Meie Elu = Our life, October 4, 1984

              (Meie Elo" nr. 40 (180S) im
igu uue
ISTER SUSAN FISH ^
istlõunases kavas oli ühiseks
lks koos organisatsioonid^ ja
|anduse esindajaiga avalik foo-
^emal; „Mitmekultüurilisus ja
indsus Ontario perspektiivis",
ario kbdakoiidsuse- ja kultuu-
|BterSüsan Fish pidas ülevast"
sisuka kõne.
fster rõhutas kultuuripärandi
lise tähtsust» noorte ja uustul-abistamise
ja ühiskondliku
|kendamlse vajadust, ühtlasi
[es, et uue föderaalvalitsusega
is on võimalik kindlustada
3le etnokultuurilistele gruppi-mädas
väärikas osa kõikides
I provintside el^avaldu8tes!
ister nimetas kolleege keskva-juures,
kellega tal on head
kd kontaktid ning kellega on
Ilmunud või kavandatud kok-lised
mitmekultuurilisuse,
bndsuse ja immigratsiooni
|mide käsitamiseks. Nende
tõstis ta välja: teenistus- ja
itsiooniminister Flora Mac-indiaanlaste-
küsimuste mi°
)ävid Grombie, Marcel Masse
inikatsioon), muidugi mitmes
fi minister Jack Murta jt.
2KULTUURILISUS
PEEL
iekultuuri' poliitika amet"
pgusest 1971. aastal.on etno-liiste
rahvusgruppide osapar;
Inadas järjest tõusnud. On oi
]sineb pidevalt ka igasuguseid
<eelte ja kultuuri šäilitamise-küvaid
probleeme. i
(eit on aga mitmekultuurilisus
Is tõusuteel.
lavst oma äsjasel külaskäi-
Inadasse rõhutas kultuuride
)ise vajadust: ..Kaitske mino-l^
ultuuref õhutas paavs. Ta
lanäda i.avatud-uste^-poliiti-liigrantide
ja põgenike osas ja
neid omakorda rikastama
|t tulevikus nagu minevikus-
V.A.
lau" '
jgejad. ärge unustage oma
[õpfadele soovitamast
..MEIE ELU"
Liisik, lo(j Kuusik jne. Aga tä
[elda - kõlab pidulikumalt,
[arjumus^est!
kui kirjaviisi uuendada, ei
lam ohata: ,.0h, s^ Issand
li^llf" vaid -- .,0h, isa Isand
(üll!" Aga: „0h, sa Issanda
)laka nagu elulähedasemalt
|sa isanda vits!" [ne.
NoBe
Igubn Tartumaal
Mulla surmateates (ME
^n eksitus juhtunud Eesti
[las. Sünnikohaks on õieti
|hgu, kuid see valesti pandud
ile. Rõngu on Tartumaal;
ai on Rõuge ~ aga seda ei.
jsin lisada, et William lõpe-Ülikooli
matemaatika-loo-
[skbnna jamulolirõõm teda
ja kolleegina, assistendina
•üüsikainstituudis.
ENDEL ARUJA
LINN
rEADAANNE
•il 1984
Jte äraviimist,
lumine toimub teisi-hine
toimub koima-
(1:1 OLE kolmapäeval,
[htede ja suurte
ietallpurklde ümber-
Irilkuu jooksul koguti
jonn} plekkpurke.
7-7742.
3
ILMUS
d mustiasmyusikj
saalid
922-5741
JOHN E. SOOSÄR, C.A.
Chartered Accpuntant
Suits 131 önivorsityAvG., Toronto, Ontario, fV35H Zmi
Tel. 864-0099
orrwAY
Ravltaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja söbirilik teenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. toronto, Ont. {Vi4IK 1(^6. Tel. 463-512S
6., 7. ja 8.
dr. T. Sauks
13. ja U> oktoobril
dr. M. Leesmeni
210). ja 21. oktoobril
dr. R. Pahapill
27. ja 28. oktoobril
dr. ]. Marley
461-0912
• O 0 9 0 t
. « « « 0 0 0 « *
S21-7777
•7777
anja
{Algus esiküljel)
et suurvõimude vahel peaks valit­sema
parem vahekord. Sellest võiks
järeldada, et võimalikud on kunagi
tulevikus suurvõimude lähenemine
üksteisele diplomaatilis't'e kanalite
kaudu. Mingit tähtpäeva selleks siis­ki
ei määratud.
Ei ole selge, kas N. Liidu valitsus
Moskvas tahtis mõjestada USA va­limisi,
oma välisministri saatmisega
USA-sse ja ähvardpa kõne pidami­sega.
ÜRO üldkogu ees, selleks, e*
järgMstgTplBŠiäendfv
letajadei annaks hääli president Rea­ganile,
vaid vastaskandidaat Mande-lile,
kellega N.jLiidu valitsus loodab
paremini koos töötada.
Gromõko vaevalt seda saavutas,
sest tema kõne ÜRO üldkogu ees oli SYDNEY • - Siin on tekitanud
tuupihne nõukogulik kone, mis USA möttevalietust Sydney
vahjaskonda enam « j n o f f a . Ah- Eesti Maja müümise ja Leedu klu-vardus,
vee^gi_?uurendadi kõmmu- üliinemise küsimus, mis ker-nistlAu
bloki so)a}is.)oude, võib tuua wb Kooperatiiv Eesti Maja pea-juurde
uusi haah Reaganile, mitte *^
vähendada.
„Londosi Times" teatab, et Läane-^ai^^ainaa valitsus on keeldunud
N. Liidule välja andmast Koblenzis piaegu asuvat Tallinna vanimat
arhiivi, kuigi veiselased vastu pakku^iii^olme ssiksa linna sijaloolisi
dokumente.
Bonni sise- ja välisministeerium vgljaandmine pole võimalik. Kirja
seletavad, et pärastsõjaaegsed saksa vorm aga, milles välisministeerium
seadused ei luba liiduvabariigis asu- mitteyäljaandmist põhjendas, alar-vate
varanduste väljaviimist ja valis- meeris eesti eksiilpoliitikuid. Välis­ministeerium
lisab, et Eesti, mille minister kinnitas oma vastuses
pealinn on arhivaalide kodukoht, ei Moskvale,et väljaandmine '|)olevat
ole Liiduvabariigi valitsuse seisuko- kahjuks võimalik. Ta ei märkinud, et
halt N. Liidu osa. sellel puudub.seaduslik alus.'
Kolme endi^Hansalinna, Breme- J Moskva pole aga vahepeal maga-ni.
Hamburgi jk.Lüübeki keskaegsed nuti' Et võita hansalinnade Hambur-ürikud,
arvult 3Õ 000, peideti viimase gi,Lübecki ja Breemeni poliitikuid
sõja ajal õhurünnakute ohu eest ku- oina poole, kutsus N. Liit Lübecki ,
sagile jcaevandusse, mis nüüd asub linnaarhivaarid Antje-Katrin Grass-
Idä-Saksamaal ja kust nõuk. okupan- manni ja dr, Schencki Moskva kesk-did
need 1945.a. oma kätte said. ajhiivi, kus neil võimaldati heita pilk
1977.a. teatasid venelased nende ole- hansalinnade arhiividesse. Loomuli-masolust
ja entusiastlikud saksa aja- kult olid mõlemad vaimustatud,
loolased alustasid läbirääkimisi nen­de
vahetamiseks Lääne-Saksamaale TUNNUSTUS ANASTAMISELE
toodud Tallmna^arhiiyima^^^^^ Trikk, mis niihästi Moskvas kui ka
Muuseas hõlmab ka UNESCO le- gonnis välja hauduti on see, et lugu
ping 1977. aastast rahvusvaheliselt arhiividega mängitakse kommunaal-arhiivide
repatrieerimist ^ poliitiliseje tasemele. See tähendab:
Bremenile kuulub 26 000 kone all hansalinnad peavad ise väljavahetu-olevaist
urikuist ja selle mna kultuu- aranzheerima. Terminiks on täna-riala
nõunik H W Franke^nõuab v^- september, mil Bonnis toimub
htsuselt selle keelu tühistamist. Ta rahvusvaheline arhivaaride konve-leiab,
et lähtudes oleviku realitee- ^gj^^g
dist, olevat sellised poliitilised hoia­kud
aegunud, mitte enam paikapida- Sellele mängule tõmbasid liidumi-vad.
nistrid Zimmermann ja Štoltenberg
Ta süüdistab Saksa valitsust sabo- esialgul kriipsu peale. Aga Bonnis
teerimises ja et see hoolib vähe saksa kardetakse, et FDP-nurgast, tuleb
ajaloost. Igaljuhulei olevat föderaal- tõuge seaduse muutmiseks* milles on
. ne valitsus Tallinna ürikute seadus- ankurdatud ida kultuurivarade säili-
Uk omanik. Eriti pahandab Franke, et tamiskohustus Liiduvabariigis.
Bonni veto tuli ajal, mil peale 6- Need kartused said toetuse sellest, et
aastaseid vaevalisi läbirääkimisi ve- ka uniooni ridades on poliitikuid,
ne diplomaatide ja poliitikutega oldi kellele hansalinnade arhiivid tähtsa-juba
peagu kokkuleppele jõudmas, mad kui kordasaadetava väljavahetu­se
õiguslikud ja poliitilised järeldu-
MOSKVATRIKK sed
UNNAARHIIVIGA Tallinna arhiivi väljaandmine
^81-6834 — selle pealkirja all kirjutas poliit- päästaks valla laviini: päästetud sak-ajakiri
„DeutschlandMagazin"muu- sa kultuurivaral õigusevastaselt an-hulgas:
nekteeritud Ida-Saksa aladelt, nagu
Esimehe vahetus-ja pettusmanöö- näiteks Königsbergi linnaarhiiv,
ver ebaõnnestus juba Sclimidti valit- oleks täiesti uus õiguslik seisund,
suse ajal. Tookordne siseminister Tallinna linnanõukogu tunnusta-
Gerhart Baum pidi Moskva emissari- mine arhiivi õiguslikuks omanikuks
• ^ / • ' dele selgeks tegema, et saksa õiguse tähendaks kaudset tunnustamist nõu-
" ; , .. •;. ••• • '•: ; järgi pole Tallinna Jinaarhiivi Vai- kogude annektsioonile.
_ _ ^ jaandmihe võimalik. Balti rahvaste usaldus Liiduvaba-
SydUfiy EfiSti MSJSI Teine katse ebaõnnestus nüüd: vä- riigi rahvusvahelise õiguse printsii-lisministeerium
teatas N, liidule, et. pidesse oleks põhjalikult rikutud.
wmmm:mm
m
wmm MQll II IMM l)l>ll
KOGUD I-VII
Okupeeritud kodumaal väljaantud 17 kogu 625 ori-ginaallehekülje
ulatuses ilmuvad Äbistamlskeskuse
väljaandel kolmes köites. Esimene köide (ilmus juuli
alguses 1984) sisaldab kroonika kogud I—VII (origi-naalväljaandes
251 lk.), teine köide (ilmub varasügisel
1984) sisaldab kroonika kogud VII8-XIII (orlginaalväl-jaandes
225 lk.) ning kolmas köide (ilmub hilissügisel
1984) sisaldab kroonika kogud XIV-XVII (originaal-väljaandes
149 lk.). Kroonikate trükitud kujul väljaand­mine
Läänes toimub kodumaise vastupanulükumisi»
ülesandel. Kroonikate müügist ülejääv summa läheb
Eesti vastupanuliikumise vajaliku dokumentatsiooni­ga,
informatsiooniga, raamatutega jne. varustamiseks.
Kolme köite, st. kõigi 17 kogu
ETTETELLIMISHIND KOOS SAATEKULUDEGA
31. OKTOOBRINI 1984 CAN.DOLL. 45.00
Eeltellimised ja müük:
MEIE ELU" talitus
958 Broadview Ave., Toronto, Ont, M4k 2R6
OTTAWA — BrianMulroney va- OTTAWA >- „National Anti-Fo-litsus
otsustas kehtestada alates 1. werty*' 'organisatsiooni poolt kogu-palus
presidendil
küsimus
koosolekul 30. septembril.
„Meie Kodu * toob Raivo Kala­mäe
pooldavad põhjendused, kes
väidab, et pärast Eesti Maja laien­damist
ei ole sellele kunagi suude-esiineeS
^ud õiget majanduslikku alust an-.
da. Kasutajaid on vähe ja nende arv
väheneb.
Leedu klubi soovib oma liikmes­konda
suurendada, eelistades eest-kei,
et teha vajalikke juurdeehi-tusi.
See viiks pikapeale kolme
Balti rahva koostööle, mis on tule­vikus
paratamatu.
Ajaleht kommenteerib, et Leedu
okt. eelmise valitsuse poolt ette­valmistatud
müükimaksu tõstmise
1% võrra, põhjusel.et Kanada ma­jandus
on sellises ummikus, mil­lest
ilma lisasissetulekuta välja ei
pääse. „Sales TaxM " tõstmise kau­du
valitsus loodab saada lisasisse-tmlekut
$1 miljard aastas.
Ees^i Rahvuskomitee esim. |. Bi-monson
saatis president R. Reaga­nile
telegrammi, milles Ja palus ,. ,
presidentilkui see kohtub N. Liidu Wubrpole mmgit ettepanekut tei-välisministri
A. Gromõkoga, võtta nud la neil on volga vahemail
kõnelusse eesti inimõiguste eest
võitleja Mart Nikluse küsimus, kelle
50 a. sünnipäev langes 22. septemb­rile
ja kes viibib vaga halvas tervis­likus
olukorras Chistopoli vanglas.
President on saanu^ M. Nikluse
küsimuses palju kirju. Sellega
ühenduses ta avaldas hiljuti üles­kutse,
et N. Liit lubaks tervislikult
ruineeritüd M. Niklusel emigree­ruda
oma sugulaste juurde Rootsi.
Samaaegselt president juhtis töhe-
Jepanu sellele, et Helsingi Aktile
allakirjutanud/riigid täidaks selle
nõudeid inimõiguste, sugulastega
ühinemise jm. asjus.
Poetuskodu c . .
(A|gus esiküijel)
kes abi vajavad oma Vanaduspäeva­del.
EAK soov on, et kõik kaasmaa­lased
mõtleksid nendele.
EAK avaldab suurimat tänu nen­dele,
kes on pärandanud või isikli­kult
annetanud osa oma varandusest,
„Ehatarele-', et rahvuskaaslased
võiksid oma viimaseid päevi veeta
eestlaste keskel eesti miljöös. Päran­dajate
ja annetajate nimed jäädvusta­takse
„Ehatare" autahylile tulevas­tele
põlvedele.
Aunimestüs seisavad järgmised
nimed „Ehatare" fuajees: Karl ja
Hilda Eerm^, Kornelius ja Hilda Oid-la,
Alice Tõnisson, August ja Erika
Reesalu, Löuise Tibar ja Adele Ilves.
EAK teeb kõik, et teenida eestlust ja
eesti ühiskonda täna ja tulevikus, lõ-esimees."
• i •
150,000 dol., mida peaks siis eest­lased
aitama tasuda.
Poliitiline
apaatsus Eestis
HELSINGI (M.E.) - Soome aja­lehed
kirjutavad suurte pealkirja­dega
raskustest N. Eestis, mida
möönab ka partei esimene sekretär
Karl Vaino. „Sovet8kaja Estonia­le"
antud intervjuus ta kinnitab, et
poliitiline apaatsus on laialt levi-nenud.
Mitte ainult Eestis, vaid ka
teistes Balti riikides.
„Hel8ingin Sanomat" kirjutab, ei
Vaino seletusel näjteks Kohtla-Jär-vel
ainult pooled töötajatest on võt­nud
osa poliitloengutest ja ainult
7% partelt juhtivatest tegelastest
olnud marksism-leninismi õppe-tandides.
Kuritegevus ja alkoholi
tarvitamine suureneb alatasa.,
Siin kommenteeritakse, et Mosk­vas
tuntakse muret Baltimaade pä­rast,
mis on Venemaa toiduäride
olulised varustajad. Mis siis saab,
kuid eestlased, lätlased ja leeduk-sed
aina viina viskavad ja iseseis­vusest
tud andmete kohaselt m Kanadas
4.3 miljonit elanikku, Kes elavad
allpool vaesuse joont sissetuleku­ga.
Selle organisatsiooni arvates on
vaesed kõik, kes kulutavad oma sis-setulekjist
rohkem kui )8.5% toidu,
peavarju ja riietuse m. retsemise-ks.
Suuremas rahapuuduses on
noored abielupaarid.
TORONTO - John Sewell, endi­ne
Toronto linnapea, organiseerib
rahuekspeditsiooni Moskvasse, et
kohata seal tavalisi N. Liidu koda­nikke,
rääkida nendele rahu vaja­dusest
maailmas ja kinnitada nen^
de rinda märgid, et nemad nõuavad
ülemaailmset rahu ja relvastuse
vähendamist. Ekspeditsiooni koos­seisus
on 14 permanentset rahu-nõudjat
ja Sewell soovib saada sel­le
sõidu toetuseks kokku $15,000.
Sellest $7,000 Toronto linnavalitsu­se
käest.
EELK Chicago Pauluse koguduse koosviibimisel Vasakult-M. Tanu-'
mark, T. Norheim, A. Talistu, prof. A. Võõbus, pr. VÕõbus.
Kontsert-jumalateenistus Chicagos
HIXI>0<LD
BRIAN MULRONEY
OTTAWA - Peaminister Brian
Mulroney ei pea õigeks rahvahää­letuse
korraldamist surmanuhtluse
taastamiseks Kanadas. Seda ei saa­vat
võtta ka valitsuse programmi
lähemal ajal, kuna valitsus on koor­matud
teiste hädalisemate ülesan-
BÖN AIR APPLIANCE SERVICE
Milmutuskappe ja pliite — Igat
^ 31 aastat tööpraktikat -
Tel. 533^334 - Peter
TORONTO - Kohtunik Samuel
Grange lõpetas eriuurimuse 36-väi-kelapse
suremise kohta Toronto
kstehaiglas. Laste suremist haig­las
on uuritud kolme aasta jooksul.
Ülekuulatud on üle 180 isiku ja
toimik on enam kui 40,000 lehekül­ge
paks. Menetlus on läinuctl mak­sumaksjatele
maksma üle 'kolme
miljoni dollari ja lõppes küsimus­tele
vastamata, kes mõrvas lapsi ja
miks seda tehti? Kahtlustati haig­laõde
Nellist, kes oli valvekorras
enamiku laste suremise ajal. Süü-
1 - . . 1 1 . 1. A l
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
S Õ B E R
Intellektuaalne, sportlik eesti nai­ne.
Sind otsib lesk „noormees 60";
Kirjad, foto soovitav, saata selle
'ehe talitusele märgusõna all
.,SÖBER"
fii!iHininiiinnniniiiiiiiiiniüiniinnHifnffflmniran«
Eesti Sihtkapital Kanadas
Alistused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Sttuiiake oma annetused nooltele ja
teistele eesti organisatsioonidele.
Eesti Sihtkapital Kanadas
distus lõpetati kohtu poolt. Õde Mudu tulumaksuvaba kviitungi sm-
Nellis esitas nõudmise politsei vas- isiiseks. ^ Eesti Maja, 958 Broad-tu
80,000 suuruses Isikliku kahjiits-viw Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liiWiiiiniiiiniinnifnRmiiflniifHHsm^
Pühapäeval, 23. septembril toimus
EELK Chicago Pauluse koguduses
August Võhma mälestus-jumalatee-nistus
kontsert-aktus. Jumalateenis­tuse
pidas prof. A. Võõbus, kes oma
jutluses meenutas kodumaalt lahku­mise
40. aastapäeva ning koguduse
27. aastapäeva. Oma jutluses tõstis ta
esile Eesti rahva katastroofi 40 aas­tat
tagasi, kus rahvas paisati laiali üle
maailma. Maha jäid omaksed ja ko­dumaa,
külmad lained haarasid ha­lastamatult
oma sülle kodumaa vap­raid
poegi ja tüdreid. Neid jäid pom­mitatud
varemete alla ja lahinguväl­jadele.
Need,kes pääsesid, ön säili­tanud
eestluse vabas maailmas, kuid
meie lootus ja ootus vabas maailmas
hakkab aeglaselt väsima. Ligi 40 aas­tat
tagasi, kui pääsime ikestajatest,
olid meie jumalakojad täis tänutund-vatest
eestlastest, kuid kui palju on
järele jäänud neist? Peame silmas
pidama seda hinda, mida meie vap­rad
kaasmaalased maksavad Kodu-
Eestis, ning olema neile julgustuseks
ja toeks nende eesmärkide taotlemi­sel.
Kontserti kunstilist osa kaunista­sid
Torontost saabunud sopran Ta­mara
Norheim,keda saatis orelil R.
Võhma ning Chicago Eesti ja Põhja-
Illinoisi Eestlaste ühendatud sega­koor
Marga Tammarki taktikepi all.
Manalasse varisenud major A.
Võhma oli tuntud eestlaskonnas vap­ra
sõjamehena kommunismivastases
võitluses, nii relvaga rindel kui ka sõ­naga
paguluses. Tema tuline isamaa­armastus
ei raugenud kunagi — meie
austus ja respekt temale ei rauge iial.
Kohaliku kiriku endise koguduse
kauaaegse esimehena on ta oma tee­nete
ja tegudega aidanud- säilitada
'usku Jumalasse ja Vaba Eesti tule­vikku.
Pärast mälestusjumalateenistust
toimus kiriku seltskondlikus ruumis
koosviibimine, mille muusikalises
osas esines menukalt Tamara Nor­heim
mitme palaga.saades suure ap­lausi
ning kauni roosikimbu. Kogu­duse
esimees A. Saar meenutas A.
Võhma suuri teeneid koguduse esi­mehena,
andes üle kimbu punaseid
roose tema abikaasale,Regina Võh­male.
Samal ajal andis ta veel lille­kimbu
üle koorijuht Tammarkile.
Sõna võttis veel 0, Tammlark,tooni-tades
eesti vabadusvõitlejate hooldu­se
vajadust kodupiaal. Naaberkogu-duse
poolt tervitas K. Aavik.
K. A. LEHELA
ELEKTRIK
egaaugu8«d •lektritööd, parandused,
udsendusod, kodudat vÕi attavötatoa.
HALLING
Tel. 762-9190
Lic. E1044