Meie Elu = Our life, May 19, 1983

              NELJAPÄEVAL, 19. MAIL - THURSDAY, MAY 19 „MeieElu" nr. 20 (1733) 19^3
''SEEDRIORU'' LASTE
SUVEKODU ^KUTSUB'
Lühikese talve järele on tulnud soe
ja varajane kevad. Vanematel kui ka
lastel on mõtted juba suvepuhkuste
peal. Isad ja emad võibolla plaanit­sevad
kaugemat ja eksootilisemat
reisi, aga lapsed jällegi oma tradit­sioonilist
sõitu nSeedrioru" suve­laagrisse.
Eeltööd laste suvekodu heaks OB
ammu juba alustatud: talgude orga­niseerimine,
laagri personaali kinni­tamine
ja „Suvihari '83" korraldami-
.ne.
Sel aastal, nagu eelmisel aastal,
toimub posti kaudu registreerimine
varajaselt, et võimaldada huvitavat
ja mitmeküljelist programmi koos­tamist,
kui ka aidata laagri personaa­li
valimist. Registreerimislehed on
Aiän^usieadlaHeE.KunsjfflabilmeE.JukkmuüdMdpeoakM saadetud kõigile vanematele kelle
kaevamas. ^ Foto — J. Säägi lapsed olid 1982 a. suvel „Seedrioru"
lastelaagris. Need vanemad kes soo­vivad
esimest korda oma lapsi
„Seedrioru" loodusrikkasse suvilaag-risse
saata järgneval suvel, võttakon-takti
selle aasta suvelaagri korral­dajaga:
„Seedrioru" c/o Leena Kims-to,
28 Crombie Street, Cambridge,
Ontario NIS1Y4. Tel. (519) 621-2174.
j Sihtasutus ,,Seedrioru" juhatus
teatab et veel otsitakse laagri perso­naali,
eriti köögi perenaist/kokka,
ujumisõpetajat/Vetelpäästjat ja mõn­da
täisealist kasvatajat. Huvitatud
isikutel saata lühikiri oma erihuvi­dest
jne. ülalantud aadressile ehk
telefoni teel kontakti võtta pr. Kims-toga.
Laagri juhatajaks on õp. T. Nõm­mik
ja väikelaste alllaagri juhatajaks
L. Koiga. Dr. H. Saar on lahkelt lu­banud
hoolitseda laste eest laagri'
ajal.
„Seedrioru" pakub lastele mitte ai­nult,
eesti laulu, tantsu ja käsitööd,
ujumist ja sporti, vaid ka eluaegset
sõprust teiste eestlastega mida ainult
need kes on ,,Seedriorul" suved koos
•veetnud kui üks pere võivad teada.
Noorte talgud laupäeval, 28. mail
kutsuvad meie perekonna jälle kok­ku.
Kõik endised kasvandikud, kas­vatajad,
lastevanemad ja sõbrad on.
teretulnud tööpäevadele. Töötame
koos, et meie kallis „Seedrioru"
jääks ka armsaks kohaks järgneva-on
aeg
Ringkäik puukoolis „Willow Farm Nursery's''
Abielupaar Eino ja Õie Kurise hästi korraldatud puukool Willow
Farm Nursery asub Suttoni lähedal Baldvini küla juures, 48. maantee
ääres. Praegu on seal kevadine müügiaeg alanud ja pärisrahval kib@
sieg, sest ostjad ootavad järjekori^as.
Hinnad puukoolis on üldiselt vähe männid kaotavad oma ilusa pallikuju
odavamad kui Torontos. Üks eelis- ^ ja muutuvad tavaliste madalatemän-.
test on „Paju talust" ostmisel ka see, dide sarnasteks, Pesakuuskede iga-et
antakse tasuta aianduslikkunõu ja aastane lõikamine ei ole oluline kui
juhtnööre. Näiteks kui ostjal on prob- neid siiski soovitakse hoida väikes-leem^
maja seina äärde puude, põõ- tena tuleks ka neid juuni lõpul või
saste istutamisega, või jälle millist: juuli algul vähe piirata. Kui soovitak-puud
istutada väikesele krundile jne. se saada tihedamaid puid, on soovi-
He'ad „tarkust" on leida ka Willow tav nende noort rohelist kasvu pii-talu
puukooli hinnakirjas kus on an- rata."
tudJcbkkuvõtlikult informatsiooni Vestluse keskel oleme jõudnud
puude ja põõsaste istutamise ja kast- pfiukooli vanemasse ossa, kusE. Ku­mise
kohta. Peremehega puukoolis ris alustas põõsaste ja puude kasva-kõndides
imestame sirgeid peenarde- tämisega 21 a. tagasi,
ridu noorte puude ja põõsastega ning Vaadates põõsaid, selgub et vii-pöttidesse-
nõudesse kasvama pan- mästel aastatel ei. praktiseerita enam
dud vilja- ja ilupilid.
ISTUTAMINE
"1/3 põõsa krooni maha lõikamist is­tutamiseks.
Varem oli se,esugune
nõue, nüüd tehakse seda ainult siis
Küsimusele, kuidas istutada potti- kuionnäha,ettaimeronraakusiuues
des või mullapallis olevaid dekora- asukohas kohanemisega,
tiivseid lehtpuid ja viljapuid aiandus-teadlaneE.
Kuris vastab: 1. Esiteks HEKIPÕÕSAD
peame kaevama küllalt suure augu, Lehtpõõsaid hekina istutades on
mis peaks olema väiiemalt üks jalg vajalik kaevata 18 tolli sügav Ja 18 j ^ ^ ^ põlvedelei
laiem ja üks jalg sügavam kui mulla- tolli lai kraav, kuhu pannakse head • - '.
pall. 2. Tuleks osaliselt auk täita järg- aiamulda, turvast ja orgaanilisi ai-mise
mullaseguga — 1/3 head pealis- neid, nagu lauda sõnnik ja komposti,
mulda, 1/3 turvast ja 1/3 hästi mä- Lisatakse ka 2 untsi kondijahu ühe
danenud lai^dasõnnikut või komposti- busheli mullasegu kohta. Lehtpõõ-mulda,
mis on hästi läbi segatud, said ja ka hekipõõsaid istutatakse
Heaks juurte kasvu edendajaks ön umbesüks toll sügavamale küi need
kui ühele bushelile mullasegule lisa- kasvasid puukoolis. Põõsaste istuta­da
2 oz. (56,7 g) kondijahu.-jtihul kui'^m^^^^ põõsa liigist."
puu on plastik või metallpotis —võe- Pärast istutamist on soovitav panna
takse puu ettevaatlikult ilma mulla- nöör istutatud hekile ja lõigata ühe-palli
purustamata välja ja asetatakse kõrguseks, lõigates kuni 1/2 maha.
auku. Kui mullapall on kotiriides. On soovitav väetada põõsaid esime-siis
asetatakse puu auku ja vabasta- sel aastal umbes kord kuus vees lahus-takse
kotiri.ide sõlm tüve ümbert.'On- tatud väetisega nagu: 20-20-20 jne.
oluline, et seda tehakse, kuna on Nagu E. Kurise õpetlikust jutust sel-
EMADEPÄEV
FORT LAUDERDALES
8. mail toimus Fort Lauderdales
L.F. Eestlaste Koondise, korraldusel
emadepäeva tähistamine. Selföigi
korral oli emade austamine kokku
toonud rahvuskaaslasi Miamistkuni
West Palm Beachini.
Eeskavalise osa avas koondise esi­mees
Harald Hinno. Eeskava oli
peamiselt noorte käes. Veronika Riis-ma
mängis neli pala klaveril, kuula-tulnud
ette juhtumeid, kus avamata gub ei kasvatata külma kliima pärast jad võisid konstateerida suurt.edu
sõlme tõttu on puu kasv kannatanud', puukoolis teehübriid — floribunda võrreldes eelmise aastaga. RikiRiis-
Kiududest (Fiber) poti korral võidak- grandiflora roose. Ainukesed talve- ma kandis ette ilusa luuletuse emade
se istutada koos potiga, enne lõiga- kindlad roosid mi§ ei vaja isegi mitte
takse ainult poti põhi ära. 4. Nüüd erilist katmist talveks on — Hansa,
täidetakse auk varem nimetatud mul- Grootendarst ja mitmed teised. Muu­la
seguga. Mul4 trambitakse kinni, gil on ka poolkõrged viljapuud ja
Auku ei täideta ääreni täis vaid jäe- marjapõõsad. Viljapuudest bn väga
takse ümbert kastmiseks madalam suur valik häid ja hästi tuntud sorte,
ala. 5. Puudele pannakse püüst, või nagu Heros ja teised hollandi sordid,
rauast tugipjuud. Sidumiseks kasuta- Käesoleval kevadel on E. Kurisel hase lauluga: Ray Evansi „Ei meie
takse vana veevooliku tükki, millest kavatsus katsestada ka talvekindlale ette tea" ja rahvaviis „Pääsuke",
pannakse traat läbi. Nüüd saab osta viinamarjadega. Nägu jutuajamisel klaveril saatis Erich Allik. Ühislau-ka
vastavaid plastiksidemeid. Raud- selgub, asub Toronto klimaatiliselt luna lauldi püsti seistes ,,Ema süda"
postide korral võib iJasutada ka eri- põhjapoolsete alade hulgas kus tuleb
list kaelust mis kruvidega kinnita- arvestada külmade talvede problee-takse
pdstr külge. Sellised tugipuud midega. - r ^
austamiseks; ei tea kust see poiss
alati need huvitavad salmid leiab.
Angelika Vimp deklameeris oma
ema. Aime, akordioni saatel südam­likud
salmid emadele.
Täiskasvanute osas esines sopran
Anadie Allik kahe emadepäeva-ko-jäävadtayaliseh
paariks aastaks.; 6.
Värskelt istutatud puid kastetakse
tugevasti, n|ii et vesi enam mulda ei
vaju..Eitohi:ka mulda hiljem lasta ära
kuivada. Ka sügisel enne maa kül­mumist
.kastetakse tugevasti, sest
vähese kastmise tõttu on mitmed
puud surnud/ 7. Esimesel kasvuaas-tal
kastetakse vees sulatatud väeti­sega
kord kuus nagu näiteks 20-20-
20, RX15 jt. 8. Istutamise ajal tuleks
lõigata puu nõrgad ja murdunud ok*.
sad, soovitavalt kuni 1/3, lehtpdu
krooni peaks harvendama. Okste
lõikamiseks kasutatavad tööriistad
olgu h^sti teravad.
, Paljaste juurtega jDUude istutamine
toimub samaviisi nagu potist ja mul-lapalliga
istutamine, Istutatakse sa­ma
sügavale kui pyU varem puukoo­lis
oli kasvanud mulla pinnajoon
on tavaliselt puu tüvel näha. Eriti tu­leb
jälgida, et puujuured enne istuta­mist
ei kuiva. Juured tuleb hoida niis-
,ked.- •
IGIHALJAD;,
Õpetliku vestlusega oleme jõudnud
mäginjändide (Pinus imughosmugho
pine) ja pesakuuskede (Nestspruce)
kasvukohale kus on rõõm näha sir­geid
peenraid igihaljaste puudega.
Peremeds seletab: „Okaspuude ja
põpsaste istutamiseks kaevatakse
mulläpallist kaks korda laiem ja 8
tolli sügavam auk. Sügisel enne kül­made
saabumist kastetakse igilial-jaid
tugevasti. Lõikamine istutamise
ajal ei ole igihaljste juures oluline,
küll aga lõigatakse kord aastas mägi-männid
juuni \õpu\ või juuli algul.
Aiakääridega kärbitakse keskmiselt
1/3 uuest kasvust. Lõikamata mägi-
}. SAAGI
VeleidaTotsase klaveri saatel.
Järgnes rikkalik kohvilaud, mille
eest olid hoolitsenud koondise iiik-med
Meta Lembitu juhtimisel.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., ToröKito,
Ontario M4K 2R6 .
ühenduses on jõisd
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELi
informatsiooniks heli&tddca
465^4659
KEmDINE ERIPAKKUMINE
PR/\EGU, enne tööhooaja algust võite saada meilt
alumiiniumitooteid madalate kevadiste hindadegal
Alumiiniumist aknad ja uksed
Termoaknad.'
Aknaluugid
Välisseinakätted
SOOME ETTEVÕTE
Räästaalused
(soffit & fascia)
Vihimaveerennid
Katused
- TASUTA EELARVED
PAU LIJ UPPI
ÄLUMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarborough-
2^1-1175 759-8335
Eesti Vabariigi 65. aastapäeva kontsert-aktuse aukülalised, tegelased ja korraldajad Det-foidis
pärast õnnestunud isamaalikku suursündmust. Istuvad esimeses reas (vas.) Raimond
Suurna (komitee esimees), Leida Kelt, õp.dr. Mihkel Soovik, Emilie Kalkun (klaver), Kirstem
Lehto (koorisaade), ÜEVK-e esimees August Jurs (aktuseicõne), Vabadussõja veteran Gustav
Oiderma ja Sigurds Rudzitis (Ikestatud Rahvuste Kom. esimees). Seisavad (vas.) Peeter
Einpaul, Rita Raag, Viima Niinemann, Riina Kionka (trompet). Loit Maripuu (teadustaja),
Janis Kukainis (Läti Seltsi esimees), Boghdan Fedorak (Ukraina Kongress-komitee esimees),
Evert Mäkinen (Finlandia dirigent), Albert Lehikoinen (Soome Ohvitseride Kogu esindaja),
Viktor Raak (EVÜ) ja Raimond Tralla (EVÜ). Foto - Robert Suudar
Pärast pidulikku soome—eesti meeskooride ühendkontserti avanes võimalus vestelda
Soome saatkohna esindusega ühises lauas, kus oli korraldajaid, külalisi Torontost ja
soomlasi. Istuvad (vas.) Sigrid Valge, Tiiu Eenpalu-Loorpere, Alla Tralla ja Karinna
Kaurinkoski. Seisavad Nikolai Valge VR II/3, Soome saatkonna pressinõunik Jaakko
Kaurinkoski, Raimond Tralla (majutus- ja protokolli-koordinatsioon) ja Eugene Paasinen
(Finlandia abiesimees ja 60. a.p. toimkonna esimees). Foto — R, Kuus
MONTREALI EESTI
SELTSIL 150 LIIGET
Montreali Eesti Selts, ollesl tähis­tanud
oma v.iiekümne-aasta juubelit
juubelipeoga 19. märtsil, juhatas
nüüd tee sisse järgmisteks aastateks
oma aasta-peakoosolekuga.
Nagu alati, nii ka seekord üldiseks
huviks oli, kes on sidunud end selle
auväärse kohustusega ja ka edaspidi
on endid nõus laskma valida seltsi ju­hatusse.
See ei olnud siis üllatuseks,
kui valiti tagsi endine juhatus, mille
koosseisu kuulub, rida nooremaid,
kes garanteerivad rohkem seltsi tu­levikku.
Seltsi esimeheks.valiti ta­gasi
RichardLeitham, abi-esimeheks
Matti Pedriks, laekuriks Valmar Ku-rol
ja ürituste organiseerijaks Helle
Leitham.
Seltsi edaspidises tegevuskavas on
traditsiooniliselt meie rahvuslikkude
tähtpäevade märkimine sellekohaste
kokkutulekutega ja kaasaaitamine
oma toetusega Montreali EestiSkau-disõprade
Seltsile ja noorte gruppi­dele,
nagu rahvätantsutrupp „Kup-pari*:.
,
Seosös paljude seltsi liikmete va­nanemisega
ja asjaoluga, et suur osa
meie noori seoses oma elukutse ja
huvidega' siirduvad mujale, siis.
Montreali Eesti Seltsi liikmete arv on
langenud 150 piiridesse. Kuid ka
sealjuures selts on kindlasti edasi
kõikide Montreali eestlaste keskseks
organisatsiooniks.
Golfivõistlu
24. i
D e t r o i d i kroonil^a
Kevade saabudes on golfiväljaku­tel
juba mängudega alustatud. Eest­lastel
on kavatsusel sel suvel uuesti
alustada omavaheliste golfivõistlus-te
korraldamisega. Võistlusi on ka­vatsetud
pidada pühapäeval 24. juu­lil
Rolling Hills Golfiklubis. Osavõ­tumaks
on golfiklubile S 14.-ja kor­raldajatele
$ 3.- auhindade ostmiseks.
Selleks, et Rolling Hills Golfiklubi
saaks eestlastele seal võistlusi või­maldada,
tuleb klubile aegsäti teata­da
osavõtjate arv. Kõikidel eesti gol­fimängijatel,
kes nendest võistlustest
soovivad osa võtta, palutakse tele­foni
teel kiiresti teatada Arvo Uus'ile
— tel. 884-1919 või Peeter Ainomäe-l
e _ tel. 690-2240. Viimane registree­rimise
tähtaeg on 30. mail. '
Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
aktus kujunes mõjuvaks isamaali­kuks
pidulikuks sündmuseks, mil­lele
andis väärikat kaalu ÜEVK-e
esimehe August Jurs'i kõhe. Kont­sertosas
esinesid Riina Kionka
trompetil Eesti rahvaviiside pot-purriiga
ja laulis Soome Meeskoor
„Finlandia" Evert MäkinenM juha­tusel.
Lisapalana kuuldi |. Sibe-liuse
„Finlandiat". '|
Publik tervitas püsti seistes ap­lausiga
kahte kohalviibivat Vaba­dussõja
veterani: EVÜ auliiget ins.
Gustav Oiderma'd ja Robert Suu-dar'it,
kelledele Rita Raag)kinnitas
rinda valged lilleõied. Vaimuliku'
kõne pidas õp. dr. M. Soovik.
Kirjalik tervitus oli Soome kon­sul
Harri Virjo'lt ja kohalviibivad
Ukraina, Läti ja Leedu keskorgani­satsioonide
esindajailt suuliselt. S.
Rudzitis tervitas eraldi,,Ikestatud
Rahvuste Komitee" esimehena,
toonitades ka nii läti, kui ka eestlas­te
head koostööd. Rita Raag luges
ette R. Tralla vahendusel saadud
senaatorite kirjalikud tervitused.
Osavõtjate arv aktusest oli re­kordiline.
Pidulik õhtusöök kuju­nes
meeldejäävaks sündmuseks.
Aktus kulges sujuvalt Raimond
Suurna juhtimisel. Esmakordselt
kasutati itaallaste ,,Roma Halli",
mis on kesksem eestlaskonna elu­kohtadele.
Teadustajana sidus ees­k
a v a Loit Maripuui
•
Eesti Vabadusvõitlejate Ühing pi­das
oma aasta-peakoosclekut kus va­liti
kõik juhatusliikmed ja esimees
endises koosseisus tagasi: Viktor Raag.
esimees, Georg Merimets-abi, Rai­mond
Tralla-sekretär, ja Voldemar
Kippar-laekur. Kinnitati aruanded ja
eelarve. Asjalik peakoos olek lõppes
hümni laulmisega. Koosolekut juha­ta.
Kord ja protokollis E. Meri--
mets.
Detroidi Eesti Haridusselts',,Kodu"
(asutatud 17. okt. 1926) aastapeakoo-solekul
valiti samuti kõik endised
ametikandjad tagasi järgmises koos­seisus:
Viima Niinemann-esimees,
Peeter Einpaul-sekretär, Harald
Timm-laekur ja liikmed; Karin Kaa­sik,
Arda Kord ja Harry Kord. Re­visjoni
komisjoni: Raimond Tralla,
Johannes Nõmm ja Armilde Nõmm.
Võeti vastu esitatud aranded ja eelar­ve.
Koosolekut juhatas R. Tralla.
•
EELK pidas oma aasta-peakooso-lekut
sellel aastal koos valimistega,
mis kujunesid üksmeelseks. Kuulati
ära tegevuse, kassa ja teised aruanded
ning vahetati mõtteid. Valiti tagasi
endine juhatus ja revisjonikomisjon,
kusjuures uueks esimeheks on endi­ne
abi Loit Maripuu ja Arvo Lõoke
jääb abiks. P. Einpaul-laekur, V. Nii-nemann-
sekretär. Kinnitati aruanded
ja eelarve. Kuuldil et R. Tralla viibis
juhatuse esimehe volitusel Torontos
Piiskop Karl Raudsepp.'a 75.a. Juube-
• li kontsert-jumalateenistusel.
•
Erakordseks rahvuskultuuriliseks
suursündmuseks Jkujunes soome-eesti
vahelise ,,laulusilla" ehitamine
Soome MeeskooriFinlandia" 60. a.
juubelile külla sõitnud Toronto Eesti
Meeskoori tõhusal kaasaesinemisel.
Huvitavaks esinemiseks kujunes
kahe,,Kandle Jussi" OskaV Haamer'i
ja Armas Suni esinemine, KUS viima­ne
ka soome keeles kandlemängule
kaasa laulis.
Suure organiseerimistöö oli teinud
komitee esimees Eugene Paasinen,
keda abistasid ,,Finlandia" juhatus­liikmed
ja eestipoolselt Viktor Raag
(majutus) ja Raimond Tralla (koordi­neerija).
Kahjuks ei saanud kauge­malt
teised soome meeskooride liik­med
juubelile tulla, sest just nädal.
hiljem toimus Chicagos säälse Sibe-liuse
Meeskoori 50.a. juubeli tähis­tamine.
Olgu siinkohal veel öeldud
•Toronto laulüvendadele ja nende
tublidele daamidele südamlik tänu
(kiitos paljon) nende kunstiküpse esi­nemise
ning reisuvaeva eest! Kahjuks
USA Soome saadik Jaakko Iloniemi
ei saanud isiklikult juubelile tulla ja
teda esindas pressi-nõunik Jaakko
Kaurinkoski koos abikaasa Kaarin-na'ga.
Toimkonna esimees E. Paasi­nen
andis üle kõigile aukülalistele
(esindajaile) Finlandia vimpli väike­sel
alusel.
Jääks loota, et sarnane hõimuvend-lik
sõprus püsiks edasi ka tulevikus!
Sga uus „MEIE ELU" tellija aitab
sa sisukamale ajaleheto.
i . i
„Meie Elu" nr. 20 (1733) 198S
Rootsi eestlaste
pangas 25 miljonit
krooni
Madalad intressid
(si soodusta saastamist
STOKHOLM - Kakskümmend
aastat tagasi asutatud Eesti Laenu-
Hoiu Ühisusel on praegu üle 2000
konto ja hoiusummasid umbes 25
miljoni krooni, selgus aruandest
panga nõukogu aastakoosolekul.
Viimastel aastatel on hoiuste juur­dekasv
olnud väiksem, kuid oma 8
protsendiga ületab „emapanga"
Första Sporpankeni hnjiuste tõusu.
Pango organiseerijji A. Ventsel
oma ülevaates märkis, et tagasimi­neku
põhjuseks on rahaturu olukord,
mis ei soodusta säästmist, kun^ int­ressid
on madalamad kui inflatsioon,
ja pealegi tuleb sellest maksta tu­lumaksu.
Ka mõjustab panga tego-vust
nooremate eestlaste vahlenov
huvi rohvusliku tegevuse vastu, ka
selles sektoris. Ta informeeris ka
Toronto 'Eesti Ühisponga olukorrast
ja kriisist, millest nüüd üle soadud.
Eesti Laenu-Hoiu Ühisusest sao-dud
laenuga on eestlased Rootsis
ehitanud üles palju maju ja ko kolm
Eesti Maja on saonud majanduslikku
luge.
juhatusse valiti togasi Leo Koru-pää
ja Agu Kriisa ning kondidaadiks
Arne Võting.
Eesti „inimsööja^'
lasti maha?
STOKHOLMI (EPL) - Jälle keer­levad
kuulujutud mõni aeg tagasi
kinni võetud eestlasest inimsööja
kohta — see leidis aset Tallinnos.
Nagu varem teatatud, arreteeriti
üks 21-23 aastane kelneripraktikant,
kuna ta korteri külmutuskappidest,
leiti suurel hulgal inimliha.
Juurdlustel olevat selgunud, et .te­gemist
oli seksuaalroimarigai Vii­maste,
Soomes liikuvate kuulduste
kohaselt oleval kelner lastud maha
vangivalvurile pooli. Need oleval
öelnud, et roimar hukatakse maha­laskmise
läbi nagunii, misjärele talle
antud ühest vanglast leise viimisöl
„võimalus" põgeneda ja la tulistatud
surnuks.
Kelneripraktikanti abistanud abi­kaasa
sai kaassüüdluse eest If) aas­tat
vanglakaristusi. Viimaste andme­te
kohaselt aga määratud talle „kõi-gest"
12 aastat.
„Socred'' võitis
Briti Columbias
Briti Columbia parlamendivalimis­tel
tuli järjekordselt võitjaks kohalik
S o c i a l Credil parlei Bill Bennelt juh­timisel.
Seo oli S.C. k ü m n e s võit 11-
nest valimisest. Järjekordseks kaota­jaks
oli uusdemokraalide partei ja
tema liider Dave Barreli. Need on
osutunud l^a'olaj.1iks kolmel viimasel
v a l i m i s e l ja parlei liider astub tõe­n
ä o l i s e l t tagasi parlei juhi kohalt, et
v õ i m a l d a d a parlei reorganiseerimist
ja uub liideri valimisi.
S o c i a l Credil parlei tagasivalimist
B r i t i iColumbias pannakse Bill Ben­nelt
targa m a j a n d u s p o l i i t i b arvele.
Ta on suutnud veenda rahvast selles,
et majanduslikest raskustest ülesaa­miseks
ei ole õige tee leha koorma­j
a i d võlgu vaid mõistliku kokkuhoiu
juures s ä ä s t a v õ i m a l u s i provintsi ma­janduse
parandamiseks ja uute töö­kohtade
loomisekö.
Me
Etii
Eoj
das
kõval
õhtul
maol
vii t<
tatM(
kaui
tus tl
ved(
vadi
daid]
dad<
, Ül
gü jä|
taji.
kursj
sid p |
ettevi
v a r õ l
tikai
RUTl
• T al
nii
sest
meiel
mõl(
valn
rulal
konij
põlhl
ä r i dn
landi
terja
on sl
poanj
sobi^
mi dii
' tanul
siis J
K u i
mat(
Rlnj
Eesti Kunstide Kes
fondi stipendi
Saal
lar,i
si
Ricl
heiil
kl;n
{EAI
(HAI
$
rid
EE!
KUI
lil
mc
E\
pani
C
niiiti
$20|
TU
El
K l
H|
hani
KI
reai
$1,000 J õ e k ä ä r u l a s t e .S^i
(A. Haavaniit).
$200 M a a r i k a Järvi, flööt (A. Haa­vaniit),
Noortekoor „ P ä i k e " (Eest­laste
K e s k n õ u k o g u Kanada.s), Mar­tin
K i i k , klaver ( E E L K Peetri kogu­dus],
Linda Pakri, lavakunst (Maie
S u u r a l l i k u Mälestusfond).
$400 Viljar Puu, viiul (A. Haava­niit).
$300 M o n i c a Zerbe, laul (A. Haa­vaniit.
$150 E v i Valge, laul (A. Haavaniit),
Ingrid Saarkoppel, klaver ja tshello
( E A K ) , Kristina Vaska, tshello (A.
Haavaniit), Cathy Tihane, võistlus­v
õ i m l e m i n e (A. Haavaniit), Eero
V o i t k , tshello ( E A K ) , Omar Daniel,
klaver (A. Haavaniit).
$100 Pia Metsala, viiul (EELK
Peetri kogudus), Marja Leena Roos
v i i u l (Hugo Urm)i A n i t a Nippak, aja­kirjandus
(A. Haavaniit), Linda Tral­la,
laul ( A . Haavaniit), Desiree Medri,
v i i u l (T.E. Bapisti kirik ja A . Haava­niit),
Linda Leetmaa, kunst (Maie
S u u r a l l i k u M ä l e s t u s f o n d ) , Mart Laa­n
e m ä e , oboe (Maie Suuralliku Mä-iestusfond),
L i i n a Teose, klaver (A.
Haavaniit), A l a r A l l a s , video (Maie
S u u r a l l i k u Mälestusfond), Kristina
•J