­bab
kaotatud, lennukid asemele an­da.
Iisrael pommitab 'kogu aeg Süü
ria sõjalisi eesmärke lõuna Liiba­nonis
oma laevadelt ja lennukitelt.
DIPLOMAATILINE ASKELDAMINE
Mõlemad pooled püüavad ^'õit^
omale sõpru. Iisraeli peaminister
Begin -kohtas Egiptuse .presidendi
A. Sadatiga. Teatavasti Saudi Araa­bia
süüdistas, et Süüria on muutu­nud
N. Liidu satelliidiks. Kuid teised
Araabia riigid hoiavad Süüria poo­lele,
Nii käis Jordaania kuninsas
Hussein alles hiljuti Moskvas ja"ta
nõuab, et Lähis-Ida rahuläbirääkiV'
mistele tuleb iihe osalisena kutsuda
ka N." Lnt. Sellele on USA täielikult
vastu. Nüüd läks Moskva Kuwaiti
välisminister. Viga. seisab selles, et
paljud Araabia riigid kardavad 'lis-raeli
rohkem, kui Moskvat. Samal
ajal üks osa Araabia riike leiavad, et
nn N. Lüt, kui USA mõlemad tõm­maku
oma merejõud ja baasid Lä
his-Idast välja. Seda ei ole aga oo­data,
sest N. Liit omab suuri' baase
Lõuna-Jeemenis, Abessiinias ja mu­jal,
kust ta nälgi ei lahku ilma sur­veta.
USA rahu vahendaja P. Habib
läks uuesti rahumissioonile Lähis-
Itta. Kanada välisminister märkis,
et Kanada on valmis saatma oma ra­huvalvureid
Lähis-Itta. Oodatakse,
et Saudi "Araabia hakkab rahu va­hendama,
ja rahu võib tulla nii, et
Süüria Araabia õliriikide survel, kes
toetavad 'Süüria vägesid Liibanonis,
tõmbab N. Liidu õhutõrje raketid
aegamööda Liibanoni territooriumilt
tagasi..Süüria presidendil Assadil on
>ka suuri sisemisi raskusi,.mille tõt­tu
ta ehk ei julge sõtta minna.
Washingtonis oli käimas age sõna-sõda
Emest W. Lefever'i määramisel
välisministri^abi kohale inimõiguste
alal Senati välissuhete komitee liik­mete
hulgas on imelikul kombel tek­kinud
Lefever'iie vaenlasi republi-j
kaanide hulgas. President R. Reagan
on aga kindel tema toetamisel.
Nüüd Lefever võttiski tagasi oma
kandidatuuri.
Viimasel Senati välissuhete komi-te
töökoosolekul esimees senaator
Percv ütles, et ta on muret tundmas
Lefeyer'i üteluse pärast nagu opo­sitsioon
tema, s.O. Lefever'i vastu,
olevat inspireeritud kommunistide
poolt. Vastuses Lefever kahtles, kas
"ta just kasutas sõna kommunist, aga
teatud grupid, kes on olnud 15 aastat
Ameerika välispoliitika, kaitsepoliiti­ka
ja välismaise luuretegevuse vastu
olevat kõik nimeliselt kindlaks teh­tud
(nagu American Friends Service
Committee, The National Council of
Churches, Americans for Democra-tic
Äction, üks grupp isikuid, kes
pooldavad revolutsioonilise marksis­mi
vägivalda jne.). Need kõik on te­ma
ametisse kinnitamise vastu. New
York Times teatel National Council
of Churches oli andnud 85 000 dolla­rit
Zimbabwe-Rhodesia Patriootilise
Frondi gerilladele, kes terrorit kasu­tades
OÜ seal püüdnud kukutada sear
duslikku ajutist valitsust.
Lefever'i vastu oli kusagilt välja
toodud endine Argentiinas tegutse­nud
kirjastaja Jacobo Timmermanm
kelle vastu olevat vangis olles Argen­tiina
valitsus üles näidanud äärmist
sadismi ja anti-semitismi. Timmer-mann
peab enda pääsemiseks Argen­tiina
vanglast president Cartefit ja
eriti tema Inimõiguste eest võitlejat
Patricia Derian'i, kes Argentiinas oli
tema pärast tugevat sun-et avalda­nud.
Olgugi et Timmermann ei esi­nenud
välissuhete komitee ees tun­nistajana,
aga ta rääkis oma lugusid
ja mõtteid ajakirjanikele, kes need
välja tõid ajalehtedes. Kõik need
Timmermann'i mõtted ja jutud, olid
Lefever'i ametisse kinnitamise vastu.
Peateema Timmermanni juttudes
oli, et inimõiguste rikkumiste psas
Venemaa \-astu minek olevat asjata
iõududc killustamine ja peasuund
-inimõiguste rikkumiste süüdistustes
tulevat leha Argenliina valitsuse
vastu Kui seda ei tehtavat, sns'
ameeriklased minevad vastu KÜlma
sõja ajajärgule ja KcCartlnismilc.
Pole vaja olla külma sõja ja Mc-
Carthyismi eriteadlane, aga Vene­maale/
olid need väga halvad ajad,
mil Ameerika välisministecrivunis
löödi välja 850 kommunistliku partei
kaarti omavat ametnikku.
Lefever'i isegi süüdistatakse cbaes-'
teetilikus tegevuses. Ta olla võtnud
vastu tema juhtimisel olevale organi­satsioonile
S25,O00 toetust imikute
kunstlikupiima vabrikutelt?
Opositsiooni selgitamiseks loome
näitena Lõuna-Ameerika ühe riigi —
Argentiina. Seal valitses viis aastat
tagasi kaos, kus kommunistid olid
riisiis võimu üle võtmas. Siis Areen-tiina
sõjavägi võttis võimu oma kät­te
ja punased terroristid, mässude ja
demonstratsioonide korraldajad van­gistati
riigi julgeolekuvõinuide poolt,
ja need kadusid jäljetult. Argentiina
kindralid olid sisemise vaenlase vas-'
tu rakendanud Kremli oma võtteid.
Vahe seisis ainult selles, .et Venemaal
kadusid ja on ka praegu kadumas
KGB haardes sajadtuhanded inime­sed,
Argentiinas ainult kümme tuhat
isikut. Sellega Argentiina valitsus
vältis Venemaa asumaaks muutumi­se.'
..
President Carter . ei süüdistanud
Venemaad inimõiguste rikkumistes.
vaid ta süüdistas Argentiina valit­sust
ja võttis Argentiinalt ära luba-
. tud sõjalise toetuse. Washingtoni ja
Argentiina' valitsuse vahel tekkis
külm vahekord...
Vastuseis Lefever'i kinnitamise
vastu on veelgi ägenenud ja nüüd
vastased kinnitavad, et tal puuduvat
sellise kõrge koha jaoks diplo.maa-tiline
vilumus ja ta tundvat huvi ai-huit
Venemaa inimõiguste rikkumis­te
vastu. ' •-: •,
KAIKAS
LUGEJA KIRJUTAB
Arvatakse, et sõja 'korral Iisrael
on Süürlast palju tugevam ja Suu­nal
on vähe väljavaateid sõda Iisrae­liga
võita. Sõja tulemusena tuleks
Liibanonis võimule lisraeii-imeeHne
valitsus. Raskused seisavad selles, et
keegi ei tea ettean'ata seda, et kas
sõda piirdub ainult kahe maa vahe­lise
koni iktiga. Lähis-Idas on hüvi-osalisi
paiju. On võimalik, et USA
toetab Iisraeli ja N. Liit Süüriat ja
sõda võib kujuneda kahe suun-õimu
vaheliseks konfliktiks, mida vähe­malt
US^ ei soovi.
oma lugejate mõtteavaldusi —- ha
mid mis 2% ühtu ajalehe seisukoh-^
tädiga. ?a\\xme kirjutada kokhu-võxMkvXi,
ja lisada oma nimi ja
aadrB$tB: Toimetus ydtah endale õi­guse
\uge]ate kirju redigeerida jö
lühendada ning mitXesohivuM
korral ]ätta avaldamata.
Lähis-Ida praeguse olukorra- juu­res
ei ole ülearune meenutada, et
seal on liikvel kõik selle maailma
kurjad vaimud. Iisrael ja tema sugu­vennad
üle maailma on pärast Teist
maailmasõda külvanud.tuult ja tor­mi
kõikjal.^ M. Begin sõimas alles
äsja Lääne-Säksamaa kantsleri 'H.
Schmidti Hitleri. kuulekaks ohvitse­riks.
USA suurte toetuste ja raha­dega
osteti Egiptus ja Iisrael loovu­tas
okupeeritud Siinai kõrbe koos
suurte õliallikatega. Kuid see on
kunstlik lahendus Iisraeli läänepii­ridel..
Nüüd läheneb Iisraelile Süüria
kaudu Moskva. Seekordses mängus
on Moskva trabandina isegi Jordaa­nia
ja õliriik Kuvvait. Meenutame, et
lisraelon ainus riik maailmas, kes
torraldab kättemaksu ja terrorirün-näkuid
oma naabrite vastu. Konf­likti
üheks kaugemaks teguriks on
Saudi Araabia õlitüli teiste OPECI
õlikartelli liikmetega. Õli/ ülejäägid
maailmas on tohutu suured. ÖPECr
teised liikmed nõuavad "Saudi Araa­bia
õlitoodangu vähendaniist. Saudid
kardavad, et asutakse tarvitama
odavamaid energia allikaid ning
nende õli ei vajata enam. Sellel taus­tal
ori Lähis-Ida konflikt niivõrd
ilmne, et seda võib ainult ajutiselt
edasilükata. Kui Iisrael ja tema su­guvennad
oma käitumist ei muuda,
siis puhkeb sõda varem või hiljem.
Selle tõttu istutakse Lähis-Idas püs­sirohutünni
otsas. ' '
A..J. KALA ,
MÜÜGIL
Haliburton'i ligidal Head jahi Ja
kalapüügi võimalused. Loodus­kauni
järve rannas. Täiesti möb­leeritud,
kolm magamistuba.
Saun krundil.
Helist, pärast kella 9 (416)
„M€ie Elus" (nr. 14. 1981) avalda­tud
artiklis ,;Lennart Mere mütoloo­giast''
H. 'Pallas ründab Mere poolt
eestlaste pärinemise seostamist Ida-
Aasias asuvate mongoli rahvastega.
Kuid see ründamine kujuneb, tegeli-
'kult mongoli rahvaste poolt eestlas­te
esivanemate rassiliselt mõjustami­se
propageerimiseks. Sest kuidas
saab teisiti mõista Pallase väidet, et-
„viis-kuus tuhat aastat tagasi kohtus
Uraali aladel aaria ja mongoli tõugu
kalurkütte. Nad segunesid, pikkamisi
sealseis ürglaantes ja aeglase kääri­misprotsessi
tulemusena moodusta­sid
nn. uraali kultuurkonna ... Meie
esivanemad irdusid uurali kultuur­konnast
ja jõudsid Läänemere alade­le
mitte hiljem, 'kui neli tuhat aastat
tagasi". Paremat eestlaste esivane­mate
mongoolistamise kirjeldust on
vaevalt leida.
Lahendamist nõuab küsimus, kas ^
eestlaste esivanemad tulid Uurali
alalt Või nende juuri tuleb otsida
kündarahvas, kes asustas Eesti ala
umbes kümme tuhat aastat tagasi.
Uurali alalt eestlaste esivanemate
pärinemise hüpotees,on seotud neile
mongoliidsete sugemete külgepooki-misega,
mis väljendub ka Pallase,
seisukohas. Kuid see seisukoht, mille''
järgi eestlaste esivanemad jõudsi^
Eestisse alles neli tuhat aastat taga­si,
on täielikus vastuolus eestlaste
Esiajaloolise uurimuse tulemustega.
Sest urnbes neli tuhat aastat tagasi
tungisid balti hõimude esivanemad
Baltikumi; kus nad leidsid ees põlis­rahvana
eestlaste esivanemad.
Eestlaste juurte küsimuses väärib
erilist tähelepanu silmapaistva eesti
arheoloogi R. Indreko poolt põhista­tud
hüpotees, müle järgi kuridarah-vast
tuleb pidada eestlaste esivane-mai'ks,
kes levisid Läänemerre ranni­kult
ida suunas . (Põhja-Venemaa
asustamine finno-ugrilaste poolt) Ija,
jõudsid Uurali alale umbes viis tu­hat
aastat tagasi, Järelikult eestlaste
esivaneniad pärinesid 'läänepoolsest
Euroopast. Neist võisid kokku puu­tuda
mongoli rahvastega vaid Uurali­ni
jõudnud hõimud. Indreko hüpo­teesi
ei ole seni ümberlükatud. Tema
kirjutiste ja teostega lähemat tutvu­mist
tuleb soovitada neile, kes tun­nevad
huvi eestlaste esivanemate
juurte vastu.
Kas lesti Kodu
¥Õi- Eesti "Maja
Floridasse?
: "Lõuna Florida Eestlaste Koondis
asukohaga ^Fort Lauderdale'is on pi­kemat
aega seisnud küsimuse ees,
kas muretseda siinsetele eestlastele
Eesti Maja mis oleks kä turistidele
avatud. Siiani koondis kasutas koos-käimisteks
mugavaid Shriner Klubi
ruume.
29. märtsil peeti siinsete aktiivse-
. mate eestlaste koosolek kus tuli aru­tusele
oma Eesti Maja muretsemine
Ft. Lauderdale või Pompalio Beachi
ümbruskonda. Sellel 'koosolekul .sel­gus
koondise juhatuse amandest, et
paljud eriti vanemad ja üksikuks
jäänud inimesed soovivad „Eesti
Kodu" muretsemist. Ka selgus, et
inimesed Kanadast ja New Yorgist
on Eesti Kodust huvitatud. Koosole­kul
lepiti kokku suve jooksul, eeltöö­de
tegemiseks kahes sumias. Esime­ne,
Eesti Kodu 20—30 korteriga suu­remal
• maaalal kuhu oleks' võimalik
ehitada eraldi ka klubiruumid. Koht
peaks olema mitte ookeanist kaugel
ja äride lähed:0. Kas nüsugust kohta
meie inimesed on võimelised ostma
on küsitav. Teises järjekorras proo­vitakse
vaadata koht klubi ruumide­le
üksi. See pole raske küsimus, kuid
kas inimesed soovivad küllaldaselt
raha ainult klubiruümidesse paigu­tada?
Kõige raskem on juhtkonna
probleem. Siinsed inimesed on pea­miselt
kõik. pensionärid ega soovi
enam .tööd teha, parem on nautida
head kliimat ja ilusaid ookeani ran­du.
Valiti 3-Iiikmeline toimkond kes
suve j.ooksul peab eeltööd ära tege­ma
ja sügisel koondise peakoosole­kul
ette kandma. /
Suurem osa lõima Floridas, asuva­test
eestlastest on astunud kpondise
liikmeteks ja soovivad näha oma ma^
ja ühel või teisel viisu. Need kes asu­vad
kaugemates 'kohtades ja on huvi-,
tatud, palutakse kirjutada'koondise
posti aadressil: Estonian National
Association; of South Florida, Box
4714, Fort Lauderdale, Florida 33338,
USA..;
• Koondise viimased üritused olid
hoogne kevadpidu ja koondise pere­konna
õhtu Rotary Klubis, kus saa­deti
nii nimetatud lumelinnud tagasi
põhjapoole, et sügisel jälle koguneda^
siia ilusatele randadele sooja^päike-se
alla. ' . ' ~
3„ mail peeti emadepäev Merrel
United kiriku saalis, kuhu oli kogu­nenud
üle ÖO inimese emade austa­miseks.
»ga uus ,.MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale a]alehe)e.