1978-06-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,)Vleie Elu" nr. 25 (1428) 197T
0*0 «0 C
See algas kord Emajõe kalda!
ja sellest sai jaaniöö jutt.
See oli kord. .. uuesti kordub
uks muinasjutt, milles on tõtt.
Koit, Hämarik, viivuks said kokku
vaid jaaniööl, hommiku aol;
lamp libises kiirelt käest-kätte
Ja huultele suudlus — mis ei kao.
Meid kihlas maa> mets, Emajõgi.
\ Kulsormused khikis neil kuu.
Meid õnnistas Looja kui nägi,
et hommik ja õhtu on truu.
Koit kirgastal^, hämarik hurmab —
Miid tuhat-üks imet on öös:
kes keskööl end allikast vaatab
on igavest ilus ja noon
Üks sõnajalg uskus. Ja vaata:
®is puhkes t^ õieiust puust!
Hääd haldjad on lubanud saata
suurt õnne, õit leidjale ööst.
A. RAUDSEPP
.Aastaaegadest on' suvi kõige .pikem.
Tervenisti 9^ päeva. Vastandiks
suvele, on talv lühim — 89 päeva. Tiireldes
ümber Päikese ekliptikal asub
maakera 5. • juulil Päikesest maksimaalsel,
kaugusel (afelioonis) 152 091-
000 km. Minimaalne (Perihelion) disr
tants maakera.ja Päikese vahel väljendus
3. jaanuaril arvuga 147 094 000
km. Seega vahe ligi 5 müj. km. Nii
tormab Päike (tegelikult teeb seda
maakera, kuna Kobehiikuse järgi
Päike seisab) elliptilist teed mööda
kiirusega 29,8 km/sek. Talvine P, lä-hispunktl
nn: berihelion (helios =
päike). Päike, olles Maale ligemal (5
milj. km.), leevendab-pisut talve kül-ma,^
vähendades suvel kesksuve lõõs-ka
põhjVpQolkeral. Niiviisi varieerudes
osutub. Päikese distants meist
muutlikuks suuruseks aasta läbi.
Praktilistel kaalutlustel loeb astronoomia
, Päikese kauguseks Maast
keskmist kaugust 150000 000 km. See
.arv- on tuntud kui astronoomiline
ühisk (a.ü.) 'Seirejärele on, näit. Mer-kuri
kaugus Päikesest 0,4, Veenuse
--0,7, Maa — 1', Marsi distants — 1,5,
Jne. Kõik planeedid tiirlevad Päikene
ümber: allips^id mööda, mille ühes
fookuses seisab Päike. (Ellips on pi-
SLit pikergune ,;rin2"), . .,
r Juulikuu Päilie liigub juba suvisest
pööripäevast (2|. juuni), saadik põh-.
japoolkera kohal suhdudes.normaal-
. selt tagasi ekvaatorile, kuhu ; ta
jõuab suve lõpul 23. sept. Selge ilmaga
pakub taevaskera tavalist pilti.
Kuu peamised faasid on: 16. 7 —
noorkuu, 30. 7. — täiskuu; apogee—
12. 7. (405 600 km), perigee - .27. 7.
. (363 450 km). Planeetidest on tehniliselt
vaadeldavad juulis: Veenus:
Paistab kui koidutäht idas ligi 3 tundi
Päikese. t:.e. Mars: See huvitav pla
neet. tõuseb' kesköösel. Leidub 11. 7.
2 kraadi n. Kuust. Jupiter: Meie.Päikesesüsteemi
. suurim planeet. (hei.
• — 1,5) asudes praegu. Taurušethtk.
• Tõupseb idas umbes 2 tundi, Päikese
eel. Kuust umbes 4 kraadi eemal.
Saturn liikudes Vähja thtk. lõukoe-ra
suunas on raskesti vadeldav lähe-
, duse tõttu veerevale Päikesele. Tähesadu
juulis — akvariidid. 29. 7. Nende
sagedus — tunnis 20, kiirus 40
km/t.
„MEIE ELU" asutas eesU ühiskond
ja seisab i^stl ühiskonna im
nistuseik
Hon; Joseph P. G ua^ L'hpn. Joseph P. Gua^i'
Minister of State . , Miriistre d'&at
Multiculturalism • .Multiculturalisme ^
li
il
loi „uiiiversaalseid laineid" ^liami
Beachis toimunud ^.Miss -Universü-mi"
, neitsikute iludusvõistlustel
„Miss Lõuna-Aafrika"—
neiu Monica Fairall. Need „lained"
;ma
popubeirsust: Monkd© järgneb nüüd Lysiiriie
Umbes pooltosinaf .aastat tagasi dulik ürp ei tunnistatud vastavaks
õhtukleidi tingimustele (olevat olnud
rohkem nm.„kokk-teir kleit!),
neiu esinemine selles klassis tühistati
teiste maade ja rahvaste misside
esindajate nõudel ja Monica ianges
seega võistlusest välja. Küll aga Scii
ta ülemaailmliselt populaarseks
populaarsemaks veel, kiii valitud
„Miss Universum" — .sel teel,, et tema
komistamisest . õhtukleidile ja
kleidist endast tõid pilte jä lugusid
ajalehed üle terve maailma (Monical
on kodus vastavaid väljalõikeid terve
paks ikaust).
tekkisid selliselt,! etMoniGa, kes oli
juba mitmel korral valitud tähendatud
maa kaunimiaks piigaks, tuli
Miami-Beachis, suure hooga juba 15-
ne esimek äravalitu hulka — pärast
supeltrikoodes esinemist. Sus aga
juhtus niiöelda ootamatu „krahh"
— õhtukleitides esinemisel. Monica-le
valmistati õhtukleit Lõuna-Aafri-^
ka Vabariigi kulii-ja-kirjadegü, see
aga ei saanud valmis ajaks,,mil Monica
Durbanist — oma alalisest elukohast
— asus teele: Miamisse. Kleit,
mis olevat, sealsele valitsusele maksma
läinud rqidagi 400 dollari ümber,
saabus enne võistluse, algust. viimasel
minutil lennukiga ja kui Monica
selle selga pani, osutus seljatagune
väljalõige nii sügavaks, et tema pi-
Meile on asi sellepoolest läliidane,
et Monica ema oli puliastverd ees
titar — kauaaegse Viljandi Eesti
Põllumeeste seltsi ärijulii Treffne-ri
tütar. . • .' • ; "'••
Omal ajal esines: SentaTreffner Viljandis
silmapaistva sportlasena õige
mitmel-setmel alaj ja oli mõnda ae
ga ka Viljandi Eesti Haridusselts
Tütarlaste Gümnaasiumi kehakul-uüri
opetajatar.' Enne seda ta lõpe
as kehalise kasvatuse instituudi
Berliinis. Senta elu võttis ootamatu
pöörde; kui ta kord Tartut kiilasta-des
sai tutvaks tudengi Eugen,Munaga.
Toimus „armumine esimesest
pilgust", abiellumine ja väljäränSa-mine
Natäli, Lõutia-Aafrika, kuhu
varemini plaanitsetult oli Eugen Mu-n^
omandanud farmi. Sellest abielus
t. sündis neü Aafrikas 3 last, kõige
vanema tütre nimeks sai Sylvia ja
pärast seda, kui töo neitsik täiskasvanuks
saades abiellus kohaliku ag-ranoomi
Thomasega, sündii neile tütar
nimega Lynne Thomas, viimaste
kuude päevakangelane Durbani aka-deemüistes
ja kä üldistes ringides'.
Enne seda sõlmis tema poolõde
Monica (Munade abielu jooksis karile
ja Senta abiellus teist korda
saades perekonnanimeks nüüd Fairall,
kust siis sündiski Senta pesamunana"
too „sügava väljalõikegä
iluduskuninganna) Miamis .sooje^ä-demeid
eestlaskonnaga. Olid ju tema
ema Senta ja Miamis elunev A; Sepp
omal. ajal Viljandis mõlemad ühes ja
samas kehakultuuri harrasta\-as
ringis tegevad aktiivsporilastena
Seega n.n. „juured" olemas. Monica
tesi, rahvuste defileel: läbi Miamis
kaasa eestlaste autodes sini-must-val-gete
lippude all ja sõlmis uusi tutvusi.
Hiljemini, kui tenla universaaine
iluclus,võistlus { lõppes ootamatu
krahhiga, lahkus Monica muidugi
Miamist. Tegutses otsitud modellina
õise mitmel-setmel maal ning konti-nendeü,
kuid asus lõpuks Londonisse
sotsioloogiat õppima. Vastavad
õpingud lõpetanud, külastas ta Miamis
Seppasid, vnbides mõne aja
mullustel „võistlusradadel.
Äärepealt.oleks ta snn kokku saanud
oma pooloe Lynnega, kes sam^u-ti
külastas. Seppade; kõdu Miamis,
kuisi' hoopis teisi radasid pidi. Õppides,
noore tudengina Durbani ülikoolis,
sai • ta stipendiumi USA poolt
õppimiseks U.SÄ-s,. kuid' vaatamata
soovavaldusele pääseda Miami ülikooli,'„
niäärati" ka stipendiumi tin-aimüste
kohaselt ühte Kalifornia
ürikooli ja elama^ sealsesse perekon-
__ õppealaks sai siin: Lynnel
omatmoodi'sektor: USA keraamika
ajalugu, peamiselt n.n. Pueblo-kuns-ti
^1 a'. Õppetöö. vaheäjai la siiski tc-ai;\
isiidi.ka Miamisse, et tutvuneda
ema., omaäeg.sete sõpradega.
siin mõnda aega, kiitis ülimalt Miami
Becahi supelranda Jä lubas kindlasti
tagasi tulla.
Praegusel momendii on mõlemad
kõneall-öleväd „pool-eestIased" kodulinnas
Dürbanis.
Monica toimetab, seal ühe ajalehe
naiste osakonda selle sektori juhtiva
'isiksusena (tal on ju kogemusi eriti
ekstravagantsete kleitidega!) ja Lynne
„lõikab loorbereid" esialgul üliõpilasena
— samuti sotsiaal-aial, na-'
gu seda - Monica õppis Londonis.
Kuid viimasel ajal on tema täht. hak-kanud
ka teist joont pidi kulgema
pool-õe rajal: Natäli ja eriti Durbani
ajalehed on ^ temast täis suurefor-
•maadilisi' pilte kui .„akadeemihsest
printsessist". Üks ajaleht;nimetab teda
tunnustavalt ,,Brains.as well as
beüty", märkides tõika, et teda on
õiges mitmes-setmes akadeemiliste
noorte ringides ja üritustes valitud
suurte' poolheoiuavalduste saatel domineerivaimaks
„missiks".
. Nagu mõlemad kaunitarid kirjutavad,
on neil ikka meeles''ja mõttes
kord .taas külastada Miamit j^a Mja-mi
Beachir.kust;: neile jäänud parimad-
mälestused -- isegi Monical,
vaatamata ..õnnetusele" tolle m'u!lu-
. An-atavasti • uue maailmarekordi
vusseri töös püstitas .üks nõukogude
ehitusartell uue polikliiniku eliita^
misega Rostovi lähedal. Nagu teatas
valitsuse häälekandja , - Jsvestija",
puudusid ! juba võtme üleandmisel
pooled kahherkividest. seintel. Ülejäänud
varisesid kuu aja • .jooksul
seintelt maha. Õhustusseadelis ei
funktsioneerunud üldse. Külma vett
tuli tollidest vahetevahel, kuuma üleüldse
nutte.. Kogu hoone esimene
korrus tuli otsekohe:sulgeda ehitus-tehniliste
puuduste.tõttu. Tõstukitest
ei funktsioneerinud ükski. Plats peasissekäigu
ees oli asfalteeritud seda§
võrd::„andekalt", et sinna kogunes,
vihmasaju puhul alati väike järv.
•'• .. -kk-
Iga uus tellija aitab
malcj ajalehelt
8isuk&<
se Inga sügava väljalõikegä i kuigi
tot> lõige oH vaid solja-tagunc!) kleidiga.
vvv;•
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 24, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-06-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780624 |
Description
| Title | 1978-06-24-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,)Vleie Elu" nr. 25 (1428) 197T 0*0 «0 C See algas kord Emajõe kalda! ja sellest sai jaaniöö jutt. See oli kord. .. uuesti kordub uks muinasjutt, milles on tõtt. Koit, Hämarik, viivuks said kokku vaid jaaniööl, hommiku aol; lamp libises kiirelt käest-kätte Ja huultele suudlus — mis ei kao. Meid kihlas maa> mets, Emajõgi. \ Kulsormused khikis neil kuu. Meid õnnistas Looja kui nägi, et hommik ja õhtu on truu. Koit kirgastal^, hämarik hurmab — Miid tuhat-üks imet on öös: kes keskööl end allikast vaatab on igavest ilus ja noon Üks sõnajalg uskus. Ja vaata: ®is puhkes t^ õieiust puust! Hääd haldjad on lubanud saata suurt õnne, õit leidjale ööst. A. RAUDSEPP .Aastaaegadest on' suvi kõige .pikem. Tervenisti 9^ päeva. Vastandiks suvele, on talv lühim — 89 päeva. Tiireldes ümber Päikese ekliptikal asub maakera 5. • juulil Päikesest maksimaalsel, kaugusel (afelioonis) 152 091- 000 km. Minimaalne (Perihelion) disr tants maakera.ja Päikese vahel väljendus 3. jaanuaril arvuga 147 094 000 km. Seega vahe ligi 5 müj. km. Nii tormab Päike (tegelikult teeb seda maakera, kuna Kobehiikuse järgi Päike seisab) elliptilist teed mööda kiirusega 29,8 km/sek. Talvine P, lä-hispunktl nn: berihelion (helios = päike). Päike, olles Maale ligemal (5 milj. km.), leevendab-pisut talve kül-ma,^ vähendades suvel kesksuve lõõs-ka põhjVpQolkeral. Niiviisi varieerudes osutub. Päikese distants meist muutlikuks suuruseks aasta läbi. Praktilistel kaalutlustel loeb astronoomia , Päikese kauguseks Maast keskmist kaugust 150000 000 km. See .arv- on tuntud kui astronoomiline ühisk (a.ü.) 'Seirejärele on, näit. Mer-kuri kaugus Päikesest 0,4, Veenuse --0,7, Maa — 1', Marsi distants — 1,5, Jne. Kõik planeedid tiirlevad Päikene ümber: allips^id mööda, mille ühes fookuses seisab Päike. (Ellips on pi- SLit pikergune ,;rin2"), . ., r Juulikuu Päilie liigub juba suvisest pööripäevast (2|. juuni), saadik põh-. japoolkera kohal suhdudes.normaal- . selt tagasi ekvaatorile, kuhu ; ta jõuab suve lõpul 23. sept. Selge ilmaga pakub taevaskera tavalist pilti. Kuu peamised faasid on: 16. 7 — noorkuu, 30. 7. — täiskuu; apogee— 12. 7. (405 600 km), perigee - .27. 7. . (363 450 km). Planeetidest on tehniliselt vaadeldavad juulis: Veenus: Paistab kui koidutäht idas ligi 3 tundi Päikese. t:.e. Mars: See huvitav pla neet. tõuseb' kesköösel. Leidub 11. 7. 2 kraadi n. Kuust. Jupiter: Meie.Päikesesüsteemi . suurim planeet. (hei. • — 1,5) asudes praegu. Taurušethtk. • Tõupseb idas umbes 2 tundi, Päikese eel. Kuust umbes 4 kraadi eemal. Saturn liikudes Vähja thtk. lõukoe-ra suunas on raskesti vadeldav lähe- , duse tõttu veerevale Päikesele. Tähesadu juulis — akvariidid. 29. 7. Nende sagedus — tunnis 20, kiirus 40 km/t. „MEIE ELU" asutas eesU ühiskond ja seisab i^stl ühiskonna im nistuseik Hon; Joseph P. G ua^ L'hpn. Joseph P. Gua^i' Minister of State . , Miriistre d'&at Multiculturalism • .Multiculturalisme ^ li il loi „uiiiversaalseid laineid" ^liami Beachis toimunud ^.Miss -Universü-mi" , neitsikute iludusvõistlustel „Miss Lõuna-Aafrika"— neiu Monica Fairall. Need „lained" ;ma popubeirsust: Monkd© järgneb nüüd Lysiiriie Umbes pooltosinaf .aastat tagasi dulik ürp ei tunnistatud vastavaks õhtukleidi tingimustele (olevat olnud rohkem nm.„kokk-teir kleit!), neiu esinemine selles klassis tühistati teiste maade ja rahvaste misside esindajate nõudel ja Monica ianges seega võistlusest välja. Küll aga Scii ta ülemaailmliselt populaarseks populaarsemaks veel, kiii valitud „Miss Universum" — .sel teel,, et tema komistamisest . õhtukleidile ja kleidist endast tõid pilte jä lugusid ajalehed üle terve maailma (Monical on kodus vastavaid väljalõikeid terve paks ikaust). tekkisid selliselt,! etMoniGa, kes oli juba mitmel korral valitud tähendatud maa kaunimiaks piigaks, tuli Miami-Beachis, suure hooga juba 15- ne esimek äravalitu hulka — pärast supeltrikoodes esinemist. Sus aga juhtus niiöelda ootamatu „krahh" — õhtukleitides esinemisel. Monica-le valmistati õhtukleit Lõuna-Aafri-^ ka Vabariigi kulii-ja-kirjadegü, see aga ei saanud valmis ajaks,,mil Monica Durbanist — oma alalisest elukohast — asus teele: Miamisse. Kleit, mis olevat, sealsele valitsusele maksma läinud rqidagi 400 dollari ümber, saabus enne võistluse, algust. viimasel minutil lennukiga ja kui Monica selle selga pani, osutus seljatagune väljalõige nii sügavaks, et tema pi- Meile on asi sellepoolest läliidane, et Monica ema oli puliastverd ees titar — kauaaegse Viljandi Eesti Põllumeeste seltsi ärijulii Treffne-ri tütar. . • .' • ; "'•• Omal ajal esines: SentaTreffner Viljandis silmapaistva sportlasena õige mitmel-setmel alaj ja oli mõnda ae ga ka Viljandi Eesti Haridusselts Tütarlaste Gümnaasiumi kehakul-uüri opetajatar.' Enne seda ta lõpe as kehalise kasvatuse instituudi Berliinis. Senta elu võttis ootamatu pöörde; kui ta kord Tartut kiilasta-des sai tutvaks tudengi Eugen,Munaga. Toimus „armumine esimesest pilgust", abiellumine ja väljäränSa-mine Natäli, Lõutia-Aafrika, kuhu varemini plaanitsetult oli Eugen Mu-n^ omandanud farmi. Sellest abielus t. sündis neü Aafrikas 3 last, kõige vanema tütre nimeks sai Sylvia ja pärast seda, kui töo neitsik täiskasvanuks saades abiellus kohaliku ag-ranoomi Thomasega, sündii neile tütar nimega Lynne Thomas, viimaste kuude päevakangelane Durbani aka-deemüistes ja kä üldistes ringides'. Enne seda sõlmis tema poolõde Monica (Munade abielu jooksis karile ja Senta abiellus teist korda saades perekonnanimeks nüüd Fairall, kust siis sündiski Senta pesamunana" too „sügava väljalõikegä iluduskuninganna) Miamis .sooje^ä-demeid eestlaskonnaga. Olid ju tema ema Senta ja Miamis elunev A; Sepp omal. ajal Viljandis mõlemad ühes ja samas kehakultuuri harrasta\-as ringis tegevad aktiivsporilastena Seega n.n. „juured" olemas. Monica tesi, rahvuste defileel: läbi Miamis kaasa eestlaste autodes sini-must-val-gete lippude all ja sõlmis uusi tutvusi. Hiljemini, kui tenla universaaine iluclus,võistlus { lõppes ootamatu krahhiga, lahkus Monica muidugi Miamist. Tegutses otsitud modellina õise mitmel-setmel maal ning konti-nendeü, kuid asus lõpuks Londonisse sotsioloogiat õppima. Vastavad õpingud lõpetanud, külastas ta Miamis Seppasid, vnbides mõne aja mullustel „võistlusradadel. Äärepealt.oleks ta snn kokku saanud oma pooloe Lynnega, kes sam^u-ti külastas. Seppade; kõdu Miamis, kuisi' hoopis teisi radasid pidi. Õppides, noore tudengina Durbani ülikoolis, sai • ta stipendiumi USA poolt õppimiseks U.SÄ-s,. kuid' vaatamata soovavaldusele pääseda Miami ülikooli,'„ niäärati" ka stipendiumi tin-aimüste kohaselt ühte Kalifornia ürikooli ja elama^ sealsesse perekon- __ õppealaks sai siin: Lynnel omatmoodi'sektor: USA keraamika ajalugu, peamiselt n.n. Pueblo-kuns-ti ^1 a'. Õppetöö. vaheäjai la siiski tc-ai;\ isiidi.ka Miamisse, et tutvuneda ema., omaäeg.sete sõpradega. siin mõnda aega, kiitis ülimalt Miami Becahi supelranda Jä lubas kindlasti tagasi tulla. Praegusel momendii on mõlemad kõneall-öleväd „pool-eestIased" kodulinnas Dürbanis. Monica toimetab, seal ühe ajalehe naiste osakonda selle sektori juhtiva 'isiksusena (tal on ju kogemusi eriti ekstravagantsete kleitidega!) ja Lynne „lõikab loorbereid" esialgul üliõpilasena — samuti sotsiaal-aial, na-' gu seda - Monica õppis Londonis. Kuid viimasel ajal on tema täht. hak-kanud ka teist joont pidi kulgema pool-õe rajal: Natäli ja eriti Durbani ajalehed on ^ temast täis suurefor- •maadilisi' pilte kui .„akadeemihsest printsessist". Üks ajaleht;nimetab teda tunnustavalt ,,Brains.as well as beüty", märkides tõika, et teda on õiges mitmes-setmes akadeemiliste noorte ringides ja üritustes valitud suurte' poolheoiuavalduste saatel domineerivaimaks „missiks". . Nagu mõlemad kaunitarid kirjutavad, on neil ikka meeles''ja mõttes kord .taas külastada Miamit j^a Mja-mi Beachir.kust;: neile jäänud parimad- mälestused -- isegi Monical, vaatamata ..õnnetusele" tolle m'u!lu- . An-atavasti • uue maailmarekordi vusseri töös püstitas .üks nõukogude ehitusartell uue polikliiniku eliita^ misega Rostovi lähedal. Nagu teatas valitsuse häälekandja , - Jsvestija", puudusid ! juba võtme üleandmisel pooled kahherkividest. seintel. Ülejäänud varisesid kuu aja • .jooksul seintelt maha. Õhustusseadelis ei funktsioneerunud üldse. Külma vett tuli tollidest vahetevahel, kuuma üleüldse nutte.. Kogu hoone esimene korrus tuli otsekohe:sulgeda ehitus-tehniliste puuduste.tõttu. Tõstukitest ei funktsioneerinud ükski. Plats peasissekäigu ees oli asfalteeritud seda§ võrd::„andekalt", et sinna kogunes, vihmasaju puhul alati väike järv. •'• .. -kk- Iga uus tellija aitab malcj ajalehelt 8isuk&< se Inga sügava väljalõikegä i kuigi tot> lõige oH vaid solja-tagunc!) kleidiga. vvv;• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-24-06
