1978-06-24-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J7^ Av^4- Ottawao,
„Meie E l ^ " toimetus ja talitus Eesti
Majas. 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel 466-0951:
Tellimiste p kuulutuste vastuvõtmi-ne
igal.tööp, kl. 9 h.-5 p.l., e^asp. ja
neljap. kl. 9 ih.-8 õ.. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadasrl. a. |22 00
6 k. 112:00, 3 k. $8:00. USA-sse: l a!
123, 6 k. 12.50,: 3 k. $8.50. ;ÜlemeFe-maadesse
l a . |26.00, 6 k. |14.50, 3 k.
19.00.V ^ . : •
K i r i - j a lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1; a. |11.50, 6 k. $5J5. üleme-remäadesse:
1 a. $23.50, 6 k. |11.75.
Üksiknumber .40^. ; .
Kuulutüshinnäd: 1 \ toll. ühel veerul:
esiküljel: P.75, te&fis |3.50, kuulutuste
küljel 13.25. SecondXlass strationNo. 1354.'
„ O U R LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. .Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 > Tel. 466-0951
iK
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum. .
Toimetaja New Yorgis B. Pa^
ming 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
,,MHIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 25 (1428) 1977
•OBB
REEDEL, 24. JUUNIL— FRIDÄY, JUNE 24 XXVIII aastakäik
9 • • •
TorQnto rahvuste mitmed Karavani paviljonid avati laupäeval^ mis oligi ka ametlikuks avamispäevaks, stardiga
raeikoja eest. Meie hoolikad ja vilunud ettevaimistajad olid aga jõudnud reedel juba eeltöödega valmis ja
võisid Tallinna väravad avada, vältides pettumust neile hulkadele, kes ootasid väravate iavamist. Ja kava jooksis
ettenähtult hoogsalt täissaalile ja varsti kogu Eesti Maja kihas omadest ja võõrastest. Tällimi on alati tähelepanu
pälvinud. Kord isegi poolesaja paviljoni hulgas saanud auhinna parima kava eest. Muidugi ei jõua
ega saa meie väike rahvusgrupp püsivalt võistelda suurte kõrval, kuid esimeste ridadesse kuulub ta ikkagi. Pari-imaks
tõendiks 6n suur külastajate huik ja tunglemine. "
Võidupüha on E..V. ametlik ja aja^; neist -vahendeist, millistega N. Liit autentsuses ühtegi. kahtlust. Nõnda
looline püha, mis legaliseerlti iseseisva
Eesti Vabariigi poolt eesti rahva
võidu tähistamiseks ja mälestamiseks
koos võidule järgnenud iseseisvusega.
Kuid 1 igakordselt omab
see tähtpäev uiiejsisu ja iseloomu,
eriti pärast Eesti Vabariigi okupeerimist
ja iseseisvuse vägistamist
Nõukogude Liidu poolt.
Pärast iseseisvuse kaotust on meil
kulunud paljukordselt rohkem inimohvreid,
kui neid kanda tuli Vabadussõjas
(2000). Need inimohvrid on
tõendiks, et võitlus iseseisvuse ja vabaduse
eest üha kestab, kuigi peaks
rahu rnaa peal olema. Eesti rahvale
ei ole antud rahu maa peal ja nii
peab võitlus^kestma. Kuigi paljud on
langenud, ometi kerkivad nad üha
ülesse ja aitavad neile kaotatud võitlust
teisel teel.
Mälestuspäeva teenistus Torontos
on selles mõttes suurepäraseks tõendiks^
kus suur katedraal oli täidetud
mitme tuhande eestlase, lätlase ja
leedulase poolt ja nende rahvaste
kõrbemad vaimulikud külvasid Võit-lushjüüdu
tulisõnul mineviku kaotuste
nimel. Kommlunismi hävitusttiö
ohvrid kerkivad perioodiliselt ajakirjanduse
veergudel ja netide nimed ei
kustu kunagi ajalooraamatute lehe-küigedelt.
l Neist kostab süüdistus
kommunistlikule barbaarsusele läbi
sajandite ja võib olla aastatuhandele
ja seda ei suuda kustutada keegi.
Hävitustööst Icarmilt hoitud saladused
kerkivad üha uuesti masšhau-dadest
ja \ kõnelevajd selget keelt
oma võimuorbiiti suurendab ja ini- on ka President K. Päts kerkinud
mesest on teinud õiguseta riigiomandi.
Suletud kodumaalt lekib üha teateid
meie inimeste olukorirast, kus
isegi väike laps tunneb oma olukor-da>
kui ta ütleb: „Tädi, ma ei saa
sinuga välismaale kaasa sõita, sest
ma olen ju riigi omaiid".
See ongi see viga, et kommunistlik
kord on teinud inimesest omandi,
kelle ülimaks ideaaliks peab olema
rük ja tema võim, vastandina demokraatiale,
kus riik on vaid instrumendiks
ühiskondlikule heaolule.
Seda olukorda ei ole muutnud kä N.
Liidu uus põhiseadus, sest ka selles
on riigiaparatuur ülimaks ideaaliks
ja rahvas vaid omand.
Kuid meie endi vabadusvõitluse
ohvrid kerkivad tundmatust hauast
otse ootamatult j nagu näitavad pre-sideiit
Konstantin Pätsi kirjad, mis
on kusagil 33 aastat olnud varjul ja
teadmatuses: „IVIina ei ole mingisuguse
karistusega nulieidud, olen vaba
inimesena elanud ja%oowiks ka
wabaduses oma elupäewi lõpetada".
Kuigi K. Päts arreteeriti ja takistati
presidendikohuseid täitmast, annab
t^ selles kirjas, nagu testamendis
oma legaalse positsiooni, kui ta kirjutab:
„Mina olen praegu ikka weel
Eesti Wabariigi president..."
Nii ei ole E. V. presidendi institutsioon
ühegi legaalse aktiga likvideerunud,
kuigi selle olemasolu katkes
tati fütisilise vägivalla läbi. Kuna
need kirjad on K. Pätsi käekirjas
nüüd leitud, siis ei ole nende kirjade
hauatagusest elust meie tänapäeva
vabadusvõitlejate ridadesse, kui ta
teises olemasolevas Wrjas kirjutab:
„Mina pööran ÜRL poole jä kogu
haritud ilma poole palwega aidata
Eesti, Läti ja Leedu rahvaid, kelle
wastu wene waldajad wägiwalda tär-witawad
ja kes selle tagajärjel wõl-wad
kaduda". _
See ongi see töö, mida eesti raln-vusgrupid
paguluses on teinud juba
33 aastat ja mis peab paratamatusest
jätkuma ka tulevikus. Selle töö
tulemusel on poliitilised arusaamad
läänes saanud uued dimensioonid ja
oleme võitnud endale tublisid liitlasi;
kös täiendavad mei|fe ridu^ Ka
need on võidud meie Võidupühaks ja
selliste võitudega ei saa N. Liit
omaltpoolt suuruštada, sest sealpool
need puuduvad.
Veel kirjutab Konstantin Päts:
„Peastke need rahwad täielikust hä-wist
ja lubage, et need rahwad ise
Laupäeva honimikul raekoja ette
lahvusgruppidefkogumine ja esine-mine.
pidi ära jääma vihma tõttu.
Kuid raekoja esine kubises .elavas
1 ii kl emises. Avara te sammaskäi kude
ja sissekäigu katusealuste, -all,a olid
sajad müügi- jä väljapanekute lauad
maalide, kõiksugu liiki rakenduskunsti
ja käsitööde esemetega, mida
jälgisid hulgad ning vihma lakkades
keskpäeva paiku, täitus raekoja esine,
massiliselt, : ^
• TaUimia pavilj'onilepn seekord antud
täiesti meremeeleoluline .ilme,
Icuigi neid sugemeid on olnud ka varajasematel
aastatel (Kajaka kohvik
jt.), Juba sissekäigu ees on Eesti. Maja
fassaadile toetuvat kaks suurt
purjet, pealkirjaga Tallinn. Laevandusele
ja merelähedusele viitavad
eesruumis võrgud, ankrud ja suures
saalis hõljuvad laes kajakad.; Keskmise
saali, mis kohvik-söögisaal,
seintel esinevad laeva äknataolised
moodustised oma avas esiletuues
Tallinna siluetti, maastikku ja rahvapärases
riietuse teekäijate gruppi.
Seintel veel riidele maalitud dekoratsioonid
suure tüürirattaga keskel,
kõik Eneri Tauli kavandatud, kavandaja
ja LiaHolmbergi ühistööna.
Alumisel korral kohviku- ja sellega
ühenduses olevas klubiruumis on
Etnograafilise Ringi korraldusel ulatuslik,
mitmekesine ja tähelepanu
köitev eesli, rahvakunsti näitus. Selliseid
näitusi Oli ka teistel rahvustel
(lätlastel, leedulastel, ungarlastel),
kuid ulatuslikum on vahest siiski
'eestlaste oma. See „on aašt-aastalt
kujunemas tõeliseks rahvusmuuseum
^iks kõiki tööalasid; tehnikat ning
esemeid, nii nais- kui meestöid hõlmavaks.
Väljapanekute keskel toimub
ka tegelik esemete valmistamise
töötlemine — Ene Runge kraasib,
Susanrie Koiga ketrab; Naima Aer
ja M. Aer tegelevad puuesemete ornamentikaga,
Tiiu Kase põimib vööd.
Veel on alumisel korral gaidide-
.skaütide ruum nende käsitöödega
ning pr. Tarumi maalidega, mille
müügitulu läheb täielikult noortetöö
edutamiseks. Eri ruuni on Endel Ru-bergil
väljapanekutega oma nahatöödest
ja maalidest ning Montreali
eesti noorte laskurite hulgaliste dip-lomidega
ja auhindadega isegi kogu
Commpnwealthi ulatuses.
Üks klassiruum on postkontorina,
kus ka eesti filateelia ja karikaturist
Edmund Valtmani .poliitiliste kari-rl.
LIIDU MÄJANDm^^^
. HELSINGI (,3/ileie' Ehi*' kirjasaatjalt)Soome president. Urho. Kek-konen
tegi 17.^25. mail koos suure delegatsiooniga oma neljanda ametliku
külaskäigu N; Liitu. Külaskäigu alguses ta ^idas Moskvas ametjlikke läbirääkimisi
ICremli juhtide L. Brezhnevi, A, Kossõgini ja N. Podgomõiga,
mille tulemusena kirjutati alla lepingutele 15-aastase majandusliku koostöö
iile Soome ja N. Liidu vahel ning Kostamuse kaevanduslinna ehitamise
üle;.!da-Karjalas.: • .
Pärast külaskäigu ametlikku osa
Kekkonen sõitis 'KiFgiisia pklinna
Frunzesse, käis sellest 200 km' kaugusel
ida suunas olevaMssy-kuljär-vel
kalu püüdmas ning sõitis siis
Minskisse ja peatas köditeel veel lühidalt
Leningradis. Kekkonerii saat-
V.
„Me/e E/li" toimetus ja
to/ifös ©n söletMcf
reedel, Ljüu/il
Dom/n/on Day pufeiwL
oma^aatuse wõiksid wabalt otsusta- jaskonnas oli kaasas ms. värske 29-
da. Seadke Balti riikides ÜRL wõi:
mu esitus sisse selleks, et Balti riikide
kodanikud w õ i k s i d ( . . . . ) wa-bait
oma rahwahealetuse kaudu oma
tõs;<»t tahet awaldada". Need read on
kehtivad seni, kuni need soövid on
täitunud. Need read on juhtkirjali-sed
ka seekordselt Võidupühal A. D.
1977. Nii jätkavad ka surnud eesti
rahva võitlust. Miks ei peaks seda
tegema? • .
harili-et
see
nen (keskerakond), riigipäeva esimees
Veikko, Helle {sotsiaaldemD-kraat),
Helsingi ülemlinnapea Teuvp
Aura, kaks maavanemat ning' terve
huHc diplomaatkonna, rnajandus-,
kultuuri- ja teisi avaliku elu tiintuid
kujusid, kokku 27 isikut. Seekjord oli
poliitikui(j|kaasas vähem kui
kult. On avaldatud arvamist,
võis olla Kekkoneni viimane žimetlik
külaskäik K . Liitu. /
Mis siis sõlmitud lepingutelsse tuleb,
siis majandusliku leping I tegemine
tervelt 15 aastaks on ainulaadne
ja s^eob Soomet üha rohkeni nii
majanduslikult kui ka .poliitiliselt N.
Liidu külge. Soonle majandusringkonnad
väitsid küll, et lepingul on
see eelis,;et nüüd on võimalik teha
pikemaaegseid plaane. ,
.Kostamuses ishitavad soomlased
kaevanduslinna 9.000 iniiiieselev Selle
kava üle oli peetud läbirääkimisi
.tervelt.kuus aastat. Vahepeal vahetati
venelaste nõudmisel, soomepoolset
läbirääkimisi pidavat ettevõttet.
Kõige suuremaks raskuseks oli see,
et venelased olid. nõus maksma ainult;
pöol sellest summast, mida
soomlased nõudsid. „Teie inflatsioon
ei ole meie asi"> ütlesid venelased.
•Venelased olid alguses nõus maksma
ainult 2,5 miljardit Soome marka,
soomlased aga nõudsid 5 miljardit.
Lõpuks lepiti kokku 4 miljardile
margale., Kuid selle maksavad vene-
(Järg. lk. 3)
ka tuuride originaalid. Ja ühte klas-s^
aiumi on^ ehitatud ^soome sauna \\\.
Lana väljapanekud.'
> Väikene saal on täielikult ex-libri:s-.
te väljapanekute all, milles näiteid
mitmete maade omist,, eriti aga rikkalik
valik paguluses loodud eesti
kunstnike poolt.
Esimese õhtu kavas olid Kalev-Es-tienne-
võimlejad, Kunlga rahvatanl:-
sijad, õed; Lindaud ja Küla^poisid;
Külaliste hulgas viibis aupeäkonsiü
Heinsoo, EKN esimees Petersoo, Otv
tawast EKN abiesimees Walter Pent
abikaasadega jt. Kohal oli ka födc-raalparlamendi
liige dr. S. Haidasz,
keda vastu võttis Tallinna Miss Tiina
Järviste ja ai4peakonsul I. Heiti:
soo^ tutvustades külalist Tallinna paviljon
tegelaskonna ja meiq tegelastega.
Dr. Haidasz koos abikaasaga
viibisid paar tundi Tallinnas ja tutvus
prograrn mi ja väljapanekutega.
Omas sõnavõtus ta mainis, et ta on
tuttav eesti ja eestlaste kultuurieluga
ja väljapanekutega hing viljelemisega,
'mis on auks eestlastele enestele
ja mis ka Kanada kultuurielule
viljelevalt mõjuv. Ta tervitas Kanj-
' da valitsuse ja parlamendi nimel.
Samal'õhtul loositi välja 0. Tiai-mäse
ja J. Saarniidu annetatud maalid,
kirjamapp Jallinna vaatega, õl^
lekapp jt. tööd eelmüügil passide paremate
müüjate ja ostjate vahel.
Passidemüüjaina olid enammüüjad
VallySarmuUns ja Ellen Meret. Ostjatena
olid õnnelikul Viljo Reio, Sha-.
ron. Cossett ja E. Kumrn.
Järgnevatel päevadel Tallinna paviljoni
programmi täitsid eelpool mainitutele-
Helene Tiiduse võimlejad,
Andres Raudsepa organiseeritud ansamblid
,Olaf Kop vi l lemi juha tuse l
Helletajad Hamiltonist ning Leelo
ja Gaidider koorid. Parlamendi liikmeist
ja senaatoreist on külastanud
tallinnat dr. ,S. Haidasz, KenRobin-son
ja J. Neyman, kes. tunde veetsid
programmi kuulates ja väljapanekutega
tutvusid, samuti kõnedega esi-
Võiks lisada, meie Tallinna paviljoni
ja programmi kohtav et ei ole
veel saavutatud seda,: mida oleksim;:
võimelised pakkuma; Mõndagi võiksime
õppida ka feistelt. Paraku meu
vähestel tegelastel pole küllalt mahti
süveneda teistes paviljonides. Näi-
<Järglk.2)
-
Karavani stuste raamis toimuvad auhinnatud
Eesti helifilmi
(ingliskeelse tekstiga) . :;!,
etendused Torontos:
esmasp., teisip. ja kölmap., 27., 28. ja 29. juunil kell 8 õ.
^^^^^^^^^ 0
Pääsmed: 13.00 eelmüügil Käi-avani ajal Eesti Majas ja etenduste
•:ajal ÖlSE's." •
00
Eesti Rahvusteater, esitab August Kitzbergi komöödia
Lavastus: LYBIÄ VOHU^ ja KAAREL SÖÖDOR. Üldkorraldus |
vabaõhuteatris: ENE REBANE. Osalised: Lydia Vohü, Tamara |
Norheim, Elna Libe, Leena Kalm> Kaarel Soödor, Edgar Kirik, 1
Kaljo Änja, Heino Halling, Jaan Lents, Erik Kastein, Paul Kristal, 1
Of Kell 5 pJ. lauluväljakul
S
Palvus: piiskop Karl Raudsepp. Kõi|e: Heikki Leesment. v
Vabaõhukontsert: i V
.: \: ansambl.XANTABILE LAÜLIKUR/juh.^Uno Kook. :%;
kell 12 (keskööl) mälestussamba esisel: :s
„Mõttelennul kodumaale. .1" abipraost T. Nõmmik.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 24, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-06-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780624 |
Description
| Title | 1978-06-24-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
J7^ Av^4- Ottawao,
„Meie E l ^ " toimetus ja talitus Eesti
Majas. 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel 466-0951:
Tellimiste p kuulutuste vastuvõtmi-ne
igal.tööp, kl. 9 h.-5 p.l., e^asp. ja
neljap. kl. 9 ih.-8 õ.. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadasrl. a. |22 00
6 k. 112:00, 3 k. $8:00. USA-sse: l a!
123, 6 k. 12.50,: 3 k. $8.50. ;ÜlemeFe-maadesse
l a . |26.00, 6 k. |14.50, 3 k.
19.00.V ^ . : •
K i r i - j a lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1; a. |11.50, 6 k. $5J5. üleme-remäadesse:
1 a. $23.50, 6 k. |11.75.
Üksiknumber .40^. ; .
Kuulutüshinnäd: 1 \ toll. ühel veerul:
esiküljel: P.75, te&fis |3.50, kuulutuste
küljel 13.25. SecondXlass strationNo. 1354.'
„ O U R LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. .Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 > Tel. 466-0951
iK
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum. .
Toimetaja New Yorgis B. Pa^
ming 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
,,MHIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 25 (1428) 1977
•OBB
REEDEL, 24. JUUNIL— FRIDÄY, JUNE 24 XXVIII aastakäik
9 • • •
TorQnto rahvuste mitmed Karavani paviljonid avati laupäeval^ mis oligi ka ametlikuks avamispäevaks, stardiga
raeikoja eest. Meie hoolikad ja vilunud ettevaimistajad olid aga jõudnud reedel juba eeltöödega valmis ja
võisid Tallinna väravad avada, vältides pettumust neile hulkadele, kes ootasid väravate iavamist. Ja kava jooksis
ettenähtult hoogsalt täissaalile ja varsti kogu Eesti Maja kihas omadest ja võõrastest. Tällimi on alati tähelepanu
pälvinud. Kord isegi poolesaja paviljoni hulgas saanud auhinna parima kava eest. Muidugi ei jõua
ega saa meie väike rahvusgrupp püsivalt võistelda suurte kõrval, kuid esimeste ridadesse kuulub ta ikkagi. Pari-imaks
tõendiks 6n suur külastajate huik ja tunglemine. "
Võidupüha on E..V. ametlik ja aja^; neist -vahendeist, millistega N. Liit autentsuses ühtegi. kahtlust. Nõnda
looline püha, mis legaliseerlti iseseisva
Eesti Vabariigi poolt eesti rahva
võidu tähistamiseks ja mälestamiseks
koos võidule järgnenud iseseisvusega.
Kuid 1 igakordselt omab
see tähtpäev uiiejsisu ja iseloomu,
eriti pärast Eesti Vabariigi okupeerimist
ja iseseisvuse vägistamist
Nõukogude Liidu poolt.
Pärast iseseisvuse kaotust on meil
kulunud paljukordselt rohkem inimohvreid,
kui neid kanda tuli Vabadussõjas
(2000). Need inimohvrid on
tõendiks, et võitlus iseseisvuse ja vabaduse
eest üha kestab, kuigi peaks
rahu rnaa peal olema. Eesti rahvale
ei ole antud rahu maa peal ja nii
peab võitlus^kestma. Kuigi paljud on
langenud, ometi kerkivad nad üha
ülesse ja aitavad neile kaotatud võitlust
teisel teel.
Mälestuspäeva teenistus Torontos
on selles mõttes suurepäraseks tõendiks^
kus suur katedraal oli täidetud
mitme tuhande eestlase, lätlase ja
leedulase poolt ja nende rahvaste
kõrbemad vaimulikud külvasid Võit-lushjüüdu
tulisõnul mineviku kaotuste
nimel. Kommlunismi hävitusttiö
ohvrid kerkivad perioodiliselt ajakirjanduse
veergudel ja netide nimed ei
kustu kunagi ajalooraamatute lehe-küigedelt.
l Neist kostab süüdistus
kommunistlikule barbaarsusele läbi
sajandite ja võib olla aastatuhandele
ja seda ei suuda kustutada keegi.
Hävitustööst Icarmilt hoitud saladused
kerkivad üha uuesti masšhau-dadest
ja \ kõnelevajd selget keelt
oma võimuorbiiti suurendab ja ini- on ka President K. Päts kerkinud
mesest on teinud õiguseta riigiomandi.
Suletud kodumaalt lekib üha teateid
meie inimeste olukorirast, kus
isegi väike laps tunneb oma olukor-da>
kui ta ütleb: „Tädi, ma ei saa
sinuga välismaale kaasa sõita, sest
ma olen ju riigi omaiid".
See ongi see viga, et kommunistlik
kord on teinud inimesest omandi,
kelle ülimaks ideaaliks peab olema
rük ja tema võim, vastandina demokraatiale,
kus riik on vaid instrumendiks
ühiskondlikule heaolule.
Seda olukorda ei ole muutnud kä N.
Liidu uus põhiseadus, sest ka selles
on riigiaparatuur ülimaks ideaaliks
ja rahvas vaid omand.
Kuid meie endi vabadusvõitluse
ohvrid kerkivad tundmatust hauast
otse ootamatult j nagu näitavad pre-sideiit
Konstantin Pätsi kirjad, mis
on kusagil 33 aastat olnud varjul ja
teadmatuses: „IVIina ei ole mingisuguse
karistusega nulieidud, olen vaba
inimesena elanud ja%oowiks ka
wabaduses oma elupäewi lõpetada".
Kuigi K. Päts arreteeriti ja takistati
presidendikohuseid täitmast, annab
t^ selles kirjas, nagu testamendis
oma legaalse positsiooni, kui ta kirjutab:
„Mina olen praegu ikka weel
Eesti Wabariigi president..."
Nii ei ole E. V. presidendi institutsioon
ühegi legaalse aktiga likvideerunud,
kuigi selle olemasolu katkes
tati fütisilise vägivalla läbi. Kuna
need kirjad on K. Pätsi käekirjas
nüüd leitud, siis ei ole nende kirjade
hauatagusest elust meie tänapäeva
vabadusvõitlejate ridadesse, kui ta
teises olemasolevas Wrjas kirjutab:
„Mina pööran ÜRL poole jä kogu
haritud ilma poole palwega aidata
Eesti, Läti ja Leedu rahvaid, kelle
wastu wene waldajad wägiwalda tär-witawad
ja kes selle tagajärjel wõl-wad
kaduda". _
See ongi see töö, mida eesti raln-vusgrupid
paguluses on teinud juba
33 aastat ja mis peab paratamatusest
jätkuma ka tulevikus. Selle töö
tulemusel on poliitilised arusaamad
läänes saanud uued dimensioonid ja
oleme võitnud endale tublisid liitlasi;
kös täiendavad mei|fe ridu^ Ka
need on võidud meie Võidupühaks ja
selliste võitudega ei saa N. Liit
omaltpoolt suuruštada, sest sealpool
need puuduvad.
Veel kirjutab Konstantin Päts:
„Peastke need rahwad täielikust hä-wist
ja lubage, et need rahwad ise
Laupäeva honimikul raekoja ette
lahvusgruppidefkogumine ja esine-mine.
pidi ära jääma vihma tõttu.
Kuid raekoja esine kubises .elavas
1 ii kl emises. Avara te sammaskäi kude
ja sissekäigu katusealuste, -all,a olid
sajad müügi- jä väljapanekute lauad
maalide, kõiksugu liiki rakenduskunsti
ja käsitööde esemetega, mida
jälgisid hulgad ning vihma lakkades
keskpäeva paiku, täitus raekoja esine,
massiliselt, : ^
• TaUimia pavilj'onilepn seekord antud
täiesti meremeeleoluline .ilme,
Icuigi neid sugemeid on olnud ka varajasematel
aastatel (Kajaka kohvik
jt.), Juba sissekäigu ees on Eesti. Maja
fassaadile toetuvat kaks suurt
purjet, pealkirjaga Tallinn. Laevandusele
ja merelähedusele viitavad
eesruumis võrgud, ankrud ja suures
saalis hõljuvad laes kajakad.; Keskmise
saali, mis kohvik-söögisaal,
seintel esinevad laeva äknataolised
moodustised oma avas esiletuues
Tallinna siluetti, maastikku ja rahvapärases
riietuse teekäijate gruppi.
Seintel veel riidele maalitud dekoratsioonid
suure tüürirattaga keskel,
kõik Eneri Tauli kavandatud, kavandaja
ja LiaHolmbergi ühistööna.
Alumisel korral kohviku- ja sellega
ühenduses olevas klubiruumis on
Etnograafilise Ringi korraldusel ulatuslik,
mitmekesine ja tähelepanu
köitev eesli, rahvakunsti näitus. Selliseid
näitusi Oli ka teistel rahvustel
(lätlastel, leedulastel, ungarlastel),
kuid ulatuslikum on vahest siiski
'eestlaste oma. See „on aašt-aastalt
kujunemas tõeliseks rahvusmuuseum
^iks kõiki tööalasid; tehnikat ning
esemeid, nii nais- kui meestöid hõlmavaks.
Väljapanekute keskel toimub
ka tegelik esemete valmistamise
töötlemine — Ene Runge kraasib,
Susanrie Koiga ketrab; Naima Aer
ja M. Aer tegelevad puuesemete ornamentikaga,
Tiiu Kase põimib vööd.
Veel on alumisel korral gaidide-
.skaütide ruum nende käsitöödega
ning pr. Tarumi maalidega, mille
müügitulu läheb täielikult noortetöö
edutamiseks. Eri ruuni on Endel Ru-bergil
väljapanekutega oma nahatöödest
ja maalidest ning Montreali
eesti noorte laskurite hulgaliste dip-lomidega
ja auhindadega isegi kogu
Commpnwealthi ulatuses.
Üks klassiruum on postkontorina,
kus ka eesti filateelia ja karikaturist
Edmund Valtmani .poliitiliste kari-rl.
LIIDU MÄJANDm^^^
. HELSINGI (,3/ileie' Ehi*' kirjasaatjalt)Soome president. Urho. Kek-konen
tegi 17.^25. mail koos suure delegatsiooniga oma neljanda ametliku
külaskäigu N; Liitu. Külaskäigu alguses ta ^idas Moskvas ametjlikke läbirääkimisi
ICremli juhtide L. Brezhnevi, A, Kossõgini ja N. Podgomõiga,
mille tulemusena kirjutati alla lepingutele 15-aastase majandusliku koostöö
iile Soome ja N. Liidu vahel ning Kostamuse kaevanduslinna ehitamise
üle;.!da-Karjalas.: • .
Pärast külaskäigu ametlikku osa
Kekkonen sõitis 'KiFgiisia pklinna
Frunzesse, käis sellest 200 km' kaugusel
ida suunas olevaMssy-kuljär-vel
kalu püüdmas ning sõitis siis
Minskisse ja peatas köditeel veel lühidalt
Leningradis. Kekkonerii saat-
V.
„Me/e E/li" toimetus ja
to/ifös ©n söletMcf
reedel, Ljüu/il
Dom/n/on Day pufeiwL
oma^aatuse wõiksid wabalt otsusta- jaskonnas oli kaasas ms. värske 29-
da. Seadke Balti riikides ÜRL wõi:
mu esitus sisse selleks, et Balti riikide
kodanikud w õ i k s i d ( . . . . ) wa-bait
oma rahwahealetuse kaudu oma
tõs;<»t tahet awaldada". Need read on
kehtivad seni, kuni need soövid on
täitunud. Need read on juhtkirjali-sed
ka seekordselt Võidupühal A. D.
1977. Nii jätkavad ka surnud eesti
rahva võitlust. Miks ei peaks seda
tegema? • .
harili-et
see
nen (keskerakond), riigipäeva esimees
Veikko, Helle {sotsiaaldemD-kraat),
Helsingi ülemlinnapea Teuvp
Aura, kaks maavanemat ning' terve
huHc diplomaatkonna, rnajandus-,
kultuuri- ja teisi avaliku elu tiintuid
kujusid, kokku 27 isikut. Seekjord oli
poliitikui(j|kaasas vähem kui
kult. On avaldatud arvamist,
võis olla Kekkoneni viimane žimetlik
külaskäik K . Liitu. /
Mis siis sõlmitud lepingutelsse tuleb,
siis majandusliku leping I tegemine
tervelt 15 aastaks on ainulaadne
ja s^eob Soomet üha rohkeni nii
majanduslikult kui ka .poliitiliselt N.
Liidu külge. Soonle majandusringkonnad
väitsid küll, et lepingul on
see eelis,;et nüüd on võimalik teha
pikemaaegseid plaane. ,
.Kostamuses ishitavad soomlased
kaevanduslinna 9.000 iniiiieselev Selle
kava üle oli peetud läbirääkimisi
.tervelt.kuus aastat. Vahepeal vahetati
venelaste nõudmisel, soomepoolset
läbirääkimisi pidavat ettevõttet.
Kõige suuremaks raskuseks oli see,
et venelased olid. nõus maksma ainult;
pöol sellest summast, mida
soomlased nõudsid. „Teie inflatsioon
ei ole meie asi"> ütlesid venelased.
•Venelased olid alguses nõus maksma
ainult 2,5 miljardit Soome marka,
soomlased aga nõudsid 5 miljardit.
Lõpuks lepiti kokku 4 miljardile
margale., Kuid selle maksavad vene-
(Järg. lk. 3)
ka tuuride originaalid. Ja ühte klas-s^
aiumi on^ ehitatud ^soome sauna \\\.
Lana väljapanekud.'
> Väikene saal on täielikult ex-libri:s-.
te väljapanekute all, milles näiteid
mitmete maade omist,, eriti aga rikkalik
valik paguluses loodud eesti
kunstnike poolt.
Esimese õhtu kavas olid Kalev-Es-tienne-
võimlejad, Kunlga rahvatanl:-
sijad, õed; Lindaud ja Küla^poisid;
Külaliste hulgas viibis aupeäkonsiü
Heinsoo, EKN esimees Petersoo, Otv
tawast EKN abiesimees Walter Pent
abikaasadega jt. Kohal oli ka födc-raalparlamendi
liige dr. S. Haidasz,
keda vastu võttis Tallinna Miss Tiina
Järviste ja ai4peakonsul I. Heiti:
soo^ tutvustades külalist Tallinna paviljon
tegelaskonna ja meiq tegelastega.
Dr. Haidasz koos abikaasaga
viibisid paar tundi Tallinnas ja tutvus
prograrn mi ja väljapanekutega.
Omas sõnavõtus ta mainis, et ta on
tuttav eesti ja eestlaste kultuurieluga
ja väljapanekutega hing viljelemisega,
'mis on auks eestlastele enestele
ja mis ka Kanada kultuurielule
viljelevalt mõjuv. Ta tervitas Kanj-
' da valitsuse ja parlamendi nimel.
Samal'õhtul loositi välja 0. Tiai-mäse
ja J. Saarniidu annetatud maalid,
kirjamapp Jallinna vaatega, õl^
lekapp jt. tööd eelmüügil passide paremate
müüjate ja ostjate vahel.
Passidemüüjaina olid enammüüjad
VallySarmuUns ja Ellen Meret. Ostjatena
olid õnnelikul Viljo Reio, Sha-.
ron. Cossett ja E. Kumrn.
Järgnevatel päevadel Tallinna paviljoni
programmi täitsid eelpool mainitutele-
Helene Tiiduse võimlejad,
Andres Raudsepa organiseeritud ansamblid
,Olaf Kop vi l lemi juha tuse l
Helletajad Hamiltonist ning Leelo
ja Gaidider koorid. Parlamendi liikmeist
ja senaatoreist on külastanud
tallinnat dr. ,S. Haidasz, KenRobin-son
ja J. Neyman, kes. tunde veetsid
programmi kuulates ja väljapanekutega
tutvusid, samuti kõnedega esi-
Võiks lisada, meie Tallinna paviljoni
ja programmi kohtav et ei ole
veel saavutatud seda,: mida oleksim;:
võimelised pakkuma; Mõndagi võiksime
õppida ka feistelt. Paraku meu
vähestel tegelastel pole küllalt mahti
süveneda teistes paviljonides. Näi-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-24-01
