Meie Elu = Our life, March 12, 1987

              11 (1931) 1987
„Meie Elu" nr. 11 (1931) 1987 .,12. MÄRTSIL , MAECH 12
te
pncfrtürs/ C/>c/e
mm '
rNC.
rž22-7142
laai
hindu jä
?utsevad laste
|condlikusTuu-
|gab palve või
Jiis selgitatakr
lanud sõnadest
)eab seletama,
)aselged4- või
ides on õpeta-selgitamiseks
|ele saladustes­se
Piiblist. H i l -
jälu järgi pilt
(eajal serveeri­sid
ja mahla,
mängimiseks,
j u Käärmann,
[etaja on Anne
hoole all on
J Margit õpetab ;
(apsed on kau-lalateenistusi,
listel kiriku all '
["dekodusi-Vas--'
|ühäpäevakoo-
)skäijad: Kers-
'ristina ja Sab-
Kristina L i l -
|£lin ja Karin
I Romaijr-MetS"
jstina Miksten.
läib 8 noort In-
WA
kõik said aru,
|artin Lillakas,
[õpetaja). Kes-
It: Elin Marley,
jllakas, Martin
rühm lauluhar-
[aül, Rita Läte,
^oto- E
1 aastapäeva
tähistamine kevadises
Vancouveris
VANCOUVEI (ME) — Tänavad Kooris oli 12 õpilast. Susan Mulla
Ujumine
on palistatud õieehtes kirsipuude­ga,
peenardel õitsevad võõrase­mad,
lumekellukesed, hüatsindid
jsi nartsissid. Rooside ja lõunamais­te
ilupõõsaste õiepungad on puh­kemas
ja muruhein vajab niitmist.
juhatusel esitati rahvatantse kuue
paariga.
Aktusekõne pidas Täienduskooli
juhataja Marje Suurkask, andes kro­noloogilise
ülevaate meie iseseisvu­se
sünnist, õnnelikust vabadusest ja
Metsaalused on täis õrnrohelisi selle kaotusest, mis meid paiskas üle
ICaaslassd osa vabastanud.mdMvenna EndeM (Meinio H@!!mg) MKVD
Eesti vabadusvõitlejat
filmi'sünnis
9. märtsil toimui Toronto esin­duslikus
Eatoni auditooriumis „Le-gendi
loojad" esilinastus, ki^s ka­hel
etendusel oli saal viimse kl^ha-ni
täidetud ja elasid kaasa ligi kaks
tuhat eestlast. Rahvusliku Välis­võitluse
Nõukogu peasekretär Enn
Salurand avas esilinastuse kiitva
avaisõnaga öeldes, et see film on
Eesti vabadusvõitlusele suure täht­susega
ja kasuks meie kodumaale.
Tegelaskonda austati laval nii sõ­nade,
lillede kui ka kauakestva ap­lausiga.
See oli kõigile suureks ela­museks.
Inimesed lahkusid pisa­raid
pühkides etenduselt, nagu
oleksid nad ise kodumaa metsades
yõitlemas venelaste vastu selleks,
et Eesti saaks vabaks.
Kanada kohalikus TV-saates esi­tati
lühikatke filmist, ja usutleti filmi
tagapõhjast Oudi Kalm'ilja Eerik
Heine't. Ainult esilinastusel puudus
maa kaugusest tingituna Ühendrii­kidesse
elama asunud filmidirektor,
lavastaja ja kaameramees Evald M^-
gi. Kuid polnud kahtlust, et kõikide
kaasosalister mõtted .olid sel. õhtul
temale suunatud, sesUtaatei^ate^ ei,
oleks seda filmi olnud^nii nagu ilma
Eerik Heinetaeioleks olnud legendi
loojate tegevuse kordumist filmilin -
dil, sest tema oli kui metsavendade-vabädusvõitlejate
saadik läkitätuna
vabasse maailma eesti pagulaste
juurde selleks, et jutustada eesti rah­va
vabaduse armastusest oma maa ja
rahva vastu.
Kuidas suhtus,,Meie Elu" kirjan­duskriitik
V.V. (Vally Voitk] sellesse
filmi? Ta kirjutab, et ,,Legendi loo­jad'*
on filmiühingu esimene film, mis
kirjeldab meie lähema ajaloo ühte
heroilist ajajärku — metsavendat^e,
elu ja võitlust 1946-1947. See lugu on
meestest, kes ei otsinud kompk-omis-se,
vaid relvaga käes osutasid vastu­panu
oma maa ja rahva hävitajaile.
Nende võitlus oli lootusetu. Aga see
ajajärk oli täis lootust, idealismi ja
omakasutut rahvuslust |— sest kõik
muu oli neilt võetud. Loodeti välis­abile,
lääneriikide õigustundele ja
neile, kes pääsenud läände . . . Rah­vuslane
ja idealist on aga veendunud,-
et ilma metsavendluseta oleksid kao­tused
olnud suuremad ja rahvas vae­sem
ühe heroilise legendi poolest.
Oma vaimujõu on^ rahvad alati am­mutanud
oma legendidest ja mehete­gudest
— kas siis, kui nende loojad
on näiliselt olnud kaotaja poolel. Le­gendi
loojate suurim väärtus on
kompromissideta rahvuslus ja met­savendade
ennastohverdav eetika;
Edasi järgneb kriitik Vally Voitkilt
kiitev tunnustus peategelastele Arvo
Vabamäele (Lembit] ja Oudi Kalm-iie
(Linda) ning nimeliselt tervele rea­le
väljapaistvatele osalistele, kes
moodustasid kirju metsavendade
seltskonna, keda ühine ülesanne kä­sikirja
kohaselt oli surunud filmitöös
„üks kõigi eest, kõik ühe eest" kom­paktseks
partisanide üksuseks.
,,Meie kohus, on päästa hävingust
nende mälestus ja pärand ning püsi­da
nende kõrval k a pärdst filmi lõp­pu",
nii lõpetab Vally ^oifk kirjan­duskriitikuna
„Legendi loojate" ar­vustuse.
MUNNAKEERIK HEINELE ...
Filmi erakordsest soojast vastuvõ­tust
ja kriitikast vaimustatuna võttis
Eerik Heine töölt vabaks ja asus
filmiringreisile Kanadas ja Ühend­riikides,
et( täita oma rahvuslikku
missiooni, , äratades kaasinaalasi
Eesti vabadusvõitluslikule tegevuse­le.
See oli tenia poolt õilis mõte. Aga
ta unustas ühe asja, et tema kõnesid
varasematel rahvakoosolekutel ja
tema kälimehe Arved Viirlaidi raama­tud
häirisid eesti rahva vaenlast nii­võrd,
^ et Eerik Heine kõnedele ja
filmile tuli lõpp teha. Selleks kasuta­ti
nende poolt, keda väikerahvaste
poliitiline tegevus häirib, abilisena
sosistamist. Tõenäoliselt kasutas
Vene* salapolitsei (KGB) oma side­meid
Ühendriikide Keskluures (GIA)
ja asus tegevusse. Selleks asus Eesti
Võitlejate Ühingute Liidu esimees
^ilrTRäüšIiõiäfama end eesti šõja-nieesfe
organisatsioone Ühendriiki­des
teatega, et Eerik Heine on vene­laste
poolt välja saadetud agent. Sa­mal
filmi esietenduse aastal toimusid
Kanadas Rahvusliku Välisvõitluse
Nõukogu (RVN) valimised, kus Ee­rik
Heine saavutas hääUega esikoha
ja kaks aastat hiljem uutel RVN-i
valimistel oli tema populariteet so-sistamiskampaania
tulemusel täieli­kult
hävitatud, jäädes peagu viimase
koha kandidaadiks. _
,,Legendi loojad" filminäitamised
toimusid kõikides Kanada eestlaste
keskustes, nagu Montreal, Ottawa,
Hamiltqn, St. Catharines, London,
Kitchener, Sault Ste Marie, Port Art­hur
ja seejärel algas ringreis USA-s,
kus koheselt toimus etendustevasta-ne
kampaania, mille tulemusel publi­ku
osavõtt vähenes ja lõpuks tuli
ringreis katkestada. Järgmise aasta
märtsis (1964) toimus Torontos veel
kaks etendust Eesti Majas ja siis
saadeti film Euroopasse, kus seda
näidati Rootsis, Inglismaal ja Saksa­maal,,
jättes puhastulu Madridis an­tavate
eestikeelsete raadiosaadete
,,Vabaduse Hääle" toetamiseks. Sel­lele
järgnes filmi näitamise seisak
seoses USA-s alanud kohtuprotses­siga
Eerik Heine poolt Jüri Rausi
vastu, süüdistades teda laimamises.
See protsess lõppes tulemusteta, kus
Keskluure keelas oma ag&ndil, Jüri
Rausil» avaldada temale usaldatud
andmete tõelisust, lugedes neid riik­likeks
saladusteks.
PALIU MAKSIS?
Palju maksis niisugune kulukas
filmi valmistamine, USA-s need
maksavad miljoneid? See film mak­sis
vaid murdosa ja seda peamiselt
filmi materjali ostmiseks — ümmar­guselt
10.000 dollarit, kuna tehniliste
vahendite jä kogu tegelaskonna osa
oli tasuta tänu Evald Mägi kui lavas­taja
kaasabile ja organiseerimisele.
Kui äga võtta arvesse kõik võimali­kud
kulud ja kohustused, mida oleks
tulnud tegelikkuses tasuda, kdasa
arvatud arvuka tegelaskonna pädyia-ja
sõidukulud, siis võiks seda sum­mat
arvestada 70-100 tuhande dollari
piires. Kui palju eestlasi nägid seda
filmi pärast vaimustatud algust ja lõ­petades
sosistamiskampaaniäga?
I^indlasti vähemah kümme tuhat.
Aga kõik kulud ja pangavõlad siiski
tasuti.
Mis on saanud filmi arvukast te­gelaskonnast,
kes 25 aastat tagasi
asusid kutsumuslikult tööle ühe pa'
gulaseiu suursaavutuse loomiseks?
Paljud neist on juba varisenud mana­lasse,
paljud on eemale jäänud teat­ritegevusest
ja uue filmi väntamisest
pole keegi enam juttu teinud. Filmi­direktor
Evald Mägi elab tagasitõm­bunult
Ühendriikides. Eerik Heine
i-Ontarios samuti tagasi-
Thunder Bay's elav 12-aastane
Tami Saj, kelle ema on eestlane
Elle Jürivee-Saj, on kiiresti arene­mas
rahvusvaheliselt tuntud spor­ditäheks.
Olles sündinud„spina bi-iida"
defektiga, alustas mõned aas­tad
tagasi võistlusujumisega Thun­der
Bay Thunderbolfi ujumisklu-bis.
Möödunud mais Torontos pee­tud
defektiivsete noorte ujumis­võistlustel
võitis viis kuldmedalit
Novembris saadeti ta esmakordselt
võistlema suurtele Pan-Ameerika
võistlustele, mis peeti San Juan'is,
Puertoriikos, kus ta võitis kolm hõ­bemedalit.
Ü h e u p e Kanada rekor­diga.
\
»i • •
• • ••! i - • • .• -
Kui-Tami Saj- saatmine nendele
võistlustele Thunder Bay' s teatavaks
sai, siis kohalikud TV ja raadiojaa-.
mad intervjueerisid teda. Neis mär­giti,
^et ta on Kanada kõige noorem
võistleja. Võistluskohale jõudes sel-,
gus, et ta ei ole mitte üksi Kanada,
vaidka kogu võistluste noorim võist­leja.
Nendel võistlustel osavõtjad
olid jagatud klassidesse mitte vanu­se,
vaid vigastuste suuruste järgi.
Tami saatmine Pan-Ameerika
võistlustele oli meeldivaks sündmu­seks
kaeestlaste. Sealse Eesti Seltsi
naisring kinkis talle 150 dollarit sõi­dukulude
katteks. Laine Räitsakas
seda summat üle andes märkis, et see
on naisringi kink tema spordisaavu-tuste
eest.
SAAVUTUSED
Võistlustest võttis osa 17 riiki üle
400 võistlejaga. Tami Saj võistles
ujumises ja saavutas Kanadale 3 hõ­bemedalit.
Tuli teiseks 400 m vabalt-ujumises
— 6.49,3, esikoha saavutas
Argentiina ja Mehhiko tuli kolman­daks;
100 m vabaltujumises —
1.32,25.' Argentiina tuli esimeseks ja
Mehhiko kolmandaks; 100 m selili - .
1-42,0, Argentiina oli esimene ja
Ühemiriigid • jäid kolmandaks. Esi­kohale
tulnud Argentiina võistleja
oli 17 ja Mehhiko ja Ühetidriikide
võistlejadüle 20 a. vanad. Nende ajad
jäid teadmata. Tami saavutus 400 m
vabaltujumises ajaga — 6.49,3 on
tema enda ja ka Kanada uus rekord.
Võisteldi kuues erinevas klassis, kus
esimeses võistlesid kõige raskemate
ja kuuendas kõige kergemate vigas­tustega
võistlejad. Tami Saj võistles
kuuendas klassis. .
AUNIMETUSED
Kui Tami Saj võidud Thunder
Bay*s teatavaks said, siis enne veel
kui ta oli koju jõudnud, olid TV,
raadiojaam ja kohalik ajaleht teda
austanud järgmiste nimetustega:
. 1, McDonald's TV - ..Sports Ce-lebrity
of the Week''. 2. CKPR Radio
- „ S p o r t s Gelebrity of the Day". 3.
.,Chronicle-]ournar' ajaleht —
• Sport Star of the Week". Koju jõu­des
oli üks tema esimestest õnnitle^
jalast Thunder Bay linnapea [ack
Masters. '
HARALD RAIGNA
maailma laiali. Ta meenutas tänu-tundes
kooli alustajaid ja kauaaeg­seid
juhatajaid Linda Väidet ja ka­dunud
Adeele Unti ja kutsus kõiki
kaasa aitama Lääneranniku Eesti
Päevade heaks kordaminekuks.
Lääneranniku Eesti Päevade-koh­ta
andis teateid dr. Hilja Hansson.
põõsaid ja metsikult kasvavaid si­bullillede
õisi. Rannaliivas võib nä­ha
üksikuid päevitajaid ja suusa-mägedes
suusatajaid bikiinides.
Nii nägi välja Vancouver Eesti Va­bariigi
69. snnnipäeval.
Seda pühitseti siin väärikalt kol­mes
kohas suurearvulise osavõtjas- Meeskvartett perekond Kirvese
konnaga. koosseisuga(Herbert-isa,Thomas,
Vancouveri Eesti Seltsi poolt kor- Andrus ja Madis - pojad] esitasid
raldatud aktus peeti pühapäeval, 22. joh. Kappeli„Üksinda" ja Franz
veebruaril „Eesti Kodu" aulas algu- Schuberti „Üks kask meil kasvas
sega kell 1.40. Aula ei mahutanud õues". Bernhard Kangro „Veebrua"
kõiki ja kasutusele tuli võtta ka luges ette Liis Klaar ja lõpuks
eeskoda. Pärast lippude defileed noor esitasid ühendatud koorid (26 fauljat)
te poolt, lauldi „OCanada" Ülo Vald- Saebelmanni „Kaunimad laulud"
ma klaverisaatel. Teadustajaks oli ThomasKirve juhtimisel ja „MeEes^
Tommy Vesik. ^jie täna" dr. Ruusi juhtimisel. Lõpp-
\ . • [ sõna lausus uus Seltsi esimees Tom-
AVASONA , j^y Vesik, tänades kõiki esinejaid ja
Pikema avasõnaga esines lahkuv osalejaid. Aktus lõppes võimsa Eesti
Seltsi esimees Enno Lepnurm: ,,Va- hümniga. ..•
Thunder Bay linnapea Jack Masters õnnitleb Tami Saj'd. All, ees
Tami Saj. Taga, vasakult - Thunder Bay Eesti Seltsi naisringi esinda­jad
Laine Räitsakas, AgnesErdman ja Signe Põldaas, Tami ema Elle
tõmbunult ja oma mõtteis elab edasi
metsavennana kodumaa metsades ja
võitleb seal venelastega.
Ei ole kahtlust, et see film ärritas
suurvõime, olgu seda Vene või USA
vastavad asutused, kes ei soovi näha
seesugust eesti pagulaste kommu­nismivastast
võitlust, sest see kah­justab
suurriikidele vajalikku hea-naaberlikku
suhtlemist, olgu kultuu-.
rilistel, majanduslikel võlpoliitilistel
kaalutlustel. Maailma mõjupiirkon­nad
jagati Jalta ja Potsdami konve­rentsidel
ja nendest lepingutest hoi­takse
tänaseni kinni. Sellel tagapõh­jal
näeme, et ligi 50 aastat pärast II
maailmasõja puhkemist, süüdista­takse
selle aja Ida-Euroopa vabadus­võitlejaid
ja metsavendi,, valel poolel
sõdimises". Aga eestlastele on „Le­gendi
loojad" elavaks mälestuseks,
mida on tarvis aeg-ajalt uuesti meö-
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
• ' ' ' ' ' ^ i i i T n i n i i i i i i i i M i i m i i i II lil Illini i i T i n f T T T n i T ~ ' " ^ ~ ~ * '
Kõikideks kindlustusteks
i.LTO
Insurance'^
1482 Bathurst St.p
Toronto MSP ittl
.: 653-7815 ja 653-7816
baduspäeval tuletame meelde oma
kohustusi kodumaa vastu ja arutame
oma tulevikukavasid. Peatoe roh­kem
rõhku panema oma kodaniku-kohustustele
Kanada ühiskonnas.
Peame asuma intensiivsemalt selgi­tustööle
Kanada kodanike hulgas,
kellele on kommunismi oht jäänud
uduseks. Mis teeb N. Liitu väga oht­likuks,
on tema brutaalne, diktaator-lik
juhtimine rahvaste ja üksikisikute
. huvisid arvestamata. Nende väga tu-
KONTSERT-IUMALATEENLSTUS
Traditsiooniline ökumeeniline Va-
.bariigi aastapäeva kontsert-jumala-teenistus
peeti Ühendatud koguduse
kirikus, mis samuti oli jahvarohke
24. veebruari õhtul. Kaastegevad olid
õp. Edgar Toompuu — Ühendatud
kog., õp. Thomas Vaga — Peetri
luteri kog., ülempreester dr. Eugen
Ruus ^ ap. õigeusu kog. ja ühenda­tud
Vancouveri koorid. Klaveril saa­tis
Thomas Kirves, orelil Villi Vink.
gev sõjavagi, süstemaatiline Le^^^^^^^^^ ^^^^.^ ^^.^^^.^ ^ Virkhausi „Ma
parandatud maailmavaade, millega ^.^^^^ oma silmad" T! Kirve juhti-kaasa
tõotab maailma koige parem ^j^^j, ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ ^ ^ j^
spionaaži- j a propagandaorganisat- ^5^^1,3^,^^" August Vanema juhtimi-sioon,
k^lle tegevus ulatub meie elu- • ^^j^^^ .^^^ - ^^^^^^^ vaga,
tuppa^ Koik keerleb rahu umber ,a ^^^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^^ j ^ ^ ^ ^ ^
rahu huvides. Rahu paistab olevat ^ ^ . peatükist.'Õpetaja.
see sümbol millele ] u ^ rõhutas eriliselt näiteid tuues nii
Vaba Maailma tähelepanu. Keegi ei ^^.^ Vabadussõjast kui ka Iisraeli
räägi vabadusest. Isegi meie .kuu us, ^^^^^ võitlustest tõotatud maa
vaba, iseseisev ja erapooletu ajakir- omandamises, kuivõrd tähtis onuks-jandus
teatab, et koige kurjemTežiim ^^^^^^^ , ohvrimeelsus ühe rahva
on hoopis Louna-Aafrikas. A ganis- |a võitlustes Kuid ta hoiatas, et ,
anis on kull asMnatuke vilhi aga . j^^j^. ^^.^j^^ ^. ^
kui Ameerika jätaks oma vahelese- j ^ ^ . ^^g^u Jumala taht-gamise
ega toetaks mässulisi, sus n,ist. ohvrimeelsuse suhtes tõi ta
oleks seal koik korras. Ameerika va- ^^^^^^.^j^^ j^^^^^^^
ba ajakiij^andus pais ab- tõotavat ^aha, et oma rahva võitlusi toetada ja
vaenlase huvides.^ Ajakirjandus ar- j ^ . ^ . ^ j ^ ^ . ^.^^ ^jj^ ^^^^
vab, et kui Ameerika ei segaks vahe- laenanud, et eesti rahva vabadusvõit-le,
SIIS saaks venelastega kokkulep- j ^ ^ . jumalateenistus lõppes
pele ka Nicaraguas. Eesti hümni a
Ajakirjandusele on jäänud üks täh- "' \
tis probleem lahendada. Kui palju, PENSIONÄRIDE pHINGUS
juute on sakslaste, ukrainlaste, bait- Viimasena pühitses meie Vabariigi
laste ja Linnase-taoliste pooh tape- sünnipäeva Pensionäride Ühing koi­tud?
Ja palju neid jõudis Iisraeli? mapäeval, 25. veebruaril, algusega
Tekib küsimus, palju neid juute üldse kell 12 kirikumaja allruumides. Osa-oli?
Kas kunagi on kuuldud, et juu- võtt sellest oli rahvarohke. Samuti oli
did oleksid ise süüdi sõjakuritegu- korraldatud rikkalik kohvilaud. Pä-des?
Või isegi kommunistid? Paistab, rast esinaise Siiri Kalbuse tervitus-et
see töö, millega KGB otsekohe sõnu mälestati vaikse leinaseisakuga
hakkama ei saa, tehakse juutide ja surma läbi lahkunud ühingu liiget
Ameerika vaba ajakirjanduse kaas- William Kõvameest ja lauldi ,,Hoia
abil ilusti ara. Jumal Eestit". Esinaise lühikesele
, Eestlased on palju rohkem läbi avasõnale järgnes pikem sõnavõtt
elanud ja seepärast on meie kohu- eesti rahva saatuse põhjustest ja
seks intensiivselt asuda tööle, et palve dr. Eugen Rüüsilt. Langenute
Vaba Maailm teaks kuhu poole pro- mälestuseks lauldi ,,Puhake pare-paganda
neid tüürib. Aasta 1987 on mad pojad" August Valdma klaveri-kuulutatud
Eesti tutvustamise aas- saatel. Aktusekõne oli August Kaar-taks.
Katsume sellel aastal teha mis nalt. August Kaarna on haruldase
vähegi võimalik, et me kurba ja ras- mäluga inimene, teadlik ajaloost ja
ket kodumaa saatust maailma silme et- maailma poliitilistest mahhinatsioo-te
tuua ja et inimesed mitte ei laseks end nidest, .mis võinialdas tal näha meie
segi vila propagandast, et olukord on rahva saatust kaugest minevikust
muutunud. Midagi ei ole muutunud, helgesse tulevikku. See oli esitatud
Me kõik soovime vabadust ja rahu. soravalt ja selgelt, luulevormis dek-
Aga me tahame rahu koos vabaduse- lamatsioonina peast. Ta nägi meie
ga." . ' rahva võitlusi ja tulevikku Lydia Koi-
AKTUSEKONE dula visionaarse võimega, nähes po-
Lühikese palvuse pidas Ühenda- sitiivset ka meie hädades, ,,häda on
tud koguduse jutlustaja Edgar Toom- rahvale soolaks, mis ei lase teda rais-puu.
Langenute mälestuseks lauldi kuda". Ta viis meid läbi ajaloo tagasi
„Puhake paremad pojad!" Thomas kodumaa looduse ilusse, „mida tuleb
Kirve klaverisaatel. Järgnes klaveri- kalliks pidada - seda ei saa meilt
soolo Ülo Valdmalt ja kolm laulu keegi röövida". HaruldaseU huvitav
Täienduskooli õpilastelt („Kas tun- Ja ergutav.kõne.
ned maad?", „Lõokene" ja „Meie Ilus koosviibimine lõppes hümni
koome kangast") Milvi Taylori juha- viimase salmi laulmisega,
tusel ja Malle Vasara klaverisaatel. ^'I*
Vancouveri Eesti Pensionäride Ühingu juhatus. Ees, vasakult: Ellen
Saeks, Linda Suurkask, Siiri Kalbus (esinaine), Aimeta Vestenberg.
Seisavad-Oskar Lepik, Johanna Lepik(perenaine), Leo Morel ja Alec