Meie Elu = Our life, November 25, 1982

              ,,Meie Elu" nr. 4? (im) 1982
ST USA VALIMISi
ri suhtes. Alati kõrge kursiga Saksa
mark langes oma madalamale tase­mele
pärast 1976. a. juunit.
.Euroopa eriteadlased nägid hmee-riica
välimiste tulemustes kinnitust,
ei Reagani' valitsuse inflatsi'o<miva§»
tihe poliitika jätkub Jka edaspidü.
WashmgtonL abinõud mflatsioojii
tökestamiseJcs viiimasel paaril aastal
ön ohiud -peamiseiks pdhjus€'ks USA:
laenuprotsentide kõrgemal hoidmisel
kui see on Euroopa.riikides.
Ka Prantsusmaa on turniudi pärast
Anfieerika valimisi tugeva dtoillari
väärtust. Prantsusmaa peaminister
Peirre Mauroy süüdistas kõrge kur­siga
Ameerika dbllari olevat Prant-j
susmaa malj andus-haiguste peapõh-i
juseks, sest Prantsusmaa pidavat:
nüüd õli eest maksma kaWites dolla^
rites. '
Londonis inglise nael langes alla
$1.6640, mis on madalam pärast det­sembrit
1976. Itaalias diollar tõusis
rekordkõrgiisele - - 1.475.45 liirile.
• Euroopa panlcurid ütlevad, et USA
dollari suur tõus olevat tõenduseks,
et välisvaluutaga tegelevad isikud
on optimistlikud, et valiriilste tul&-
mused USA-s aitavad viia al'la tööta-tööliste
arvu ja stimuleerivat majan»
dust.
KAIKAS
SERI ULIKOOt?
stikeelselühikyrsiy
PRAKTILINE ETTEPANEK
'Neile suurtele kavadele järgnes
praktiline ettepanek„Can^ian Stu"-
dies" direktorilt dr. Cop0s'ilt (6..^.^
' 1981), mis koosnes kolmöst võima­lusest:
1) Avada positsioon täisõppe-jõule,
kes õpetaks; ja teeks uurimisi
aastast aastasse, 2) ajutisele õppe­jõule,
kutsutud õpetama külalisena
üheks, kaheks või kolmeks semest-
; riks ja 3) ühekursuse lektorile, kes
kannaks ühte kursust semestrist se-
.meatrisse.
Järgmisena ilmus teade ,IK. Pos­tipoisis",
et EKÜK-le on amietatud
raamatuid, arhiivimaterjali, (raha­summasid
ja tööjõudu. Uudne oli
kava asutada EKÜK stipendium ees­ti
päritoluga noortele. ^
Taftu Ülikooli 350 aasta juubeli pü­hitsemise
plaanide päevakorrale ker­kimisega,
'kerkib järsku esile iend^
\ leht üleskutsega-koguda 110,000 suu-
^ summa, sihiga korraldada SF
• ülikooli juures eestlasi ja Eestit tut­vustav
lühipix^amm Tartu Ülikooli
mälestuseks. See ideaalne üleskutse
leidis palju poolehoidjaid, kuid ka
vastuseisjaid. Kui hakati raha korja­ma
organisatsioonide käest, sellgus
tõik, et mitte kõik ei ole nõus. Tugev
oli .vastuseis £ÜS-ilt ja ENÜSilt.
1
e
d
li
1-
1,
a
li
is
1-
JULGELT EDASI
(Kuigi rahulolematuse hääli oli
'kuulda, kui Filiae Patrlae patro-naazhi
alt mindi üle vastorganisee-ritud
EKÜK-le, laienes lõhe tundu-vait.
Noored jäid eemale ja loengu­test
osavõtjate arv langes, tunduvalt.
Vaatamata sellele rühkiis BKÜK ees-
>^märgi suunas julgelt edasi. • Kuulu­tati
^välja otsustav koosolek 14. 7.
1982, kuid kohale tuli vaid 20 ini­mest,
kaks neist väljastpoolt organi­satsiooni.
Organisatsioonü oli siis 53
liigei. Koosolek hilines 15 minuti
võrra kvoorumi puudtusel. Esitati
programm, mis kandis 22. 4. 82 kuu­päeva
nii lühi- kui 'ka pikajaline.
Tutvustati ülikooli ja pühiti „val-geks"
ka Simon Fraseri ,ypunane
kuulsus". Koosolek oU vaikne. Sõna­võtte
vähe. Teadmised, |mis juhtub
mujal Kanadas eesti kooUdega, Met­saülikoolis,
AABS-is jne. olid väga
minimaalsed ja vastused küsknus-tele
väga napid ja puu4uli'kud. Esi­tatud
progranmiid läksid hääletuse­le
ja see võeti vastu 18 häälega.
Sellega hääletati-eestiaineline õppe-
^^programm Si^mon ypraseri ülikooli
ühe väikese rühma poolt. Kuigi or­ganisatsiooni
nimi laseb oletada, et •
tegemist on ülekanadalise organisat­siooniga,
on tegemiist tegelikult vaid
väikese arvu Väncouveri eestlastega,
kelle taga ei ole mitte kogu Väncou­veri
eestlas'kond, rääkimata kogu
••Kanadast/":^
LÜHIKURSUS
Idee algatajad : aga sainmu^
.yad edasi ja Simon Fraseri üll-'
kool võttis EKÜK paiskumise vastu •
19. 8. 1982. Otsüs langes kohnäridale ,
moodusele ja kursus on ainult lühi-'
kursus lektoriga ja toilmub ,,Cana-diän
Studies" ostonna jüures; Osa­kond
kuulutas ,^yancüuVerSüh'ü^^ L
oktoobril lektori köha vabaks, andes
; soovijatele aega Jcahdideerida 15 .ok­toobrini.
Lektcniks kutsuti dr. Juta
Kõvaniees^itcHng, k& ölr-^
ka selle idee algataja^ arendaja ja:
läbiviija^kostöös tema inglasest '
kaasa dr. Lawrence Kitchinguga, kes
muide on õppejõud SF ülikooli keel­te
ja lingvistika osakonnas.
Jutuajamisel „Canadian Studies"
bürooga seigas, et see osalcond on
nõustunud ainult lühikursuse andr
misega. Edaspidine saatus oleneb
i
li
10
MEUAFÄEVAL, 21. NOVEMBRIL THUISDAY, NOVEMBER 23
0 0 0
('Algus esikiiljd)
aastani. Selle summa pealt maiksetak-.
se Ühispankadele 10% aastas. -Seda
intressi määra peab Keskpanga aas­ta
peakoosolek igal aastal kinnitama
või muutma.
Meie Ühispangale on uus vastuvõe»
tud plaan kasuks, kuna peame nime­tatud
fondi andma ainult 5% oma
kapitalist eelmises plaanis ettenäh­tu
10% asemel. See jätab meile urn*-
bes 1 miljon dollarit investeerimi­seks
paremate intresside määradega.,
VALITSUSE TAGATIS |
Keskpank saab uue plaani köha
selt peaaegu 9004t ühispangalt 140
miljonit; dollarit eelpool nimetatud
fondi (pooli), mille oskusliku inves­teerimise
ja kulude kärpimise kau­du
Kesicpank pealks jõudma lähemas
tulevikus paremasse olukorda. Kesk-'
panga tegevust juhib praegu Ontario
valitsuse poolt määratud Ottawas'
asuv üle-provintsiline Kanada Ühis­tegeline
Krediidi 'ühistu (Canadian
Cö-(j>perative Gredit Society).
Keskpanga erakorralise peakoos­oleku
pea'kõnelejaks oli vastava mi­nisteeriumi
(Ontario Consumers ^ and
Gommercial Relations) minister 'dr*
Robert Elgie, kesoma kõnes mitpiel
korral rõhutas Ontario valitsuse toe­tust
ja kinnitust eelpool nimetatud
plaanile ja valitsuse tagatist sellele
fondile ja ^ühispankade liikmete
hoiustele. i l
M;LiidukommmdstltkiiJi partei ük oma
Ikoosolekul, laupäeval 13. Bov, valis partei esimeseks sekretäriks
ja seega N; Liidm piiramatu võimuga Juhiks endile KGB juhi, Yud
Ändropovi. Ülemnõukogu o t e oli üksmeelne ja koosolek kestis
vaevalt ühe tunni. ^
Ettepaneku Andropovi valimiseks
partei peasekretäriks tegi Konstan­tin
Chemeriko, üks Brezhnevi lähe­matest
nõuandjatest ja võimalik
todidaat peasekretäri kohale..Näh­tavasti
oli enne koosoleikut kinniste
uste taga kokku lepitud ülenmõuko-gu
poUitbüroo liifenete vahel, kes
peaselcretäriiks valitakse. Koosolekul
jäid ära teiste kandidaatide ülfes-seadmised"
ja "kõne nende isikute
heaks. Andiropov valiti aklamatsioo-ni
korras.
EKM Noorsootöö Komisjoni'juhatuse kutsel toinw^ Esitades Andropovi, kandidatuurid
sioonide esindajate mõttevaUuseõhtu. Istuva, vasakult. SamEll^^B^^
Ingrid Kütt KalH^^^
' Mäelist juhtii keda N. Liit
Teris, indrik Koop, Tiia Remmelkaar, Epp
ger. Seisavad, vasakult: < Peter Liima, Andre4.upp, Kadi Kaljusfe ja Tüt Romet
Ärytlui orgamsafsioonide esi
oleval ajal kindlasti vajab. Uus pea-
' sekretär oma kõnes lubas pöörata
-erilist tähelepanu N. Liidu majan-
•dusliku olukorra parandamisele ja
ja Brezhnevi poolt v algatatud polii­tika
jätkamiseks. Ta 'kiitis Brezhne­vi
M väsimatut rahu eest võtlej
ja tuumarelvade ohu vastu võitlejat.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas'
(EKN) Noorsootöö Komisjon pidas
oma esimese diskussiooni möödu­nud
neljapäevaL Esindajaid tuli 17-
est organisatsioonist, esindades
gaid/skaute, Diulukoore/orkestreid,
korporatsioone, kirikuid, kunsti,
võimlejaid, T.E. Gümnaasiumi, rali-vatantsijaid
ji.
Esiteles meenutati üldiselt EKN'i
eesmärke: Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas tegevuse kindlaks aluseks
on BKN'i põjiil^iirjas seatud põhi­mõtted
võitluseks Eesti maa ja rah­va
vabaduse taastamiseks, vaba ees­ti
rahvuskultuuri viljelemiseks ja
eestluse säilitamiseks Kanadas. Eest­laskonna
poolt valitud 45 liiget ja
poliitiliste probleemidega, jne. Nii,
et komisjoni iöös kasutatakse sõna
„noor'' selles mõttes et kes veel ta­hab
õppida ja „vanemad" on need
r OTW YORK; (M.E.J - ÜN-i.rUSÄ :
delegatsiooni liige G. Gershiiian ka­sutas
taaskordselt ühes onia hiljuti­ses
sõiiavõtüs, seekord UN-i rai. K6L
manda Komitee koosolekul Balti rii­kide
küsimust ühenduses N. Liidu
^^^^^^^^^^^^^
tõusu ajal, aitas lõpetada „Praha Ke­vadet"
ja KGB juhina oli tegev sõ­javäelise
diktatuuri siisseseadrhjsel
vastuse vähendamist ja' poliitilise Poolas.^^^^^ juhina ta on,õppinud
pinge Vähendamist. Selle asemel ta rahvast allutama kindlale korrale ja
Yüri Ändropoy'ei'maininud oma
kõnes vajadust arendada rahu alal­hoidmist
teiste suurvõimudega, rel-kes
õpetavad. Teiste, sõnadega, see .jcäitumisega neis okupeeritud m^^^
pole 'kalendrivanuse küsimus.
'Kokkuvõttes disikuteeriti alljärgne­vat:
.:, •
1. Peame tegema;selgitustööd, eriti
võrdlemisi noortele, miks eesti kul­tuur
on tähtis ja miks seda peame
säilitama — mitte ainult poliitilisel
vaid ka 'kultuurilistel põhjustel.
, I Informatsiooni levitamine noor­soole
on puudulik, eriti, nendele'kes
ei valda hästi eesti keelt.,Lahendus­teks
oleks ehk alustada j ühte nurka
meie ajalehtedes, kirjutatud meie
des. See tõusetüs pärast Moskva ja
ta satellütide rünnakut UgA-le kui
«imperialistlikule ja ahiiitseväle
rahvaste kumajale" • - mistõttu kä
selie poliitika ohvrina Pörtoriiko ei
ole saanud iseseisvust. C. Gershman
kaitstes U$A poliitikat ja senist stasa
rõhutas N. Liidu sõjalise võimsuse.
suurendamise vajadust, et kindlasti
valmis o^l^la igasuguste ähvarduste -
;pareerim:šeks. N. Lii^ saab Usaldada
ainult dnla sõjalist võimsust.
Yuri Andropov on 68 aa&tarie. Ta
isa oli kasaJkas ja ema juut;? Ta
soontes pidi voolama ka armeenla­se
verd. Andropov on hästi teadlik
teatud ex officio liikmed on Kanada . nooremate poolt; alustada ringkirja,
eestlaste esinduskoguks. "levitamiseks Eesti Majas, Tartu Col-
1. EKN'i noorsootöö komisjoni ,iege'is, organisatsioonidele, jne' In-formatsioon
käiks mitte ainult iga-:
suguste" ürituste 'kohta, vaid ka po-
Villem Noolandi — Toronto
Eesti Ühispanga. esimees.
eesmärk on luua ja laiendada kon^
takte ja tugevaid sidemeid eesti ja
teiste etniliste noorteorganisatsioo­nidega.
.
2. EKN'i _ noorsootöö komisjoni
ülesanne oMs 'ka pidev rahvuskul-
.iuuriline ja >^hyuspoliitiIine selgi­tustöö,
aktiivne välisvõitlus ja in­formatsiooni
vahendus eesti ja üldse i^^J^^^^^^^^^^ -^^^A^
noortele Kanadas ja mujal vabas '^^n^^^^^tsioonid/seltsid ja peod.
tust Portoriikos, paljastas pikemalt ra^^^^^^
Moskva ebaseädusliidJ^ annektsiooni ladusalt ingliskeelt. Ta oli N. Liidu
Eestis, mis ja Leedus/ seal: enöse-suu^^^^ Ungaris sealse iiles-määraniise
rõhumist, poliitilist sur= -
vet, tapmisi; mässiküüditamisi, ve­nestamist)
teisitimõtlejate orjalaag-reisse
jä vaimuhaiglatesse paiguta»
mist jne. G. Gershman, kellel ori juba
mõnda aega hea kontakt USA eesti,
läti ja leedu poliitiliste organisat-sloonidega,
on väljendanud, et Bal­tikumi
probleem on üks paremaid
tõenäoliselt tä ei hakka oma yõimu-poSitšiõöni
jagafcna Konstantin Gher-nenko
ega kellegi teisega, nagu mõ­ned-
N. Liidu olude tundjad loodavad.
Brezhnevi matusel ^peetud kõnes
Andropov ülistas oma eelkäijat, tõs­tis
esüe terna teeneid rahu taotlemi-sci
ja omalt poolt lubas seda taot-kist
jätkata, koostöös kõigi rahu
taotlevate rahvastega. Seal ta^e
vardänud, kedagi' % Liidu võimsa
sõjalise jõuga, j •
WALESAl SEISAB EEI
OHTÜK
liitiHste sündmuste ko^hta, eestikeel- poliitilisi relvi rahvusvahelistel foo-se
kirjanduse tutvustamist, jne. ' rumitelN.Lüdu vastu kasutamisel,
3. Puudub tegevus neile kes on ees. ja et Kreml ei saa imngil viisil õi-ti
keskkooli lõpetanud ja mitte veel pstada ning kaitsta on^a vägiväld-ülikoolis.
Nendele kes-on üiikooH lõ- .^t tegevust neis, ihades
petanud pole 'ka müüd tegevust kui k^eisvad ja RiahvasteMidu^^
gusMkud liikmed.
(Algus esiküljd)
üSA-s. Peaminister katkestas oma
külaskäigu ja sõitis tagasi Iisraeli,
et võtta osa oma naise matustest.
^ Prints Andrew küsis luha oma
emalt kuninganna Elizabeth II,
Falklandi sõjas surmasaanud Briti
võitlejate eriliseks austamiseks.
Prints asetab selleks pärja Whitehall
•mälestussamba jalale, millega austa­takse
kõiki Inglismaafvabaduse eest
võidelnud kangelasi. .
„Toroiito Sun" avaldas EKN Väi
liskomisjoni esimehe Tiit Rometi ju­tuajamise,
milles ta tõi esile kõik
need raskused, mis N. Liidu valit­sus
ette veeretab sideme pidamise­le
kaasmaalastega okupeeritud Ees­tis,
eriti nendega, kes taotlevad
inimõiguste nõudmist ja vabadust
oma rahvale. Nendega ei lubata pida­da
kirjavahetust ega saata neile toe-tuspak'ke.
ic Liberaalide konverentsil tõusis
John Tumeri täht. Kui ta konverent­si'
ruumi tuli,' {pöördusid tema poole
TV kaamerad ja mikrofonimehed
piirasid ta sisse. Tumer ei rääkinud
sõnagi üheski töökomisjonis, millest
ta osa võttis. IPelegaatide poolt võeti
Tumerit vastu kui kuningliklm külsu
TV Lõun!a-Ida Aasia rahvad korralda­sid
erilisie vastuvõtu Ontario peami­nistrile
William Davisele. Sellest võt­tis
osa umbes 1000 külalist. Teda tä-nas
eriti; Bhausaheb Übale, Ontario
rasšiküsimuste komisjoni esimees.
i Kolmeteistkümhest politsei detek­tiivist
kooshev komando selgitab
Litton /Systems hoonete purustamist
S50 näjtlase lõhkelaenguga, mis teki-ttsis
kahju ?5 miljoni väärtuses. Teiv
roristidegrupp ,,]Direct Action" tea­tas
kommunistliku partei häälekahd.
jale Torontos, et nemad olid selle
ponmü panijad. Nad võtsid omaks
ka elektri jõujaama purustamise
Briti Kolumbias, kus kahju oli $o
miljoiüt.,,Direct Action" on rahvus
yahelhie terroristide gmpp, kelle
mitmed lükmed vangistati hiljuti
Pariisis. Kanadas nende vangista­mist
seni ei ole tehtud.
llr Paavst John Paul II tegi erilise
palve terrori vähendamiseks maail-;
mäs, pärast seda kui Hispaariia ter­roristid
läs'ksid maha Madriidis ühe
/Hispaania ki^^drali. Atentaadi kor-raldajaiks
olid baski terroristid.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
|a seisab @©stl ühiskonna teenistu°
maailmas, samuti ajalehtedele ja va­litsuse
esindajatele.
'Selle "jämle jiagunesid esimdajad
väiksematesse gruppidesse ja iga'
gruppi paluti nuputada mis on nende
arvates eesti ühiskonnas noorsootöö
osas probleemid, puudujäägid . jne.
ja siis ka mõelda lahendustele, kes
oleks võimalikud lahenduste läbivii­jad,
lahenduste ajaraamid ja ka ras­kused
nende läbiviimisel'.
Paaritunnise hoogsa arutlemise
tagajärjeks olid mitmed ideed ja
ilmnes ka palju head tahet ja abi-
4. Nooremaid on vähe juhtivates
positsioonides kuna nendel puudub
teadmine kuidas teha administra­tiivset
töödi eesti keeles. Mitmetel on
eesti keskkoolis õpitud meetodid
ununenud — lalienduseks oleks
uuesti õpetada protokollimist, tervi­tuskõnede
pidamist, jne.
5. Puudub kindel [kokkusaamise
koht,' kus saaks ka pidada ettekan- . holirhis
deid, meie vähem tuntud talente
esile tuua, jne. •
6. Peame rohkem propagandat'te-:
gema eesti keele kursustest, eriti
nendele kes on ülikoolis või lõpeta-
^' juhu Lech
Walesal seisab ees ohtlik katsumis*
aeg. Ta vabastati Poola sõjaväelise
valitsuse poolt ootamatult, ilma, et
Waiesjal oleks • jiäänud aega harjumi­seks
w
olukorras oma endiste töö- ja võit-luskaslaset
seas. Valitsuse sooviki
oh, et Waleša hoiduks tagasi sekku­misest
rahvahulkadesse ja nendega
oraatorlikust kõnelemisest, vaid pü­hendaks
end oma elukutselisele töö­le.
Katoliku kiriku sooviks on, et Wa-lesa
hoiduks töölistele lubaduste
andmisest ja aitaks vähendada pin­get
rahva ja valitsuse vahel. Põran­daluse
,,Solidaarsuse'' juhid vastu­pidiselt
soovivad, et Walesa kartma-rq
äärde pühapäeva kes'k- tuit juhiks Poola tööliskonda ja rah-päeval
ja' lahkudes esmaspäeva õh- vast valitsusvastases võitluses ja: ai.
STORHOLM (EPL) - Nõt|kogude
turisinilaev,,Estonia'' peatus Stoik-;
nädalavahetusel, tulles
valmidust probleemide lahendami- nud. Peame eesti keelt säilitamV -
seks. Prooviti ka selgitada mida sõna muidu kaob rahvas.
..noor" tähendab sellele komisjonile. 7. Peame tegema hoogsamalt noo-
-tul, Pardal oli ka eesti grupp.
Laeva marsruut algas Leningradis,
kust sõideti Soome lahte pidi Turus­se
Soome. Teel oleVat laeval olnud
kojimetunnine. seisak ulgumerel, kur
taks saada tagasi soodutusi, jnmis va
litsus tühistas. :
See oli võibolla kõige raskem punk, ..matele^olüS^ ^ 1 ^ ; ^ : ' ; ^ S^okhoS^^^^
" ^ ^ ^ ^ juhtus Eesti, mis on juhtumas nüüd baaSSÄ^S^^^^^
KoiKi vaga noored, kes alles on seal, mis juhtub baltimaadel, mida eradi üle Helsinsi ^ ^
täienduskoolis, keda tahaksime näha need sündmused tähendavad meile, ^ ^ " ^ ^ " ^ ^
astumas gaididesse/skautidesse,.rah- jne/ ^ i> ^ -^^^^^^
yatantsuriihma. võimlema, jne.. 8.' Tihedamat kontakti peab looma
keskkooli lõpetanuid kellel pole pai- eestlaste organisatsioonide vahel -
JU muud eestlastega ühist tegevust oleme ms rahvas, ^litte mitu kildu,
km pidudel; ja ka ülikooli lõpeta- Peame teadma mida teised grupid
-mud, vanemaid ja nooremaid, kes ta- teevad.
baksid tagasi eestlaste keskele astu­da
aga kellel on eesti keel puudulik, S.ejlega algas EiKN'i nobrsootöö ko-kes
pole enam'kursis meie ajalooga' "^Jsjoni aktiivne.töö. Palju tööd, üle
SURVE
Üks välisaja'kirjanik oli huvitatud
sellest, kas" Walesa suudab selles mit­mepoolses
surves oma jiisiklikü tõe^s-pidainise
juurde jääda ja mitte ühe­gi
surve tööriistaks iniuutuda. Wale-sa
oli vaštariüd; et tema ei lase end
mõjustada oma naisest, lastest ega
kellestki teisest}^ '
Ei ole kahlust ,et Walesa jääb pi­kaks
ajaks-väga populaarseks isi-Ärlandässe
saabus paariküninelüik-meliiie
eestlaste grupp eesotsas Tar­tu
ülikooli r Ä o r i Arnold Koop'iga. , , - , T7 r T AV
Grnnnf b „ „ i ; , „ o A r . r : ^ ^ r . A T o , . t , , iu; ™s Poolas. A^alitsusele see kindlasti
uiuppi jjuuluvad esme ad lartu uil- . ,j. • ^v u ^ x. i r-M "a lai uu uiAcm m
ifnni; Kn * • u f ,1, 1 i o „ . . .eimeedi ja sea tpoot tehakse koiik, f' , , / / ^ . , , .
i^ooii 350 aasta juubeh puhul Rootsis .... , , , . ^ ., lõpul kumbki neist ~ei, ute nud, mis
toÄldavatelüritotel Uppsalas ja ''y^^^''''^^ •\Halesä tunneb, et
" I m k Vastas olM^,M^^^^^^^^ ^
skandaahga.
LechWäIesa
damast 'kõnesid, mis võiks vahekordp
valitsusega teravamaks muuta. Ai­nult
oma hoiakuga j ^ kindla esine­misega
ta näitab, et temas ei ole
midagi "muutunud ja rahvas võib
usaldada teda. Ta käib kirikus .ja
kohtas .möödunu nädalal katoliku ki­riku,
juhti, peapiiskop Glem'i. kelle­ga
tal oli pikem jutuajamine. Selle
C 0) 0 iks Simep
( Algus lk. l)
'keelte ja lingvistika osakonna otsu­sest.
Lektori palgaks on $2700 kolme
semestritunni pealt.. Järelpärimisi
ella palju ja ülikool loodab, et .sel­lest
areneb välja korraline õppetool.
Küsimusele; kas SF ülikool kavatseb
ka poole miljonilist riigitoetüst en­dale
küsida, vastati: ,;ega Toronto
ometi seda takistada saa".
aastate on veel eei; mffleks vajatak- « . ee^asSt amettÄ- ^ ^ ^ 3 . i J I S ^ e ^ na^
^ui vastuvõtja ja ülikoolide esinda- ^
jää.,
se kõikide abi
EPP ARUJA
AIR APPLIANCE SERVICE
ja plüte—igat liiki
31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334 -Peter
Vastus on jah ja ei. Siinne eestlas­kond
on harjunud käsi külge pane­ma
igale ettevõttele. Kes sellega ei
nõustu, jääl^ lihtsalt kõrvale. On' ini­mesi,
kes lähevad sellega kaasa, et
näidata Torontõle; millega Vahcoü-ver
hakkama võib saada. Mõned leia­vad,
et see on raha maha Mskamkie,
parem osta Eesti Maja, niida sim ei
ole. On ka neid,; kes leiavad, et nii­sugune
õppetool peaks ],olema Toron­tos,
kus on eestlaste enamik, laste­aed,
algkool, keskkool, gümnaasium
:::STpKHOiJM .-..Staten^: p^^^^
karteilnämnd SPIC on arvestanud Ullsten bii
välja esimese devalveerimise inflat- ga. :
siooriiediitavaefökti. Nimelt on hin­nad
tõusnud 0,8% ajavahemikul, 1-^ .
15. okt.
• Kdkkü tähendab see šeda> et inflat-sioonitakt
tõusis alates detsembrist
Suhteliselt suure levikuga Rootsi
WatshiajaWri ,,Hänt iVeckan" toob
^ra eluloolisi andmeid uue sotsiaal­demokraatliku
energiaministri, Bir-gittaDahli
kohta.
Muu hulgas märgitakse, et 45-aas^
J^^se :Birgitta Dahli elukaaslane on
™ Kokk, kes on sotsiaaldemo­kraatide
ideoloogilise häälekandja
"f^M^ ipolhikeh" peatoimetaja,
perekonnas on kolm last.
Ka endineRo«tsi väüsniiiiister 01a
da. Väidetakse^ et Walesa on olnud
väga korralik 'katoliiklane ja pere­konnaisa.
Lech Walesa saavutas; oma popu­laarsuse
selgesõnälistes väljendustes
ja oskuses neid kasutada kõnelemi­sel
massidele. Tema mõju hulkadele
oli siiski olenev tema enesevalitsemi-.
Sest. Poola rahvas ei järgne ka po­pulaarsele
isikule ning masside ju­hile
pimesilmi. Neil on küllaldaselt
eüesekriitikat jä juht võib sama kert
vgesti oma populaarsuse kaotada, na^
gu ta selle võib võka^ ^' \
LÕHE -V-: ^
Praegu! näib esinevat teatud lõhe
„SGlidaarsuse" ridades.. Käremeel­sed
soovivad näha tema poolt suure­mat
aktiivsust ja igal võimalikul ju-paavst'
löhn Paul II kindlasti toetab
teda ja poola rahvast võitluses rah^
va õiguste eest.' ^^e annab temale
suure moraalse toe isiklikus elus ja
poliitilises võit)uses^' j ; ] ,
: :• Ä.N.--
s i n i -
SYDNEY (MK.) Ühenduses
jise kuninganna külaskäiguga
Brisbarie'i spordimängudele oli rae­kojas
korraldatud 'vastuvõtule kutsu­tud
ka pr. Tiina Taemets. ;
Prints Philip, möödudes pr. Tae-hul
püüavad demonstreierida, eriti metsa:st, märkas tema tillukest sini-
EPIL
ja isegi õhtukurs,iis ülikoolis. Mõned ^^^^ ^^"^ oktoobrini 8,6 protsendini,
arvavad, et olek^* targem seda teha Aastavahetusel on protsendiarv kuni
koos soomlaste ja ungarlastega ~ . Enne devalveerimist näitas
ühine soome-ugrii õppetool ja on ka maksimaalselt 8,5%. Toidu-neidykes
le:avad.|et eesti keele õppe- ^^"^te hinnad tõusevad kõige kiire-tool
k^iulüb ainult Tartusse. - r - . _ ~ : i - - i , . - u ^ . t.
filnrükaamerate ees oma valmisolekut
teda esile tõsta, kui Poola rahva ja
'tööliste juhti võitluses kommunist­liku
korra reformeerimisel. Teised
soovivad näha, Walesa kaldumist ki­riku
liinile ja otsimises selle kaudu
kompromissi valitsusega.
Arvestades Walosa isiksust ja mee-must^
valget rinriamärki, peatus ja
küsis selle märgi tähendust ning pä­ritolu.
Kuuldes, et see kuulub eest­lastele,
küsitles pikemalt sealset olu­korda
ja ühendust omastega, jutel­des
pr. Tapmetsaga.3--4 minutit, mis
sarnastel vastuvõttudel haruldane.
See pikk jutuajamine äratas kõiki-mini,
olenedes teatud määral sellest,;
et suurelt osalt on tegemist- import-l:?
iib?.M.
lastavalt trükikoja telinilis
^ele nõuetele paiume käsS-
^^rjad „Me5e Elu" toimetis-
^^^e saata masiiikirlas
?^ võimalikult varakult enne
lekindlust, ta vaevalt muutub kiriku de tähelepanu ning hiljem pr. Tae-tööriistaks.
Tõenäoliseni on et Walesa mets oli ümbritsetud ajakirjanikest
paneb kiriku võitlema töölistelt ära­võetud
polütiliste ja majanduslike
cigusi? taastamiseiks. Momendil "Wa-lesa
käitub väga tagasitõmbunult.
hoiab suurtest rahvamWsidest ja pi-ning
teistest I „asjameestest", kes
tahtsid teada, 'mis printsi huvitas,
millele pr. Taemets vastas temale
omase põhjalikkusega. Nii sai meie
olulwrd taas natuke „päevavalgust".