Meie Elu = Our life, November 25, 1982

              IIB'-
Füblished by pstonian Publislnng Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Bröadview Ave.; Toronto; Ont. Canada.
2R6
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidehbäum. Toimetaja Hew
Yorgis B; Farming, 473 Luhmann Dr.^ New Milford, 1^.1.,
>USÄ.-;TeL,'(201) 262-^^^
,,MEIE ELU" välja
^Äsüt, • A. :.Weileri
,,Me|e Elli" toimetus Ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave, Toronto, Ont.M4K2R6 Canada —
Tellimiste ja kuuliitušfe
—5pJ.;esmäs^^^^^^
;„MEIE ELU" tellimishinriad: Kanadas l a . $34.00, 6 k.
118.00, ft. 113.00 ;USA-sse-- La. $37.00, 6 Ic. $20.00, 3 k;
lliöO; Ulemeremaadešse: la. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k. ;
$l4.00. Kiripostilisa Eänädäs
ri-ja (õhupostilisi ÜSA-sse:: 1 a. C^^^
,postilisa ülemeremaadesse:^
••,Üksiknumber::^.650;\
Kuülutushinnad: 1 M ühelve^^^
.50, kuulutuste küljel $4.2^
iiitii!iiii!ii(ii!iiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iniiin^
Kui kadunud Brežhnev
käis, olevat teda viidud ka Nõnsme-le,
et eeskujulikke elamuid näidata.
Auto peatatud ilusa eramaja ees, kus
auto seisis ^araashi ees ja lilled õit­sesid
kõikjai.,;^
Brezhriev astunud majja ja küsi­nud
niajap^remeest. Poisike vaada­nud
üle ukse ja ütelnud: isa auto
on ära, ta vist sõitis tööle. Kuid ema
auto on kodus, t siis tähendab ta on
kusagil majas. Kui Brezhnev sele­tas
poisile, et tema on mees,.kes sel­le
elamise on tneile võimaldanud,
jooksis poiss kiiruga majja ja hüü­dis
ärritatult: „Ema, ema, Valter on
Rootsist siia jõudnud!"
Kuid nüüd teab maailm, et Brezh°
nev jättis pärandina maha tarbekau.
bade ja teravilja puuduse ning "roh­kelt
agressiivset relvastust, mille
peale kulusid riiklikud ressursid.
Krushtshev omal ajal leevendas N.
Liidu territorisüsteemi. Brezhnev
jätkas umbes samasugust sisepolii­tikat
ja reshüm siseriiklikult tundus
stabiilsena. Kuid mida tooh. nüüd
Ändropov? USA kremnoLoogid j ^
neid õn igasuguste professorite näol
massiliselt, leiutavad oma teooriaid
ja suurem osa neist lasevad märgist
mööda. Nad lihtsalt ei ole sisse ela­nud'M.
Liidu hingeelusse.
Vastuste otsimisel on tähtsaim, et
Andropov on pikaae^e K.G.B. (po­liitiline
politsei) kõrgem juht. Tema
professionaalne hingeelu näeb igas
kodanikus riigivõimu vastast, s.o.
kurjategijat, kellel tuleb silm peal
Ijioida ja vajadusel eraldada. Ta tun­neb
K.G.B. süsteemi ja tai on ligi­pääs
sellele süsteemile. See .vihjab
sisereshiimi tugevnemisele ja manit­seb
ettevaatusele. See sulgeb suud
(imniniiiintniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiitiiiiii^
eriarvamusteks ja eiiti Mmöiguste
otsijaile; K.G.B. prestiish on suure­nenud
ja politsdapai^tuuri uueksa
võhtiutsemiseks On tee avatud,
N. Liit on yiimasjei aastatel mida­gi
oma koMukoraldusega teinud.
Kuid ka pärast muudatusi ei tea N.
Liidus keegi kunas või mispärast te.
da kohtu ette tuuakse ja vangi ning
hullumajja mõistetakse. Selles prot­sessis
oli ka Andropovil midagi ütel­da.
Kuid vabas maaihnas ei ole üh­tegi
põhjust seda kohtukorraldust
usaldada ja seepärast suhtutakse
siin j^ahameelegai kui n.n. sõjakur­jategijate
jälitamisel otsitakse infoiTa
matsioone N. Liidust.
Pärast Brezhnevi istub Andropov
tohutu relvaljao otsas ja priviligeeri-tud
kindralite mõju all. Kuidas suu­dab
ta majandussüsteemi produk­tiivseks
muuta, ei ole kerge küsimus.
Kuldas soovib ta oma välispolüti-ksitt,
relvastuse piiramise küsimust
jne. korraldada, peab näitama tule­vik.
Võimuvahetus Kremlis ei ole
kuidagi muutnud USA president
Reagani seisukohti ja suhtumist. Sõ­nade
asemel tahab Reagan näha te­gusid.
Kas Andropov ja tema Mnd-ralstaap
on rahulikke tegusid tah­teline
või võimeline andma, ka see
on tuleviku küsimus.
Ka siit edasi istub muu maailm
kuristiku äärel Ja uudishimulik, kes
sinna langeb. Juba lähemad nädalad
peavad näitama, kuhu Jõuab N. Liit
vahekorris 2*una Hiinaga. See on en.
diselt müstiline idamahie rahvas Ja
valitsus, keda pole ükski maa suut­nud
oma I ustavate sõprade hulka
tõmmata. {Just seepärast vajab Hiina
küsimus vaba maallmsi suiuirimat tä-
•5"
S62 DanfortSa Ave.,
Toronto, Ont.M4K
FLOWEftS & GIFTS .
MEIE ÄRIS ON SÄADAyAL RIKKALIKUS VALIKUS-''
VALIK LILLI erisündmusteks Ja tähtpäevadeks
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KUI-LÄSEPA, MEREVAIGU-,- KERAAMIKA-, NAHA la
PUUNIKERDUSE alal.
' Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
JOHN E. SOOSAAR,
I Chartered Accountant
Süite 600,55 UMversity Ave., Toronto,
Tel. 862-7115
2e7
SÖBiy KINGITUS JÕULUKS VÕI MÕNEKS MUUKS •
I SÜNÖMUSEKS. Saadaval aimilt piiratud tnikiarvuga
©raväljaandes. ^ Ainulaadsed mhvajutud ^esmakor^
: - v : - . - sek inglise:keeles.;:^'-/V
SÄILITAGE OMA EESTI RAHVAFÄRANDlf JÄ ANDKE:
SEDA EDASI! Hind 16.95 (postlkula J
arvatudTelfimiše aiadress ^P.O. Box 773, Trexlertown, PÄ
18087 Ü.SÄ.Tshekkyõ^^
; -'EstonJa"'
leüi,, pärast on siiras...
Paljud ÜSA majanduse juhid ter­vitasid
viimaste valimiste tulemusi,
kid iiht võimalust pr^idendile Ja
kongressile teha vajalike parandusi
majanduses. Ja aktsiaturg uute re*
korditega lisas heakskiitu valimiste
tulemustele. Nii New Yorgis Dow Jp»
nes töiSštuslik indeks tõusis ühe päe­vaga
43,41 pm&ti, mis on Ä
Vaatamata demokraaltliku partd
edule -Esindajatekojas ja osänikide
pealinnades, majndüsmehed ütlesid,
et nad ei tõlgenda jseda ©dü kui Rea­gani
programmi hülgamist, mille ees­märgiks
on siitaiüeerida majandust,
vähendades tööstuste, kaubandtiset-tevõtete
ja eraisikute riigimaksusid,
julgustades erakapitali investeeri-
.mist;'
Üldine arvamine Ü6Ä majandus-
Juhtide^rrteadiaste seas on, et viima­ne
välimine tõenäoliselt toob tätit-said
kompromisse ^ipresideiidi Ja
Kongressi vahel riigi majandusipolii-tikas,
mis omakord jälle toob välja
uut edu iriflatsiconi vastu võitlemi­sel.-
, -
Eurcxjpäs kohe pärast Ameerika
valimiste tulemuste selgmist, ^d)ol-lari
kUiTss tõusis tugevasti, võrreldes
teiste Euroopa rahadega. Dollar näi­tas-
imestama panevat tõusu Briti
naela, 'Prantsuse frangi ja Itaalia lii­ri
suältes. Alati kõrge kursiga Saksa
mark langes oma madalamale tase»'
meie pärast 1976. a. juunit.
Euroopa eriteadlased nägid Ämee-ri!
ka valimiste tulemusites kinnitust;
et togani valitsuse inflatsibonivas-tine
poliitika jätkub | (ka; edaspidi^;
Washingtoni aibinoud i inflatsiooni
tõkestamiselcsviiimasel paaril a^
on olnud peamiseiks põhjuseks USA
laenuprotsentide kõrgemal lipidmisel
kui see on Euroopa
'Ka Prantsusmaa pntunnud" pärast
Ameerika : valimisi tugeva,^dollari
väärtust; Prantsusmaa peamini^
Peirre Mauroy süüdistas kõrge kur-^
siga Ameerika <lbilari olevat iPrant-susmaa
maljahduš-haiguste peapõh­juseks,
sest Prantsusmaa pidavat
nüiid õli eest maksma kallites dollsu!
. \ r i t e š u : . , - \ / " • • j •
ta langes alla
SI.6640, mis on madalam pärast det­sembrit
1976. Itaalias dollar tõusis
rekordkõrgüsele—1.475.45 liirile;
Euroopa pankurid ütlevad, et ÜSA
dollari suur tõus olevat tõenduseks;
et välisvaluutaga tegelevad isikud'
on optimistlikud, et valimiste tule-mus:
ed USA-s aitavad viia alla toöta-tööliste
arvu ja stimuleerivat majan-
:'dust/' • .
Aasta suurimad pühad ---Jõulud on jälle 1^
Ihiks saadame oma sugulastele ja sõprädele joulutervitUsi.^ M^^^
ootavad häid jõulusoove aga
nitöölaagreis ja vaimuhaiglaisväevle\}ad Eesti vangist^^^
dusvõitlejäd ja inimõiguste nõudmise ^est ning usulistel põhjustel
kinnipeetavad. Ärge unustage neid r ^ l ^ ^
saatmisega moraalset tuge. Kaitske neid nõukogude Vanglate, sun­nitöölaagrite
ja vaimuhaiglate adniinlstratšiooniomav^^ vastu.
Kasutage jõulutervtuste lähetamiseks alljärgnevad aadresse:
iB^iarvamisi seoses eesti
^ Tallinna keskvangla: lesti üchrezMeniep/ya US-20/st-5. K i m ^
200 001, Tallinn, Kalaranna 2, Uch- peetav poliitvang: Alar Kume.
rezhdfenie :: Yü#422/1. ^Kinnipeetav Mögiievi vaimuhaigla: ÜSSR,; Bye-poliitvang:-
Johannes Hint. lorussian SSR, G.Mogilev, Ül. Krujis-
Talluma sumiitöölaager: Eesti NSV,;;.koy^^^9^^^
200 OOlMnn, Tislerini ä^^^^^
deme:YüM-422/5. Kinnipeetavad p O r v K ^^
' liitvangid: Raimo Alle^Yardur,Järve, vas: USSR, Moscowy Uchrezhdehie
Karu, Kalevi •Kap.pel. Peeter Kuum, p/yä 5110/I, poliitvangi perekonna ja
Toivo Orula, Endel Rose, Siim Sade, eesnimi. Seda aadressi Võib kasutada
Sulev'Sell, Allan Sepp, Jaanis Šurva; kõigi poliitvangide osas. eriti aga
Alvar Tomonen ja Jaroslav Ziric. , järgmiste puhul, kelle asukohad on
Tartu vaimuhaigla: Eesti NSV, 202- teadmata: Ülo Ird, Johannes Jaa-
400 Tartu, Staadioni 48, Vabariiklili; kpb, 'Jaan Kalju, Lepnhard^M
Psühhoneuroloogia Haigla. Klnnipee- (asumisel), Erik Nurmsaar (vaimu-tav
poliitvang: Ivo Värav. : haiglas) Artur Johannes Pupart, livo
Mordva suimitöölaager 385/3^5:^^.
USSR, 431200 Mordovskaya ASSR,
Tengushevsky raiön; Posyolok Ba-
; rashe;YO, üchiiežhderiie ; ^ZhlGi-3@
'"3 -5' ".. Kiririipeetavad poliitvan^ia:
On soovitav, et jõulutervitus ase-"
takse suletud ümbrikusse, mis pos-titakse
iähitult >jä .vastuvõtutõendi-
, „ J . ,v,c J , • ga varustatult. Tagastatud vastuvõtu-
Karl Anderson^ ja Alfred Kirotosk, ^^^^ ^^ jõulutervitus on-
Permi sunnitöölaager 389/35: USSR, kohale jõudnud.
618810 Permskaya oblast, Chusovskoy
raiori, Stäntsiya Vs^svyatskäyä, Uch- , Kaaseestlased! Toetage Eesti po-rezhdemeVS-
389/35. Kinnipeetavad lütvange, hende perekondade ja va-poliitvangid:
Veljo Kalep, Valter •badusvõitlejate abistamistegevust
Kukk; Kaarel Kõrboja ja Rudolf kasutage vabas maailmas asuvaile su-
Nüüd, J, ;:;::^-'>:V^
: yPermisunfflitöölaa^er 389/36: USSR,
618263 Permskaya oblast, Chusovs­koy
raion Posyolok Kiichino, Uchrez-hdenie
VS-389/36. Kinnipeetavad po­liitvangid:
Matuson (Matus), Viktor
Niitsoo ja Mart Niklus.
Permi sunnitöölaager 389/37: USSR,
618801 Permskaya oblast, Chusovs­koy
räioh, Stantsiya Polovinka, Uch.
rezhdenie VS-389/37. Kinnipeetav po­liitvang:
Tiit Madisson,
gulastele ja sõpradele jõulutervitus-te
saatmisel Mart Nikluse ja Jüri
Kuke mälestusmärke ning Balti mo­tiiviga
ümbrikuid. Ühinege Mart
Nikluse, Veljo 'Kalepi, Tiit Madisso-.
ni ja Viktor Niitsoo vabastamise akt-
; siöonigä-T saatkeinende tasuta saa­davaid
postkaarte Karl Vainole Jal-linnasse
ja Vitalii Fedorchükile'
Moskvasse. Lähetage Mart Niklusele
jõuliitervituši tema tasuta saadava
sunnitöölaagri venekeelse aadressi-sa
ümbrikus.
Magadani sunnitÖölaager 261/4:
USSR, 685025 G.Magadan; Posyolok Eesti Vangistatud Vabadusvõitle-
Uptar, Uchrezhdenie p/ya AV-261/4. jäte Abistamiskeskus, Box 34018, S-Kinnipeetav
poUitvang: Dimitri Min- 100.26 Stockholm, Sverige.Postzhii.
jakov.
Vilnliise sunnitÖölaager: ,,;USSR,..
Lithuanian SSR, Vilnius, Lenino aik-shte,
Lukishkio kalejimas. Kinnipee­tav
poiiitvang; Imre Arakas.
Leningradi, vaimuhaigla: V.USSR,
195108 -Leningrad, ülArsenalnaya 9,
^VANCOUVER (M;EO —• Miks. a^
gab eestiaineline lühikursus Simon
Fraseri ülikoolis ja mitte mujal? See
küsimus on sihi kõneaineks ja arva­musi
on mitmesuguseid.
Kuna õppetooli asutamine ülikooli
juurde toüiiub keskvalitsuse toetus­tega
etnilistele gruppidele, arvavad
mõned, et see küsimus oleks pidanud
otsustama eestlaste poolt ühiselt ko­gu
Kanada ulatuses. feiseI(tpoQlit
väidetalsse aga, et kiirsused saavad
teoks peamiselt dr. Jiita Kõvamees-
Kitchingu ja tema abikaasa enõ:ii-'
lise tegevuse tõttu.
Esimene teade dr. Kitchingu ideest
läbis meie ajakirjandust pärast Van-oouveri
seltskonnategelase Toivo
Laanemäe-nimdise stipendiumifondi
loomist, arvatavasti UBC juurde.
See aga vaibus varstii. Järgmisena
oli jutt midagi alustada Vancoüveri
akadeemiliste inimeste ja organisat­sioonide
poolt, kuid see algus tehti
ainult naišaorganisatsiooni Filiae
Patriae patrc;naazhi. all p^tayate
loengutega. Esimene loeng peeti 12.
septembril, 1980. "aastal dr. Hilja
Maisma-Hanssoni poolt „Toidu osa
preventiivses meditsiinis". Loenguid
peeti reede õhtuti Ja koguni; kaks
korraga^kusjuures loengute vahel oli
köhyitund võileibadega. Nii loengute
kuulamine kui ka kdbv ja võileivad
olid yabatahtliku tasu eest, mis oli
ühtlasi algkapitali kogumise mõodür
seks. Loengute tase oli tavalise rah­vaülikooli
tasemega igasugustel tee­madel
autoasjandusest hambaravini,
nagu ikka eesti loengud mujal kes-kusteski.
Vahest sekka diapositiivide
ja filmide näitamisi ja harva ka
mõni nimekam väliskõneleja. Kuna
Vancoüveri seltskondlik tegevus; oli
Esto-80 järgnenud madalseisus, siis
pii niisugune tegevus vägagi teretul­nud
ja rõõmustav vaheldus siinsele
ühiskonnale.
SS-aastane
LUGEJA KIRJUTAB
l omo Ittgejotc mõtteavofduti — fee
, nMmisi ei ühtu ajalehe iemkoli-
; tadega. Palum fcirjutoda kokH-võtlikult
ja lisada ma nimi Js
• aodress. Tötmctu* jÄtob endale õi­guse
liigejoie kiriu redigeerida js
' lühendada ning
' korral jätta amldamaU,
Prpvince ................. Postal Code No. of. copies ....
Pealkirja all: „N.A. kcmistas käsi-kaudu:
kobades"(,^eie Elu'' nr. 46)
R. Piirvee kirjutab, et NA. on aval­danud
,!Meie Elus" .kirjelduse 9. sept.
tema kõne; kohta P. Ameerika sõja­meeste
suvepäevadel ja selle koosta­nud
ajalehe kokkuvõtte alusel. Rjp.
eksib. Selle artikli kirjutajaks ei ol­nud
NA. vaid keegi, teine.
; Artikli kirjutaja ei vajanud nelja
eesti lehe lugemist. Temal oli kasii-
' tada R.P. kõne täielik tekst. Edasi
ori R:P. ajanud oma kirjutises;ühte
; potti mineviku, ;oleviku^a tuley^u
ning keetnud pudruks. 9. sept. kirju­tise
autor, keda R.P. nimetab N.A.-
ks, seda putru ei liiguta. :
STpKHOLM (EPL) - imapäe-vai,
3L oktoobril padas Eesti Rah­vusnõukogu
oma 35-aasta tegevus-juubelit
tiheda kavaga hilishommi-kust
õhtuni Eesti Majas. Kohal oli
ka kaasmaalasi väljaspoolt pealinna
ning rootsi, soome, lätiy leedu ja poo­la
külalisi. Nad kõilk tõid juubilarile
tervitusi ning soovisid edu e^daspidi-ses
Võitluses Eesti iseseisvuse ja ees­ti
rahva inimõifgustetaastaniise eest.
'Laudkonnayestluses dommeerisiid
siin maal sündinud ja hariduse saa­nud
hoared> nende hulgas uus Eesti
komitee juures töötaiva Eesti Noor­tetöö
uus instruktor Jaak Äkker,'
Eesti Välisvõitluse Fondi stipendium
andis ERN esimees Aksel Mark üle
büroojuhž^taja Arvo Hormife. Leina­seisakuga
mälestati lahkunud liik­meid;
nende; hulgas endisi nimekaid
esimehi Rudolf 'Pennot, August Reid
ja Aleksander Warmat. :
Ülevaate ERN 35 aasta tegevusest
andis endine peasekretär Heinrich
Mark, rahvusvahelisest olukorrast ja
ERN välistegevusest Johannes Mih-kelsön,
aktuaalsetest probleemidest
stipendiaat Arvo Horm ja ERN nia^
jandusest juhan- Raud.
Aastapäeva tähistamisel anti üle
käesoleva aasta välisvõitluse stipen­dium,
mille juhatus on määranud
kauaaegsele büroojuhatajale ja vä-lisvõitliisliku
töö organiseerijale Ar­vo
Hormile. Möödunud aasta stipen­dium
*läks saatkonnanõunik
Kppenhaagenis.
Siis aga jäeti Filiae 'Fatriaemsiha
ja asutati organisatsioon ,,Eesti Kul­tuuri
Ühing iKanadas", mis oli regist­reeritud
Briti Columbias kui heate­gev
• organisatsioon ja sellega omas
ka tulumaksuvaba staatuse. EKÜK.
asutamise, kuupäevaks oli 11.12.1980.
ühingu eesmärgiks oM „edutada
ühisidondlikuks kasuks õppimist ja
kultuurilist tegevust seoses eesti kee­lega,
kirjandusega, ajalooga, kunsti­ga,
muu kultuuriga ja eešti^kanada
etniliste ainetega ning abistada nen­de
õpetamist ja õppimist õppeäsu-lustes".
Ühingul oli 35 asutajat-direk-torit
ja liikmeid vähe üte 50. Juhtivap
"teks direktoritdcs olid: Juta Kitc-hing,^
Lembit Pütsep, Hilja Hans-son,
Juhan | E i l a u , i r e ö i e Olljum,
Paul Lepik, para Pütsep, Mart laa­nemäe,
Olgal Männik ja Lawrence
Kitching. Aastane sissetulek vaba­tahtlikest
annetustest nii loengute
kuulamisest jkui ka kofhvi ja võilei­badest
oli l i | i $4000. Organisatsiooni
võeti haritlastele lisaks ka majän^
dusmehed. ' .
Vaevalt oli organisatsiooni asuta-tud,
kui ühendus võeti Simon Fraseri
ülikooli presidendi dr. George IPeder-sertiga^
„Graduate Stüdies" dekaani
dr B. P. Beimega ja „Ganadian Stü­dies"
direktori dr. Parzifal Copes'iga.
Plaanid olid suuröjoönelised; „Nune^
täda õppetooli „Center öf Estonian
Studies",. panna sisse klassiruume,
büroosid, raamajtükogU, teater, kuns­tigalerii,
rahvamuuseum, arhüviriiu-mid,
õpilaste elamu või müüd, mil­leks
keegi jrahä või sisu annab...
Toad või kogud nimetatakse anneta-t
ja järele..." (Läänekaare Postipoiss
#3,1981). Sel ajal õppi^ S.F. üHkpo-fe
§ eestlast, v,
PRAKTILINE ETTEPANEK
- Neile suurtele kavadele jäises
praktiline ettepanek „Cariadiaii Stu*-
dieš" direktorilt dr; Cöpesllt (6. 5.
1981),mis koosnes kolmest võiima-jusest:
1) Avada positsioon täisoppe-jõule,
kes õpetaks ja teeks uurimisi
aastast aastasse, 2) ajutisele õppe­jõule,
kutsutud õpetama külalisena
üheks. • kaheks või kolmeks semest­riks
ja 3) ühekursuse lektorile, kes
kannaks ühiQ kursust semestrist se­mestrisse.
• Järgmisena ilmus teade ,,UK. P<>s-tipoisis",
et EKÜK-le on annetatiid
raamatuid, arhiaVimaterjaU, trafe
summasid ja| tööjõudu; Uudne d l
kava asutada iSKÜK stipendium ees­ti
päritoluga noortele. ,
Tartu Ülikooli 350 asisita juubeli pü­hitsemise
plaanide päevakorrale ker­kimisega,
kerkis järsku esile lend^
leht üleskutsega koguda |10,000 suu­rune
siimma, sihiga = korraldada SF
ülikooli juures eestlasi ja Eestit tut­vustav
lühiprogramm Tartu Ülikooli
mälestuseks See ideaalne üleskutse
leidis palju poolehoidjaid, kuid ka
vastuseisjaid. Kui hakati raha korja­ma
organisatsioonide käest, selgus
tõik, et mitte kõik ei ole nõus. Tugev
oli vastuseis JStfe^Jt j
JULGELt-EDÄ^:
iKuigi rahulolematuse
kuulda, l ^ Patriae patro-naazhi
alt mindi üle vastorgaiiisee-ritbd-
EKÜK-le, laienes lõhe tundu­valt
Noored jäid eemale ja loengu-test
osavõtjate ärv langes tunduvalt.
Vaatamata sellele rühkis BKÜK ees­märgi
suunas julgelt edasi. • Kuulu­tati
välja otsustav koosolek 14. 7.
;i9Š2, kuid kohale tuli vaid 20 ini­mest,
kaks neist väljastipoolt organi­satsiooni.
Organisatsioonil d i siis 53
liiget. Koosolek hilines 15 minuti
võrra kvoorumi puudusel. Esitati
programm, mis kandis 22. 4. 82 kuü^
päeva nii lühi- kui ka pikajaline.
Tutvustati ülikooli ja pühiti „vai-geks"
ka Simon Fraseri .^punane
kuulsus". Koosolek oli vaikne. Sõna­võtte
vähe. Teadmised, mis juhtub
lUüjal Kanadas eesti koolidega, Met­saülikoolis,
AABS-is jne. olid väga
minimaalsed ja vastused küsimus­tele
väga napid' ja puudulikud. Esi­tatud
programmid läksid hääletuse­le
ja see võeti vastu 18 häälega.
Sellega hääletati eestiaineline õppe­programm
Simon ^Fraseri ülikooli
ühe väikese rühma poolt. Kuigi or­ganisatsiooni
nimi laseb oletada, et
tegemist on ülekanadalise organisat­siooniga,
on tegemist tegelikult vaid
väikese arvu Vancoüveri eestlastega,
kelle taga ei ole mitte kogu Vancoü­veri
eestlaskond, rääkimata kogu
Kanadast.
Idee algatajad aga sammu­vad
edasi ja Simon Fraseri üli­kool
võttis BKÜK pakkumise vastu
19. 8. 1982. Otsus langes kolmandale
moodusele ja kursus on ainult lühi­kursus^
lektoriga ja toilmub „Caria-dian
Studies" osakonna juures. Osa­kond
kuulutas „Vancouver Sun'is" 1.
oktoobril lektori koha vabaks, andes
sooviliateleaegakandidemda 15 .okr
toobrini. Lektoriks; kutsuti dr. Juta
Kõvamees-Kitching, k^s oli ühtlasi
kä selle idee algataja, arendaja ja
läbiviija, kostöös tema inglasest abi­kaasa
dr. Lawrence Kitchinguga, kes
muide on õppejõud St? ülikooli keel­te
ja lingvistika osakonnas.
Jutuajamisel „Canadian Studies"
bürooga selgus, et see osakond on
nõustunud amult liihikursuse and­misega.
Edaspidine saatus oleneb