1984-10-04-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(Meie Elo" nr. 40 (180S) im igu uue ISTER SUSAN FISH ^ istlõunases kavas oli ühiseks lks koos organisatsioonid^ ja |anduse esindajaiga avalik foo- ^emal; „Mitmekultüurilisus ja indsus Ontario perspektiivis", ario kbdakoiidsuse- ja kultuu- |BterSüsan Fish pidas ülevast" sisuka kõne. fster rõhutas kultuuripärandi lise tähtsust» noorte ja uustul-abistamise ja ühiskondliku |kendamlse vajadust, ühtlasi [es, et uue föderaalvalitsusega is on võimalik kindlustada 3le etnokultuurilistele gruppi-mädas väärikas osa kõikides I provintside el^avaldu8tes! ister nimetas kolleege keskva-juures, kellega tal on head kd kontaktid ning kellega on Ilmunud või kavandatud kok-lised mitmekultuurilisuse, bndsuse ja immigratsiooni |mide käsitamiseks. Nende tõstis ta välja: teenistus- ja itsiooniminister Flora Mac-indiaanlaste- küsimuste mi° )ävid Grombie, Marcel Masse inikatsioon), muidugi mitmes fi minister Jack Murta jt. 2KULTUURILISUS PEEL iekultuuri' poliitika amet" pgusest 1971. aastal.on etno-liiste rahvusgruppide osapar; Inadas järjest tõusnud. On oi ]sineb pidevalt ka igasuguseid <eelte ja kultuuri šäilitamise-küvaid probleeme. i (eit on aga mitmekultuurilisus Is tõusuteel. lavst oma äsjasel külaskäi- Inadasse rõhutas kultuuride )ise vajadust: ..Kaitske mino-l^ ultuuref õhutas paavs. Ta lanäda i.avatud-uste^-poliiti-liigrantide ja põgenike osas ja neid omakorda rikastama |t tulevikus nagu minevikus- V.A. lau" ' jgejad. ärge unustage oma [õpfadele soovitamast ..MEIE ELU" Liisik, lo(j Kuusik jne. Aga tä [elda - kõlab pidulikumalt, [arjumus^est! kui kirjaviisi uuendada, ei lam ohata: ,.0h, s^ Issand li^llf" vaid -- .,0h, isa Isand (üll!" Aga: „0h, sa Issanda )laka nagu elulähedasemalt |sa isanda vits!" [ne. NoBe Igubn Tartumaal Mulla surmateates (ME ^n eksitus juhtunud Eesti [las. Sünnikohaks on õieti |hgu, kuid see valesti pandud ile. Rõngu on Tartumaal; ai on Rõuge ~ aga seda ei. jsin lisada, et William lõpe-Ülikooli matemaatika-loo- [skbnna jamulolirõõm teda ja kolleegina, assistendina •üüsikainstituudis. ENDEL ARUJA LINN rEADAANNE •il 1984 Jte äraviimist, lumine toimub teisi-hine toimub koima- (1:1 OLE kolmapäeval, [htede ja suurte ietallpurklde ümber- Irilkuu jooksul koguti jonn} plekkpurke. 7-7742. 3 ILMUS d mustiasmyusikj saalid 922-5741 JOHN E. SOOSÄR, C.A. Chartered Accpuntant Suits 131 önivorsityAvG., Toronto, Ontario, fV35H Zmi Tel. 864-0099 orrwAY Ravltaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid. Nõuanne ja söbirilik teenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi poolt. 300 Danforth Ave. toronto, Ont. {Vi4IK 1(^6. Tel. 463-512S 6., 7. ja 8. dr. T. Sauks 13. ja U> oktoobril dr. M. Leesmeni 210). ja 21. oktoobril dr. R. Pahapill 27. ja 28. oktoobril dr. ]. Marley 461-0912 • O 0 9 0 t . « « « 0 0 0 « * S21-7777 •7777 anja {Algus esiküljel) et suurvõimude vahel peaks valitsema parem vahekord. Sellest võiks järeldada, et võimalikud on kunagi tulevikus suurvõimude lähenemine üksteisele diplomaatilis't'e kanalite kaudu. Mingit tähtpäeva selleks siiski ei määratud. Ei ole selge, kas N. Liidu valitsus Moskvas tahtis mõjestada USA valimisi, oma välisministri saatmisega USA-sse ja ähvardpa kõne pidamisega. ÜRO üldkogu ees, selleks, e* järgMstgTplBŠiäendfv letajadei annaks hääli president Reaganile, vaid vastaskandidaat Mande-lile, kellega N.jLiidu valitsus loodab paremini koos töötada. Gromõko vaevalt seda saavutas, sest tema kõne ÜRO üldkogu ees oli SYDNEY • - Siin on tekitanud tuupihne nõukogulik kone, mis USA möttevalietust Sydney vahjaskonda enam « j n o f f a . Ah- Eesti Maja müümise ja Leedu klu-vardus, vee^gi_?uurendadi kõmmu- üliinemise küsimus, mis ker-nistlAu bloki so)a}is.)oude, võib tuua wb Kooperatiiv Eesti Maja pea-juurde uusi haah Reaganile, mitte *^ vähendada. „Londosi Times" teatab, et Läane-^ai^^ainaa valitsus on keeldunud N. Liidule välja andmast Koblenzis piaegu asuvat Tallinna vanimat arhiivi, kuigi veiselased vastu pakku^iii^olme ssiksa linna sijaloolisi dokumente. Bonni sise- ja välisministeerium vgljaandmine pole võimalik. Kirja seletavad, et pärastsõjaaegsed saksa vorm aga, milles välisministeerium seadused ei luba liiduvabariigis asu- mitteyäljaandmist põhjendas, alar-vate varanduste väljaviimist ja valis- meeris eesti eksiilpoliitikuid. Välisministeerium lisab, et Eesti, mille minister kinnitas oma vastuses pealinn on arhivaalide kodukoht, ei Moskvale,et väljaandmine '|)olevat ole Liiduvabariigi valitsuse seisuko- kahjuks võimalik. Ta ei märkinud, et halt N. Liidu osa. sellel puudub.seaduslik alus.' Kolme endi^Hansalinna, Breme- J Moskva pole aga vahepeal maga-ni. Hamburgi jk.Lüübeki keskaegsed nuti' Et võita hansalinnade Hambur-ürikud, arvult 3Õ 000, peideti viimase gi,Lübecki ja Breemeni poliitikuid sõja ajal õhurünnakute ohu eest ku- oina poole, kutsus N. Liit Lübecki , sagile jcaevandusse, mis nüüd asub linnaarhivaarid Antje-Katrin Grass- Idä-Saksamaal ja kust nõuk. okupan- manni ja dr, Schencki Moskva kesk-did need 1945.a. oma kätte said. ajhiivi, kus neil võimaldati heita pilk 1977.a. teatasid venelased nende ole- hansalinnade arhiividesse. Loomuli-masolust ja entusiastlikud saksa aja- kult olid mõlemad vaimustatud, loolased alustasid läbirääkimisi nende vahetamiseks Lääne-Saksamaale TUNNUSTUS ANASTAMISELE toodud Tallmna^arhiiyima^^^^^ Trikk, mis niihästi Moskvas kui ka Muuseas hõlmab ka UNESCO le- gonnis välja hauduti on see, et lugu ping 1977. aastast rahvusvaheliselt arhiividega mängitakse kommunaal-arhiivide repatrieerimist ^ poliitiliseje tasemele. See tähendab: Bremenile kuulub 26 000 kone all hansalinnad peavad ise väljavahetu-olevaist urikuist ja selle mna kultuu- aranzheerima. Terminiks on täna-riala nõunik H W Franke^nõuab v^- september, mil Bonnis toimub htsuselt selle keelu tühistamist. Ta rahvusvaheline arhivaaride konve-leiab, et lähtudes oleviku realitee- ^gj^^g dist, olevat sellised poliitilised hoiakud aegunud, mitte enam paikapida- Sellele mängule tõmbasid liidumi-vad. nistrid Zimmermann ja Štoltenberg Ta süüdistab Saksa valitsust sabo- esialgul kriipsu peale. Aga Bonnis teerimises ja et see hoolib vähe saksa kardetakse, et FDP-nurgast, tuleb ajaloost. Igaljuhulei olevat föderaal- tõuge seaduse muutmiseks* milles on . ne valitsus Tallinna ürikute seadus- ankurdatud ida kultuurivarade säili- Uk omanik. Eriti pahandab Franke, et tamiskohustus Liiduvabariigis. Bonni veto tuli ajal, mil peale 6- Need kartused said toetuse sellest, et aastaseid vaevalisi läbirääkimisi ve- ka uniooni ridades on poliitikuid, ne diplomaatide ja poliitikutega oldi kellele hansalinnade arhiivid tähtsa-juba peagu kokkuleppele jõudmas, mad kui kordasaadetava väljavahetuse õiguslikud ja poliitilised järeldu- MOSKVATRIKK sed UNNAARHIIVIGA Tallinna arhiivi väljaandmine ^81-6834 — selle pealkirja all kirjutas poliit- päästaks valla laviini: päästetud sak-ajakiri „DeutschlandMagazin"muu- sa kultuurivaral õigusevastaselt an-hulgas: nekteeritud Ida-Saksa aladelt, nagu Esimehe vahetus-ja pettusmanöö- näiteks Königsbergi linnaarhiiv, ver ebaõnnestus juba Sclimidti valit- oleks täiesti uus õiguslik seisund, suse ajal. Tookordne siseminister Tallinna linnanõukogu tunnusta- Gerhart Baum pidi Moskva emissari- mine arhiivi õiguslikuks omanikuks • ^ / • ' dele selgeks tegema, et saksa õiguse tähendaks kaudset tunnustamist nõu- " ; , .. •;. ••• • '•: ; järgi pole Tallinna Jinaarhiivi Vai- kogude annektsioonile. _ _ ^ jaandmihe võimalik. Balti rahvaste usaldus Liiduvaba- SydUfiy EfiSti MSJSI Teine katse ebaõnnestus nüüd: vä- riigi rahvusvahelise õiguse printsii-lisministeerium teatas N, liidule, et. pidesse oleks põhjalikult rikutud. wmmm:mm m wmm MQll II IMM l)l>ll KOGUD I-VII Okupeeritud kodumaal väljaantud 17 kogu 625 ori-ginaallehekülje ulatuses ilmuvad Äbistamlskeskuse väljaandel kolmes köites. Esimene köide (ilmus juuli alguses 1984) sisaldab kroonika kogud I—VII (origi-naalväljaandes 251 lk.), teine köide (ilmub varasügisel 1984) sisaldab kroonika kogud VII8-XIII (orlginaalväl-jaandes 225 lk.) ning kolmas köide (ilmub hilissügisel 1984) sisaldab kroonika kogud XIV-XVII (originaal-väljaandes 149 lk.). Kroonikate trükitud kujul väljaandmine Läänes toimub kodumaise vastupanulükumisi» ülesandel. Kroonikate müügist ülejääv summa läheb Eesti vastupanuliikumise vajaliku dokumentatsiooniga, informatsiooniga, raamatutega jne. varustamiseks. Kolme köite, st. kõigi 17 kogu ETTETELLIMISHIND KOOS SAATEKULUDEGA 31. OKTOOBRINI 1984 CAN.DOLL. 45.00 Eeltellimised ja müük: MEIE ELU" talitus 958 Broadview Ave., Toronto, Ont, M4k 2R6 OTTAWA — BrianMulroney va- OTTAWA >- „National Anti-Fo-litsus otsustas kehtestada alates 1. werty*' 'organisatsiooni poolt kogu-palus presidendil küsimus koosolekul 30. septembril. „Meie Kodu * toob Raivo Kalamäe pooldavad põhjendused, kes väidab, et pärast Eesti Maja laiendamist ei ole sellele kunagi suude-esiineeS ^ud õiget majanduslikku alust an-. da. Kasutajaid on vähe ja nende arv väheneb. Leedu klubi soovib oma liikmeskonda suurendada, eelistades eest-kei, et teha vajalikke juurdeehi-tusi. See viiks pikapeale kolme Balti rahva koostööle, mis on tulevikus paratamatu. Ajaleht kommenteerib, et Leedu okt. eelmise valitsuse poolt ettevalmistatud müükimaksu tõstmise 1% võrra, põhjusel.et Kanada majandus on sellises ummikus, millest ilma lisasissetulekuta välja ei pääse. „Sales TaxM " tõstmise kaudu valitsus loodab saada lisasisse-tmlekut $1 miljard aastas. Ees^i Rahvuskomitee esim. |. Bi-monson saatis president R. Reaganile telegrammi, milles Ja palus ,. , presidentilkui see kohtub N. Liidu Wubrpole mmgit ettepanekut tei-välisministri A. Gromõkoga, võtta nud la neil on volga vahemail kõnelusse eesti inimõiguste eest võitleja Mart Nikluse küsimus, kelle 50 a. sünnipäev langes 22. septembrile ja kes viibib vaga halvas tervislikus olukorras Chistopoli vanglas. President on saanu^ M. Nikluse küsimuses palju kirju. Sellega ühenduses ta avaldas hiljuti üleskutse, et N. Liit lubaks tervislikult ruineeritüd M. Niklusel emigreeruda oma sugulaste juurde Rootsi. Samaaegselt president juhtis töhe- Jepanu sellele, et Helsingi Aktile allakirjutanud/riigid täidaks selle nõudeid inimõiguste, sugulastega ühinemise jm. asjus. Poetuskodu c . . (A|gus esiküijel) kes abi vajavad oma Vanaduspäevadel. EAK soov on, et kõik kaasmaalased mõtleksid nendele. EAK avaldab suurimat tänu nendele, kes on pärandanud või isiklikult annetanud osa oma varandusest, „Ehatarele-', et rahvuskaaslased võiksid oma viimaseid päevi veeta eestlaste keskel eesti miljöös. Pärandajate ja annetajate nimed jäädvustatakse „Ehatare" autahylile tulevastele põlvedele. Aunimestüs seisavad järgmised nimed „Ehatare" fuajees: Karl ja Hilda Eerm^, Kornelius ja Hilda Oid-la, Alice Tõnisson, August ja Erika Reesalu, Löuise Tibar ja Adele Ilves. EAK teeb kõik, et teenida eestlust ja eesti ühiskonda täna ja tulevikus, lõ-esimees." • i • 150,000 dol., mida peaks siis eestlased aitama tasuda. Poliitiline apaatsus Eestis HELSINGI (M.E.) - Soome ajalehed kirjutavad suurte pealkirjadega raskustest N. Eestis, mida möönab ka partei esimene sekretär Karl Vaino. „Sovet8kaja Estoniale" antud intervjuus ta kinnitab, et poliitiline apaatsus on laialt levi-nenud. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Balti riikides. „Hel8ingin Sanomat" kirjutab, ei Vaino seletusel näjteks Kohtla-Jär-vel ainult pooled töötajatest on võtnud osa poliitloengutest ja ainult 7% partelt juhtivatest tegelastest olnud marksism-leninismi õppe-tandides. Kuritegevus ja alkoholi tarvitamine suureneb alatasa., Siin kommenteeritakse, et Moskvas tuntakse muret Baltimaade pärast, mis on Venemaa toiduäride olulised varustajad. Mis siis saab, kuid eestlased, lätlased ja leeduk-sed aina viina viskavad ja iseseisvusest tud andmete kohaselt m Kanadas 4.3 miljonit elanikku, Kes elavad allpool vaesuse joont sissetulekuga. Selle organisatsiooni arvates on vaesed kõik, kes kulutavad oma sis-setulekjist rohkem kui )8.5% toidu, peavarju ja riietuse m. retsemise-ks. Suuremas rahapuuduses on noored abielupaarid. TORONTO - John Sewell, endine Toronto linnapea, organiseerib rahuekspeditsiooni Moskvasse, et kohata seal tavalisi N. Liidu kodanikke, rääkida nendele rahu vajadusest maailmas ja kinnitada nen^ de rinda märgid, et nemad nõuavad ülemaailmset rahu ja relvastuse vähendamist. Ekspeditsiooni koosseisus on 14 permanentset rahu-nõudjat ja Sewell soovib saada selle sõidu toetuseks kokku $15,000. Sellest $7,000 Toronto linnavalitsuse käest. EELK Chicago Pauluse koguduse koosviibimisel Vasakult-M. Tanu-' mark, T. Norheim, A. Talistu, prof. A. Võõbus, pr. VÕõbus. Kontsert-jumalateenistus Chicagos HIXI>0<LD BRIAN MULRONEY OTTAWA - Peaminister Brian Mulroney ei pea õigeks rahvahääletuse korraldamist surmanuhtluse taastamiseks Kanadas. Seda ei saavat võtta ka valitsuse programmi lähemal ajal, kuna valitsus on koormatud teiste hädalisemate ülesan- BÖN AIR APPLIANCE SERVICE Milmutuskappe ja pliite — Igat ^ 31 aastat tööpraktikat - Tel. 533^334 - Peter TORONTO - Kohtunik Samuel Grange lõpetas eriuurimuse 36-väi-kelapse suremise kohta Toronto kstehaiglas. Laste suremist haiglas on uuritud kolme aasta jooksul. Ülekuulatud on üle 180 isiku ja toimik on enam kui 40,000 lehekülge paks. Menetlus on läinuctl maksumaksjatele maksma üle 'kolme miljoni dollari ja lõppes küsimustele vastamata, kes mõrvas lapsi ja miks seda tehti? Kahtlustati haiglaõde Nellist, kes oli valvekorras enamiku laste suremise ajal. Süü- 1 - . . 1 1 . 1. A l EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. S Õ B E R Intellektuaalne, sportlik eesti naine. Sind otsib lesk „noormees 60"; Kirjad, foto soovitav, saata selle 'ehe talitusele märgusõna all .,SÖBER" fii!iHininiiinnniniiiiiiiiiniüiniinnHifnffflmniran« Eesti Sihtkapital Kanadas Alistused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Sttuiiake oma annetused nooltele ja teistele eesti organisatsioonidele. Eesti Sihtkapital Kanadas distus lõpetati kohtu poolt. Õde Mudu tulumaksuvaba kviitungi sm- Nellis esitas nõudmise politsei vas- isiiseks. ^ Eesti Maja, 958 Broad-tu 80,000 suuruses Isikliku kahjiits-viw Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 liiWiiiiniiiiniinnifnRmiiflniifHHsm^ Pühapäeval, 23. septembril toimus EELK Chicago Pauluse koguduses August Võhma mälestus-jumalatee-nistus kontsert-aktus. Jumalateenistuse pidas prof. A. Võõbus, kes oma jutluses meenutas kodumaalt lahkumise 40. aastapäeva ning koguduse 27. aastapäeva. Oma jutluses tõstis ta esile Eesti rahva katastroofi 40 aastat tagasi, kus rahvas paisati laiali üle maailma. Maha jäid omaksed ja kodumaa, külmad lained haarasid halastamatult oma sülle kodumaa vapraid poegi ja tüdreid. Neid jäid pommitatud varemete alla ja lahinguväljadele. Need,kes pääsesid, ön säilitanud eestluse vabas maailmas, kuid meie lootus ja ootus vabas maailmas hakkab aeglaselt väsima. Ligi 40 aastat tagasi, kui pääsime ikestajatest, olid meie jumalakojad täis tänutund-vatest eestlastest, kuid kui palju on järele jäänud neist? Peame silmas pidama seda hinda, mida meie vaprad kaasmaalased maksavad Kodu- Eestis, ning olema neile julgustuseks ja toeks nende eesmärkide taotlemisel. Kontserti kunstilist osa kaunistasid Torontost saabunud sopran Tamara Norheim,keda saatis orelil R. Võhma ning Chicago Eesti ja Põhja- Illinoisi Eestlaste ühendatud segakoor Marga Tammarki taktikepi all. Manalasse varisenud major A. Võhma oli tuntud eestlaskonnas vapra sõjamehena kommunismivastases võitluses, nii relvaga rindel kui ka sõnaga paguluses. Tema tuline isamaaarmastus ei raugenud kunagi — meie austus ja respekt temale ei rauge iial. Kohaliku kiriku endise koguduse kauaaegse esimehena on ta oma teenete ja tegudega aidanud- säilitada 'usku Jumalasse ja Vaba Eesti tulevikku. Pärast mälestusjumalateenistust toimus kiriku seltskondlikus ruumis koosviibimine, mille muusikalises osas esines menukalt Tamara Norheim mitme palaga.saades suure aplausi ning kauni roosikimbu. Koguduse esimees A. Saar meenutas A. Võhma suuri teeneid koguduse esimehena, andes üle kimbu punaseid roose tema abikaasale,Regina Võhmale. Samal ajal andis ta veel lillekimbu üle koorijuht Tammarkile. Sõna võttis veel 0, Tammlark,tooni-tades eesti vabadusvõitlejate hoolduse vajadust kodupiaal. Naaberkogu-duse poolt tervitas K. Aavik. K. A. LEHELA ELEKTRIK egaaugu8«d •lektritööd, parandused, udsendusod, kodudat vÕi attavötatoa. HALLING Tel. 762-9190 Lic. E1044
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 4, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-10-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841004 |
Description
Title | 1984-10-04-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
(Meie Elo" nr. 40 (180S) im
igu uue
ISTER SUSAN FISH ^
istlõunases kavas oli ühiseks
lks koos organisatsioonid^ ja
|anduse esindajaiga avalik foo-
^emal; „Mitmekultüurilisus ja
indsus Ontario perspektiivis",
ario kbdakoiidsuse- ja kultuu-
|BterSüsan Fish pidas ülevast"
sisuka kõne.
fster rõhutas kultuuripärandi
lise tähtsust» noorte ja uustul-abistamise
ja ühiskondliku
|kendamlse vajadust, ühtlasi
[es, et uue föderaalvalitsusega
is on võimalik kindlustada
3le etnokultuurilistele gruppi-mädas
väärikas osa kõikides
I provintside el^avaldu8tes!
ister nimetas kolleege keskva-juures,
kellega tal on head
kd kontaktid ning kellega on
Ilmunud või kavandatud kok-lised
mitmekultuurilisuse,
bndsuse ja immigratsiooni
|mide käsitamiseks. Nende
tõstis ta välja: teenistus- ja
itsiooniminister Flora Mac-indiaanlaste-
küsimuste mi°
)ävid Grombie, Marcel Masse
inikatsioon), muidugi mitmes
fi minister Jack Murta jt.
2KULTUURILISUS
PEEL
iekultuuri' poliitika amet"
pgusest 1971. aastal.on etno-liiste
rahvusgruppide osapar;
Inadas järjest tõusnud. On oi
]sineb pidevalt ka igasuguseid
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-03