Meie Elu = Our life, September 23, 1982

              1 r
00383 ."C
' \
MEUÄFÄEVAI., 23. SEPTEMBtelli' - THUESDAY,-SEPTEMBER.23 ,3ÄeieEWw.38 (1699) 1982
On möödunud 175 aastat, mil Tal­linnas
alustati teadaolevail andmeil
shokolaadi ja teiste maiustuste #
mistamist. Eesti Entsüklopeedia tea­te!
asutanud G. Stude Eestis esime­se
ko^tdiitri-, shokolaadi-, kompvdd"
ja martsipanivabriku 1864. aastal-
Kuigi Tallinnas keskajal slhokolaaä:
veel ei valmistatud, on lähemal uuri­mise!
selgunud, et maiustuste #
mistamisega alustati palju enne, ju­ba
aastal 1806.
'Nii öli suhkmpagar Lorez Ca^e-zel
sõlminud 1806. aasta augustikuus
pstu^müügilepingu kaupmees G.
Schlichtinguga ja asutas hoonesse
kondiitritöökoja. • .
SAI GILDILIIKMEKS
Varasematel aegadel paiknesid
meistrite majades, ka nen<äe töÖiO'
jad. Seega oli hoones Pika ja Sädeme
tänava nurgal L. Caviezeli kondiitri-töötuba
ühes kauphisega. , Samal
1806. aastal võeti L. Caviezel gildiliik-mekSj
mis andis õiguse tootmiselts
ja turustamiseks.
Aastal 1835 sai aga selle maja ja
ettevõtte omanikuks J. D. SeegÄ
kes selle müüs 184^ G. Raeperile.'
• Sissesõidu keeki^ärk maantee ääres, millele^ „ve-eelastele
Lätti" •. \ All — Hiiglaslik linnanimetus „Riga" sai pla­kati:,,
Moskva, lakka terronseerimast Baltikum! rahvaid-^
Lätlaste vastypqriy
• :STOKHOLM (EPt) - Nn..l,Vaikse
pooletunni" streigiakfsioon detsemb­ris
ja aastaviahetüse alguses peegel­dus
välismaailmas peamiselt rapor­tite
kaudu Eestist. Nüüd toob Sak­samaal
ilmuv Balti Seltsi bülletään
; „Mitteilungen aus baltischem Leben"
pilditöendeid, et ka liti naabri juu­res
on ilmnenud vastupanu märke
samal ajal. Muide on bülletäänis
andmeid ka Eesti kohta, et seal
, štreigiaktsioonidega üheiriduses va­histati
150 inimest, kellest 40 ikka on
, veel,vanglas. .
Lätist -väljatoimetatud pildisari näi­tab,
kuidas avalikele teedele ja hoo­netele
tekkis vabadusnõu4e ja vene­laste
sisserännuvastaseid silte, sa­muti
kasutati teemädce„lisanditeks"
samal eesmärgil. Kõik need ilmin­gud
tekkisid detsembri, jaanuari ja
veebruari esimestel tööpäevadel^ mil
üleskutse' väikseks pooltunniks keh-
„Mitteilungen" toob kaaneküljel
pildi piirilt, kus sissesõidukeelusildi
alla on asetatud lisand-^/Venelastele
Lätti". Hiiglaslik linnanimetus „Ri-ga"
maanteel sai plakati:„Moskva,
lakka tdrroriseerimast Baltikumi
rahvaid!". Kohanime „Madonas
Pagr. Sovjet", on viimane osa ristiga
maha tõmmatud ja asendatud „Lat-vijaga".
„Vabadust Lätile" on koos
läti rahvuslipu kujutusega paiguta­tud
ühe kabeli uksele.
1864. aastal tuli aga Narvast G;
Stude (vanem) Tallinna ja ostisJJO-he
samal aastal jiimetatud ettevõtter
Stude kontdi^triettevõtte asuta­mist
on mõnede poolt hakatud pida­ma
Eesti kondiitritööstuse teM^
ajaks. Tööstuslik toodang eeldab
toodet massikaubanä, kuid see ei
pruugi veel olla tehtav masinatega.
Juba keskajal oli Eestis suhkrupaga-rite
töökodasid. Nimi kondiiter tuli
käibele alles • XVIII sajandi lõpul
peente. prantsuse keelendite mõji
Kuigi on raske täpselt määritleda
toodete kogust, on mindud Stude
ettevõttest siiski kaugemale ja nüüd
on võetud hilisemate maiustustoo(l^
te rajajalcs just 1806'. aastal asutatud
ettevõte. . .
tekkisid
GLOMA
Eesti iseseisvumisega
uued kompvekitööstused.
1922 avati Tallinnas Tina t. 9 endis­tes
rauatööko ja ruumides maiustns-tevabrik
„Gloria", mis peagi ähvar­das
pankrotti minna, mistõttu om-nik
iR. Weinreich asutas aktsiaselöi.
kuid seegi katse ettevõtet päfeta
ebaõnnestus.
aares asuva
on '
LätÜe 1"
1921. aastal alustas tegevust ven­dade
Wellnerite kompvekivabrik
„Kawe" Müürivahe ja Uue t. vahel,
kust see 1922 toodi üle Väike-Roosi-krantsi.
t. 8-a. Ka sellest moodustati
1937 parema, finantseerimise huvides
aktsiaselts.
Aasta hiljem rentis „Kawe" pank­rotti
läinud maiustustehase „Renom-mee"
tööstushooned Volta t. 3. Juba
järgmisel aastal ahistati ümberehita^
tud ja.moodsalt sisseseatud ruumi-'
des tootmist.
R. Klaušsoni kompvekivabriku täp­ne
asutamisaeg pole teada, küll on
fikseeritud, et iG. Tuisk andis oma
kompvekitööko|a Väike-Pämu mnt.
57 üle R.Klaus|onile-1920 a. novemb­ris.
•
JÄI KITSAKS
Juba sama aasta lõpul viidi käitis
üle Ahju t'. 2. 1922 aastal aga jälle
uude asukohta Toom-Vaestekooli tä:
navale. Et olemasolevad ruumid jäid
kitsaks, seati 1928 sisse uus tehas
Jahu tänavale, kus praegu on üks
,;Kalevi" osakondi.
Eesti aja lõpul toimus veel komp-vekitööstuse
,.Eelis" asutamine Tal­linnas
Lennuki tänavale.
AKTSIASELTS ;
1921 rajati. Nõmmele Valdeku t. I
kompveki tööstus .,;Mignon". Omani­kud
fbid käitise järgmisel aastal üle
Tallinnasse Endla t.. 9. Suuremate
maiustusvabrikute konkurents sun­dis
.„Mignoni" 1928. a. ümberorgani-seeruma.
r
Ettevõtte haldamiseks moodustati
aktsiaselts „V. Palias k Ko", käitise­le
pandi uus nimi „Endla". Vana
tootmishoone ehitati ümber, muret-'
seti ajakohased seadmed ja aastal
1935 viidi ettevõte üle Maakri täna­vale.
^EFEKT;-
VM toodi Tallinnasse Soo tänava­le
Lätis 1910 asutatud kompvekivab-rik
„Effekt".
Aastal 1921 moodustasid omani­kud
R. Weinreich ja S. Goldberg kau-bastusühingu,
mis paraku eksisteeris
ühe käitisega vaid järgmise aasta al­guseni.
Nüüd viis S. Goldberg ette­võtte
üle Maakri t. 17, pani sellele ni­meks
„Efekt" ning alustas kiires
korras tootmist.
1930 asutas R. Ramm kompveki- ja
shokolaadivabriku, mis mõni aasta
hiliem müüdi „Efekti" omanikule.
1937 toodigi „Efekt" nendesse ' ruu­mi
desse üle.
ü-meme Järvi, Göteborgi
sümfoonikute uus dirigent, saa­bus
kohale, et ette valmistada
kontr&kiikohaseid kontserte.
Orkester ootas pillidega lennu--
'n' n n 0
STOraOLM (EPL) - Neeme Jär­vile
ja rootsi TV-publikule oli ülla­tuseks,
et tema saabumisel pühai^äe-val
Landvetteri lennuväljale, oli teda
vastu tulnud võtma tema uus orkes­ter
— Göteborgi sümfoonikud. Koos
pillidega, pultidega ja nootidega.
Neeme Järvil tuli sealsamas koha­peal
dirigeerida tervituskontsert,
mida avalikkusele vahendas TV-Rapport.
^
Orkestri spontaanne tervitusakt-sioon
oli ainulaadne ja knipsutas al­la
varem dirigendile osutatud poole­hoidu.
Neeme Järvi sõlmis juba paar aas­tat
tagasi lepingu Göteborgi sümfoo­niaorkestri
peadirigeniii ametisse
astumiseks, mis teda kohustab aas­tas
teatud arvu kontsertide etteval­mistamiseks
Ja juhatamiseks.
Torontos õnnistatakse EEliC Va­na
Andrese koguduse õpetajaks pü-hap.,
26. sept. õpetaja Udo Peter-
§00. Teda õnnistab ametisse piiskop
pidulikul jumalateenistusel, millest
võtavad osa mitmed teised vaimuli­kud.
Laulavad Vana Andrese kiriku-koor
ja Toronto Eesti Segakoor.
õp. Udo Petefsoo sündis Tallinnas
8. ' mail 1934. a. Alghariduse sai Ees­tis
ja Rootsis, keskhariduse Rootsis
ja Kanadas. 1963. a. lõpetasWaterloö
Luterliku Ülikooli BA kraadiga ja
1965. a. Luterliku Seminari diploo-miga.
Ordineeriti EELK õpetajaks
9. veebr. 1975. a. Kuni valimiseni
Vana Andrese koguduse õpetajaks^
õp. Petersoo oli EBLK Kanada
praostkonna vikaärõpetajaks, teeni­des
peamisert ^esti kogudusi Põhja-
Ontaricjs. '.:'.] • ^
Torontos õp. Petersoio on rohkem
tuntud' kui elav seltskondlik tegela­ne
ja rahvuspoliitiline võitleja. Ta
on tundnud elavat huvi oma rahva
traagilise saatuse vastu ning aidanud
selgitada vabale maailmalemillise
ülekohtu ja terrori alla on surutud
eesti rahvas oma kodumaal, Udo Pe­tersoo
on olnud 15 aastat eestlaste
keskse j organisatsiooni. Rahvusliku
Välisvõitluse Nõukogu) (RVN), ja Ka­nada
Eestlaste Kesknõukogu (EKN)
liige. Tema jiditimisel BKN oli eriti
tegev eesti rahva huvide kaitsniisel,
kui Euroopa Julgeoleku ja koostöö
konverents leidis aset Helsingis. N.
Liit taotles seal poliitilist tunnustust
oma vallutustele Baltikumis ja mu­jal
Euroopas. N. Liit jäi sellest ilma.
õp. Petersoo abiellus 1966. a. Reel
Krabiga. Nendel on kolm last; üks
tütar ja kaks poega. Olles EEtK Ka­nada
.praostkonna vikaarõpet?ya
Udo Petersoo töötas irigliskeele õpe­tajana
ühes Toronto keskk(X)lis ning
võttis elavalt,osa eesti seltskondli­kust
tööst. Akadeemiliselt kuulub
• ;Eesti Üliõpilaste Seltsi.
ELMAR MUUK
Postiga tellides lisandub saatekulu.
Seadmed ja hoone omandas a/s
„R. Holst & Ko", kes moodustas osa-ühisus
„Riola". Käitis allistas tööd
Kopli t. 20, kust ta järgmisel aastal
viidi üle Kreutzwaldi t. 2.1937 oman­das
„Riola" Võhma Eksportapamaja
jaoks püstitatud tööstushooned
Pärnu maanteel, kus on praegune
„Kalevi" karamelliosakond.
Juba 1902 alustas tööd väike
kompvekivabrik Väike-Tartu maan­teel
4. 1907 ostis selle kondiiter A.
Brandmann ning 1933 moodustati
sellest aktsiaselts. Selle tööstuse
hooned hävisid kõik sõja ajal
PRIMA SIIRUP , '
xMaiu^tustehaste hulka kuulub ka
süruT)ivabrik „Ermos", mis oli prak­tiliselt
Kloodi mõisas asuv pisikäi-tis.
See kasutas 1888. a. püstitatud
viinavabrikut ja üksikuid seal säili­nud
seadmeid. Põhiseadmestik oli
aga uus ja ajakohane.
Teatavasti lõpetas I maailmasõja
aial kehtestatud keeluseadus enami­ku
piiritu svabriküte tegevuse, nende
seas ka Kloodi. '
1921 leitigi sobiv moment moodus­tada
siiruoit tootev osaühisus„Pri-ma".
Hiliem osaühisus likvideeriti
nine; vabrikut hakkas pidama äri­mees
Erich Arnos, kelle nimest tule-tatigi
uus vabrikunimi.
NATSIONALISEERIMINE
1906 asutati Läulpeot. 3 „Orjoli"
nimeline shokolaadi-, kompveki- ja
biskviidivabrik, millest hiljem sai
„Ginovker & Ko".
1940. aastal kõik-need eesti rah^
vast maiustustega varustanud töös­tused
Tallinnas natsionaliseeriti. Sõ­ja
aij ai töötasid mõned siiski edasi,
mõned hävisid pommitustel, „Kave"
õliküttega biskviidiahi plahvatas
1942. aastal.
Venelaste tagasi tulles koondati
need kõik jälle „Kave" nimeliseks
maiustustööstuseks, mis siiski mee­nutas
liialt "sdliei ette^võtte esialg­seid
omanikke, mistõttu 1. aprillil
1948 muudeti senine „KaVe" ,iKale-viks".
Odavciim tollivaba
MEIE ELU" talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
Citruspui^viljad on tähts&im&d C-vit&miini allikad.
Tollivaba äri Amsterdami Schio-hol
lennuväljal on kõige odavam.
Ostud 100 dollari eest sealt maksaks
$110.- Pariisis, $113.-- Frankfurtis,
S127.— New Yorgis ja Zürichis,
$142.— Londonis, |147.— $tokholmis
ja $160.- Viinis.
Vastava uurimise tegid rootslased,
kelle andmetel 1981. a. osteti lennu­väljade
ja sadamate tollivabadest
äridest ja lennukitelt 6,5 miljardi
dollari eesti kaupasid. 90% sellest
olid alkohoolsed joogid^ tubakasaa-dused
ja parfüümid.
EI
MINGIT
KOMMUNISTIDEGA
K; Päts -
STOKHOLM (EPL) — Prof. Lem­bitu
Reio on kirjutanud ajakirjas
„Var Föda" pikema teadusliku artik­li
C-vitamiini (askorbiinhappe) ole­musest
ja tähtsusest. Laename artik­list
osi, mis huvitavad ka tavalist
immest,,'
C-vitamiini puudumine toidus kut­sub
esile skorbuudi, mis kõige selge­malt
avaldub hammaste väljakukku­mises
ja verejooksus igemetest. See
tabas varasemal ajal eriti mehemehi,
kuna ei teatud, et vaja on süüa värs­ket
puuvilja (eriti tüübist sidrunid
ja apelsinid). Hiljem hakati vasta­vaid
toiduaineid merereisidele kaasa
võtma. Skorbuut tabas tihti ka sõja­vange,
kelle toitluse eest ei hoolitse­tud.
1928 määras C-vitamiini olemasolu
kindlaks ungari keemik Albert Szent-
Györgyi. 1933 hakati askorbiinihapet
Saksamaal müüma. Vimasel ajal on
ainet uuritud, ilma et oleks veel põh­jalikult
saadud teada kõiki selle
omadusi.
Läänemailmas ja Jaapanis valmis­tatakse
praegu kokku u. 30000,tonni
askorbiinhapet aastas, peamiseks
valmistajaks on arstimifirma Hoff-mann-
La Roche. Aine hinnaks on
Rootsis praegu u, 55 krooni kilo.
USA professor ja Nobeli auhinna
laureaat Linus Pauling soovitab kõr­geid
askoiMimilhappe doos^ (1—10
grammi päevas),, et ärä hoida kühne-tusmishaigusi
(nohu). Teda on ar­vustatud,-
kuna ta er arvesta aine
kõrvalmõjudega. Tänapäeva teadus
ei ole leidnud põhjehdusi askorbiin­happe
kõrgete dooside kasutamiseks
haiguste ära hoidmisel. Küll on või.
malik nende kasutamine stressiplu-korras
lühemat aega. V
Askorbiinhape ;:On tundlik, seda ei
tohi asetada päikesepaistesse, pa­kend
ei tbhi olla avatud e^a seista
soojas kohas.
Toidutööstuses kasutatakse askor­biinhapet
puuvilja konserveerimisel,
lihakohseiivide puhul (aitab ka alles
hoida toidu loomulikku värvust) ja
eriti margariinis,: kus see hoiab ära
aine • oksüd^rimise. '
Puu- ja aedviljadest oinayad suu­re
C-vitaniiini, sisaldavuse' enne kõike
ploomid, persikud, kurgid', aga ka
porgandid, õunad, ananas. Kartulis
on suhteliselt 6 korda vähem
miiäii kui näiteks ploomides.
„Meietlu"nr.^8 (1699) 1W2
ARMAST SÕBRALIKKU
ARMAST
mälestavad
M
Hl
ARMAST VILISTLAST
sündinud 23. märts:
surnud 16: septembri]
mälestab
• K
MONTREALI lESTiPE
EUV^^n^^^
Seltskondliku hooaja alates meie i
organisatsioonid juhatavad esimeste •
'kokkutulekutega sisse töö-hooaja Ja
[Viimistlevad oma tegevuskavasid. Nii
'ka Montreali Eesti iPensionärlde
^Klubi, kellele see on juba neljas jär-
.'jekorras. '.
: Montreali. Eesti Pensionäride Kiu- ,
ibi, muide oma asutamise tähtpäeva
• — 15. oktoobri — eel, on tõusnud
|liikmete ärvU poolest Montreali kõi-jge
suuremaks eesti organisatsioo-
^hlks. Ja sealjuures see klubi on ku^
juneriud ka oma tegevuse raamides
kõige aktiivtemaks ja elavamaks.
Igareedesed kokkutulekud Jaani .
kiriku seltskondlikes ruumes on kü-juneniid
väga osavõturikasteks ja on
sõna tõsises mõttes meie seltskond­liku
elu keskuseks. Need kokkutule­kud
sisaldavad bridžhi-mängusid,
prantsuse keele tunde, mitmesugu­seid
kursusi ja eltekandeid, kaa­sa
arvatud filnviõhtud jä teadagi
muidugi klubi kohvilaud»
TEGEVUS ALGAS :
Klubi liikmete arv on praegu 169
ja kasvab pidevalt. Klubi esimehe ;
Edgar Heinsoo arvestuste kohaselt
peaks Montreali eesti rahvusgrupi
suuruse järgi otsustades see arv
tõusma üle 200.
Klubi esimene selle hooaja kokku-1
tulek leidis juba aset reedel, 17. sep­tembri
ja 24. sept. päevakorras on
loengu ettekanne endise Montreali
Eesti Meeskoori koorijuhi Eerik
Kokkeri poolt muusika ja muusikute
teemal üheskoos vastayate helilinti-dcga.
Nimetadf.'S korrapäraseid kok­kutulekuid
— prantsuse keele kursu­sed
toimuvad pr. Arusoo juhatusel, -
Endel Ruberg käsitleb ehisnaha tööt­lemist,
peen-tikandust juhatab pri.'
•Poller, maalimist Hille Su^t, ühis­laule
dirigeerib Eduard Leetmaa ja
kudumist pr,' Luik. Klubi l^ohvilauä
eest hoolitsevad pr. D. Muru, pr.
Nerska ja pr. Tomsen.
m
Puudutades klubi perspektiive, klu­bi
esimees Edgar Heinsoo andis all­järgneva
kokkuvõtte:"
TOETUSEI)^^^ :
Tuleviku perspektiiv on kõigiti
rõõmustav. Fed. valitsuselt oleme
seni saanud üle 13,000 dollari .toetust
ja praegu ootame kolmandat panga-tsekki
projektile, mis hõlmaks puu­töö
(H, Muru juhatusel) ja vaipade
kudumist (pr. Luik'i juh.). Loodame
saada ka milcrpfoni ühes valjuhääl­dajatega
kirikusaali. ; /
• Üldiselt peaksime märkima, et sel­le
eluga, kus meie ennast isöleerisi-me'
Kanada ühiskonnast ja: polnud
mitte teadlikud valitsuse toetusest
pensionäridele, oleme aastate jook­su!
kaotanud väga suured toetus-
, SU]nmad. Näiteks juutide pensionäri­de
klubi, mis töötab meie läheduses
on saanud toetust juba 16-le projek­tile
ja väga-väga aukartust äratava
summa suuruses. Meie klubi sekre­tär
pr, J. Toome esineb klubis lähe­mal
ajal ettekandega projektide, üle
(ia neid on õige paliu), millised
o'eksid meile praktilised tulevikus
läbi.viia. Samuti peame tulevikus pil­gud
suunama sotsiaalabile, milliseid