Meie Elu = Our life, May 19, 1983

              NELJAPÄEVAL, 19. MAIL ^ THURSDAY, MAY 19 „Meie Elu" nr. 20 (173^$
„Mele EBsi" nr. 20 (1733) 1983 '
Koosviibimine laulu,
võimlemise ja kohviga
Kevadine .,kohvipärastlõuna" Pen­sionäride
Klubi Naiskoori ja terviš-võimlejate
korraldusel 12. maili Eesti
Majas tõi kokku saalitäie rahvast.
Naiskoor, laulis ^made austami­seks
T, Vettiku„Emakesele|. Klave­ril
saatis Eva Kokla. Seksteti poolt
esitati rahvalaul ,,Kuku,' sa kägu"
saadetuna viiuli ja kandlega (A. Kel­der
ja 0. Haamer). A. Laanepi ja L.
Toming'a duetti „Kalurineid" saatis
viiulil A. Kelder. Ettekanded said
sooja vastuvõtu tugeva aplausiga.
Tervisvõimlejate grupp, nägusas
sini-valges dressis, esitas rütmilist
voimleinist Eric Liigandi klaverisaa­tel,
saade,s teenitult kordamist nõud­va
aplausi. Teryisvõimlejate juhiks
ojfi Hella Vallner.
Pärast kohvijoomist deklameeris
Lisanne Vaher Leida Marksi luule­tusi
ning siis olid lavale kogunenud
Eesli Rahvapillide Orkestri kümme
-liiget mängides popurrii üldtuntud
viisidest tõmmates kuulajaskonna
kaasa laujma. Aplausi vaigistami­seks
mängiti veel ,;Marupolka" ja
valss Lõbus õllepruulijaV, kuid ka
needki ei sumbutanud aplausi: E.R.
Orkester on paisunud juba üle kahe-kümneliseks,
kuid kooliõpilased ja
A
E.P*K. Tervisvõimlejate ja Naiskoori «kevadisel kofeva-pärastlõuna!" (B§ii
klaverimuusika saatel
töölviibivad ei saanud kahjuks esi­nemisele
tulla, sest esinemine sündis
kooli- ka töötundide ajal. Orkester
moodustus: Viiulid — A. Kelder ja A.
Tuvikene, kandled - V. Melts, E.
Kolli, A. Ale,'R. Lall ja 0. Haamer,
moldpill — E. Kokla, lõõtspill - A.
Alaver ja jaurarni mängijaks oli R.
Vesi.
Kohvipärastlõunast osavõtjail oli
võimaltis katsuda õnne loteriil, kus
võitudeks peamiselt väärtuslikud kä­sitööd.
Lühikese ajaga olid loosipi-letid
müüdud ja peagi selgusid ka
võitjad — neid oli palju!
E. Liigandi
Foto — 0 . Haamer
r -
KAS TE OSTATE UUT AUTOT?
Rääkige minuga, Peeter i(ves'ega. IVla pakun teile soodsaU
hinda, head teenindust ja suurt valikut Äf^C, JEEFjsi
RENAULT autodest.
Helistage kohe: Peeter Ilves, 482
~fj H-^ %'>
74
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE • ^ , • • i
Victoria Päev ja. Kuninganna sünni­päev
on esmaspäeval, 23. nmail 1983
Sel päeval E l O L E jäätmete äraviimist.
Tavaline esmaspäevane (23. mai) jäätmete äraviimine toimub
teisipäeval, 24. mail.
Teisipäevane (24. mai) jäätmete äraviimine toimub kesknäda­lal,
25. mail.
Kesknädalal, 25. mail El OLE ajalehtede ja suude esemete ära­viimist.'
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimine toimub jälle kesk­nädalal,
1. juunil. I
IVBeisIdetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide kogu­mispunkti.
Märtsikuu jooksul koguti.327 tonni ajalehti, 28
tonni klaasi ja 7 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks he-
- listage 947-7742.
R. M. BREMNER, P.Eng,, F.I.C.E.
Commission^r of Public Works
J
•.i
•J}
TORONTO'S $1AMC 9 JEEPI RENAULT RETAIL DEALER
MOUNTfLEASANT MOTORS
(1969UMrrE0)
630 MT. PLEASANT RD. (SOUTH OF EGUNTON) 482-5000
FeiasioHände tervlgvõimlejate ja naiskoori koosviibimisel laulab
koor T. Vettik'u „Emakestele". Foto - 0. Haamer
Laupäeval, 7. mail Toronto Scar-
Iborough College ruumes peetud
sesti squashi meistrivõistlustel oli
osavõtjaid^ 32, nendest mehi 26 ja
naisi 6, Meestel toimusid yõistlu-sed
A, B ja C klassides ja naist^j
ühes (B ja C). Pärast nelja tundi
kestnud pinevaid võistlusi kujune­sid
tagajärjed järgmiseks:
Mehed A klassis: l.jaan Lääniste,
2. Toomas Vanaselja, 3. JaanReitav.
B klassis: 1. Toomas Trei, 2. Tõnu
Toome, 3. Andres Edür. C klassis: 1.
Maie Ilves. 2. PeeteriEinla, 3. Derek
Pallandi. Naised ühes klassis(B ja C):
1. Aiki Saaremets, 2. Taimi Voksepp,
3. Liijida Valter. ,
. Võistlustel tekkis orhapärane olu­kord,
kus üks A klassi kuuluv nais-võitleja,
Maie Ilves, tuli paigutada
meeste hulka võistlema. Ta oli koha­lejõudmisega
vähe hilinenud ja vahe­peal
teised naisvõistlejad leidsid, et
vähese osavõtjate arvu juures on
naistel võimalik "võistelda ainult
ühes klassis. Kuna võistlustele tul­nud
naised olid B ja C klassi mängi­jad,
siis moodustati nendest 'üks
võistlqsklass.
Hiljem kohale jõudnud Male 11 ves
kuulus oma mängutasemega aga A
klassi ja et võistluste tavade järele
kõrgemasse klassi kuuluval mängijal
ei ole võimalik võistelda nõrgemas
f klassis, siis ta langes naiste hulgas
võistlemisest välja. Läks siis korral­dajate
juurde teatega, et teised naised
on ta ..uksetaha" jätnud ja palus,
võimalust meeste hulgas võistlemi­seks.
Korraldajatele see aga hästi ei
sobinud, kuid siiski lõppeks võeti
vastu ja paigutati meeste C klassi
~ võistlema. Kaks esimest vastast või­tis
ta kergelt, alles finaali jõudes
kohtus võrdse vastasega. Võistlus fi­naalis
Maie Ilvese ja Peeter Einla
vahel oli üks põnevamaid ja aplausi-rikkamaid
võistlusi kogu võistluse
ajak Maie.Ilves võitis viies mängust
kolm ja tuli meeste C klassi võitjaks.
Auhindadeks oli kolmele parimale
ilusad karikad. Võistluste korralda­jaks
oli sel alal suurte kogemustega
Taimb Pallandi ja tema abiks jaan
Lääniste. Järgmised meistervõistlii-sed
toimuvad toimuvad Esto-84 raa­mides
ja juba ülemaailmses.ulatuses.
HARALD RAIGNA
TÄNUAVALDUS
Toronto E. Ap.Õig. koguduse juha­tus
avaldab süda.mlikku tänu kõiki­dele,'
kes meie kevadise näifemüügi
perekonnaõhtu heaks kordamine­kuks
lahkelt kaasa aitasid. Soe käe­pigistus
lahkeile annetajaile, nais-seltsile
eesotsas esinaisega rikkaliku
einelaua korraldamisel, käsitööringi
liikmeile väärtuslike töödega varus­tamisel.
Eriline tänu kahele daamile,
kes väljaspool meie kogudust meile
ilusaid esemeid valmistasid- Hilda
Saar Kirkland Lake'ist . ja Alide
KelderTorontos. Südamlik tänu kõi­gile
osavõtjaile.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s - 1 9 1 8 .
Ameerika loterii võitudest on välja
võtmata Beezh nr. 54 ja Oranhz nr 62
Neid on võimalik kätte saada kiri-kuvanema
või esimehe kaudu pärast
jumalateenistust.
Toronto E. Ap. Õig.Kog. Juhatus.
V A J A T A K S E
fcofyio^iAi^ETiyiKKy
eest! ja i n g l i se k e e l e o s k u s e g a . Kirjad „M;eie ,Elu"
l a l i d j s e l e , Kontoriametnik", või t e l . 4 8 9 - 0 7 6 8,
tcnxü
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues värvis, Räästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
TasiatSi hindamine. Helistage päeval töökoda tel. S32-2238
Kodus 7694)932
OSSO INVESTMENTSf I M C ,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOI lE©
^ SKYLIGHTS INC.
Squashiturniiri meeste B klassi võitjad — vasakult Toomas Trei (1),
Tõnu Toome (2), Andres Edür (3). All — naisteklassi võitjad: keskel
Äiki ŠaaremeSs (1), paremal Taimi Vpksepp (2) ja vasakul Linda Valter
> Foto — Harald Raigna
KIRJAN
I • Arvo Parti J
esitatakse Gi
Göteborgis toimuva «Estival 33"
sümfooniakontserdil 20. mail esita­takse
Arvo PärlM „Credo", mille
partituur ilmus möödunud aastal
Viinis. 21
Sellega seoses kirjutab Harri Kiisk
..Teatajas" (nr. 8) muuhulgas:
See oli 1969. a. oktoobris Torontos.
Kaljo Raid kutsus enda poole kül­la.
Ta oli keerulisi teid pidi Eestist
saanud hellHndi, millel oli Arvo
Pardi ..Credo". Kui õigesti mäletan,
oli see esimene vokaalsümfooniline
teos Arvo Pardilt, mida oli võimalus
kuulda. Ilma mingi n.'ö. eellnformat-sioonita
pani Raid lindi mängima.
Teos kestis umbes 10 minutit. Veel
praegu mäletan sellest saadud mõju:
segakoor sümfooniaorkestri saatel
oma vapustava muusikaga ja sinna
ootamatult vahele klaveril C-duur
prelüüd Johann Sebastian Bachl
..Wohltemperlertes Klavier'i" I
osast. (Niisiis sama, millele Gounod
ehitas oma-„Ave Maria".)
Palju hiljem selgus, et see oli he-liülesvõte
1968. a. valminud teose
ettekandest ..Estonia" kontsertsaa­lis.
Esitasid Eesti raadio segakoor ja
sümfooniaorkester". Juhatas Neeme
Järvi. Pianist oli Mart Lille.
Ja see on senini jäänud ka teose
viimaseks ettekandeks Eestis. To­biase
..Eks tele tea" ja Kreegi „Re- jal
qulem" on sääl nüüd esitamiseks, Hl
lubatud ladinakeelse tekstiga, aga
nähtavasti „Credot" - usutunnis­tust
- pqetakse isegi ladina keeles
liiga kardetavaks. Ja kõigele lisaks - juj
säälsete võimude arusaamise koha- lul
S(i
S(
kl
S(
etl
a.i
S(
ml
Vii
Sl
cli
M
tal
tä
Kiusab ml
Uno Plank'i jutluskogu ,J
El saa kõiki 38 jutlust 160 trüki le- tij
heküljel läbi lugeda kui juba imbu- oi
vad küsimused ja panevad mõtlema. lj
See välirtiuselt kaunis köide, mõnus id
k^asa võtta reisile oma paraja ma- Tj
huga'. kisub pärima ja juurdlema. Ta oi|
on Intellektuaalne raamat. Ei la põ- ni
leta tundeid ega piitsuta tahet, aga lal
mõte hakkab lugedes kohe til^sumo. m
Autor Ise on intellektuaalse eru- oJ
ditsloonlga, otsib Ise vastuseid ja ta- le
hab neid teistele seletada. Üldiselt ml
teeb ta seda hästi. Mõned tema jut­lused
nagu .,Mlda tähendab olla Ih
kristlane", .Katsuge vaimud läbi" ja Je|
..Milleks elada?", et mainida ainult dt
mõnda, on hea loogikaga õpetusllku ar
jutluse ilusaks eeskujuks. ta
Uno Plank on avaldanud varem gl
. trükis 3 jutluskogu. Need kõik olid JÖ
rahulikud ja juhatavad sõnumid, la
Neljas aga kiusab juba pealkirjaga, se
sest „Elu parast elu" ei ütle selgelt,
mida autor pakub. Pead lugema, siis
alles mõistad, et jutt on elust pärast
ajaliku elu lõppu, või parast surma,
Selliseid pealkirju pannakse, ot tõsta
huvi. Raymond A. Moody Jr., psüh­hiaatria
arst, kirjutas Inglise keeles,
„Llfe after Life", mis kujunes suure
levikuga teoseks. Uno Plank ei ole
seda lugenud, muidu oleks jälgi sealt at
ta jutlustes. Küll aga mainib ta ühes m
oma jutluses televisiooni saödet sel- ja
le pealkirjaga. Ega see pole paha, et oi
eesti autor tuleb samale lipukirjale k
kui teise rahva kirjanik, seda on ka kl
varem juhtunud. Näitab ainult, et as
sisu on tulipunktis. • ml
Plank otsib siiralt vastust küsimu­sele
kas on elu pärast surma. Ja ta tui
vastus on piiblist võetud selge ja kõ- ta
lav.,ja". 80 eluaastaga kogenud pas- m
tor kes seisnud surija juures ja ba^a \A
äärel lugematuid kordi, viskub kogu
oma elukogemusega selle „ja" selja­taha.
Ta kutsub omale abilisi veel
mitmest teaduse vallast ja kirjanike
perest, kes sama öelnud. Eriti J. W,
Goethe.
Autor paiskab ülesse julgeid küsi­musi
ja Inimhinge kahtlusi ja püüab
neile vastata. Jõuab aga väga targalt
alati tagasi piibli jurde ja lausub koos
Martin Lutheriga, et „mlda Jumal
sulle ei ütle. seda polegi tarvis teada,
see pole sulle kasulik ega hea". Ta
jätab elu suure müsteeriumi püsima
ja lausub aga usuga; „Issanda Jeesu­se
ülesse tõusmine on kõik, mida
vajame". See on tõde, mida ka need ei
suuda muuta, kes selle kallal nakltse-vad.
Fakt püsib, et Jeesus tõusis sur­nust
ellu. Sama õiguse annab ta oma
järgijaile.
Elu pärast surma on väga aktuaal­ne
küsimus tänapäeva inimesele. Ta
algas selle sajandi alul kui Slgmund
Freud'i kaaslane Carl Jung südame-rabandusesse
suri. kuld süsti toimel
uuesti ellu äratati. Ilmakuulus psüh;
Jiiaater jutustas ise, mida ta nägi ja
Hi
Hi