Meie Elu = Our life, May 19, 1983

              - f
1/ .
THURSDAY, MAY 19
- „OUR LIFE Estonian Weekly
PublishW by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,§58Broadview Ave., Toronto, Ont.Ganäda, M4K 2R6
Y Tel 466-0951
. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford^ N.}.,USA.
Tel • (201) 262^0773.
,,MeieEli] " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kaiiadaš.
Asut. A . Weileri algatusel 1950. ' .
. „Meie Elu" ioimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 .
Tellimiste ja; kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . öhm.—
' 5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. S20.00,
3 k. S15.00;'ÜSA-sse— 1 a. $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremaadesse - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa| iKanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14,25. Kiri- ja
õhupostiiisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
üiemeremaadesse: l i . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.65«^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5;0Ö, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25."
iiiitiiiiiiiiiiitisiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiüiiiiiiiiHiiii^
6 11 e
Ontario rahaminister Frank Miller
meenutab metsameest kirvega, kel­lel
varreotskäegija tera uhab metsas
ringi, nii et lastu^ lendavad. Mets,
küs ta oma kirvest vibutab on maksu­maksja
Ontarios. Kõik, mis valitsus
välja mõtleb, peat^ maksumaksja väl­ja
maksma.iKui. kiilud tervishoiule
valitsusele rasked kanda olid, oli
Miller tervishoiuminister. Ta lilitsalt
likvideeris Ontario haiglates 1000
voodikohta ja nende voodite arvel oii
haigetel raskem haiglates paigutust
leida.
Nüüd oli Milleril tarvis oma eel-arvelist
puudujääki piirata, ja ei näi-
Eiud teist võimalust kui Ontario mak­sumaksjale
lihtsalt 5 protsenti otsa
keerata. Arvestades teisi lisamakse,
ei Miller ega Ontario valitsus ei tund­nud
sooja ega kliima, et igasugune
maksutõus vallitsuse poolt tähendab
inflatsioonilist tõusu ajal, mil Kana­da
muretseb inflatsiooni vähendami­se
pärast n.n. 6/5 protsenti tõusu-maksimumi
näol. }üst nüüd, kus inf­latsioon
on näitamas pidurdamise tu­lemusi,
tuleb MHler uute Ontario
'maksudega.
Ontario Hospitali kindlustuse
maksud lähevad ülesse 5 protsenti.
Preemiad kerkivad §28.35 kuu kohta,
üksikisikule ja S56.70 perekonnale.
Need haiglakindlustuse mahaarva­mised
palgatsekilt, olles kõrged se­nini,
muutuvad veelgi koormava­maks
siit peale. Peab meenutama, et
seda maksu maksavad miljonid töö­tajad,
kuigi ainult üks osa neist kasu-tiab
seda kindlustust. Alkohoolsetele
jookidele, mis ostetud Ontario mono­polist
lisandub kaks protsenti. Siga-retipakk
maksa siitpeale 19 centi
rohkem. I
Need lisandid ja muu pokerimäng
eelarve kaartidega lubab Ontario
puudujääki ennustada 2,7 miljardit
dollarit. Eelarves on muidugi pisi­asju,
millest ühed ja teised ringkon­nad
tunnevad rahuldust. Sellised oh
näiteks väikeflrmad, kelle maksü-struktuur
on korraldatud nii, et nad
leiavpd teatud leevendust..Viimase
kaudu loodab valitsus soodustada
rohkem töökohti, olenevalt milliselt
väikeflrmad oma subsideerimisi ka­sutavad.
Kuid^võib juhtuda ka nii, et
võlakoormustesse sattunud väikeflr­mad
kasuvad riiklikud soodustused
oma kohustuste tasumiseks, et siis et­tevõte
likvideerida ja aktsiad iseen­dale
ja teistele välja maksta. Konser­vatiivide
põhimõte elustada majan­dust
ainult eraettevõtluse abil võib
osaliselt kujuneda ka vastulöögiks,
kus rahva raha on kulutatud,' kuid
töökohti pole loodud. Vähemalt mitte
soovitul arvul.
See poleks ka eraettevõtluse reet-likkus.
Sest neid on riigi majapidami­se
läbi alt veetud pikki aastaidja nad
on usalduse kaotanud. Frank Milleri
uued ja kõrgemad maksumäärad ei
soodusta selle usalduse taastamist.
Aga kusagilt ei paista, kuidas tahab
Ontario valitsus ise Milleri kirvest
kasutada oma kulutustes. Kas ainult
5/6 protsendilist keskvalitsuse vor­melit
palgatõusude pidurdamisel va­litsuse
teenijaskonnas? Pole kuulda,
et valitsus tahaks oma teenijaskonda
piirata või vähendada, kuigi depres-sioonilistel
aegadel pole tarvis üli­suure
personaali järgi. Samuti ei näe,
et valitsus piiraks on^a kapitaalinves-teeringuid
sest maanteede, sildade
jne. ehitamise projelktid on endiselt
Tõsi, need projektid rakendavad
töötajaid ja ei suyrenda tööotsijate
arvu. Kuid ometi^ on need kapitaai-investeeringud
ja neid tuleks kapita-liseerida
amortiseerimiseks tulevas­teks
aastateks, nagu see igas maja­pidamises
on seadusega nõuetav. Sel
juhul eelarvelised kulud sisaldaksid
ainult kapitaalinvesteeringute amor­tisatsioone
ja mitte investeeringute
kogusummasid. See kergendaks ka
provintsi puudujäägilist bilanssi ja
annaks uue opereerimise võimaluse.
Nende võimaluste ja provintsi kok­kuhoidude
arvel saaks leevendada
nende saatust, kes tööta ja haiged ja,
vajavad paremat hoolitsust valitsuse
poolt. y
miiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiHiitiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiH^
Üle kolme aastakümne on vabas
maailmas tegutsenud eesti täiendus­koolid.
Ei ole väike nende idealistide
arv, ega pisike nende panus, kes oma
vaba aega on ohverdanud meie laste­le
emakeele õpetamiseks. Pole ka
põhjust nuriseda õpilaste puuduse
ülö — valdav enamus paguluses sün­dinuist
on lõpetanud täienduskooli
või käivad seal praegu.
. Oma kodumaal oskab iga laps
emakeelt enne kooliminekut. Koolis
vaid viimistletakse ja täiendatakse
seda igapäev kasutatavat ja arenevat
keeleoskust. Ka võõrsil on meie 'ap-sed
esmalt eesti keele selgeks õppi­nud
ja alles siis võõrkeelsesse kooli
läinud. Eelnenu põhjal pe.aks iga täi­enduskooli
lõpetaja vabalt valdama
eesti keelt nii sõnas kui kirjas. Ent
ometi pole lugu nii; Täienduskoolide
lõpetajad on küll edukalt sooritanud
vajalikud katsed, kuid omasugustega
vesteldes kasutab enamus neist asu-ikohamaä
keelt ja vaneniatega rääki­des
tõlgitakse võõi^keeine jutt tihti
sõna-sõnalt'eesti keelde. Range era­pooletusega
vaadeldes ei ole meie
täienduskoolid oma kasvandiice eesti
keele oskust mitte kuigi palj J suut­nud
täiendada. Iga õppetunniga on
küll suurendatud nende teadmisi ees­ti
keelest, kuid selle praktiline kasu­tamise
protsent on langenud lasteaia
aegsest allapoiole. See lausa mõistu^
sevastane olukord peaks olema teada
igale õpetajaile,! koblikomitee liik­mele
jä lapseVanemale,. ent ometi
„Meie Elu" nr. 20 (1733) 1983
Ontario suurendab vaimse
tervishoiu toetusi
„Rahuingel" rakettidega.
Kohe pärast kommunistliku par­tei
esimeseks sekretäriks saamist
ning N. Liidu kõikvõimsaks juhiks
Juri Andropov hakkas end vabas-tarna
Leonid Brezhnevi mõttekaas-lastest
ja ümbritsema end ustavate
KGB kindralitega. Üheks viima­seks
ning silmapaistvamaks Brezh­nevi
joone esindajaks ning And-ropovi
tugevamaid kriitikuid Kons­tantin
Chernenko on kadunud ava­likkusest
Sellest järeldatakse, et Andropov
loeb end küllalt tugevaks, et oma vii­mast
ning tugevamat vastast likvi­deerida.
Mitmed välisvaatlejad on
avaldaiiud arvamist, et Chernenko
oma pooldajate abiga kõrvaldab
Andropovi ning kujuneb N.. Liidu
uueks diktaatoriks. Praeguses või-
^muvõitluses Andropov näib olevat
suuteline kindlustama oma posit­siooni
ja; kujunema uueks Stalini kõ­vakäelise
poliitika teostajaks, eriti
võitluses dissidentide vastu.
Konstantin Chernenko kohta mär­givad
välis.vaatlejad Moskvas, et te­ma
oli ainukene poliitbüroo liikme­test
Moskvas, kes ei olnud Lenini
sünnipäeva tähistamisel. Ta ei ole
esinenud avalikkuses parast 30.
märtsija tema ei võtnud osa kommu­nistlike
riikide juhtkonna konve­rentsist
Ida-Berliinis, kus ta isegi pidi
esinema ühe ettekandega kui kom­munismi
ideoloogiline juht. isegi
tema kirjalikku ettekannet.ei loetud
seal ette, nagu see on tavaks, kui
keegi ettekande tegijatest köhale ei
ilmu. Ettekande Chernenko asemel
pidas pohitbüroö liige Mihhail Gor-bachov,
ilma et ta oleks maininud
Chernenko ärajäämist.
Gorbachov oma kõnes ründas
USA-d ja teisi NATO riike sõjaliste
jõudude suurendamise kava pärast,
mis pidi tähendama agressiooni N.
Liidu vastu. Loogiliseks järelduseks
oli sellest nõue, et kõik kommunistli­kud
riigid peavad suurendama oma
sõjalist ettevalmistust, et mitte olla
sunnitud kummardama lääneriikide
nõudmiste'ees.
Pärast Berliini I<onverentsi, millest
võttis osa kokku 5000 delegaati, Juri
Andropov andis jutuajamise Lääne-
Saksamaaiajakirja ..Spiegel" esinda­jale,
kirjeldas oma isiklikku elu, har-jiLimust
juua ainult vene kangemaid
jooke ja hoida kommunistlikku kor­da,
KüsinJüše peale, mida kavatseb
teha N. Liidu valitsus, kui Lääne-
Euroopa .territooriumile luuakse
USA uuemad raketid käesoleva aas­ta
sügisel Andropovi vastusest sel­gus,
et reaktsioon saab olema järsk
juba moraalse põhimõtte pärast, et
N. Liitu tullakse ähvardama. Ta jättis
lähemalt selgitamata, milles see
reaktsioon võiks seista.
Ontario tervishoiu minister Lar-ry
Grossman teatas pressi-kokku-tulekul,
et Ontario provintsivalit-sus
on määranud 1,5 milj. dollarit
ühiskonna vaimse tervishoiu infor­meerimise
programmiks.
„Kuna meil on tõhus vabatahtlike
töötajate varu (3000) Ontarios, võime
1,5 milj. dollariga saavutada sama
häid tagajärgi kui 5 miljon dollari
kulutusega harilikul viisil", ütles
tervishoiu minister Larry Grossman.
Arvestades ja meeles pidades kõiki
vastuolusid, üleskerkinud problee­me
ja raskusi linnaosades (näit. Park-dale),
kus vaimuhaiglate patsiendid
on paigutatud n.n. grupi-kodudesse,
väitis minister, et uue programmi
eesmärk on ühiskonna hoiaku suu­rema
hoolivuse arendamine;
Ühiskonna suuremaks hoolitsu­seks
kavatseb provintšivalitsus ka­sutada
poolteiseks milj. dollarit järg­mise
18 kuu jooksul järgmistel põh­justel
ja eesmärkideks:
© On tehtud palju muudatusi vaim-'
se tervishoiu haiglates ja üldhaiglate
vaimse tervishoiu osakondades;
0 On laiendatud patsientide õiguöte
ala;
® Vaimuhaiglate, koosseisu on
avardatud nõuandvate ühiskonna-esindajate
näol;
0 Püütakse arendada endiste pat­sientide
kohandumist ühiskonda.
- Nii minister Grossman, Margaret
Birch (The Provinciai Secretary for
Social Development), kui ka Gordon
Baldwin (Canadian Mental Health
Association'i president) rõhutasid
üksmeelselt ühiskonna arusaamise,
kaastöö ja toetuse vajadust:
(D Ühiskonna üksikliikmed on tah­telised
aitama neid, kes vajavad füü­silist,
majanduslikku või vaimset toe­tust,
kui nad ise on f;smajärjekorr.'5s
teadlikud vastava olukorra eksistee­rimisest,
selle tõsidusest, toetuse va­jadusest
ja võimalusest kaasa aidata
probleemide lahendamiseks.
(D Esimene samm häiritud vaimse
olukorra all kannatavate inimeste,
heaks on vastav informatsioon ühis­konna
kõikidele liikmetele, eriti
aga mõistmiseks sugulastele, sõp­radele,
töökaaslastele ja naabritele.
(D Ühiskond on suurel määral vastu­tav
oma liikmete tervisliku heaolu
eest. Eriti kehtib see vaimuhaiglast
vabanenud inimeste kohta, kellel on
suuri raskusi ühiskonda taas-sisse-elamisega.
N.n. ..grupi-kodud" ei to­hiks
olla ühiskonnas järjest esinev
probleem. Pigem peaks see olema
lahendus ja vastus!
, „Asetage iseendid vastavasse olu­korda
ja otsige siis lahendust ja vas­tust!"
kommenteeris minister.
,,Ajakirjandus, raadio ja televi­sioon
mängivad siin väga tähtsat osa.
Positiivne ühiskonna mõjutamine on
ülimalt oluline,' et suureneks ja täie­neks
arusaamine vaimsete häirete
esinemisest, nendest arusaamisest ja
iga üksiku ühiskonna liikme täispa­nusest
vaimse tervishoiu heaks."
JOHANNES JÄRVALT B.A.Sc,
ADVOKAAT —NOTAR
, EELISTATUD PRAKTIKA ALAD):
. Tulumaksud Jt. riigimaksud
Testamendid, hooldused Ja
päranditombud.
Üldpraktlka.
Päevas (416) 485-3333 õhtul (416) 737.919©
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi»
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
0 0 0
pole senini veel midagi katsutud tõsi­selt
muuta. Kui teame, et eesti koolis
vahetunni ajal, see tähendab kooli
otseses kasvatuslikus mõjupiirkon­nas,
omavahel võõrkeeles kõnele-takse,
siis pole raske järeldada, et
täienduskooli tuleku põhjuseks ei ole
tahe eesti keelt õppida. Kuna üks­kõik
mis koolis innutult õpitud ja
praktiliselt mittekasutatav aine unu­neb
varsti pärast eksami sooritamist, ,
siis pole täienduskoolil võimalik
Oma sihti mitte enne saavutada kui
on suudetud õpilastes seda tahet teki­tada.
KAS VÕIKS viimaks ometi
teaduslikul tasemel hakata selgitama
kuidas lastesja noortes tekitada tahet
eesti keele kõnelemiseks? Psühho­loogid,
psühho-jasotsiolingvistikud,
.kasvatusteadlased, kooliõpetajad,
noortejuhid |ia lastevanemad peak-^
sid ühiselt uurima ja katsetama kuni
leitakse lahendus mis tagaks meie
kultuurilise edasipüsimise võõrsil
HARRI KIVILO '
Heinsoo Insurance
Brokers Ltd. •.
Eesti Majas
058 Broadyiew Avenue, ruum W.,
Toronto, (hitario M4K 2R6
Tetefon 4614)764
päästsime "
A / L , , V i l k ' i " 1940 aastal
venelastelt
See oli augusti kuus 1940 a^fetal
kui tõime Tallinna LaevaühisJsele
kuuluva A/L „Vilk'iga" suhkrulaa-dungi
Kuuba saarelt Glasgowl sada­masse
Shotimaale. ,,Vilk'il" oli kap­teniks
Anso, vanemaks tüürimeheks
Artur Pakri, vanemaks mehaanikuks
Arnold Lukk ja mina, Oscar Toom­puu
olin pootsmaniks.
19. augustil, kui laadungoli laevast
välja lossitud sai kapten Anso käsu
järgmisel hommikul tühjalt välja
sõita — sihtsadamaks Murmansk.
Saadud käsk oli Tallinna Laevaühi-suse
peadirektori hr. Toomara allkir­jaga
kinnitatud, mille ta oli annud
kuskil Tallinnas piinakeldris.
Mina olin hästi teadlik Venemaa
oludest, olin käinud Igarkas, Mur-manskis,
Arhangelskis ja Leningradis
mitmeid kordi A/L . ,,Maret'iga"
üheksa suvise hooaja kestel. Nendes
sadamates oli harilikult metsamater­jali
laadimise aeg 3—4 nädalat, nii et
selle ajaga oli võimalus paljude koha­like
eestlastega tutvuneda. Nende
hulgas oli palju rohkem ..valgeid"
kui,,punaseid" .Leningradi eestlaste
hulgas leidus neis iseäranis naiste
seas, kes põrutasid rusikaga lauale ja
lubasid tulla meile näitama kuidas
Eesti Riik valitsetakse. Aga Arhan­gelskis
eestlased (4 perekonda) olid
teistsugused, kes olid 1927 aastal
Ukrainast sinna küüditatud ja pai-jaks
röövitud.
Aastal 1931, kui oli Saksamaal
meremeeste streik meelitasid vene­lased
kaheksast saksa laevast mees­konnad
maha lubades neile häidtee-nistuskohti.
nende seas oli ka üks
eestlase nimega, Hellerein kes käis
Leningradi sadamas meil külas. Esi­mesel
mail 1933 olime A/L „Maret'i.
ga" Murmanskis. Tuli sama hr, Hei-lerein
ühes oma sakslasest sõbraga
jälle meile külla. Nemad mõlemad,
teenisid siis ühel väikesel Vene kala-laeval
ja olid räbalates. Hellerein
näitas oma meresaabastele ja ütles:
Lääne-Saksa kantsler Valimised Itaalias
Itaalia president Spandro Pertiii
saatis laiali parlamendi ja kuulu­tati
välja uued parlamendivalimi­sed
26—27. juunil. Parlamendi mõ­lema
koja laialisaatmine tuli pä­rast
seda kui parteid ei suutnud
omavahel kokku leppida uue koa­litsioonivalitsuse
moodustami­seks.
Uue parlamendi poolt tuleb
moodustamiäele 44-as Itaalia valit­sus
pärast II maailmasõda. Prae­gune,
peaminister Fanfani valitsus
jääb hooldavaks valitsuseks kuni
uue valitsuse moodustamiseni uue
parlamendi poolt.
Roomast tulnud teadete kohaselt
on koalitsioonivalitsuse , moodus­tamisest
hoidunud eemale sotsia­listide
partei liider Bettino Craxi ja
sundinud sellega uute parlamendi
valimiste väljakuulutamise. Temal
on tahtminej saada esimeseks Itaa­lia
sotsialistlikuks peaministriks.
sõidab Moskvasse
Läähe-Saksamaa kantsler Helmut
Kolh teatas oma valitsusele, et külas­käigul
Bonni on Juri Andropov kut­sunud
teda Moskvasse külla. Sõit
Moskvas*se teostub eelseisval suvel.
Oma kokkusaamise . kohta Juri
Andropoviga Bonnis ja külaskäigu
kohta Moskvas, kantsler Kohi sele­tas,
et tema peamine eesmärk .on
veenda Juri Andropovit ja N. Liidu
juhtkonda selles, et tema lubab tuua
Euroopa mandrile ja paigutada Lää-neSaksamaa
pinnale 108 Pershing-2
tüüpi, ja 98 ristlevat raketti kaitseks
võimaliku.N. Liidu tuumlaengutega
rakettide rünnaku vastu, kui N. Liit
ja USA ei saavuta kokkulepet eel­olevaks
sügiseks tuumlaenguga ra­kettide
vähendamiseks Euroopa ter­ritooriumil.
'
Kantsler lubas jääda oma otsuse
juurde vaatamata sellele kui suuri
sõja- ja tuumrelvadevastaseid de­monstratsioone
korraldatakse Sak­samaa
pinnal.
Oscar Toompuu teise tüürimehena
tanklaeval „Good Gulff'.
„See on kõik minu kahe aasta tee­nistus."
Andsime neile sooja pesu ja
muid riideesemeid. Neil meestel pol­nud
ettekujutust kuidas võiks sellest
„Paradiisist" pääseda. Andsime nei­le
nõu ja hr. Hellerein kirjutas kirja
Eesti Välisministeeriumi ja mina pa­nin
selle kirja Inglismaal posti.
Mina oma kogemuste põhjal Vene
sadamates selgitasin A/L „Vilk'i"
meeskonnale olukorda ja hoiatasin
neid Murmanski kaasa sõitmast.
Artur. Pakri ja Arnold Lukk aga
arvasid, et kui Murmanski läheme*
seal antakse meile uued suured
10.000 tonnilised leavad jalgade alla
ja meil pole enam vaja „surmaküna-de"
peal sõita.
19. augusti õhtul sain seitse mees­konnaliiget
omaga kaasa ja jalutasi­me
kai peale. Magasime öö hotellis ja
järgmisel päeval läksime immigrat­siooni
ametisse poliitilist kaitset pa­luma.
Seal aga vahistati meid.
Olime üleöö vanglas ja järgmisel
hommikul tuli Eesti konsul Glasgo-wis
hr. Dallas meid külastama. Ta meie
heaks midagi ei teinud_, vaid käskis
laeva tagasi minna. Õnneks meie
hulgas oli ka üks läti kodanik kütja
Upe. Tema pärast tuli vanglasse Läti
konsul hr. Marshal, kes päästis meid
vanglast välja. Siis anti meile load
inglismaal elamiseks ja Inglise lae­vadele
töökohtade saamiseks. Samal
ajal need meeskonnast, kes olid nõus
Murmanskisse minema olid inglaste
poolt märgitud mehed, neid Inglise
laevadele ei palgatud .enne venelas­tega
sõtta minekut.
Mõni päev hiljem kirjutasin Eesti
saadikule Londonis A. Tormale ja
palusin temalt abi meie palkade kät­tesaamiseks.
Sain saadikult vastuse
14. septenibrill940 aastal järgmise
sisuga: Teil kui Eesti Vabariigi koda- .
nikudel tuleb kohe laeva^tagasi min­na.
Vastasel korral ootab teid kunagi
Eestisse tagasi pöördudes vanglaka­ristus
kuuest kuust kuni kahe aas­tani
ja teil kui laevast ärakargajatel
pole mingit õigust oma palkade kät­te
saamiseks.,
19. septembril 1940 aastal sain töö­koha
Inglise laevale nimega ,,Seru-la",
ja seitse kuud hiljem Liverpoolis
võtsin parema laeva nimega ,,Silver-sider".
5. aprillil 1941 sõitsime Liver­poolist
välja, peatusime Halifax'is
paar päeva ja 17. aprillil jõudsime
Nev^ Yorki. Mina sellest laevast ära
ei kargänd, vaid jäin lihtsalt laevast
maha peamiselt sellepärast, et olin
näinud liiga palju põlevaid ja uppu­vaid
laevu Põhja Atlandil.
Kirjutasin A, Tormale jälle 1962
aastal ja küsisin kas see kuuest kuust
kuni kahe aastani vangla karistus on
on veel minu kohta maksev kui Ees-,
tisse lähen? Härra Torma vastas, et ta •
ei leia selle kirja koopiat oma karto­teegist.
Ta kinutas ka, et A/L „Vilk"
sõidab praegu veel Inglise rannave­tes.
Tema mäletas ka seda, et Oscar
Toompuu ja tema seitse kaaslast olid
päästnud laeva venelastelt. Aga sa­ma
jaeva omanikud, ka eestlased,
vist pole sellele kunagi mõelnud, et
need kaheksa meeskonnaliiget, kes
pidurdasid nende laeva Murmanski
sõitmast kaotasid oma paljude kuude
palgad.
Kapten Anso laskis endale kuuli
pähe. A. Lukk sai surma sõja ajal ja
Artur Pakri elab praegu Torontos.
Raamatus „Rehvitud Purjedega 11"
pealkirjaga „Aerulaeva„Elna II"
meeskonna läbielamused" Artur
Pakri püüab näidata, et tema oli mees
kesVene kpmmissarid igas asjas üle
trumpas.
OSCAR TOOMPUU
I 1
Eesii lipu Päev?
—selle pealkirja all kirjutab.JealE»
jas" (nr. $) „Päevakaja" veerul
„Höövelda|a'* muuhulgas:
. nEesti'Päevaleht" toob sõnumi:
„Uus algatus: Eesti Lipu Päev" ja
sellega kavatsetakse alustada 4. juu­nil
1984. Selleks luuakse ka uus
organisatsioon (üteldagu veel. et meil
on organisatsioone palju!). Eestveda­jaks
on Hans Kröndström, Sofie-lundsplan,
Enskede. Kröndström on
tuntud margi-, templite, müntide
mees ja päeval on filatelistlik vest­lus!
•
Uue lipu organisatsiooni loomine
võiks olla mõistetav, kui lipp oleks
seni unustusse langenud. Ei saa aga
kuidagi ütelda, et seda oleks juhtu­nud.
Nende värvide all peetud kõik
ESTO-d, skaudilaagrid, laste suve­kodud,
eestlaste suvepäevad jm. üri­tused.
'
Eesti Üliõpilaste Seltsi - kui lipu
looja - Vanemate Kogu väljaandel
ilmus lipu 1^5. juMbeliks 1959. a.
Stokholmis 126 lk. raamat .,Sini"
must-valge värvikolmik eesti luu­les",
koostanud |Artur Taska. Tema
sulest on ka pikem artikkel ,.Eesti
riigilipu jseaduse sünd" EÜS-i XII
albumis (Stokholm 1955) ja rohkesti
teisi kirjutusi perioodikas^. ,
EÜS korraldas 1959. a. lipu juube-liaktuse
ja on korraldanud pidulikke
jumalateenistusi lipu teistel juubeli-tähtpäevadel.
Kas ei oleks päris loo­mulik",
et nemad lipu austamise tra­ditsiooni
ka tulevikus jätkaks?
,,Meie Elu" nr. 20 (1733) 1983
Ontario uusi
TORONTO - Töövõimaluste
loomine, maksusoodustused tarbi­jatele,
abi väikeettevõtetele ja in­vesteerimise
elustamine olid pea­mised
tugipunktid Ontario majan­dusministri
Frank Milleri 1983. a.J
riigieelarves, mis esitati parla­mendis
10. mail.
Miller ütles, et uus büdzhett on
koostatud tõuke andmiseks majan­duselu
paranemisele, mis siin pro­vintsis
on võtmas hoogu. Märkides,
et majanduslikku toibumist juhib
erasektor, Miller rõhutas, et ainull|
eraettevõtlus võib luua püsiva õhk­konna
majanduslikuks > õitsenguks
kapitali paigutamisega Ontarios;
Eelarves on kõrgpunktideks:
® 242-miljoni dollariline programmi
70.000 tööjõu väljaõpetamise ja|
ajutise töökoha loomiseks,
ö mitte enam jaemüügimaksu kunil
8. augustini suurematelt majupi-|
damistarvetell ja mööblilt.
® abi uutele farmeritele
® pikendatud maksusoodustus väi-|
ettevõtetele. '
Q jätkata naiste Cunada Pensioni
Plan'i (CPP) abiraha täiustamist;
Miller tegi teatavaks ettepaneku
maksukõrgendamijjeks korporatsioo­nidele,
suitsetajutcle ja alkohooisetef
jookide tarvitajatele ning ajutise So­cial
Service Maintonanco nuiksu.l
kuid OHIP preemiad hoidis 5 prot-|
sendi kõrgenduse piiris.
TÖÖKOHTADE LOOMINE^
Miller lisas oma büd/.hetile $242|
miljonit töökohtade loomise progj
rammiks. Soe sisaldab kava kapitaal­tööde
kiirendamiseks, et luiui 12.00(
töökohta ja 19.000 töövõimalust luual
CÜED programmi ja sanuiti umbes
8000 töökohta teiste lühiajulisl(j
programmidega. Miller lisas $30 mil
jonit noorte töölbrakendamise pro^J
rammi ja $14 miljonit tööliskonni^
väljaõpetamiseks.
Kapitaaltööde programm hõlmalj
$247 miljoni väärtuses projcklisid
mis teostatakse järgmise kahe aastJ
kestel. Eelarve nimetab koolisid, kolj
ledzheid, maanteid ja vanadekodusii
mõnede aladena, kuhu raha antakse!
Noorte töövõimaluste programmi
läheb maksma $121 miljonit ja annal
100.000 töökohta, sisaldade;? uue kiil
rendatud noorte tööle rakendamisf
programmi, mis loob 12..lOO töökoht]
ja,maksab $25 miljonit.
Ontario kulutab sel aastal $80 mil
jonit panusena föderaal-proVints|
COED-programmile, mis varustal
era- ja ühiskondlike tööde prognunl
me. Provints on ka varunud $10 miil
jonit teiseks ühisüritu.snks Oltawagil
— Cooporalive Projects Employmenf
Fund.
Uuel tööjõu rakendamise kaval oil
suur osa Ontario töökohtade loomis!
püüetes. Need hõlmavad: •
% lisaks $0 miljonil kolme aasl(
kestel väljaõpelamisn programj
mile äri- ja tööstusalal.
^Sõjakurjategijad"
deporteeritakse
kohtumõistmiseki
Iisraeli?
I
luruusnlummast toatatnkse, (!l
USA kohtuministoorium on küsinui
Iisraelilt, ut seo võtaks vastu endis
natsisümpniiseeriin rumeunlnHt
peapiiskopi Valcrlnn Trifa, ke» oi
määratud USA-s doportoerimlMülq
kuna ta on. omn csinemisogn õhi
tanud juudi-vastnsuid rahutusi l|
i!naailmn.'^õja päevil KumceniaK.
Natsidclu jahti pidava kohtuminif
tccriumi eriosnkonnn senine dii
Ryan on rnkcndniud uutele üleNoij
netole ameeriklasist sõja- ja pärnsl
sõja aegsete julgeolükunmetnikl
kuritegude jälitamiseks — kes abif
tasid tollal varjata ning väljarannatl
Ladina-AmeerikasHC Saksa kaitsep(|
litsci kõrgemal ametnikul Prantsu!
maal Lyonis Klaus Barbicl j.t. na{
sidel USA-sse. Tema asetäitja Nej
Sher viibib praegu selles asjas liJ
roeiis, et pidada seal vastuväid lab|
rääkimisi. Ta on seletanud,
ShveiLs, Itaalia ja liänc-Saksami
ei soovival üarhict vastu võtto.
Nähtub, et kohtumin. eriosakoi
on selles asjas sondeerinud pinda
kommunistlikus Rumcenios — miil
se seisukoht ago ei olevat selge.
Sher peab läbirääkimisi Trifa „|
teistes" küsimustes. Sclgitataksl
kas Iisrael omab võimalust peapli]
kop Trifia üle kohtumõistmisel
Rõhutatakse, et Trifia ui ole isikliki
kedagi mõrvanud. USA seadused
võimalda end. natse kriminaalsi
karistada k'ui nad ei ole tegutseni
kas USA või selle kodanike vastu.|
Iisrael koristas varemalt Ad(
Eichmannl juudivastaste kuritöö»
eest, teda röövimise teel Argentiim
ara tuues. Nüüd on teine "oli^koi
ameeriklased pakuvad „sõjokurjol
gijaid'* Iisraelile. Ameerika presj
teatatakse, et Trifale järgneb ukral|
liine j . Demjanjuk, ja et kui Hsn
need vastu võtab, siis on see vj
; „pika seeria" algus. Enam kui kahl
sada isikul on USA-š seni inves]
geeritud.
• j