Meie Elu = Our life, October 25, 1979

              NELJAPÄEVAL,/25. OKTOOBRIL.. — THURSBAY, OCTOBER 25 '«jMde Elu" w. 43 (1550) 1979
•.•MV.
i' '">'\ &
".} '', /W/sm™/
/^^5ž^wiäSW <-( l i l l i
:-w.-:-.f>:
Öhemeheteater'1
ärtust ringreisil
Põhja- Ameerikas
„Vanemuise" näitleja-lavastaja
Evald Hermakülä teeb ringreisi' Põh-ja-
Ameerikas oma „ühemeheteatri-ga",
esitades Vaino Vahingu „Mees,
kes ei mahu kivile" kirjanik Jaan
Oksa elu ainetel.
Torontos -'korraldas talle etenduse
Metsaülikoöl York ülikooli ruumes.
Publikut oli umbes sada. New Yor­gis
on ette nähtud etendus 27. ok­toobril
eksperimentaalse teatriklubi
LaMaMa laval.
Nagu nn. kultüurisuhtlejailt kuul­dub,
näib tegemist olevat teatava eel­proovi
ehk pilootprogrammiga ka­vatsetud
suuremaks teatrietendu­seks.
Seni on kodumaal kunstilisel
alal käinud PÖhja-Ameerikas peami­selt
muusikalised solistid. Nähtavas^
ti laieneb nüüd vastav suhtlemise sis­setung
ka teatri sektorisse.
lELSPtÄÄTlDE
15. i
90-aastaseks, saanud minister Juhan- Müller'!, käisid .õnnitlem^^
sed ja/ söbradJiEesti Üliõplaste Seltsi poolt tervitas oma auvilistlast Kanada koonduse esimees E.
Kärner, eesti rahva nimel hindas ainukese veel elus oleva Eesti Vabariigi ministri teeneid aupeakon­sul
I. HeinsöO) parlamendiliikmete nimel kõneles M^Hansen; kui endisMe esimehele^
sõnu EKN esimees U. Petersoö ja kui Eesti Õigusteadlaste Ühing Kanadas auesimehele ja Toronto
Eesti Meeskoori toetavliikmele E. Tikenberg, Eesti Kirjastus Kanadas ja-,,Meie Elu'' õnnitluse ütles
kui endisele esimehele Eesti Kirjastus Kanadas esimees S.Veidenbäum. Kirjalikult olid tulnud ter­vitused
Eesti Endiste Politseiametnike Kogult, Toronto Eesti Võitlejate Ühingult ja paljudek
organisatsioonidelt ja isikutelt. Juubilar omalt poolt palus anda edasi tervituse eesti rahvale.
Pildil Juhan Müller koos õnnitlejatega. Esireas> vasakult Riigivolikogu liige K. Kurg, EÜS-i Kanada
Koonduse esimees E. Kärner, juubilar, kelle taga seisab tütar Maret Visnapuu,; aupeakonsul I.
Heinsoo ja Riigivolikogu liige M. Hansen. Foto — 0. Haamer
INÄTIATED
Liiklusõnnetusel sai surai®
Õpetajate koosviibimine toimus
pühapäeval, 21. oktoobril Toronto
Eesti Majas. Palutud olid kõik teada­olevad
kooliõpetajad. Neid õpeta­jaid,
kelle aastate arv sellel aastal
sai täis 75, 80, M, 90 ja; 95 õnnitleti
roosikimbukesega. Kogunes osavõt­jaid
üle kolmekümne, nende seas
juubilarid: Aurelie Soo, Uis Juske,
hr. Tael, Hilda Lepni ja Jenni Peter­soö.
Vanemad veteranid: Aleksander
Raudsepp ja Juhan Tork ei olnud ko­hal.
Eelmisel päeval külastas õpeta­jate
delegatsioon haigevoodis viibi­vat
Juhan TorkL
Tervitussõnad juubilaridele ütles
Õp. Üh. esimees Hella Leivat. Ta
toonitas nencie panust oma rahva ja
isamaa vastu, nende kohusetruu­dust
ja vastutustunnet. Eesti õpetaja
jäi truuks pedagoogilisele põhimõt­tele:
õpetus ja kasvatus käivad käsi­käes!
Sõna „streik" "oli meie õpetaja
tööpõllul võõras ja põlatud. Austa-
. des juubilare austame tööd, mis teh­tud,
eesti koolipõllul ja austame ees-
. ti kooli minevikku. Minevik on elu-andev
aeg, mis võimaldab arenemi­se.
Eestlaste südameis elab edasi mi­neviku
vaim.
Roosikimbükesed juubilaridele
ulatas ühingu sekretäy Endla Komi
•ja kandis ette, selleks päevaks Vale­ria
Kimberg-Kotkase poolt kirjuta­tud,
kauni luuletuse „Juubcli tervi­tus".
Kirjanikku-luuletajat V. Kim-berg-
Kotkast tunnustati roosikimbu-kesega.
'"; * . ;- ' • •
Koosviibimise teises osas toimus
peakoosolek. Koosoleku juhatajaks
valiti Oskar Paas, sekretäriks Lydia
Aruvald. O. Paas kõneles külaskäi­gust
J. Torgi juurde.
Ühingu tegevusaruandest kõneldes
H. Leivat tõi esile koostööd täiendus­koolidega,
Õpetajate Keskühinguga
jä lehekülg „Meie Noored" toimeta­mise.
Kassaäruande esitas Elfride
Kuusk...Kassaseis — $398.39. Tege­vusaruande
suhtes võttis sõna Eha
Tarmet mainides uusi aspekte ja Õp.
Üh. eksisteerimist. Talle vastasid E.
Komi ja H. Leivat.
Tegevuskavas soovis H, Leivat jät­kamist
tulevikus samas vaimus ja
sama tegevusega. :..
Elf: Kuusk esitas eelarve. O. Paasi,
ettepanekul tõsteti liikmemaks ka­helt
dollarilt kolmele, A. Kullango et­tepanekul
vabastati lasteaia noored
kasvatajad liikmemaksust. Tegevus-kava
ja eelarve võeti ühehäälselt
vastu.
Õp. üh. esimeheks valiti tagasi H.
Leivat. :
Juhatusse valiti ühehäälselt tagasi E.
Komi ja E. Kuusk. Uuteks liikme­teks
I.Vaikla ja Ä. Saks, kandidaa­diks
— pr. Loorand. Revisjoni komis­joni
—' 0. Paas ja E. Ründva.
Läbirääkimiste all võttis sõna H..
Lupp toonitades kuivõrd eesti noo­red
on meie ühiskonnale ja organi­satsioonidele
südamelähedased. Pr.
Kannel võttis üles õpikute koostami­se
küsimuse, mille üle arutleti.
• Peale koosoleku formaalse osa —
nauditi kohvi ja suupisteid, mida olid
valmistanud Qp. Üh. liikmed. Oldi
üheskoos elavas vestluses, ja arutlu­ses.
Hilda • Lepnilt pii meeldiv ülla­tus:
tä luges ette Juhan Torgi lõbu­sasisulise/
kuid tähendusrikka loo,
;„Esimine koolipäev".
Aurelie Soo kõneles huvitavalt noo­re
naisõpetaja esimesest tööaastast
koolis.
Lahkudes mainisid õpetajad, et
selliseid meeldivaid koosviibimisi
võiks tihedamini korraldada. Korral­dajaile
öeldi tänusõnu.
' ' H. L.
Kõikideks kindlustusteks
•ER&CO.LT
Juhan I©rk'i
•sünnipäeva
Toronto „Eesti Kodus" tähistati
Juhan Tork'i 90. sünnipäeva 17. ok­toobril
Lõikus-tänupüha jumalatee­nistuse
järele, mille pidas õp. E.
Pähn. Teenistusele järgnes lühike ak­tus,
mis oli pühendatud suurele koo­li
ja haridustegelasele Juhan Tor-kile.
Sellest sündmusest võttis osa
enamik Eesti Kõdu pere liikmetest
ja mitmed külalised, Aktuse avasõna
ütles Eesti Kodu president Karl No-vek,
kes avaldas tunnustust juubila­rile,
kui ühele meie rahva ustavale
ja viljakale töömehele. Ta ütles, et
kuigi juubilar ei ole suuteline viibi­ma
sellel õhtusel aktusel, anname
kõik oma südamesoovid ja tervitu­sed
edasi tema poja ikaudu, kes vii­bib
meie keskel.
K: Ivand ,üks juubilari õpilasi Tar-'"
tu seminarist, jutustas mälestuskilde
koolist, kus J. Tork oli direktoriks, v
E. Loosberg jutustas humoorikalt
oma kogemustest, mis tal on säili­nud
juubilarist, kui tema külastas
pensionäride klubi koosviibimist. Pr.
A. Küllangu jutustas oma .muljest, .
mis tal jäi, kui ta külastas.juubilari
just ta sünnipäeva hommikul. Ta üt­les,
:et kuigi pikast ja väsitavast tee­konnast,
oli juubilar'veel täiesti erk­sa
vaimuga ja vaimselt elav ja jutu­kas.
•.. '
Õp. E.. Pähn lõpetades lühiaktust, ^
iseloomustas juubilari kui ühte meie
rahva suurt vaimutegelast, kes oma .
elutööga on jätnud meie rahva hari­duse
ja kultuuri põllule kustutama­tud,
jäljed.
Juubilarile anti üle auaadress,,Ees­ti
Kodu" pere poolt tänutäheks tema
viljaka elutöö tunnustuseks.
: E.F.
Stokholmis sai liiklusõnnetuse ta-»
gajärjel surma tuntud ärimees j a
seltskonnategelane Ernst Seim, sünd.
1895. a. Võrumaal.
Kadunu, kes oli oma kõrgele eale
vaatamata hea tervise juures, jalu­tas
hommikul oma elukohalt süda­linna,
kus talle tänava ületamisel
peale sõitis auto. Ta toimetati raske­te
vigastustega St. Görani haiglasse,
kus ta peatselt suri.
Ernst Seim töötas iseseisvuse ajal
Tallinnas Jüri Kodrese suuräris äri­juhina.
Paguluses Rootsis töötas äd­alal
ning omas Stokholmis trükikoja.
Ta oli ka Rootsis tegutseva Eesti Et­tevõtjate
Ühingu asutaja ning valiti
hiljem selle auliikmeks.
Lähematest omastest jäi teda lei­nama
poeg ja tütar Rootsis, poeg Ka­nadas
ja vend Eestis.
#3402 VINDILISED VIISID > - ; ; . ^ : . ; . . , . ; : : ; . : . . i . ^ . . . r.M»
# 3403 NAAN PÕLD LAULAB
#3404 VIISE JA VINTE ((Järvi ja Koppvillem) ....
#3406 SÕDURILAULUD (H. Verder) .....
#3407 JÕULULAULUD (N. Põld)
#3408 KÜLASIMMAN (E. Loo)
#3409 PÕHJAMAA LAPSED (N. Põld)
,#3410 KÜLALAULUD (J. Villard) ,.
#3411 ENCHANTING EST. (I. Paterson, N. Põld)
#3412 TANTSUTAKTIS (H. Liiv & E. Loo) ..............
#3413 MUREMAA (N. Põld) -
#3414 ME, TÕUSEME JÄLLE (R. Andre)
#3415 ON AEG ANTUD LAULDA (A. Raudsepp)
#3416 JÕULULAULUD (H. Betlem) ..j
#3417 RAHA PANEB RATTAD KÄIMA (E. Loo)
#3418 MEENUB AEG '(V. Tali & H. Sepp) .....
#3419 EBATRUUDUS (R. Ufer)
#3420 MIND ÄRA UNUSTA (H. Tari)
#0025 TALLINNA LAINEIL I
#0026 TALLINNA LAINEIL II
#1001 TEEME POPPI (Heli neli) .,
#1003 SÄDEMED (Kaljo & Tarmo)
#1005 LUTTERUS
# 301 MEREMUINASJUTT
# 302 KALEVITE KANTS
# 305 VÕLUVAID VIISE VIISIMAALT ;.............
LASTE HELIPLAATE: (
71 SÜGIS JÄ TALVELAULUD ........
.72 KEVAD JA SUVELAULÜD
73 JÕULULAULUD ;:..:„;^.:.;„I.:U:;;..;.i:..i,.;.öii;....
74TILLUKE TIBUJALAKE
75 ARMAS EMA
#
#
.#
***********
$4.00
...4J5
4.00
4.00
4.75
4.00
4.75
4.00
4.00
4.00
4.75
4.00
4.75
4.75
4.00
4.75
5.25
5.25
4.00
4.00
5.65
5.65
5.65
. 5.65
. 5.65
. 5.65
.2.00
.2.00
. 2.00
. 2.00
. 2.00
Postiga tellides lisandub heliplaatide hinnale saatekulu.
uugil UI IM ELU" talituses
958 Broadvie Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Kitcheneri
,fÖktoberfešt
Albertas sai autoõnnetusel surma
21-aastane üliõpilane Jon Lambi, kes
käis Edmontonis, et anda oma seal
elunevale pruudile kihlasõrmust Teel
tagasi kodukohta Saskatooni põrkas
fä kokku valel teepoolel vastutuleva
väikse veoautoga ja sai silmapilkselt
surma. Arstiteadust õppinud Jon
Lambi isa on Saskatooni ülikooli
ajaloo õppejõud dr. Ivo Lambi,
kes on Eesti iseseisvusaegse haridus­ministri
Nikolai Kann'u tütrepoeg.
Prof. Lambi elas : lühemat aega ka -
Torontos.
l i .
1482 Bathurst St»,
Toronto M5P 3H1
653-7815 ja 653
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
•0 verSO selections ofTeaandgourm
Sõnumid ja teated palume toi­metusele
anda
• HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada nende ilmumiiae
järgmise nädala lehes.
IlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllltlllllllllllilS
Neljap., 25. okt. Aiandusklubi
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
•j^ Reedel, 26,, okt. Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas Tuluõhtu Eesti
Majas algusega kl. 8 õ.
ti Laupäeval, 27. oktoobril kell 7.30
õ. Eesti Majas isoorteruumi komitee
marditants.
ti Laup., 27. okt. ja 28. okt. Kai Kää=
ridi kunstinäitus Eesti Majas.
ti Pühap., 28. okt. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi moenäitus Eesti
majas algusega kl. 3 p.l.
ti Neljap., I. nov. Triinu-õhtu Peetri
kiriku seltskond, ruumis algusega kl.
7.30Õ.
^Reedel, 2. novembril kell 7—11 õ.
Eesti Maja keskmises saalis Põhjala
Tütarde ja Vanemgaidide prantsuse
atmosfääriga kohvik i „Crepes".
ti Laupäeval, 3. novembril kell 7 õ.
Holiday Inn Commonwealth ruumis
Toronto Eesti Meeskoori aastapäeva
baii.'-; ,/: -.':
ti Laupäeval, 3. ja pühapäeval, 4.
nov. Eesti Majas Joann Saarniidu
kunstinäitus. Avatud kl. 12—9 õ.
ti Pühap., 4. nov. mulkide koosviibi­mine
Tartu Collegels algusega kl.
3 p.l.
ti Pühapäeval, 4. novembril, kell 12
päeval Peetri kiriku näitemüük.
ti Pühapäeval, 4. novembril kell 4.30
p.l. Hart Houselš EKK Kontsertbü-roo
kontsert: sopran õnne Laikve.
ti Laup., 10. novembril Skaudisõpra-de
Seltsi Sügispidts Eesti Majas al­gusega
kl. 7.30 õ.
ti Laup./ 17. novembril Hiidlaste
«»Seltsi Mardipidu Tartu College'is al­gusega
.'kl* 7 õ.
ti Laup., 24. nov. Kala- ja jahimeeste
sügis^pidu Eesti Majas algusega kl.
7 õ .
Kümmekond aastat tagasi, hakati
'korraldama Kitcheneris Öktoberfes-ti,
öeldi et Müncheni; Oktoberfesti
eeskujul. Kitcheneris sellepärast, et
see oli varem suurelt osalt olnud Ka­nadasse
tulnud sakslaste linn. Linna
nimi oligi kuni .1916. a. Berlin, kuid
siis • ristiti ümber selle väejuhi nime­liseks,
kes Sudani. Briti ilmariigile
vallutas, sest oli tekkinud kohapeal­ne
„kodusõda" sakslaste ja inglaste
vahel. Tegelikud Oktoberfesti põhju­sed
olid aga puhtakujuliselt majan-duslikud-
ärilised. See eesmärk on ka
suurepäraselt õnnestunud.' Oktober­festi
ajaks tuleb, siia pühitsema sa-dutuhandeid
inimesi väljastpoolt,
eriti palju Ameerikast. Hotellid on
kõik täis ja hinnad igal pool kõrge­mad
'kui tavaliselt. Klubid ja resto­ranid
peavad oma rahvapidusid" ja
on alati täis, lisaks veel suured telk-ehitused
ajutiselt abiks. Äridel inten­siivne
reklaam, „väljamüügid" jne.
Juba on teada, et selle aasta Okto­berfesti
kogumüük kõilkidel äridel
olevat olnud üle 15 miljoni. Peab üt­lema,
et sellejuures pn siiski ka mii-'
meid kultuurilisemaid ettevõtteid
nagu kontserte, näitusi, võistlusi jne. ?
Väga,' väga kirev kava.; Muide,' selle"
aasta Oktoberfesti peakomitee lootis
või tahtis isegi siia saada selleks
ajaks Ernesaksa meeskoori Eestist,
millest ei tulnud midagi välja. Kust
selline idee oli tulnud on. teadmata
ja koori siiatulek oleks: olnud ka õn­netuseks
juba ; sellel põhjuselgi, et
Kitcheneris eiole ühtegi korralikku
kontsertsaali. °
Mis aga igaühele' silma torkab kes
Müncheni traditsiooni tunneb on see,
: et neil kahel Oktoberfestil on kiili •
väga vähe sarnadust. Kes ameerik­laste
ja baierlaste hingelaadi ja
muud vahet tunneb,. see võib seda
. kohe näha või isegi ilma nägemata
ette arvata. Vaatamata nimele Kit­cheneri
„Oktoberfest" on suur amee­rikalik
massi-imobilisatsioon, mille
tagapõhi on äriline. Peab ütlema, et
'kohaliku elanikkonna osavõtt on
aasta aastalt jäänud tagasihoidliku­maks,
kuid väljastpoolt tulnute arv
üha kasvanu.d; Peakomitee liikmete
nimede järgigi otsustades on seal ka
nagu kogemata mõnikord mõni sak­sa
päritoluga. Huvitava näitena olgu
toodud mõned read ühislaulude'
jaoks trükitud laulusõnadest:
„Trink, trink bröoderline trink,
lussetd.ee sorgen tsü house ..." ja
„Vare zoll duss be-zah-len,
vare hut duss baistell-t..."
(Wer soil das bezahlen, wer hat das
bestellt).
: K. A.
Detroidis meenutati
Kodumaalt
lahkumise
•t
DETROIT (M.E.) - Detroit-Michi-gani
EELK-s toimus Kontsert-juma-lateenistus
kodumaalt lahkumise 35-
a.p. meenutuseks ja koguduse 29 a.p.
tähistamine koos õp. dr. M. Sooviku
15. a. aiiietijuubeliga. Jutluse pidas
õp. Andres Taul.
Ilus päikesepaisteline ilm oli kok­ku
toonud täiskiriku. Öp. A. Taul oli
oma huvitava jutluse aluseks võtnud
Apostel Pauluse 2 kirja Korintlaste­le
(5:20) ja põimis pühakirja meie
praeguste probleemidega.
Kontsertosas esitas bass-bariton R.
Tralla eesti heliloomingut. Orelil saa­tis
organist E. Kalkun. Teenistus lõp­pes
Eesti hümni laulmisega.
Järgnes läti kirikla alumisel korral
kohvilaud, kus koguduse õpetaja pal­vuse
järke ütles avasõna nõukogu
liige Loit Maripuu, millele järgnes
Mart Merivälja kõne teemal Mäles­tusi
Detroidi Kogudusest*vR. Tralla
laulis. Isiklikke mälestusi meenutas
end. esimees Raimond Suurna aega­dest,
millal otsiti kogudusele uut
õpetajat 15 a. tagasi. Lõppsõnas nõu­kogu
esimees Arvo Lõoke austas ko­guduse
õpetajat dr. M. Soovik'ut te­ma
15 a. jooksul tehtud usulise töö
eest. Sõnavõtu järele andis üle õpe­tajale
kinnise ümbriku koos vastava*
ürikuga, kuhu kõik olid allkirjad
andnud; Läti koguduse õp. V. Livent-hals
tervitas ja andis üle nägusa kin­gi.
Viimasena õp. A. Taul tänas lahke
vastuvõtu eest.
Kohvilaua eest oli hoolitsenud Eli-sabet
Kippar koos oma agarate abk
..Ustega, Pr. Liventhals andis lilli pr,j
Soovi;k'ule ja pr. Kippar'iie. 1
NAIJAD
m
iaaaa*wKinoD(3. oot > *» n a o a o ca n o o o a a a
sm
Äusfraalias
A oktoobril langes Sydneys liiklus­õnnetuse
ohvriks eesti nooruk Gre-gory
Kirillov mootorratta (trail bike)
libisemise tõttu märjal teel. Surma
sai ka ta kaasasõitev sõber Luke
Maxwell. Sydney ajaleht „Sun" tõi
õnnetusest pikema kui tavalise kir­jutise,
sest Gregorist paar aastat va­nem
vend jutustas, et ta oli venna
surma varem painajaslikus unenäos
ettenairiüd, aga unenäole mitte vaja;
likku tähelepanu pööranud.
Nooruki vanaema Ksenia Tensing
maeti alles paar nädalat tagasi.
Gregory isa on ehitusettevõtja, kes
ka Thirlmerel Eesti küla loomisel
osatähtsust omab.
Kohtunik vargale:
„Miks varastasite auto?"
„Aulik kohtuhärra. See masin sei­sis
kalmistu" juures. Ma arvasin, et
omanik on surnud."
ti
Silt looduse-kaitsepargis Colora­dos:
„Tähelepanu! , Karudepiirkond.
Lopsaka karvakasvuga inimesed pea­vad
õhtuhämaruses taskulambiga
signaali andma." *
Vanem daam kosmeetikaäris:
„Kas teie võiks mulle head naha-kreemi
kaela jaoks soovitada?"
Müüjanna takseerib kunde kort­sus
kaela ning soovitab:
„Ostke endale 'kõrge kraega pull-
*over."
„01ed. oma kohtuotsusega rahul?"
küsib naabrinaine proua Härjapalelt
•pärast abielulahutust.
«Põhimõtteliselt 'küll. Aga kohtu­nik
mõistis meie lapsed mehe juur­de,
kes ei ole üldse nende isa."
„Teie poeg nimetas mind vanaks
lehmaks/ 'kaebab proua Vuhvaste
naabrimehele.
„Ma olen talle sada korda öelnud,
et inimesi ei tohi nii niimetada nagu
nad välja näevad," vabandab naaber.