1984-10-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Colleetion Deveio^„fc
Second Class Mail Registration No. IM.
Nr. 40(1805) 1994 NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL - THURSDAY, OKTOBER 4 XX)CV aastakäik
Ei saadud luba
Fõetuskoilu ehitamine pidevat hooldamist ja järelvalvet vajava-tteie
eestlastele lükkub edasi, kuna valitsuselt ei saadud luba. Eesti
Abistamiskomitee Kanadas esimees Alfred Sepa kinnitas „Meie
lEIuIe", et kavatsusest ei ole mitte loobutud ja lisas optimistlikult, eH
Müasäamfne esimeses lahingus ei tähenda veel sõja kaotamist.
Esimees oma jutuajamises märkis, tuleb mitu korda sisse anda avaldusi,
et kui vaadelda ..Ehatare" tegevust ja EAK juhatusele üteldi julgustavaid
elanikkonda, siis on suur tarvidus
eesti ühiskonnas põetuskodu (Nur-singhome)
järele. EAK juhatus ei osanud
kunagi ette arvata niisugust tungi
..Ehataresse". I
Seda ei osanud keegi ette arvata ja
vastavalt sellele ehitati „Ehatare"
tagasihoidlikun^alt. Kui „Ehatare"
oleks olnud liaks korda suurem,
oleks nüüd kõik toad olnud täidetud
eestlastega.
Ehatare ei ole vanadekodu, vaid
puhkekodu, et nautida muretuid vanaduspäevi
eestlaskonna keskel.
sõnu parlamendiliikmete poolt, kuid
alati viideti,et mitte kohe loota soovitud
vastust. EAK avalduses oli kaks
võimalust, vastavalt voodite arvule,
kas „Ehatare" ümberehitada või
juurde osta kõrvalasuvat maad koos
majadega, et' lisaehitust rajada.
EAK juhatusele oli viidatud Ontario
valitsuselt, et tuleb oodata vähemalt
2—3 aastat,enne kui loa saab ja
nii selguski mõned päevad tagasi, et
meie esimesele avaldusele ei vastatud
nõustavalt. Soovitati järgmisel
aastal jällegi taotleda,
. Alfred Sepa ütles.et järgmisel aastal
EAK juhatus kordab avaldust ja
jääb ainult loota, et siis on rohkem
õnne.
PÄRANDID AITÄVAE)
MAJANDADA
EITAV VASTUS
Läinud kevadel käis ajalehtedest
läbi teade, et EAK kavatseb taotleda
„Ehatare" laiendamist põetuskodu
(Nursinghome) lisamisega. EAK juhatus
palkas vastaya eriteadlase, kes
nende küsimustega tegelenud Onta- , ; ,
r i ö ^ s u s r i ü Ä r ^ Ä - ^ ^
avaldust >,Ehatarele" Ipõetusvoodite
loa saamiseks. j
Kui läinud kevadel koostati põhjalikku
avaldust, siis vdis arvata, et
mineviku kogemusi arvestades, meil
isemajandav
ettevõte eesti ühiskonna
abiga. Mingisugust riiklikku toetust
pole kusagilt saadud. Peab mainima,
et sel sügisel tõsteti ootamatult
„Ehatare'*, linnamaksu $30,000. võrra,
mis sunnib elanike üüride tõstmist.
EAK on pidevalt taotlenud kinnisvara
maksust vabanemist, kuid
seepole veel õnnestunud, kuigi EAK
on mitte kasutaotlev organisatsioon.
. Kõik see asjaajamine võtab aega ja
vahepeal peame oma maksud maksma,
ütleb esimees.
EAK on teinud juurdemakse „Eha-tare'Velanikele,
kes abi hädasti vajavad.
Kahjuks EAK ei suuda seda
President Reagan taotleb
Mart Nikluse vabastamist
NEW YORK — Vabadusraadio ja Ameerika Haäl saatsid
okupeeritud Eestisse president Ronald Reagani avalduse,
milles ta pöördub N. Liidu poole vabastada Mart Niklus ja
lubada tal emigreeruda, et ühineda oma sugulastega Rootsis.
President ütleb oma avalduses:
See erijuhus annab mulle teretulnud
võimaluse austada juhtivat
eesti inimõiguste aktivisti ja
Helsingi kokkuleppe täitmist
jälginud Mart Niklust.
Olles sagedasti ülistatud kaas-dissidentide
ja teadlase Andrei
Sahharovi poolt, veedab Mart
Niklus oma 50. sünnipäeva ük-sikvangistuses
väljakannatamatus
olukorras N. Liidu vanglas.
Ta on praegu kandmas oma teist
kümneaastast karistust „nõüko-gude
vastase propaganda ja agitatsiooni"
eest ja on hoitud ük-.
sikvangistuses juba peaaegu,
kaks aastat, kusjuures külasta-,
miskeeld kehtib 1986.a. juulini.
Mart Niklus on ornitoloog,
kuid talle pole kunagi antud luba
töötada või midagi avaldada oma
erialal tema alalise opositsiooni
pärast Nõukogude surve vastu.
Ta on kirjutanud alla paljudele
protestidele Nõukogude poolt
teostatud inimõiguste rikkumise
vastu. Ta on etendanud tähtsat
osa inimõiguste aktivistide koordineerimisel
Eestis, Lätis ja Leedus.
Ta on tagakiusatud Nõukogude
võimu poolt 22 aastat,
arreteeritud mitmeid kordi, vangistatud
ja keeldutud loa andmisest
Rootsi emigreeruda. Mart
Nikluse tervis on kriitilises olukorras,
ja vajab kohest arstiabi.
Helsingi kokkuleppele allakirjutanud
riigid, kellede hulgas
RONALD REAGAN
on ka N. Liit, lubavad respekteerida
isiku õigusi ja ipõhilist
vabadust ning „tegutseda positiivses
ja inimlikus vaimus"
nende isikute sooviavaldustega,
kes tahavad ühineda oma sugulastega.
Ma kutsun üles N. Liitu
jälgima Helsingi kokkulepet ja
lubada Mart Niklusel emigree-rudai
et ühineda oma sugulastega
Rootsis. Hinnates oma vahekordi
teiste riikidega, võtab USA
arvesse ka,kuivõrd need riigid on
austanud oma lubadusi rahvusvahelise
õiguse alusel, eriti osas,
mis kaitseb inimõigusi.
Tuba „Ehatares" ja söögisaal.
Kanadas
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
esimees Alfred Sepa.
KuBaimglallcudl külalised, kunin- ' raadi ja andis rügemendile üle mä-ganna
Elizabeth II ja prints Philip lestusmärgid osavõtu eest 1 maailma-kaua
tulevikus teha. Mitmed elani- kes on 14-päeva8el külaskäigul Ka- sõja verisematest langingutest.
kud, kes on nautinud „Ehatare" eest- nadas ja kava kohaselt külastavad Prints Philip samal ajaj oli Hilton
lushkku miljood,on oma testamendis gii„ i^^i^^^ provintsis 75 kohta, Harbour Castle Hotellis ja andis üle
meeles pidanud Abistamiskomiteed jõudsid Torontosse. 29. septembril 110 Kanada sportlasele kuldsed
ja „Ehataret!', et toetada abivajavaid ^ad tulid kuninglikul laeval Bri- Krahv Edinburgh'i tunnistused, nen-kaasmaalasi.
Tanu pärandustele, tannial, mis on nende ametlikuks de sportlike saavutuste kohta.
,,EhatareV võib lootusrikkalt tulevi-^ r^^^^
kulevastuvaadata.Needparandatud pej|oodii,Kuninglij^elljülali«telon Sõjaväe paraad Näituseväljaku
summad lähevad kõik eesli ühiskon- kaasas 44-jaliikmeline teenijas- staadionil, millest kuninglikud küla-na
toetamiseks ja nende aitamiseks, kond ja 276 madrust ja ohvitseri lisedosa võtsid, oli suurim Kanada
{Järg Ihk. 3)
Eestlaste Kesknõukogu Bianadas koostöös
ti Liiduga Kanadas ja Eesti
Üliingu Liiduga korraldab
LAHECUSyilSE MÄLESTUSOHTO
meeskonnas. algloos. Kohal olid Ontarios asuvad
Kanada rügemendid, kokku ll.OOp
Kuninglike külaliste vastuvõtt To- niiest. Pealtvaatajaid oli 52,000; Esi-ronto
sadamas oli südamlik arvuka "^^id mitmed orkestrid ja lauldi mit-rahvahulga
poolt. Sadamast külali- ^^^i^ ajaloolisi sõjalaule. Rahvas jüu-sed
sõitsid lahtises tõllas Ontario beldas kuninglikele külalistele,
parlamendihoone ette, kus kunin- , • ,
gannat tervitas Ontario peaminister j^^hapäeval kumnglikud km
William Davis, rõhutades Ontario f^^^^^^
elanikkonna poolehoidu tihedatele ja olid pärastlõuna lõikus-sidemetele
Inglismaaga ja tema ku- f^^^^^^, jumalateenistusel Maple
ningliku perekonnaga.' "^^^"^^ anglikanijci-
* peapiiskop. Maple Leaf Garden
Kuninglike külaliste tähtsamateks ^^^^^^ rahvast.
y, 21. okt. 1984, kell 3 gÄ.L
suyres siaalis
SAARNIIT
13. |a 14. oktoobril Toronto Essti l\llaja väikeses saalis.
Avatud kella 10.00 - 21.00.13. okt. kell 15.00 sõnavõtt
Vello Hubelilt. ® Enamus kunstniku viimased näituseks
tööd.
genud lennuväelaste mälestusmärgi
avamine University ja Dundas tänavate
ristumiskohal. Selle mälestusmärgi
püstitamise tegi võimalikuks
Henry Jackman'i fundätsioon. Hen-ry
Jackman oli lahingulendur I maail-
. masõjas. Tema on finantseerinud kuningas
Edward VII ausamba ehitamist
Queen's Parki ja Winston
Churchilli ausamba ehitamist raeko-javäljakule.
Henry Jackman suri
19.79,a. Tema viimane, elusolev
vend, Edward Jackman, kes juhatas
langenud lendurite mälestusmärgi
ehitamist, mainis selle avamisel kuninganna
poolt, et see on viimane
ausammas, püstitatud Jackman'ite
perekonna poolt.
Edasi kuninganna võttis vastu Kuningliku
Rangerite Rügemenlii pa--
Reagan ja Gromõko
kohtusid
Ida-Lääiie dialoog, mis katkes N.Liidu vahekorra lõhkujat. USA
möödunud kevadel, kui esimesed administratsioonis olevat ülekaal sõ-'
USA tuumlaengutega raketid ase- jaõhutajatel. Seal räägitakse ainult
tati Inglismaal väljalaskealustele, võimust ja relvastuse suurendamise
algas uuesti, kui N. Liidu välismi- vajadusest rahu säilitamise eesmär-nister
Andrei Gromõko saabus gil. USA administratsioon on dekla-
New Yorki, et selgitada Ühendatud reerinud, et tuumrelvade kasutamine
Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) on-õigustatud kaitse-eesmärgil ja sel-ees
N. Liidu soove ja ettepanekuid lega on valmis vallandama tuumrel-pinevuse
vähendamiseks suurvõi- vade sõja, kõigi sellega kaasuvate
mude vahel ja rahu säilitamiseks tagajärgedega,
maailmas. Olenevalt sellest, kuju- Gromõko ründas president Reäga-sies
ÜRO üldkogu foorum poliiti- nit 75 minutit ja lõpuks tegi kaks
liste kõnede areeniks, kus Lääs ja ettepanekut. Maailmaruum peab jää-
Ida oma seisukohti selgitasid ja ma rahulikuks kasutamiseks ja riik-rahu
säilitamiseks oma ettepane-- lik terror tuleb mõista hukka ning
kuid esitasid. lõpetada. Viimase ettepaneku juures
Gromõko mõtles USA invasiooni
ÜRO üldkogus kõneles Kanada vä- Grenada saarele ja valitsusevastaste
lisminister Joe Clark. Ta selgitas Ka- rühmituste toetamist Nikaraaguas,
nada senist poliitikat Kolmanda Pärast oma kõnetÜRO üldkogu ees
maailma suhtes ja väitis, et selles Gromõko ei lubanud enesele esitada
osas Kanada poliitiline seisukoht on küsimusi. Selle asmel N. Liidu teade-muutumatu.
Rikastel, tööstuslikel tebüroo TASS Moskvas andis edasi
maadel, tuleb abistada arenemisel N. Liidu president Tshernenko süü-olevaid
liing vaeseid lõunapoolseid distuse president Reagani suhtes,
rahvaid, et nad suudaksid end ise Tshernenko süüdistas Reaganit sel-majandada
ja rahus elada. les, et Reagan kahjustavat rahu ja
Järgmiseks kõnelejaks oli USA maailm liigub kolmanda suursõja
president Ronald Reagan. Ta rõhutas suunas. Vastuseisuks sellele kõik
oma valmisolekut alustada läbirää- sotsialistlikud riigid peavad töötama
kimisi N. Liidu valitsuse juhiga pi- koos oma tugevuse ja võimu suuren-nevuse
vähendamiseks, eriti tuum- damiseks.
relvade alal. Uks selleks on lahti ja USA välisminister George Schul-
USA esindajad on valmis tulema tz, kes Gromõko kõnet pealt kuulas,
kokku,kui Moskva selleks nõusoleku tähendas ajakirjanikele, et N. Liidu
annab. välisministerväänas fakte ja N.Liidu
Peatudes USA relvastuse suuren- seisukohad on endised. Nad püüavad
damise ja moderniseerimise, kava mõjustada USA rahvast,et see võtaks
juures, president Reagan selgitas, et omaks N. Liidu seisukohad,
see on tingitud N. Liidu relvastuse Pärast kõnesid ÜRO ülükogus oli
suurendamisest; mis seni on olnud president Reaganil jiähtud ette kok-tegevusteks
oli II maailmasõjas lan- M«J , , . j tunduvalt suurem USA sõjalisest kusaamine välisminister Gromõko-
_^adalasees kuninglikud külalised jgugj^ on toonud ka viimasel ga. Enne seda kokkusaamist tal oli
Külastasid mitmeid paiku Ontarios, gjaj uusi tuunllaengutega rakette jutuajamine Kanada peaminister
kaasaarvatud Bramton ja Niagara kommunistliku bloki läänepoolsete Mulroneyga ja Gromõkol USA presi-
Falls. Neljapäeval prints Philip sõi- riikide territooriumile, kus need on dendi teise kandidaadi Mandeliga.
asi Inglismaale ja kuninganna asetatud väljalaskealustele, suunaga Sellega olid tippude nõupidamisel
Elizabeth Manitobasse.
"MeJe ilu" föfmefys I
Wifus on stffofutf
'supäevof, £. okfoo
/e esmospäevo/r 8.
^^ikusfänupähQ puhul
läände. USA valitsus on alati valmis mõlemad pooled hästi informeeritud
alustama läbirääkimisi, et pidurdada sellest, millist poolehoidu kumbki
võidujooksu relvastuse suurendami- neist omab laiemal alusel. Tippude
se alal. Ta avaldas lootust, et N. Liidu kokkusaamine mingit lahendust ei
vähsministri tulek New Yorki annab andnud. Neile ainult selgus, kui suu-võimaluse
ühise tee leidmiseks et rel määral nad üksteisest erinevad a
uusi läbirääkimisi alustada. Sellega mida üks ja teine neist taotleb.
— b j j o N. hidu välisministri tagas -
sega raakida tuleb. ^..^^ Moskvasse, oli temal veel kok-
GROMÕKO RÜNDAS kusaamine USA välisminister Geor-
Reedel, 28. sept. kõneles ÜRO üld- ge Shultziga. viimase kutsel. Ka see
kogu ees N. Liidu välisminister And- kokkusaamine mingit positiivset tu-rei
Gromõko. Ta ründas UŠA presi- lemust ei andnud, väljaarVatud soov,
dentikuisõjaõhutajatjasenise.USA- [Järg Ihk. 3)
17. nov
Toronto
e AASTAPÄEVA BALL
• r® V ^ ^ " / ^ ' ' l ^ t ^ ^ i f • Öhtusöök,b8ar.tants.eeskava. • V.Gustovsoniorkesterjaeeskavalise. osas Avo Kitta.k. • SSO.OOisi
» Eesti Seltsi luhatus palub piletid teUida eelmüügiltniipea kulsee on võimalik ja
tel. 4412110.
,00 isikult koos ShtusäSgi ja veiniga,
informatsiooniks helistada prl. Piret Komi
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 4, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-10-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E841004 |
Description
| Title | 1984-10-04-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Colleetion Deveio^„fc Second Class Mail Registration No. IM. Nr. 40(1805) 1994 NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL - THURSDAY, OKTOBER 4 XX)CV aastakäik Ei saadud luba Fõetuskoilu ehitamine pidevat hooldamist ja järelvalvet vajava-tteie eestlastele lükkub edasi, kuna valitsuselt ei saadud luba. Eesti Abistamiskomitee Kanadas esimees Alfred Sepa kinnitas „Meie lEIuIe", et kavatsusest ei ole mitte loobutud ja lisas optimistlikult, eH Müasäamfne esimeses lahingus ei tähenda veel sõja kaotamist. Esimees oma jutuajamises märkis, tuleb mitu korda sisse anda avaldusi, et kui vaadelda ..Ehatare" tegevust ja EAK juhatusele üteldi julgustavaid elanikkonda, siis on suur tarvidus eesti ühiskonnas põetuskodu (Nur-singhome) järele. EAK juhatus ei osanud kunagi ette arvata niisugust tungi ..Ehataresse". I Seda ei osanud keegi ette arvata ja vastavalt sellele ehitati „Ehatare" tagasihoidlikun^alt. Kui „Ehatare" oleks olnud liaks korda suurem, oleks nüüd kõik toad olnud täidetud eestlastega. Ehatare ei ole vanadekodu, vaid puhkekodu, et nautida muretuid vanaduspäevi eestlaskonna keskel. sõnu parlamendiliikmete poolt, kuid alati viideti,et mitte kohe loota soovitud vastust. EAK avalduses oli kaks võimalust, vastavalt voodite arvule, kas „Ehatare" ümberehitada või juurde osta kõrvalasuvat maad koos majadega, et' lisaehitust rajada. EAK juhatusele oli viidatud Ontario valitsuselt, et tuleb oodata vähemalt 2—3 aastat,enne kui loa saab ja nii selguski mõned päevad tagasi, et meie esimesele avaldusele ei vastatud nõustavalt. Soovitati järgmisel aastal jällegi taotleda, . Alfred Sepa ütles.et järgmisel aastal EAK juhatus kordab avaldust ja jääb ainult loota, et siis on rohkem õnne. PÄRANDID AITÄVAE) MAJANDADA EITAV VASTUS Läinud kevadel käis ajalehtedest läbi teade, et EAK kavatseb taotleda „Ehatare" laiendamist põetuskodu (Nursinghome) lisamisega. EAK juhatus palkas vastaya eriteadlase, kes nende küsimustega tegelenud Onta- , ; , r i ö ^ s u s r i ü Ä r ^ Ä - ^ ^ avaldust >,Ehatarele" Ipõetusvoodite loa saamiseks. j Kui läinud kevadel koostati põhjalikku avaldust, siis vdis arvata, et mineviku kogemusi arvestades, meil isemajandav ettevõte eesti ühiskonna abiga. Mingisugust riiklikku toetust pole kusagilt saadud. Peab mainima, et sel sügisel tõsteti ootamatult „Ehatare'*, linnamaksu $30,000. võrra, mis sunnib elanike üüride tõstmist. EAK on pidevalt taotlenud kinnisvara maksust vabanemist, kuid seepole veel õnnestunud, kuigi EAK on mitte kasutaotlev organisatsioon. . Kõik see asjaajamine võtab aega ja vahepeal peame oma maksud maksma, ütleb esimees. EAK on teinud juurdemakse „Eha-tare'Velanikele, kes abi hädasti vajavad. Kahjuks EAK ei suuda seda President Reagan taotleb Mart Nikluse vabastamist NEW YORK — Vabadusraadio ja Ameerika Haäl saatsid okupeeritud Eestisse president Ronald Reagani avalduse, milles ta pöördub N. Liidu poole vabastada Mart Niklus ja lubada tal emigreeruda, et ühineda oma sugulastega Rootsis. President ütleb oma avalduses: See erijuhus annab mulle teretulnud võimaluse austada juhtivat eesti inimõiguste aktivisti ja Helsingi kokkuleppe täitmist jälginud Mart Niklust. Olles sagedasti ülistatud kaas-dissidentide ja teadlase Andrei Sahharovi poolt, veedab Mart Niklus oma 50. sünnipäeva ük-sikvangistuses väljakannatamatus olukorras N. Liidu vanglas. Ta on praegu kandmas oma teist kümneaastast karistust „nõüko-gude vastase propaganda ja agitatsiooni" eest ja on hoitud ük-. sikvangistuses juba peaaegu, kaks aastat, kusjuures külasta-, miskeeld kehtib 1986.a. juulini. Mart Niklus on ornitoloog, kuid talle pole kunagi antud luba töötada või midagi avaldada oma erialal tema alalise opositsiooni pärast Nõukogude surve vastu. Ta on kirjutanud alla paljudele protestidele Nõukogude poolt teostatud inimõiguste rikkumise vastu. Ta on etendanud tähtsat osa inimõiguste aktivistide koordineerimisel Eestis, Lätis ja Leedus. Ta on tagakiusatud Nõukogude võimu poolt 22 aastat, arreteeritud mitmeid kordi, vangistatud ja keeldutud loa andmisest Rootsi emigreeruda. Mart Nikluse tervis on kriitilises olukorras, ja vajab kohest arstiabi. Helsingi kokkuleppele allakirjutanud riigid, kellede hulgas RONALD REAGAN on ka N. Liit, lubavad respekteerida isiku õigusi ja ipõhilist vabadust ning „tegutseda positiivses ja inimlikus vaimus" nende isikute sooviavaldustega, kes tahavad ühineda oma sugulastega. Ma kutsun üles N. Liitu jälgima Helsingi kokkulepet ja lubada Mart Niklusel emigree-rudai et ühineda oma sugulastega Rootsis. Hinnates oma vahekordi teiste riikidega, võtab USA arvesse ka,kuivõrd need riigid on austanud oma lubadusi rahvusvahelise õiguse alusel, eriti osas, mis kaitseb inimõigusi. Tuba „Ehatares" ja söögisaal. Kanadas Eesti Abistamiskomitee Kanadas esimees Alfred Sepa. KuBaimglallcudl külalised, kunin- ' raadi ja andis rügemendile üle mä-ganna Elizabeth II ja prints Philip lestusmärgid osavõtu eest 1 maailma-kaua tulevikus teha. Mitmed elani- kes on 14-päeva8el külaskäigul Ka- sõja verisematest langingutest. kud, kes on nautinud „Ehatare" eest- nadas ja kava kohaselt külastavad Prints Philip samal ajaj oli Hilton lushkku miljood,on oma testamendis gii„ i^^i^^^ provintsis 75 kohta, Harbour Castle Hotellis ja andis üle meeles pidanud Abistamiskomiteed jõudsid Torontosse. 29. septembril 110 Kanada sportlasele kuldsed ja „Ehataret!', et toetada abivajavaid ^ad tulid kuninglikul laeval Bri- Krahv Edinburgh'i tunnistused, nen-kaasmaalasi. Tanu pärandustele, tannial, mis on nende ametlikuks de sportlike saavutuste kohta. ,,EhatareV võib lootusrikkalt tulevi-^ r^^^^ kulevastuvaadata.Needparandatud pej|oodii,Kuninglij^elljülali«telon Sõjaväe paraad Näituseväljaku summad lähevad kõik eesli ühiskon- kaasas 44-jaliikmeline teenijas- staadionil, millest kuninglikud küla-na toetamiseks ja nende aitamiseks, kond ja 276 madrust ja ohvitseri lisedosa võtsid, oli suurim Kanada {Järg Ihk. 3) Eestlaste Kesknõukogu Bianadas koostöös ti Liiduga Kanadas ja Eesti Üliingu Liiduga korraldab LAHECUSyilSE MÄLESTUSOHTO meeskonnas. algloos. Kohal olid Ontarios asuvad Kanada rügemendid, kokku ll.OOp Kuninglike külaliste vastuvõtt To- niiest. Pealtvaatajaid oli 52,000; Esi-ronto sadamas oli südamlik arvuka "^^id mitmed orkestrid ja lauldi mit-rahvahulga poolt. Sadamast külali- ^^^i^ ajaloolisi sõjalaule. Rahvas jüu-sed sõitsid lahtises tõllas Ontario beldas kuninglikele külalistele, parlamendihoone ette, kus kunin- , • , gannat tervitas Ontario peaminister j^^hapäeval kumnglikud km William Davis, rõhutades Ontario f^^^^^^ elanikkonna poolehoidu tihedatele ja olid pärastlõuna lõikus-sidemetele Inglismaaga ja tema ku- f^^^^^^, jumalateenistusel Maple ningliku perekonnaga.' "^^^"^^ anglikanijci- * peapiiskop. Maple Leaf Garden Kuninglike külaliste tähtsamateks ^^^^^^ rahvast. y, 21. okt. 1984, kell 3 gÄ.L suyres siaalis SAARNIIT 13. |a 14. oktoobril Toronto Essti l\llaja väikeses saalis. Avatud kella 10.00 - 21.00.13. okt. kell 15.00 sõnavõtt Vello Hubelilt. ® Enamus kunstniku viimased näituseks tööd. genud lennuväelaste mälestusmärgi avamine University ja Dundas tänavate ristumiskohal. Selle mälestusmärgi püstitamise tegi võimalikuks Henry Jackman'i fundätsioon. Hen-ry Jackman oli lahingulendur I maail- . masõjas. Tema on finantseerinud kuningas Edward VII ausamba ehitamist Queen's Parki ja Winston Churchilli ausamba ehitamist raeko-javäljakule. Henry Jackman suri 19.79,a. Tema viimane, elusolev vend, Edward Jackman, kes juhatas langenud lendurite mälestusmärgi ehitamist, mainis selle avamisel kuninganna poolt, et see on viimane ausammas, püstitatud Jackman'ite perekonna poolt. Edasi kuninganna võttis vastu Kuningliku Rangerite Rügemenlii pa-- Reagan ja Gromõko kohtusid Ida-Lääiie dialoog, mis katkes N.Liidu vahekorra lõhkujat. USA möödunud kevadel, kui esimesed administratsioonis olevat ülekaal sõ-' USA tuumlaengutega raketid ase- jaõhutajatel. Seal räägitakse ainult tati Inglismaal väljalaskealustele, võimust ja relvastuse suurendamise algas uuesti, kui N. Liidu välismi- vajadusest rahu säilitamise eesmär-nister Andrei Gromõko saabus gil. USA administratsioon on dekla- New Yorki, et selgitada Ühendatud reerinud, et tuumrelvade kasutamine Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) on-õigustatud kaitse-eesmärgil ja sel-ees N. Liidu soove ja ettepanekuid lega on valmis vallandama tuumrel-pinevuse vähendamiseks suurvõi- vade sõja, kõigi sellega kaasuvate mude vahel ja rahu säilitamiseks tagajärgedega, maailmas. Olenevalt sellest, kuju- Gromõko ründas president Reäga-sies ÜRO üldkogu foorum poliiti- nit 75 minutit ja lõpuks tegi kaks liste kõnede areeniks, kus Lääs ja ettepanekut. Maailmaruum peab jää- Ida oma seisukohti selgitasid ja ma rahulikuks kasutamiseks ja riik-rahu säilitamiseks oma ettepane-- lik terror tuleb mõista hukka ning kuid esitasid. lõpetada. Viimase ettepaneku juures Gromõko mõtles USA invasiooni ÜRO üldkogus kõneles Kanada vä- Grenada saarele ja valitsusevastaste lisminister Joe Clark. Ta selgitas Ka- rühmituste toetamist Nikaraaguas, nada senist poliitikat Kolmanda Pärast oma kõnetÜRO üldkogu ees maailma suhtes ja väitis, et selles Gromõko ei lubanud enesele esitada osas Kanada poliitiline seisukoht on küsimusi. Selle asmel N. Liidu teade-muutumatu. Rikastel, tööstuslikel tebüroo TASS Moskvas andis edasi maadel, tuleb abistada arenemisel N. Liidu president Tshernenko süü-olevaid liing vaeseid lõunapoolseid distuse president Reagani suhtes, rahvaid, et nad suudaksid end ise Tshernenko süüdistas Reaganit sel-majandada ja rahus elada. les, et Reagan kahjustavat rahu ja Järgmiseks kõnelejaks oli USA maailm liigub kolmanda suursõja president Ronald Reagan. Ta rõhutas suunas. Vastuseisuks sellele kõik oma valmisolekut alustada läbirää- sotsialistlikud riigid peavad töötama kimisi N. Liidu valitsuse juhiga pi- koos oma tugevuse ja võimu suuren-nevuse vähendamiseks, eriti tuum- damiseks. relvade alal. Uks selleks on lahti ja USA välisminister George Schul- USA esindajad on valmis tulema tz, kes Gromõko kõnet pealt kuulas, kokku,kui Moskva selleks nõusoleku tähendas ajakirjanikele, et N. Liidu annab. välisministerväänas fakte ja N.Liidu Peatudes USA relvastuse suuren- seisukohad on endised. Nad püüavad damise ja moderniseerimise, kava mõjustada USA rahvast,et see võtaks juures, president Reagan selgitas, et omaks N. Liidu seisukohad, see on tingitud N. Liidu relvastuse Pärast kõnesid ÜRO ülükogus oli suurendamisest; mis seni on olnud president Reaganil jiähtud ette kok-tegevusteks oli II maailmasõjas lan- M«J , , . j tunduvalt suurem USA sõjalisest kusaamine välisminister Gromõko- _^adalasees kuninglikud külalised jgugj^ on toonud ka viimasel ga. Enne seda kokkusaamist tal oli Külastasid mitmeid paiku Ontarios, gjaj uusi tuunllaengutega rakette jutuajamine Kanada peaminister kaasaarvatud Bramton ja Niagara kommunistliku bloki läänepoolsete Mulroneyga ja Gromõkol USA presi- Falls. Neljapäeval prints Philip sõi- riikide territooriumile, kus need on dendi teise kandidaadi Mandeliga. asi Inglismaale ja kuninganna asetatud väljalaskealustele, suunaga Sellega olid tippude nõupidamisel Elizabeth Manitobasse. "MeJe ilu" föfmefys I Wifus on stffofutf 'supäevof, £. okfoo /e esmospäevo/r 8. ^^ikusfänupähQ puhul läände. USA valitsus on alati valmis mõlemad pooled hästi informeeritud alustama läbirääkimisi, et pidurdada sellest, millist poolehoidu kumbki võidujooksu relvastuse suurendami- neist omab laiemal alusel. Tippude se alal. Ta avaldas lootust, et N. Liidu kokkusaamine mingit lahendust ei vähsministri tulek New Yorki annab andnud. Neile ainult selgus, kui suu-võimaluse ühise tee leidmiseks et rel määral nad üksteisest erinevad a uusi läbirääkimisi alustada. Sellega mida üks ja teine neist taotleb. — b j j o N. hidu välisministri tagas - sega raakida tuleb. ^..^^ Moskvasse, oli temal veel kok- GROMÕKO RÜNDAS kusaamine USA välisminister Geor- Reedel, 28. sept. kõneles ÜRO üld- ge Shultziga. viimase kutsel. Ka see kogu ees N. Liidu välisminister And- kokkusaamine mingit positiivset tu-rei Gromõko. Ta ründas UŠA presi- lemust ei andnud, väljaarVatud soov, dentikuisõjaõhutajatjasenise.USA- [Järg Ihk. 3) 17. nov Toronto e AASTAPÄEVA BALL • r® V ^ ^ " / ^ ' ' l ^ t ^ ^ i f • Öhtusöök,b8ar.tants.eeskava. • V.Gustovsoniorkesterjaeeskavalise. osas Avo Kitta.k. • SSO.OOisi » Eesti Seltsi luhatus palub piletid teUida eelmüügiltniipea kulsee on võimalik ja tel. 4412110. ,00 isikult koos ShtusäSgi ja veiniga, informatsiooniks helistada prl. Piret Komi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-01
