1982-09-23-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t
Helmut Lelov
Juubilar sündis 19. augustil 1912 a.
kodumaa ilusas kuurort- ja sadamalinnas
Pärnus. Sirgus ja küpses sünnilinna
ajaloolises, laheäärses linna-öias,
mida piiristasid Säüga ja Pärnu
jõe merre ruttavad v&od ning la-helained.
Need kujunes^
isiksuse vormi j aiks ning süunamää-
T^vaiks tegureiks ta elulaeyukeseie.
K-evadeti kui jõe vood merre tõukasid
tajyekatte, kerkisid jälle valen-dayad/
purjed Vallikraavis ja Sauga
joe suudmes talvekorteris viibivail
purjekail ning siis pikkade kivimuu-lide
vahelt laheavarusele kadusid.
Jõelt kostis ankrukettide ja äuru-yintside
raginat ning ankrult fehku-va
purjelja käsipeli taktipärast klõk-
•••siinust.-• .'
Päevast-päeva nägi ja kuulis hooi>
mees seda kõike, koduümbruselt või
mööda lõeäärt kulgevalt kooliteelt,
mis itihti sadamakai suunas järsu
käänaku sisse lõi, et imetleda ja uu^
rida seal lästivaid või lossivaid lae-vü.
Kõik see meelitas ja ahvatles
noorukit ning ta. tundis : rahutuse-ussikese
teravaid hammustusi hingesügavuses,
tajudes ühtlasi, et ta sammub
valfel; teerajal, mis teda ähvardab
sulgeda kitsasse, /ängistavasse-
.kphtoriruumi küürud v kirjutuslaua
taha või -teda poeselliseisusega
kroonida. Tunneteskaala vaagiv psu-tir
ta südamesopis kaldus ikka roh-
' kem ja rohkem jõesuudme ja lahe-avaruse
suunas ning siis iihel kevadel
järgnebki juubilar mere ja. kauguste
kutsele. See oli kui elumere
eellaihetüs, mis tavaliselt meresõit-,
jäile kuulutab lähenevat tormi ja algabki
nüiid juubiiari võitlus tuulte-tormidega
ilmameredel.
Järgneb õppimilie merekoolis, tulemusena
künnabki juubilar merd
nüüd tüürimehena või laevajuhina.
Kui 1944 a.-lähenes kodupinnale korduv
hävingulaine, Väljus Pärnust samal
1 süvel põgenikega täiskiilutud
väike meresõiduk juubilari juhtimi^:
sel ming jõudis läbi ohtude õnnelikult
vabale Rootsi rannale. Kuid
. sealgi ei,:leidnud ta veel südamerahu,
see tuksus koduranda mahajäänuile.
Veelkord ületas ta Läänemere jä õnnestuski
läbi varitsevate sõjaohtude»
• päästa vabadusse paaditäis kaasmaa-'
Hiljem kui suhtumine meie rahva
võitlustähtesse omaenda eluõiguse
eest ka Soome lahe põhjakaldal
uued dimensioonid sai, mistõttu
eeštlašejd hõimudemaalgi üleöö taga-aet^
vaiks muutusid, asus meie juubilar
kõhklemata neid sealt päästma.
Rauijnast-(Sooniest) tõi ta üle Botnia
lähej Rootsi 134 kaasmaalast.
Ühesk ideekaaslasega, organiseeris
j uubüar Rootsis olles veelkord
üht põgenemisreisi, sedakorda
koguni Lti. ,,viikihgipaadir' Atlandi
ületamist. Ka too ettevõte ja riskant-
^ ne, pikk merereis õhnestusid.
i Siinpool ookeani uut elujärge ya-jades,
leidis juubilar oma elulaevu-
" kesele pidevama ^ankrukoha Miami
kaunis Coral Gables linnaosas, kus
ta koos abikaasa Lia'ga kena kodu
omab. Kuid lähedate öokeanilainete
. ja karge meretuule kutsuv kohin
1 meelitasid ta peatselt;jälle tagasi
vabale, armsaks muutunud tööpõllule
— merele^ Jubav pikemat aega on
' juubilar teeninud ühel Ühendriikide
lippiikamdval, merepõhja all peitu^
vate õlikihtide uurimiskompami eri-õtstarbeliser
laeval kaptenina. „Ees-
' ti "Kaublalaeyastiku Juhktonna Koondis
Torontos'! kirjiastusel hiljuti trükist
ilmunud raamatus „Relivitlid
purjedega Ii", jutustabki juubilar
' el^r^ustest ja töötehnikäst mainitud
.•..•laeval::;;;.; i; /• .• ]')'}. '
• Kui tähelepanemata jätta juubilari
jwustele sadestunud aja hõbehalli;
; on ta,; ajakulgü ja saatusvintsutusi
trotsides, säilitanud oma loomupärase,
noorusliku vaimuerksuse ja pii-
^ savält rkhutükoelist energiatagavara.
Sellest siis tulenebki, et ta senini
pole läbenud lahkuda merelai-neist,
. ,•••/••••^•,V••. :••
Viibldes j[ärjekOrdsel teenistuspuh-kusel
Torontos, elustas ja meenutas
juubilar hiljuti Eesti Maja kohviku-ruumis,
7ö-nda elumeretähisest möödumise
puhul, oma minevikuelamusi
üheskoos rohkearvulise, sugulaste-sõpradest
ja kütsekaaslaste-mere-meestest
koosneva seltskonnaga.
E.K.Jt Koondise nimel õnnitles juu-
\; bilari, kui koondise kauaaegset liiget,
koondise abiesim. kapten A. i?äk-ri
ja Tallinna Merekooli nimel endi-
^ ne kooli õppejõud A. Kask. Oli veel
teisi sõnavõtjaid, kes kõik soovisid
juubilarile soodsaid pärituuli edaspidiseks
purjetamiseks.
.3fl€Je e ü " ni". 38 (1699) 1982
MswoiKixatieii»
vest®
ROQNIUNE LEKSIKON
a
5
5
S '
m
S
S
S
5
S
S
D
5
S'
5
5
3
S
5
5
a
m
m
m
'Š
1
Š
5
, 2
-5
S
5
5
2'
2
5
5
AMETIÜHINGLÄiNE - omaMIILITS
— liik raiivavaenlasi. |
arust riigimees. I NAHATÖÖ — püksirihma ühi-
MIEL SCHAiRON 4- tänavu- nemine istmikuga.
ne Nobeli rahuauhinna kandidaat.
BÄIMST— ämm. i
BARAKiK - baixxMstHl sõja-ajal.
CAMP DAVID — mägi, mis
sünnitas hürepoja.
CASTRO — Brezhnfevi stunt-man
Aafrikas.
NOBELI RAHUAUHIND -
kõrge austus ka sõjaroimaritele.
ORSAAiUK — muistne peep
show. -^r:
OLIOARHIA nomenklatura. |
•PERVERSNE MMASTUS,--
kündumus N. Liidu poote.
I>ÜKiSIR][HiM — õppe- ja kas-
SikutaiV sikuta . . . Skaudid veavad. Kotkajärvel „juiibelikM" Foto — Ervin Aleve I
] Skautide ja 1 gaidide suüriaagris
,Hõbejärve" meenutati mitmel korral
eesti skautluse juubelit. Tänavu
möödub sellest 70 aastat, kui Eestis
asutati esimene skautrühm, viis aastat
hiljem maailmaskautluse stardist
Lord Baderi-PoWeiri juhtimisel. ;
Kotkajärvel toimunud; laagrilõke-tel
oli selcst juttu, samuti suurlaagri
avaparaadil, millal gaidlaager andis
skautlaagrile . üle matkakepi" ühes
vastava diplomiga. Gaidide poolt oli
ka ühel lõkkel sünnipäevakringel
küünaldega. Nii nagu ikka õigel sünnipäeval.
Perenaiste poolt oli kohviku
juures soe jook, mis tegi kritigli
söömise eriti nieeldivaks jahedal suveõhtul.
Omapärasema üritusena nende
:„juübelipidüštusfte" seerias oli kaht-lem^
ta.eesti skautluse juubelikivi vedamine
peamaja juurest Anton õunapuu
väljakule. Sündmus toimus
külalispäeval, laupäeval 28. augiistiL,
Väljavalitud suur kij/i veeretati kangide
abil selleks valmistatud jalaste-le,
millede külge oHd seotud mitm*^
köied. : Kell 4 p.l. asus sk^ütlaager
terves koosseisus, väikesest, hundušt.
kuni kõige pikema vanemskaudiiii,
köite juurde. Kivi vedamist juhtis
ruuporiga skm. Egbert Runge.; Vastava
märguande peale algas tõmbamine.
Kivi hakkas poisteväe sikuta-misel
kergelt liikuma. Gaidide, lastevanemate
ja teiste külaliste ergutus-hüüete
saatel lohises suur kivi jalas-tel
kiiresti allamäge lipuvarda juurde,
kuhu see jääb järgmisteks aas-takünmeteks
kui mälestusmärk eesti
skautluse, seitsmekümnendast sünnipäevast
1982. a. Kivile asetatakse vas-;
tav tekst, Kavi vedanud iK)iSi,d.ei
unusta seda kunagi. : Kotkajärvele
tulles lähevad nad kivi vaatama jä
loodetavasti jutustavad selle vedamise
lugu oma iastelc. Ühenduses oa
jõud. •.
.8
3
e
DDR — Deutsche Demokratie- vatusvahend vahal heal ajal.
freie Republik.
DISKUSSIOON faküteet
ülikoolides.
ERAKOND --omakandi poisid,
EUNUHH— poliitik läänes.
FINAlNTSMINISTEiR^ — vt.
riigivõlg.
FOUL — reegel jalgpallis.
GENF — poliitiline põrsapüga-mise
paik Šrveitsis. ^
GULAG— talikuurortide võrk
Siberis. '
HAOPINU — muistsje haridustempel.
^
HIGI —^ mereväe õppekompä-
'RAHU—^ vt. Liibanon ja Afga-nistan.
RAHVATA RIIGIMEES - dik-taator:
türann.
$HALOM^ -^^^^ huraa heebrea
'SOLZHENITSpN - kirjanilc
analfabeetidele.
TSITAAT — räbala teakteri-ga
vanamees, * .
TÖKAT ~ punaamiee par-nn
Q
5
S
ÖLIUS PRUNSFELDI
VIVIAN HELGI KRIIK
Sündinud 30. aprillil 1958 Calgarys.
Omandas seal keskhariduse Henry
Wise Wood High Schoolis. Jätkas
õpinguid UniversityöfBritish Co-lumbias
— UBC, mille lõpetas 1979
a. B.Sc. kraadiga biokeemias, samal
aastal ka esimese kursuse^ arstiteaduskonnas.
Lõpetas UBC a^stltea-dusk
©nna 1982 a. kevadel M.D. kraadiga.
Fraktiseerib Moncton, N.B. Ja
Halifex, N.S. haiglatel KavatseSs
edasi õppida spetsialistiks.
IN MEMORIÄM. > ,. ;
Rankin Lake'i kaldal suri ,21. augustil
ootamatult meie tuntud kulla-sepp
Julius Prunsfeldt: - Sündinud
Tallinn-Nõmmel 17. veebruaril 1909,
alustas kadunu juba 14 aastasena
kullasepa tööd, ja töötas omal alal
kuni surmani. Tallinnas oli ta Kopfi
äri teenistuses, ja valmistas muu j
seas riigivanema ametiketi mis on
täriapäevani eestlastele tuttav Konstantin
Pätsi fotöpõrtree kaudü. Eestis
harrastas \ Julius •Prunsfeldt ka
sporti — oli kümnevõistleja, ja tõi
icoj|i palju kohalikke auhindu.
iKjaduhut jäävad leinama abikaasa
Aleksandra Torontos ja paljud Kanadas:
ja USA^s kes :teda' mäletavad
sooja- sõbrana, haruldase käsitöö-kuristi^
kuna ja siira/ vähenõudliku
inii^ešena.
: :;|.:EPPÄrK;E: ja. AIN SONIN,'. •
Boston, Mass.
N,n. Suures Mississauga Klirkõn-nis
pühapäeval, 12. sept. üllatas Jaan
Roos jälle maailmarekordiga maste-rite
45+ klassis kattes seekord 10
km ajaga 4132,0 min. See tagajärg,
mis on ka Kanada ja Välis^Eesti rekordiks,
peaks kindlustama koha
Kanada võistkonda kes läheb Maste-rite
Mäailmamängudele Fuertöriikos
1983 a. sügisel.
Üld^võistluskiassis jäi iaaii teiseks
IK^anada meeskonda kuuluva 20-ne
aastase F. Lappointe järele, kelle aeg
oli 43.00 min. ^
Kiirkond toimus Meadpwwale
€ommunity Centre läheduses Ar-gentia
ja Campobella tänavate üsna
lamedal ringil mille pikkus oli 831
Võistluse läbiviimist toetasid kompaniid:
Delisfe Food, McPohald's,
Pröctor & Gamble ja Carling 0'Ke©-
Võistlejaid oli ligi 60, kaasaarvatud
20 naist, kelle hulgas Reet Roos
võitis 5 km kürkõnni masterite 40-i-klassis,
üldklassis jäi i a viiendaks.
£
5
e
D .
D
5
S
5
1
5
2
S
IDAKAUBAiNDUS — karuteene
vabadusele.
INIMõIGUSiEp — absoluutne
võõrsõna idablokis.
JAHpEES ~ m^ijistinktideK
ga härra.
JõUXAAiM — kartser vangima-jas.
"
KOTIMEES-Kaasani üliõpilane
Baltikumis. ,
. KÜÜDITAMINE— massitu-risra
N. Liidus.
y LAAGER — tÖötÄa intelligentsi
puhkekodu Siberis. .
IWmiINITÄIS- väiksem sõ-javäeüksus
tsaari Venemaal.
MAHV — meelelahutus alam-väelastele.
a :
5'
2
5
Š
5
5
S
5
2
m
g .
£
õ
5 '.
5
5
5
5
•'3 •
- S . '
• .S "
2 •
5
. s
'S
.. S''\-
2
S <-
5
St s '
5
s
2
v2
.2
•5 •
'3
5
' H •
5 .
UN — mõjiiv relv maailmarahu
vastu. '
UTOOPIA — pineelõdvendus.
VANGISISTUMINE - rahvussport
N. Liidus,
VIILIJA — väeteenistusest
'kõrvalehoidia.
ÕHTUÜLIKOND - viinavõtmise
vatid.
• ÕIGUS -- rusikas, rahakott,
meediumid.
ÄRI •— poomisnööri müümine 1
timukale. \' 1
ÄÄDIKAS - eesrindliku selt- |
simehe kriminaalne visaazh.
ÖÖKUNINGANNA daam
•kõisre vanema elukutsega.
ÖÖSANATOORIUM - kaines-tusmaiia
Tallinnas.
ÜMMARDAJA --diktaatori va-,
sall.
mOHSMITSÜS - pop- või
rodÄntsert.
iiaiioiiiiiiaiioniHaiiDitoiioiiiiiQiioiiBn8iiaiioiioni]iiQiiDiiiHai(Dno
m
(ka mööblipuhastus)
FEEtER VALING — Tel. 6904961
HALEENA VGÕRAND
lõpetas Waterloo ülikooli Bachelör
of enviromnerttäl studies (Honours
urban and regionaV plänning). Pia-
Leena töötab praegu ajutiselt Toron-tos
Ministry of Municipäl Affairs
and Housing ja
W Kalandüsleadlane Aleksander
Määr kutsuti 1950 Lõuna-Rodeesia
kalandust korraldama. Temaga kaasa
läksid Salisburysše abikaasa Hei-"
•lä jä lapsed eelmisest abielust Laine
Kallasega, E.V. Lohdoni-saadik Oskar
Kallase ja kirjanik Aino Kallase
[ tütrega, kes 1941 venelaste juhukuu-l.
ist Kosel Tallinnas surma. sai.
Aleksandre Määr sai Rodeesias
surma autoõnnetusel. Tütar Sirje
Määr oli vahepeal Inglismaal lõpetanud
Londoni ülikooli arstiteaduskonna
ja pärast; eriarsti väljaõpet siirdus
Uus^Meremaale- špetsiaalarstite
günekoloogia alal. ^ ' •
• Hiljuti lahkus-katöma-: võõras^
ema •Salisburyst,%t asuda IJus-Me
remale, kuhu läks ka dr. Sirje Määri
perekond — ta on abielus Hugh
R. :Browrie'iga ja neil on kolm last.
Elukutses kasutab Sirje Määr oma
neiupolveniriie inglise 'kirjaviisis
S;Maar'. Ta valdab eesti, rootsi, soome
ja prantsuse kedi; Tema nöoitm
I; õde Elje Määr-Southey on veel alles',
Rodeesias, nüüdses Zimbäbves, kuid'
A ka tema kavatseb ümber asuda Uus-
I Meremale koos noorema tütrega, ku-
' "la vanem on juba asunud Lõuna-
Aafrikasse,
VES
Pressikonverentsil endise 'Kanada
sqijalaeva„Haida" pardal tehti teatavaks,
et, 1984. aastal, kõrgpunktiga
Qjuebecis, toimuvad suured pidustused
Jacques Cartierl esimese retke
njeenutamiseks 'Prantsusmaalt Kanadasse
450 a. tagasi. Kuna J. Cartierl
. retk toimus purjelaevaga, siis
pidustused toimuvad peamiselt pur-jejahtide
võistluste,korraldamistega,
millised toimuvad Ontario, Quebeci,
New Brunswioki, Prince Edward Isr
landi, Newfoundlandi. ja Nova 509-
tia vetes. Suurim nendest on võistlus
10. provintsi vahel kuues erinevas
osas, alates Torontost ja lõppedes
Gharlpttetowni^.
Selleks ehitatakse Kanadas C&C
Yachts Manufacturmg Ltd. poolt
nende jooniste järgi 10 uut tüüpi
purjekat nimega „Challenge Cana-da",
mis >endtakse provintside vastavatele
organisatsioonidele võistluste-
ajaks. .
Seoses eelseisvate pidustustega
Canadian ; National Sportmen's
Shpws korraldas 16—-19 sept. Ontario
Place lähedal paatide näituse (Water
floating boat show), kus oli esitatud
purjepaate isegi Koreast. ;
iäuattnnis^
1957. aastal Rootsis ilmuma hakanud
Eesti kidtuüri ja kirjanduse ajakirjal
MAiNA, mida alates 1965 antakse
välja USArS:,, täitub tänavu 25. ilmumisaasta;'
Hiljuti tellijatele välja
saadetud nr. 49 sisaldab katkendi R.
Kolgi uuest romaanist, värskeid luuletusi
A. Vihalemmalt ja Elin Too-nalt,
järje I. Grünthali värssromaanile
ning P. Reetsi aforisme. Dr; V.
Tauli kirjutab „Eesti keele korraldamisest
ja normimisest", prof. K. !n-no
viib lõpule oma pikema uurimuse
„Aestü, eestlased ja nimetuse ,,Eesti"
päritolu". Hooveri Instituudis
töötav Hilja Kukk annab ülevaate
selles asutiises paiknevatest Eesti- ja
Baltiaiiielistest raamatutest ja üri- ,
kutest. Stokhollmis asuvat Eesti Keie-le
ja Kirjanduse Instituuti tutvustab '
selle teaduslik sekretär Faul Laan.
'Prof. Valter Rand jätkab oma ar-tiklitesarja
globaalse eestluse teemal,
kirjutades „Loovast eestlusest".
Dr. Ilmar Arens kirjeldab Poola kuninga
asehaldüri, hertsog ja kardinal
Jerzy Radziwilli yisitatšiooniret-ke'Lõuna-
Eestissel aastal 1584. Prof.
Roman Toi lisab artikli „Ühest Kuusalu
kiigeviisist ee: »ti runolaulu taus-
- tal". Leonid Trett- Tretja^evitsh, tes
esimesena tõlkis „tQe ja õiguse" vene
keelde, jätkab 4ma isiklike males-
Reagani, TThatcher, Brezhnev ja
Honecker teevad lõbusõidu väiksel
laeval: Tiräkü lekib laev ja hakkab
aegamööda vajuima. Et koorem kergemaks
saaks, -kasutab kapten; et
üks reisija peab hüppama üle parda.
Thatcher ohverdab ennast ning
hiippab hüüdega |,>Elagukuningan.
na!" üle parda. Järgmisena hüppab
Reagan hüüdega „Jumal hoia Ameerikat'.".
Veel kolmas peab minema
laevalt. Brezhnev näitab näpuga Ho-nedkerile.
Viimane kargab üle parda
ja hüüab: ,
„Elagu saksa-nõukogude sõprus!"
,,'Missugused
nooblimad?"
^Poksijad,"
„Miks?"
,jNad töötavad ainult
on kõige
tuste edasiandmis A. H. Tammsaarest.
Intervjuu tänapäeva eesti kir-januuse
teemal ori kodumaalt Austraalias
külasviibiiiud nimeka kirjaniku
Arvo Valtoniga teinud Lembit
Rahvusvahelised lauatennise võistlused
peetakse 22.-25. sept. Etobic«>
ke Olympiumi spordihallis. Osa võtavad
26 võistluskonda lO-est riigist.
Võistlevad 16 maailma paremat mängijat.
Auhindadeks oh 35 000 dollarit
Norwich Üniofli kindlustusseltsi
Kunsti osas tutvustatakse New
Yorgis elava Ilse lietaru loomingut
mitmete reproduktsioonidega. Endel
Koksilt on jooniseid Tallinna ajaloo
teemal ja rida suuremõõtmelisi fotosid
näitab Eestis töötavaid avangardistlikke
graafikuid T- Vhiti, j .
Okast, L. Lapini, R. Meelt ja nende,
loomingut. M. Valgemäe arvustab E /
Vilde näidendit „iSide" New Yorgi'
Eesti Teatri lavastuses ja räägib
teatrikroonika veergudel Miliza Korjusest,
Marika Blossfeldist ja Neeme
Järvist. Humoorika karikatuuri
N. Järvist on joonistanud Harry
Must.
Teadlasi tutvustavas sarjas on jee-kord
fookuses tororitos elunev füü-sikadoktor
Endel Anija. Leni art
Mere soomeugri rahvastes;t tehtud
filmidest kirjutab prof. F. Oinas. Arvustamist
on leidpud järgmised *aa-matud
(sulgudes retsensendi; nimi):
Arno Raagi 3 köidet mälestusi (H.
Susi), Andres Küngi ,/A Dreaiii of
Freedom"(T. Peter Park), A. Valjoni
..Võõras linnas" (H. Grabhi) ja
Kaebab härra Saikuska:
„Mui naine pani mind veinikeldrisse
kinni."
..Kui tore!" rõõmustab jutukaaslane.
]:••.
..Põrmugi mitte. Ta võttis mul enne
korgitombaja ara."
Ameeriklane venelasele:
>,Meie maal on kõik paliju demokraatlikum
kui teil. Ma võin plakatitega
„Ma^a Reagan!" Valge Maja ees
patseeridä ja mulle ei juhtu midagi."
Seepeale venelane:
,;See pole midagi. Sama plakatiga
võin mina ka Moäkvas Punasel Platsil
demonstreerida."
Küsiimus: ;
„Mis see on? Neli on toas ja üks
töötab."
,;Kolm ametnikku ja üks ventilaa-tor."
ililllllilillllllillliltlilitllilliiillillliillilllllliiliili]
TJlr Laup., 23. okt. ..Killapidu" Eesti
"^tr Laup., 6. ja 7. noV. Joann Saarniit'!
tööde näitus EesH Majas.
Lõppmängud on laupäeval, 23. Ä t »
^l£Llp.:kuni^^:õo: , : '
iqfl UUS ..WEIE ELU" teJUja aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
. tp<»tn>«o>»<B»*
vidi maailmareis" (I. Grünthal). Rai-mond
Kolgi ..Kiri" (P. Laan) ja
..Tuulisui ja teised" (H.Grabbi)J Olga
Berendseni ..Välis-Eesti kunstnikke:
väike biograafiline leksikon" (V.
Vilder). Ilniar Jaksi ,,Talu" (E.
Krants), Aimle Beekmani.: „Valiku-võimalüs"
(I. Grünthal), E. Sandeni
.Loojangul lahkume Tallinnast" (H.
Grabbi) ja V, Beekmani „Eesli aas'
illlHIiSllilliliililiniillllllllllillliillOIIIIII^^^^^^
ta" (I. Grünthal). Mitmekesise sisuga
numbri lõpetavad toimetaja Hel-lar
Grabbi kommentaarid ja ingliskeelne
sisukokkuvõte. Nägus kaane-kuiundus
on Jürg Mikiverilt.
MANA on müügil „Meie Elu" talituses,
r •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 23, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-09-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820923 |
Description
| Title | 1982-09-23-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
t
Helmut Lelov
Juubilar sündis 19. augustil 1912 a.
kodumaa ilusas kuurort- ja sadamalinnas
Pärnus. Sirgus ja küpses sünnilinna
ajaloolises, laheäärses linna-öias,
mida piiristasid Säüga ja Pärnu
jõe merre ruttavad v&od ning la-helained.
Need kujunes^
isiksuse vormi j aiks ning süunamää-
T^vaiks tegureiks ta elulaeyukeseie.
K-evadeti kui jõe vood merre tõukasid
tajyekatte, kerkisid jälle valen-dayad/
purjed Vallikraavis ja Sauga
joe suudmes talvekorteris viibivail
purjekail ning siis pikkade kivimuu-lide
vahelt laheavarusele kadusid.
Jõelt kostis ankrukettide ja äuru-yintside
raginat ning ankrult fehku-va
purjelja käsipeli taktipärast klõk-
•••siinust.-• .'
Päevast-päeva nägi ja kuulis hooi>
mees seda kõike, koduümbruselt või
mööda lõeäärt kulgevalt kooliteelt,
mis itihti sadamakai suunas järsu
käänaku sisse lõi, et imetleda ja uu^
rida seal lästivaid või lossivaid lae-vü.
Kõik see meelitas ja ahvatles
noorukit ning ta. tundis : rahutuse-ussikese
teravaid hammustusi hingesügavuses,
tajudes ühtlasi, et ta sammub
valfel; teerajal, mis teda ähvardab
sulgeda kitsasse, /ängistavasse-
.kphtoriruumi küürud v kirjutuslaua
taha või -teda poeselliseisusega
kroonida. Tunneteskaala vaagiv psu-tir
ta südamesopis kaldus ikka roh-
' kem ja rohkem jõesuudme ja lahe-avaruse
suunas ning siis iihel kevadel
järgnebki juubilar mere ja. kauguste
kutsele. See oli kui elumere
eellaihetüs, mis tavaliselt meresõit-,
jäile kuulutab lähenevat tormi ja algabki
nüiid juubiiari võitlus tuulte-tormidega
ilmameredel.
Järgneb õppimilie merekoolis, tulemusena
künnabki juubilar merd
nüüd tüürimehena või laevajuhina.
Kui 1944 a.-lähenes kodupinnale korduv
hävingulaine, Väljus Pärnust samal
1 süvel põgenikega täiskiilutud
väike meresõiduk juubilari juhtimi^:
sel ming jõudis läbi ohtude õnnelikult
vabale Rootsi rannale. Kuid
. sealgi ei,:leidnud ta veel südamerahu,
see tuksus koduranda mahajäänuile.
Veelkord ületas ta Läänemere jä õnnestuski
läbi varitsevate sõjaohtude»
• päästa vabadusse paaditäis kaasmaa-'
Hiljem kui suhtumine meie rahva
võitlustähtesse omaenda eluõiguse
eest ka Soome lahe põhjakaldal
uued dimensioonid sai, mistõttu
eeštlašejd hõimudemaalgi üleöö taga-aet^
vaiks muutusid, asus meie juubilar
kõhklemata neid sealt päästma.
Rauijnast-(Sooniest) tõi ta üle Botnia
lähej Rootsi 134 kaasmaalast.
Ühesk ideekaaslasega, organiseeris
j uubüar Rootsis olles veelkord
üht põgenemisreisi, sedakorda
koguni Lti. ,,viikihgipaadir' Atlandi
ületamist. Ka too ettevõte ja riskant-
^ ne, pikk merereis õhnestusid.
i Siinpool ookeani uut elujärge ya-jades,
leidis juubilar oma elulaevu-
" kesele pidevama ^ankrukoha Miami
kaunis Coral Gables linnaosas, kus
ta koos abikaasa Lia'ga kena kodu
omab. Kuid lähedate öokeanilainete
. ja karge meretuule kutsuv kohin
1 meelitasid ta peatselt;jälle tagasi
vabale, armsaks muutunud tööpõllule
— merele^ Jubav pikemat aega on
' juubilar teeninud ühel Ühendriikide
lippiikamdval, merepõhja all peitu^
vate õlikihtide uurimiskompami eri-õtstarbeliser
laeval kaptenina. „Ees-
' ti "Kaublalaeyastiku Juhktonna Koondis
Torontos'! kirjiastusel hiljuti trükist
ilmunud raamatus „Relivitlid
purjedega Ii", jutustabki juubilar
' el^r^ustest ja töötehnikäst mainitud
.•..•laeval::;;;.; i; /• .• ]')'}. '
• Kui tähelepanemata jätta juubilari
jwustele sadestunud aja hõbehalli;
; on ta,; ajakulgü ja saatusvintsutusi
trotsides, säilitanud oma loomupärase,
noorusliku vaimuerksuse ja pii-
^ savält rkhutükoelist energiatagavara.
Sellest siis tulenebki, et ta senini
pole läbenud lahkuda merelai-neist,
. ,•••/••••^•,V••. :••
Viibldes j[ärjekOrdsel teenistuspuh-kusel
Torontos, elustas ja meenutas
juubilar hiljuti Eesti Maja kohviku-ruumis,
7ö-nda elumeretähisest möödumise
puhul, oma minevikuelamusi
üheskoos rohkearvulise, sugulaste-sõpradest
ja kütsekaaslaste-mere-meestest
koosneva seltskonnaga.
E.K.Jt Koondise nimel õnnitles juu-
\; bilari, kui koondise kauaaegset liiget,
koondise abiesim. kapten A. i?äk-ri
ja Tallinna Merekooli nimel endi-
^ ne kooli õppejõud A. Kask. Oli veel
teisi sõnavõtjaid, kes kõik soovisid
juubilarile soodsaid pärituuli edaspidiseks
purjetamiseks.
.3fl€Je e ü " ni". 38 (1699) 1982
MswoiKixatieii»
vest®
ROQNIUNE LEKSIKON
a
5
5
S '
m
S
S
S
5
S
S
D
5
S'
5
5
3
S
5
5
a
m
m
m
'Š
1
Š
5
, 2
-5
S
5
5
2'
2
5
5
AMETIÜHINGLÄiNE - omaMIILITS
— liik raiivavaenlasi. |
arust riigimees. I NAHATÖÖ — püksirihma ühi-
MIEL SCHAiRON 4- tänavu- nemine istmikuga.
ne Nobeli rahuauhinna kandidaat.
BÄIMST— ämm. i
BARAKiK - baixxMstHl sõja-ajal.
CAMP DAVID — mägi, mis
sünnitas hürepoja.
CASTRO — Brezhnfevi stunt-man
Aafrikas.
NOBELI RAHUAUHIND -
kõrge austus ka sõjaroimaritele.
ORSAAiUK — muistne peep
show. -^r:
OLIOARHIA nomenklatura. |
•PERVERSNE MMASTUS,--
kündumus N. Liidu poote.
I>ÜKiSIR][HiM — õppe- ja kas-
SikutaiV sikuta . . . Skaudid veavad. Kotkajärvel „juiibelikM" Foto — Ervin Aleve I
] Skautide ja 1 gaidide suüriaagris
,Hõbejärve" meenutati mitmel korral
eesti skautluse juubelit. Tänavu
möödub sellest 70 aastat, kui Eestis
asutati esimene skautrühm, viis aastat
hiljem maailmaskautluse stardist
Lord Baderi-PoWeiri juhtimisel. ;
Kotkajärvel toimunud; laagrilõke-tel
oli selcst juttu, samuti suurlaagri
avaparaadil, millal gaidlaager andis
skautlaagrile . üle matkakepi" ühes
vastava diplomiga. Gaidide poolt oli
ka ühel lõkkel sünnipäevakringel
küünaldega. Nii nagu ikka õigel sünnipäeval.
Perenaiste poolt oli kohviku
juures soe jook, mis tegi kritigli
söömise eriti nieeldivaks jahedal suveõhtul.
Omapärasema üritusena nende
:„juübelipidüštusfte" seerias oli kaht-lem^
ta.eesti skautluse juubelikivi vedamine
peamaja juurest Anton õunapuu
väljakule. Sündmus toimus
külalispäeval, laupäeval 28. augiistiL,
Väljavalitud suur kij/i veeretati kangide
abil selleks valmistatud jalaste-le,
millede külge oHd seotud mitm*^
köied. : Kell 4 p.l. asus sk^ütlaager
terves koosseisus, väikesest, hundušt.
kuni kõige pikema vanemskaudiiii,
köite juurde. Kivi vedamist juhtis
ruuporiga skm. Egbert Runge.; Vastava
märguande peale algas tõmbamine.
Kivi hakkas poisteväe sikuta-misel
kergelt liikuma. Gaidide, lastevanemate
ja teiste külaliste ergutus-hüüete
saatel lohises suur kivi jalas-tel
kiiresti allamäge lipuvarda juurde,
kuhu see jääb järgmisteks aas-takünmeteks
kui mälestusmärk eesti
skautluse, seitsmekümnendast sünnipäevast
1982. a. Kivile asetatakse vas-;
tav tekst, Kavi vedanud iK)iSi,d.ei
unusta seda kunagi. : Kotkajärvele
tulles lähevad nad kivi vaatama jä
loodetavasti jutustavad selle vedamise
lugu oma iastelc. Ühenduses oa
jõud. •.
.8
3
e
DDR — Deutsche Demokratie- vatusvahend vahal heal ajal.
freie Republik.
DISKUSSIOON faküteet
ülikoolides.
ERAKOND --omakandi poisid,
EUNUHH— poliitik läänes.
FINAlNTSMINISTEiR^ — vt.
riigivõlg.
FOUL — reegel jalgpallis.
GENF — poliitiline põrsapüga-mise
paik Šrveitsis. ^
GULAG— talikuurortide võrk
Siberis. '
HAOPINU — muistsje haridustempel.
^
HIGI —^ mereväe õppekompä-
'RAHU—^ vt. Liibanon ja Afga-nistan.
RAHVATA RIIGIMEES - dik-taator:
türann.
$HALOM^ -^^^^ huraa heebrea
'SOLZHENITSpN - kirjanilc
analfabeetidele.
TSITAAT — räbala teakteri-ga
vanamees, * .
TÖKAT ~ punaamiee par-nn
Q
5
S
ÖLIUS PRUNSFELDI
VIVIAN HELGI KRIIK
Sündinud 30. aprillil 1958 Calgarys.
Omandas seal keskhariduse Henry
Wise Wood High Schoolis. Jätkas
õpinguid UniversityöfBritish Co-lumbias
— UBC, mille lõpetas 1979
a. B.Sc. kraadiga biokeemias, samal
aastal ka esimese kursuse^ arstiteaduskonnas.
Lõpetas UBC a^stltea-dusk
©nna 1982 a. kevadel M.D. kraadiga.
Fraktiseerib Moncton, N.B. Ja
Halifex, N.S. haiglatel KavatseSs
edasi õppida spetsialistiks.
IN MEMORIÄM. > ,. ;
Rankin Lake'i kaldal suri ,21. augustil
ootamatult meie tuntud kulla-sepp
Julius Prunsfeldt: - Sündinud
Tallinn-Nõmmel 17. veebruaril 1909,
alustas kadunu juba 14 aastasena
kullasepa tööd, ja töötas omal alal
kuni surmani. Tallinnas oli ta Kopfi
äri teenistuses, ja valmistas muu j
seas riigivanema ametiketi mis on
täriapäevani eestlastele tuttav Konstantin
Pätsi fotöpõrtree kaudü. Eestis
harrastas \ Julius •Prunsfeldt ka
sporti — oli kümnevõistleja, ja tõi
icoj|i palju kohalikke auhindu.
iKjaduhut jäävad leinama abikaasa
Aleksandra Torontos ja paljud Kanadas:
ja USA^s kes :teda' mäletavad
sooja- sõbrana, haruldase käsitöö-kuristi^
kuna ja siira/ vähenõudliku
inii^ešena.
: :;|.:EPPÄrK;E: ja. AIN SONIN,'. •
Boston, Mass.
N,n. Suures Mississauga Klirkõn-nis
pühapäeval, 12. sept. üllatas Jaan
Roos jälle maailmarekordiga maste-rite
45+ klassis kattes seekord 10
km ajaga 4132,0 min. See tagajärg,
mis on ka Kanada ja Välis^Eesti rekordiks,
peaks kindlustama koha
Kanada võistkonda kes läheb Maste-rite
Mäailmamängudele Fuertöriikos
1983 a. sügisel.
Üld^võistluskiassis jäi iaaii teiseks
IK^anada meeskonda kuuluva 20-ne
aastase F. Lappointe järele, kelle aeg
oli 43.00 min. ^
Kiirkond toimus Meadpwwale
€ommunity Centre läheduses Ar-gentia
ja Campobella tänavate üsna
lamedal ringil mille pikkus oli 831
Võistluse läbiviimist toetasid kompaniid:
Delisfe Food, McPohald's,
Pröctor & Gamble ja Carling 0'Ke©-
Võistlejaid oli ligi 60, kaasaarvatud
20 naist, kelle hulgas Reet Roos
võitis 5 km kürkõnni masterite 40-i-klassis,
üldklassis jäi i a viiendaks.
£
5
e
D .
D
5
S
5
1
5
2
S
IDAKAUBAiNDUS — karuteene
vabadusele.
INIMõIGUSiEp — absoluutne
võõrsõna idablokis.
JAHpEES ~ m^ijistinktideK
ga härra.
JõUXAAiM — kartser vangima-jas.
"
KOTIMEES-Kaasani üliõpilane
Baltikumis. ,
. KÜÜDITAMINE— massitu-risra
N. Liidus.
y LAAGER — tÖötÄa intelligentsi
puhkekodu Siberis. .
IWmiINITÄIS- väiksem sõ-javäeüksus
tsaari Venemaal.
MAHV — meelelahutus alam-väelastele.
a :
5'
2
5
Š
5
5
S
5
2
m
g .
£
õ
5 '.
5
5
5
5
•'3 •
- S . '
• .S "
2 •
5
. s
'S
.. S''\-
2
S <-
5
St s '
5
s
2
v2
.2
•5 •
'3
5
' H •
5 .
UN — mõjiiv relv maailmarahu
vastu. '
UTOOPIA — pineelõdvendus.
VANGISISTUMINE - rahvussport
N. Liidus,
VIILIJA — väeteenistusest
'kõrvalehoidia.
ÕHTUÜLIKOND - viinavõtmise
vatid.
• ÕIGUS -- rusikas, rahakott,
meediumid.
ÄRI •— poomisnööri müümine 1
timukale. \' 1
ÄÄDIKAS - eesrindliku selt- |
simehe kriminaalne visaazh.
ÖÖKUNINGANNA daam
•kõisre vanema elukutsega.
ÖÖSANATOORIUM - kaines-tusmaiia
Tallinnas.
ÜMMARDAJA --diktaatori va-,
sall.
mOHSMITSÜS - pop- või
rodÄntsert.
iiaiioiiiiiiaiioniHaiiDitoiioiiiiiQiioiiBn8iiaiioiioni]iiQiiDiiiHai(Dno
m
(ka mööblipuhastus)
FEEtER VALING — Tel. 6904961
HALEENA VGÕRAND
lõpetas Waterloo ülikooli Bachelör
of enviromnerttäl studies (Honours
urban and regionaV plänning). Pia-
Leena töötab praegu ajutiselt Toron-tos
Ministry of Municipäl Affairs
and Housing ja
W Kalandüsleadlane Aleksander
Määr kutsuti 1950 Lõuna-Rodeesia
kalandust korraldama. Temaga kaasa
läksid Salisburysše abikaasa Hei-"
•lä jä lapsed eelmisest abielust Laine
Kallasega, E.V. Lohdoni-saadik Oskar
Kallase ja kirjanik Aino Kallase
[ tütrega, kes 1941 venelaste juhukuu-l.
ist Kosel Tallinnas surma. sai.
Aleksandre Määr sai Rodeesias
surma autoõnnetusel. Tütar Sirje
Määr oli vahepeal Inglismaal lõpetanud
Londoni ülikooli arstiteaduskonna
ja pärast; eriarsti väljaõpet siirdus
Uus^Meremaale- špetsiaalarstite
günekoloogia alal. ^ ' •
• Hiljuti lahkus-katöma-: võõras^
ema •Salisburyst,%t asuda IJus-Me
remale, kuhu läks ka dr. Sirje Määri
perekond — ta on abielus Hugh
R. :Browrie'iga ja neil on kolm last.
Elukutses kasutab Sirje Määr oma
neiupolveniriie inglise 'kirjaviisis
S;Maar'. Ta valdab eesti, rootsi, soome
ja prantsuse kedi; Tema nöoitm
I; õde Elje Määr-Southey on veel alles',
Rodeesias, nüüdses Zimbäbves, kuid'
A ka tema kavatseb ümber asuda Uus-
I Meremale koos noorema tütrega, ku-
' "la vanem on juba asunud Lõuna-
Aafrikasse,
VES
Pressikonverentsil endise 'Kanada
sqijalaeva„Haida" pardal tehti teatavaks,
et, 1984. aastal, kõrgpunktiga
Qjuebecis, toimuvad suured pidustused
Jacques Cartierl esimese retke
njeenutamiseks 'Prantsusmaalt Kanadasse
450 a. tagasi. Kuna J. Cartierl
. retk toimus purjelaevaga, siis
pidustused toimuvad peamiselt pur-jejahtide
võistluste,korraldamistega,
millised toimuvad Ontario, Quebeci,
New Brunswioki, Prince Edward Isr
landi, Newfoundlandi. ja Nova 509-
tia vetes. Suurim nendest on võistlus
10. provintsi vahel kuues erinevas
osas, alates Torontost ja lõppedes
Gharlpttetowni^.
Selleks ehitatakse Kanadas C&C
Yachts Manufacturmg Ltd. poolt
nende jooniste järgi 10 uut tüüpi
purjekat nimega „Challenge Cana-da",
mis >endtakse provintside vastavatele
organisatsioonidele võistluste-
ajaks. .
Seoses eelseisvate pidustustega
Canadian ; National Sportmen's
Shpws korraldas 16—-19 sept. Ontario
Place lähedal paatide näituse (Water
floating boat show), kus oli esitatud
purjepaate isegi Koreast. ;
iäuattnnis^
1957. aastal Rootsis ilmuma hakanud
Eesti kidtuüri ja kirjanduse ajakirjal
MAiNA, mida alates 1965 antakse
välja USArS:,, täitub tänavu 25. ilmumisaasta;'
Hiljuti tellijatele välja
saadetud nr. 49 sisaldab katkendi R.
Kolgi uuest romaanist, värskeid luuletusi
A. Vihalemmalt ja Elin Too-nalt,
järje I. Grünthali värssromaanile
ning P. Reetsi aforisme. Dr; V.
Tauli kirjutab „Eesti keele korraldamisest
ja normimisest", prof. K. !n-no
viib lõpule oma pikema uurimuse
„Aestü, eestlased ja nimetuse ,,Eesti"
päritolu". Hooveri Instituudis
töötav Hilja Kukk annab ülevaate
selles asutiises paiknevatest Eesti- ja
Baltiaiiielistest raamatutest ja üri- ,
kutest. Stokhollmis asuvat Eesti Keie-le
ja Kirjanduse Instituuti tutvustab '
selle teaduslik sekretär Faul Laan.
'Prof. Valter Rand jätkab oma ar-tiklitesarja
globaalse eestluse teemal,
kirjutades „Loovast eestlusest".
Dr. Ilmar Arens kirjeldab Poola kuninga
asehaldüri, hertsog ja kardinal
Jerzy Radziwilli yisitatšiooniret-ke'Lõuna-
Eestissel aastal 1584. Prof.
Roman Toi lisab artikli „Ühest Kuusalu
kiigeviisist ee: »ti runolaulu taus-
- tal". Leonid Trett- Tretja^evitsh, tes
esimesena tõlkis „tQe ja õiguse" vene
keelde, jätkab 4ma isiklike males-
Reagani, TThatcher, Brezhnev ja
Honecker teevad lõbusõidu väiksel
laeval: Tiräkü lekib laev ja hakkab
aegamööda vajuima. Et koorem kergemaks
saaks, -kasutab kapten; et
üks reisija peab hüppama üle parda.
Thatcher ohverdab ennast ning
hiippab hüüdega |,>Elagukuningan.
na!" üle parda. Järgmisena hüppab
Reagan hüüdega „Jumal hoia Ameerikat'.".
Veel kolmas peab minema
laevalt. Brezhnev näitab näpuga Ho-nedkerile.
Viimane kargab üle parda
ja hüüab: ,
„Elagu saksa-nõukogude sõprus!"
,,'Missugused
nooblimad?"
^Poksijad,"
„Miks?"
,jNad töötavad ainult
on kõige
tuste edasiandmis A. H. Tammsaarest.
Intervjuu tänapäeva eesti kir-januuse
teemal ori kodumaalt Austraalias
külasviibiiiud nimeka kirjaniku
Arvo Valtoniga teinud Lembit
Rahvusvahelised lauatennise võistlused
peetakse 22.-25. sept. Etobic«>
ke Olympiumi spordihallis. Osa võtavad
26 võistluskonda lO-est riigist.
Võistlevad 16 maailma paremat mängijat.
Auhindadeks oh 35 000 dollarit
Norwich Üniofli kindlustusseltsi
Kunsti osas tutvustatakse New
Yorgis elava Ilse lietaru loomingut
mitmete reproduktsioonidega. Endel
Koksilt on jooniseid Tallinna ajaloo
teemal ja rida suuremõõtmelisi fotosid
näitab Eestis töötavaid avangardistlikke
graafikuid T- Vhiti, j .
Okast, L. Lapini, R. Meelt ja nende,
loomingut. M. Valgemäe arvustab E /
Vilde näidendit „iSide" New Yorgi'
Eesti Teatri lavastuses ja räägib
teatrikroonika veergudel Miliza Korjusest,
Marika Blossfeldist ja Neeme
Järvist. Humoorika karikatuuri
N. Järvist on joonistanud Harry
Must.
Teadlasi tutvustavas sarjas on jee-kord
fookuses tororitos elunev füü-sikadoktor
Endel Anija. Leni art
Mere soomeugri rahvastes;t tehtud
filmidest kirjutab prof. F. Oinas. Arvustamist
on leidpud järgmised *aa-matud
(sulgudes retsensendi; nimi):
Arno Raagi 3 köidet mälestusi (H.
Susi), Andres Küngi ,/A Dreaiii of
Freedom"(T. Peter Park), A. Valjoni
..Võõras linnas" (H. Grabhi) ja
Kaebab härra Saikuska:
„Mui naine pani mind veinikeldrisse
kinni."
..Kui tore!" rõõmustab jutukaaslane.
]:••.
..Põrmugi mitte. Ta võttis mul enne
korgitombaja ara."
Ameeriklane venelasele:
>,Meie maal on kõik paliju demokraatlikum
kui teil. Ma võin plakatitega
„Ma^a Reagan!" Valge Maja ees
patseeridä ja mulle ei juhtu midagi."
Seepeale venelane:
,;See pole midagi. Sama plakatiga
võin mina ka Moäkvas Punasel Platsil
demonstreerida."
Küsiimus: ;
„Mis see on? Neli on toas ja üks
töötab."
,;Kolm ametnikku ja üks ventilaa-tor."
ililllllilillllllillliltlilitllilliiillillliillilllllliiliili]
TJlr Laup., 23. okt. ..Killapidu" Eesti
"^tr Laup., 6. ja 7. noV. Joann Saarniit'!
tööde näitus EesH Majas.
Lõppmängud on laupäeval, 23. Ä t »
^l£Llp.:kuni^^:õo: , : '
iqfl UUS ..WEIE ELU" teJUja aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
. tp<»tn>«o>» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-23-08
