Meie Elu = Our life, October 4, 1984

              NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL - THURSDÄY, OKTOBER 4 „M<Bh Ela<* m. 4(9 (1805)1984
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian.
Hoüse,958 Broadvievf Aye„ Toronto, Ont. Canada, M4K 2R(S
Tel.466-di95l • '
Toimetajad: H, Rebane ja S. Veideinbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., NewMilford, N.I.,USA.
Tel. (201) 2624)771.
„Meie E k " väljaandjaks bn Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majasi 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulut^iste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.~
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.-8 õ., laäp.kl. 9 hm.-4 p.L
,,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k. 015.50. USA-sse 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $ l f .00. Üle-meremaädessB
— 1 a.^48.00. 6, k. $26.00, 3 k. S19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a.S28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostiliss
ülemeremaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber— 7551;
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel is.SO,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75;
Ontario Mitmekultuuri
Kogu uue
aastakümne lävel
Dollari kõrglend.
Teised lehed Estost
)a m
Esto '84 Didustustelt
!3iilHIIIIIIII)Iillllllilllil)lllllllliilllligilillll)lllllllllll^
© -1© ® 9
Kolmveerand aastat on ksilendri-siastast
möödunud, kuid juba nüüd
tohiks möödunud sündmusi kokku
võtta ja neid asetada aktiva poolele.
Oleme juba tagasihoidlikult hin­nanud
valitsuse üleminekut Otta­was.
Märkimist väärib siiski paavs­ti
külaskäik Kanadasse, mis kokku
tõmbas sadandeid tuhandeid rini­mesi,
et oma ihusilmaga näha
paavst JohjBnnes Paulus II, kes on
suhteliselt lühikese ametisoleku
aastatega külastanud paljusid maid
ja on jutlustanud Jumala Sõna mil-
Jdunitele inimestele. Johannes Pau­lus
II on julge mees ja oima külas­käikudel
on jutlustanud ka inim­armastusest,
inimõigustest. Ta rää­kis
seda suust suhu ja südamest
südamesse, kuigi mõnikord sellest
paistis välja kriitiS^a võimule ja ma­nitsus
võimule.
Paavst Johannes Paulus II on liht-iae
isiksus oma suursuguste kardi­naalide
keskel, kuid seda suurema
npiõjuVõimuga, sest ta sageli pöör­dub
oma Jumala poole^ eriti siis kui
ta vaikib.^^uured rahvahulgad on
temaga ja jälgivad teda vaikses har­dumuses
ja lootuses. Oma pikkadel
tööpäevadel hoovas temast tohutut
vitaalsust ja talle ehitatud poodiu­mitel
seisis ta oma tuules lehvivas
valges toogas nagu elus pühakuju.
Kanada rahvas võttis paavsti vas­tu
suurepärases lugupidamises ja
sõpriises. Korraldatud teenistused
Toroi)itos ja Vancouveris olid deko-mtiivsed
ja maitsekad, yancouve-risse
jõudes pääsis paavst tõeliselt
rahva hulka, paljudega füüsilise
tervitamise kaugusse. Seda võima­lust
kasutas ka paavst ise meelel­di.
Kuid ta kahetses, et ilmastik ei
võimaldanud tal maanduda Yuko-nis
ootavate indiaanlaste, sp. Kana­da
pärismaalaste hulka.^Ta julges
välj^nc[dda, et tal tuleb siia veel
kord tagasi tulla, et Yukoni indiaan­lasi
kohata. ]..
Vaevalt oli paavst Vatikani Jõud­nud,
kui saabus kuninganna Elisa­beth
ikpos prints Philipiga. Nendie
ridade ilmudes ei ole Kanada tra-^
ditsiooijiiline regent veel oma kü­laskäiku
lõpetanud. Kuid ju^ba ida-rannika
vastuvõttudest paistis, et
kuninganna ja tema prints saabu­sid
siia omainimestena, ladusas va­bas
käitumises, ümbritsetud lastest
a r en
ja vanadest, kes jagasid Briti re°
gendile väikseid lillekimbukesi.
Eelmistest külaskäikudest oli nagu
midagi muutunud, kus kuningan­nat
piirasid kõrged ametikandjad,
ohvitserid ja politsei ja tavalisel
surelikul polnud ligipääsu.
Kuninganna vastuvõttude kavast
Torontos paistab silma lihtsaid
korraldusi ja võib ainult oletada, et
lokaalne valitsus temale siin ka se­lekteeritud
vastuvõtte korraldab.
Lihtsus kuninganna vastu võtmisel
on pööre normaalsuse poole ja see
toob Inglise kuningakoja Kanada
Vastuvõtud nii paavstile ja ku­ningannale
näitavad, et Kanada
ametlikkus ei sammu ainult posi­tiivsuse,
vaid ka tõelise demokraat­likkuse
suunas.
Paistat), et Kanada vahekorrad
USA-ga käivad sama rada. Peami­nister
Brian Mulroney visiit USA
president Reaganile hiilgas samuti
oma lihtsuses. Ei näidatud punaseid
vaipu ega auvalveid. See oli nagu
ühe naabri külaskäik teise naabri
juurde. Vesteldi kahe maa päeva­küsimustest.
Lubati üksteisele
head koostööd. Kanada peaminis­ter
lubas presidendile koostööd
kõigis võimalikes küsimustes. Kuid
pean^inister märkis naeruisul, et
Kanada teeb seda oma iseseisvuse
piirides. President pakkus peami­nistrile
lantshi, surus sõbralikult
kätt ja paistis, et mõnedki vahekor-ralised
küsimused olid sõbralikult
korraldatud.
Kanada peaministril ei olnud
kaasas rasket bürokraatiat ega vist
mitte ka vormuleeritud märgukir­ju.
USA-s teatakse siit peale, et Ka­nadas
oodatakse jälle võõrkapitali,
S.O. ka USA kapitali sissevoolu ja
rakendamist, sest liberaalide valit­suse
kunstlikud barjäärid on üm­ber
lükatud. Liberaalide shpvinist-lik
majanduspoliitika jooksis pank­rotti.
Uus majanduspoliitika tohiks
aga tähendada majanduselule uut
arengut ja töötatöölistele uusi ra­kendusvõimalusi.
Aasta 1984 ei ole veel kaugeltki
möödas. Järgijäänud kuud peavad
näitama musi mdasid Kanada rah­val
©, ' • ' .
1l)llllillltlll3lliill|llllliii)llll)llli))lllllllli!Hliilllllllilillilillllll
„Teataja" 15. sept. numbris ki^
jutab Katrin Nyman:
0 - • "
Tagasi mõeldes Esto '84-le, on mul
palju ilusaid mälestusi, aga kahjuks
ka vähem ilusaid muljeid, millest ta­haksin
nüüd jutustada. Võin ütelda,
et kui tugev eestlus kuskil suudab
püsida, siis on see Rootsis. Tänapäe­val,
mil suurem osa vabadest eest­lastest
on elanud 40 aasta väljaspool
kodumaad ja juba kaks generatsioo­ni
on sündinud paguluses ning võib­olla
pole kunagi Eestit näinud, siis on'
mõnikord raske olla eestlane.
Kas ei oleks võib-olla kergem „ära
kaduda", liituda asukohamaa ühis­konnaga?
Olla eestlane — see nõuab
tugevat tahtmist, julgust ja jõudu.
Sellepärast on eriti tähtis, et eestla­sed
saaksid kokku, saaksid tuttavaks
ja räägisid eesti keelt. Esto-d on mui­dugi
selleks ideaalsed üritused. Aga
siis peaksid Esto-d ka tõesti olema
eesti keeles ja eesti meeles. Seda võib
ainult osaliselt ütelda Esto '84 koh­ta.
Toon ette mõned näited: Gaidlaag-ris
enne Esto-t pidid gaidid mäkra-meed
tegema laagri värava ehitami­seks.
Neile ähti kätte pikk töökjr-jeldus
— inglise keeles!
Esto avamispäeval toimunud ksks
show:d Ontario, Place'il olid inglise
keeles"ja kui „ameerikali|fud", üle­pakkuvalt
ilusad konferansjeed
juhtusid mingit eestikeelset sõnalar-vitama,
siis nad palusid vabandust!
Esto-tunne, mis rahvast oli haaranud
avatseremoonial Eesti hümni laul­des,
kadus ruttu, eriti ruttu veel Eu­roopast
tulnuil vanemail eestlastel,
kes inglise keelt küllaldaselt ei valda.
•
Üks nädala võimsamatest üritus­test
oli rongkäik. Kuuma päikese all
marssisid mitmed tuhanded eestla­sed
läbi huvitava Toronto. Linn on
teistest suurlinnadest erinev, kuna ta
peamiselt koosneb madalatest maja­dest.
Peatänavate ääres on kahe-või
kolmekordseid maju, ja päris linna
südames, kõrgete kontorihoonete ta­ga
Jeidub väikeseid maju ilusate ae­dadega.
Torontos on üle kahe miljo­ni
elaniku ja linn ulatub üle suure
maa-ala, (mida väga hästi näeb CN-tower'ist,
mis on üks tnaailma kõrge­matest
ehitustest, ja kus ka Esto ajal
toimus tants.) Teine Toronto omapä­ra
on suured ja ilusad pargid — linna
sees või linna äärtes — kus iga lill on
oma õiges kohas ja kus murud on
alati rohelised ja pehmed.
Rongkäik lõppes suure kogunemi­sega
arhitektuuriliselt põneva linna­maja
ees. Ometi sai näha eesti lippe
lehvimas sinise päikesepaistelis®
taeva taustal! Agapääle pikka hili­nemist
(mida muide nädala jooksul
palju ette tuli) ilmus kohale ainuke
kõneleja, Brian Mulroney, kes pidas
valimiskampaania jaoks, sobiva kõ­ne,
mis äärmisel juhul võis pila hu­vitav
ainult Kanada eestlastele.
Vabanduseks inglise keele rohkele
tarvitamisele ja üldisele „ ameerika­likkusele"
toodi,et Esto seega saaks
rohkem tähelepanu ajakirjanduses ja
TV-s. Sellest hoolimata avaldati Es-to-
st väga vähe artikleid kohalikes
lehtedes. Võrdluseks võiks siin tuua;
et Stokholmis toimunud Esto'80 koh­ta
avaldati rootsi ajakirjanduses ligi­kaudu
700 kirjutist, vaatamata selle­le,
et Esto ametlikuks keeleks oli
eesti keel.
Kõige rohkem tähelepanu osutati
Kanada TV-s Miss Esto-võistlustele,
mis iseenesest oli väiksema tähtsuse­ga
pidustustel toimunud üritustest.
Olin ise üks Rootsi Miss Esto kandi­daatidest.
Miss Ida-Rootsi. Olen kin­del,
et m/ind ja Laine Laksi valiti
Rootsi kandidaatideks sellepärast, et
räägime eesti keelt ja oleme eestlu­sest
aktiivselt osa võtnud. Ka kõik
teised kalndidaadid rääkisid hääd
eesti keelt ja olid oma asukohamaa
eestluses väga tegevad eri aladel, aga
sellest zhürii ei olnud üldse huvita­tud.
Meie ülesandeks võistlustel oli
enamvähem ainult naeratada.
Miss Esto zhürii neljast liikmest
oskas ainult üks eesti keelt ja koh­tasime
neid ainult väga põgusalt
ühel kokteilivastuvõtul enne balli.
(Rootsist pidi Richard Norvell ka
zhürii liige ölfema, aga tema keel­dus
osa võtmast.)
Esto-st kõige kurvema mulje jättis
aga see, et paljud nooremad eestlased
USAst või Kanadast rääkisid ainult
inglise keelt, kui nad ka eesti keelt
valdasid. Kui kusagil kontserdil, lin­nas
või näiteks „salakõrtsis" kuulis
kedagi rääkimas eesti keelt, siis olid
need peaaegu alati eestlased Rootsist
või mujalt Euroopast. .Kui säälsed
eestlased kuulsid, et meie, noored
Rootsist, hääd inglise keelt oskame,
siis rääkisid nad meiega selles keeles.
Pääle selle oh paljud Kanada ja
USA eestlased tihti valmis „ sotsia­listlikku"
Rootsit laitma ja oma vaba­dust
iiing oma eestluse tugevust kiit­ma.
Usun, et kui nad mõtleksid tõsi­semalt
järele, peaksid nad tunnista-,
ma.et Rootsis on siiski ka väikestel -
rahvustel võimahk oma häält tõsta ja
oma lippudega linnu ehtida, ja veel
enam: s^n on eestlastel — nii noor­tel
kui ka vanadel just seda taht­mist,
julgust ja jõudu, mis teeb, et
eestlus elab meie^hülgas edasi — ja
elab hästi!
KATRIN NYMAN
1983 -odal aastal täitus 10 aastat
Ontario Mitmekultuuri ja Koda­kondsuse
Nõuandva Kogu (Ontario
Advisory Gouncil on Multlcultura-lism
and Citizenshlp) asutamisest.
1983—84 nimetati ..päikeselooiakn
aastaks", kuna Nõukogu tegevus 6-
kuulise pikendusega lõppes amet­likult
septembris 1984.
Nõuandev Kogu, milles eestlasi
esindas Valve Andre, viimasel kok­kutulekul
21. ja 22. septembril To­rontos,
tegi Ontario kodakondsuse-ja
kultuuriminister Susan Fish koo­soleku
teisel päeval Nõuandva Kogu
liikmetele ning ajakirjanduse ja or­ganisatsioonide
esindajaile teata­vaks,
et Ontario valitsus on otsusta­nud
pikendada Nõuandva Kogu elui­ga:
„päikeseloojaku aastast" saab
uus „päikesetõusu aasta!"
MÕUANDVA KOGU TEGEVUS
Enam kui 10 aasta jooksul on Nõu­kogu
oma all-komiteedes: kultuuri­suhted
ja -pärand,, hariduselu ja noo­red,
meedia ja kommunikatsioon,
ühiskondlik areng, inimõigused ja
rassi vahekorrad, kodakondsus, im­migratsioon
ja põgenikud, uskude
vahekorrad, käsitanud kõiki nende
teemadega kaasunud probleeme
ning esitanud Ontario valitsusele
vastavat nõu ning ettepanekuid.
Nõuanded ja rekommendatsioonid
on leidnud detailset tähelepanu,
reaktsiooni ja positiivseid tulemusi.
Seekordse 2-täispäevase kokkutu­leku
raamides toimusid reedel komi­teede
koosolekud, Hamiltoni
Tweedsmuir algkooli poolt esitatud
näidendi „New Canadian Kid" ette­kanne
ning täiskogu koosolek.
Laupäevases kavas oli pärast Nõu­kogu
esimehe dr. Mavis E. Burke'i
sissejuhatavat sõnavõttu ettepane­kute
esitamine komiteede poolt.
Keskpäevaeinel oli külaliskõnele-jaks
Ontario Bicentennial Advisory
Commission'i esimees Arthur Gel-ber,
kes andis sisuka ülevaate Onta­rio
200. juubeliaastast.
MINISTER SUSAN FISH
Pärastlõunases kavas oli ühiseks
aruteluks koos organisatsioonide ja
ajakirjanduse esinda jäiga avalik foo­rum
teemal: „Mitmekultuurilisus ja
kodakondsus Ontario perspektiivis".
Ontario kodakondsuse- ja kultuu­riminister
Susan Fish pidas ülevaat»
liku ja sisuka kõne.
Minister rõhutas kultuuripärandi
säilitamise tähtsust, noorte ja uustul­nukate
abistamise ja ühiskondliku
ellu rakendamise vajadust, ühtlasi
mainides, et uue föderaalvaütsusega
koostöös on võimalik kindlustada
kõikidele etnokultuurilistele gruppi­dele
Kanadas väärikas osa kõikides
riigi ja provintside eluavaldustes.
Minister nimetas kolleege keskva­litsuse
juures, kellega tal on head
isiklikud kontaktid ning kellega on
juba toimunud või kavandatud kok­kusaamised
mitmekultuurilisuse,
kodakondsuse ja immigratsiooni
probleemide käsitamiseks. Nende
hulgas tõstis ta välja: teenistus- ja
immigratsiooniminister Flora Mac-
Donald, indiaanlaste-küsimuste mi­nister
David Cf ombie, Marcel Masse
(koiQmunikat
kultuuri minis
oon), muidugi mitme-er
Jack Murta jt.
MITMEKULTUURILISUS
TÕUSUTEEL
Mitmekultuuri' poliitika amet­likust
algusest 1971. aastal.on etno-kultuuriliste
rahvusgruppide osapa-nus
Kanadas järjest tõusnud. On ol­nud
ja esineb pidevalt ka igasuguseid
pärandkeelte ja kultuuri säilitamise­ga
kaasuvaid probleeme.
Üldiselt on aga mitmekultuurilisiia
Kanadas tõusuteel.
Ka paavst oma äsjasel külaskäi­gul
Kanadasse rõhutas kultuuride
säilitamise vajadust: „Kaitske mino-riteetide
kultuure!"õhutas paavs. Ta
kiitis Kanada „avatud-uste"-poliiti-kat
immigrantide ja põgenike osas ja
innustas neid, omakorda rikastama
Kanadat tulevikus nagu minevikus­ki.
V.A.
LUGEJA KIRJUTAB ms
„Meic Elu" ovoldab meelsa^fi
omc lugejate mõtteavaldusi— ka
neid mis ei iihtu a]alehe seisukoh­tadega.
"Palume kirjutada kokku-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-flfusc
lugcjote kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Kas Issand või Isand?
Piiblimõistete seletamisel ütleb
Vally Johanson „Meie Elu" numbris
36 s.a. muuseas, et sõna ..Jehoova"
on (kunas?) muudetud ..Issandaks",
mis olevat Jumala nime põhjalikum
lahjendamine. See võib olla, kui lah­jendamise
all mõelda Jumalat kui
isandat. Sest „issand" on vaid sõna
„isand" transkriptsioon eesti keele
vanas kirjaviisis, kus tuli kirjutada
ümbhäälik kahekordselt, kui sellele
eelnev täishäälik oli lühike (mitte
kahekordne).
Vastavalt sellele on Soomes „Här-ra
Jumal" (s.o. „Isand Jumal"); Sak­sas
on „Herr Gott" ja ingliskeelega
mail „My Lord".
,.Issand" on seega vaid kirjaviisi
eksitusest tingitud väljend, nagu va­nas
kirjaviisis kirja pandud nimedki
— Kasse, loe: Kase, Leppik, loe:
..MEIEELU" • '
lugejad, ärge unustage omci
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
CJCQISI^BDDI Bxrn
Lepik, Kusik, loe Kuusik jne. Aga ta
tõtt öelda — kõlab pidulikumalt,
küllap harjumusest!
Juhul, kui kirjaviisi uuendada, |ei
saaks enam ohata: „0h, sa Issand
Jumal küll!" vaid - „0h, sa Isand
Jumal küll!" Aga:„Oh, sa Issanda
vits!" kõlaka nagu elulähedasemalt
~ „0h, sa isanda vits!" Jne.
NoBe
Rõngu on Tartumaal
William Mulla surmateates (ME
39/84:9) on eksitus juhtunud Eesti
geograafias. Sünnikohaks on õieti
antud Rõngu, kuid see valesti pandud
Võrumaale. Rõngu on Tartumaal;
Võrumaal on Rõuge — aga seda ei
küsitud. '
Tahaksin lisada, et'^ William lõpe-tas
Tartu Ülikooli ipatemaatika-loo-dusteaduskonna
ja mul oli rõõm teda
tunda hea kolleegina, assistendina
ülikooli Füüsikainstituudis,
ENDEL ARUJA
Ölleotri tuleb sisse liua
ISO Bloor @t. W., Suito
Toronto, Ont. MSS zW?
V EiSultIpIo Ustingi ^msQ
T©». 864-7291,923-5685
cm
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
J36-1170
OCodus 223-0201
MRDVÄRK
FLORH
Eestis pruulitakse head õlut nagu
varemaltki, kuid õUeqtri tuleb sisse
tuua. Nagu Marica Lillemets kirju­tab
sealses lehes ,,Kodumaa", pole
viimastel suvedel Eestis head otra
kasvanud, seepärast on tulnud seda
osta „vennasvabariikide8t". Linna­seid
on aga ka Tshehhoslovakkiast,
Soomest, Prantsusmaalt ja mujalt
sisse veetud.
Mitu aastakümmet oli tartlaste õl-
•letegu okupeeritud Eestis suurim,
üminarguselt 2,8 miljonit dekaliitrit
aastas. Viimastel aastatel on aga
moodne „.Saku" tehas ettepoole nih­kunud.
Tähtvere mäele 1893—98 ehitatud
õllevabrik, mis töötas „Tivoli" ja „A.
TORONTO LINU
Le Coqi" sildi all, kannab alates
1973. aastast Tartu Eksperimentaal-õlletehase
nime. Kesvamärge pruuli­takse
nelja sorti „Žiguli" ja „Slaavi"
Ölut ja margiõllesid „Moskva" ja
..Tartu".
Eestis on praegu 7 suurt õlletehast
ja omad ..pruulikojad" Pärnu ja Kin­gissepa
linnal ja kolmel kolhooeil —
Virul, Karksil ja Viru-Nigulal.
Esimesed kujalikud teated õlle­pruulimisest
Eestis pärinevad 1284-
ndast aastast, mil Saaremaa piiskop
oli rahvalt õlleandmist nõudnud,
kuid Tartus arvatakse õlleajalugu
alates 1826-ndast aastast kui J. R.
Schramm avas seal pruulikoja.
Avatud 7 päeva nädalas @ Ülelinna kohaleviimlne; LTD
S. HOPPE CLEANIN6fr BJUILDING CARE LTD.
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
' Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
^ Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE
Thanksgiving Day
Esmaspäeval, 8. oktoobril 1984
Esmaspäeval, 8. oktoobril El OLE jäätmete äraviimist. \
Regulaarne esmaspäevane (8. okt.) äraviimine toimub teisi­päeval,
9. oktoobril.
Regulaarne teisipäevane (9. okt.) äraviimine toimyb kolma­päeval,
10. oktoobril.
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimist El OLE kolmapäeval,
10. oktoobril.
Kolmapäeval, 17. oktoobril toimub ajalehtede ja suurte
esemete äraviimine.
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide ümber­töötamise
kohta (Recycling Oepots). Juunikuu jooksul koguti
328 tonni ajalehti, 61 tonni klaasi ja 5 tonni plekkpurke.
Lähemaks informatsiooniks helistada 947-7742.
R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works.
„Meie Elu" nr. 40 (1805) 1084
„HUNGAI
VILUVGE'
rastorani osimsi
ja valmis ttid tej
ungari IcQlajisial
leegitsevad ungari
romantiline mustlai
saalid pidusöökidel
Laudade ettetollimiseka helist
ehk 922-5741
990 BAY (Ule tee „Sutton Plaj
L
JOHNESOOSi
Chartored Accoi
i"
Süite 1802,181 University Ave.,To|
Tel. 864-00!
C. OTTWAY H
Ravitaimed, tewislikud toiduained,
Nõuanne ja sõbralik teenimine eestirohi]
300 Danf orth Ave. Toronto, Ont.
Reagan ja. 0 0
(Algus esiküljel)
et suurvõimude vahel peaks valit­sema
parem-vahekord, Sellest võiks
järeldada, et võimalikud on kunagi
tulevikus suurvõimude lähenemine
üksteisele diplomaatiliste kanalite
kaudu. Mingit tähtpäeva selleks siis­ki
ei määratud. ^
Ei ole selge, kas N. Liidu valitsus
Moskvas tahtis mõjestada USA va­limisi,
oma välisministri saatmisega
USA-sse ja ähvardava kõne pidami­sega
ÜRO üldkogu ees, selleks, et
järgmislorpi^öšlderidi valimistel hää­letajad
ei annaks hääli president Rea­ganile,
vaid vastaskandidaat Mande-lile,
kellega N. Liidu valitsu^s loodab
paremini koos töötada.
Gromõko vaevalt seda saavutas,
sest tema kõne ÜRO üldkogu ees oli
tüüpiline nõukogulik kõne, mis USA
valijaskonda enam ei mõjusta. Äh­vardus,
veelgi suurendada kommu­nistliku
bloki sõjalisi jõude, võib tuua
juurde uusi hääli Reaganile, mitte
vähendada.
A.N.
6M
13.
20.
27.
81
Bvnl
Eost
big(
kib
kooi
Rahvuskomitee esimees
palus presidendil
tõstatada Nikluse
simus
Eesti Rahvuskomitee esim.). Si-monson
saatis president R. Reaga­nile
telegrammi, milloB ta palus
presidenti^kui see kohtub N. Liidu
välisministri A. Gromõkoga, võtta
kõnelusse eesti inimõiguste eest
võitleja Mart Nikluse küsimus, kelle
50 a. sünnipäev langes 22. septemb*
riie ja kes viibib väga halvas tervis­likus
olukorras Ghistopoli vanglas.
President on saanud M. Nikluse,
küsimuses palju kirju. Sellega
ühenduses ta avaldas hiljuti üles­kutse,
et N. Liit lubaks tervislikult
ruineeritud M. Niklusel emigree­ruda
oma sugulaste juurde Rootsi.
Samaaegselt president juhtis tähe­lepanu
sellele, et Helsingi Aktile
allakirjutanud riigid täidaks selle
nõudeid inimõiguste, sugulastega
ühinemise jm. asjus.
mäi
väi(
dai
tüd
da.
vähi
Ü
kon
la«i
tusil
Bait
viki
Ai
kiu)
nudi
150,1
last
lehi
dei
mö<
KUI
le"l
poi]
nei
teif
Põetuskodu..
(Algus esiküljel)
Ml
Vai
veli
nui
kes abi vajavad oma vanaduspäeva- 7%
del. EAK soov on, et kõik kaasmaa- oln
lased mõtleksid nendele.
EAK avaldab suurimat tänu nen- to^^
dele, kes on pärandanud või isikli­kult
annetanud osa oma varandusest, vni
,,Ehatarele'\ et rahvuskaaslased rasi
võiksid oma viimaseid päevi veeta o\u\
eestlaste keskel eesti miljöös. Päran- Kui|
dajate ja annetajate nimed jäädvusta- «er
takse „Ehatare" autahvlile tulevas- vui
tele põlvedele.
Aunimestus seisavad järgmised
nimed „Ehatare" fuajees: Karl ja B(
Hilda Eerme, Kornelius ja Hilda Old-la,
Alice Tõnisson, August ja Erika
Reesalu, Louise Tibar ja Adele Ilves;
EAK teeb kõik, et teenida eestlust ja
eesti ühiskonda täna ja tulevikus, lõ­petas
esimees.
elna