Meie Elu = Our life, January 10, 1980

              , .10. JAANUARIL — ;„MeieElu" nr. 2 (1560) 198©
™ Esfonitsii W@@kI^o
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
jFfouse, 958 Broadview Ave. -t Toronto, Ont. Canada.
' M4K2R6 — Tel 466-0951
toimetajad: H. Rebane jäS.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmarm Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ElÜ" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asüt. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 CariadaTel. 4 6^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., M. 9 !i.
-5 p.l, esmasp.jja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas - la. $27.00, 6 k;: $14.50, 3 k.
$9.00. UŠÄ-sse — 1 a. $29.00 6 k. $ 15.50,3 k. 9.50. Ülemere
maadesse: 1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $ 10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7,25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennuppsülisa ülemere-maadesse:
1 a. $32.75, 6 k. $16.
Üksiknumber—.50^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiii^
AGRESSIOON
Nõukogude Liidu sõjaline sisse­tung
Afganistani on Moskva järje­kordne
relvastatud agressioon oma
naabermaa vastu. See on selle kordu­mine,
mis toimus omalajal Eestis,
Lätis ja Leedus kuid kõigepealt Poo­las
Teise Maailmasõja algul. Lähe­mal
seisab N Liidu kallaletung Soo­mele
ja kaugemal Moskva karistus^
aktsioonid Tshehhjle ja Ungarile. See
oli tung läände, mis sõjaliste operat­sioonide
tulemusel jõudis Berliini ja
veel edasi ja lahutas Euroopa idaks
ja lääneks. • ;
Sissetungi Afganistani on uus ja
ammune tung lõunasse, Pärsia $i joja-vee
sadamate ja eriti õliallikate poo­le.
Kui lääneliitlased suvatsesid ig­noreerida
omaajal ja kuni tänaseni
Balti riikide sisselülitamise Nõuko­gude
Liitu, sest neid ei peetud stra- s
teegilišelt küllalt tähtsaiks, siis tungi
naol lõunasse on Nõukogude Liit as­tunud
otse demokräatlikstööstuslike
maade tuiksoonele — õlile. See muu­dab
Nõukogude Liidu invasiooni Af­ganistani
suure kriisi alguseks, mil­lega
Moskva tahab vaba ja tööstus­liku
maailma osatähtsuse lõpetamist
|ä allutamist Moskva diktaadile.
Olukorrad Iraanis annavad selleks
Ideaalsed eelised. Milliseks kujuneb
Iraani tuleviku rezhiim ja võitlused
selle pärast, seisavad nõukogude di­viisid
ootel Afganistanis ja Iraani en­da
põhjapiiri taga. Sobival silmapil­gul
võib oodata nende üksuste sisse­voolu
Iraani kuhi jõutakse õlipum-pade
ja soojavee sadamate juurde.
Selle järgi ön poliitilise arengu suu­namine
naaber otimaades enam kui
kerge. •"[ ' ''
Lääne vaatle ad ei julge nende
perspektiivideni ikka veel jõuda ja
räägivad vaid Afganistanist ja 50 mil­jonist
muslemist N. Liidu enda pii­res.
Pärsia laheni välja jõudes ei
muutu ainult piirkonna poliitiline ja
majanduslik tasakaal Moskva ka­suks,
vaid lääne demokraatiate ja
USA elusoon suletakse. Tulemuseks
on läänemaade elustandardi piirami­ne,
toodangu langus, negatiivne eks­port,
maksevahendite langus ja lõ­puks
tohutu tööpuudus.
Nii spekuleeribki Nõukogude Liit
majanduslikult jõukate demokraatia­te
sotsiaalsele lagunemisele puudus­te
survel, et jõuda olukorrani, kus
need maad sisemiselt laostuvad ja
langevad Moskva diktaadi rezhiimile
magu küpsed õunad. Nõukogude Liit
ise igatseb istuda rikaste õliallikate
juures ja soojade sadamate vetes,
kust nende võimsad relvad võivad ta­kistamatult
lähtuda maailmamerede­le
ja kontinentidele Murmanski jää­tunud
sadamate piiratusest.
Tungi näol lõunasse on Nõukogude
Liit laskunud ülimalt ohtlikku avan­tüüri,
mis võib viia kolmanda maail­masõjani.
Ta on tunginud vaenulik­ku
muslemi maailma. Ta ähvardab
NATO maade elusoont. Tema tagalas
on üks miljard venelastesse vaenuli«
kult suhtuvat hiinlast. Ta ise koos­neb
lugematuist väikerahvastest, kes
on õnnetud ja rõhutud Moskva mõt-tetuist
diktaatidest. Kuid Moskva
diktatuuri poliitilised ambitsioonid
on piiramata ideoloogia tõttu ja talt­sutamatud
vähemalt, sama pimesta­vast
fanatismist, nagu seda näitab
praegu Iraanis Khomeini.
Invasiooniga Afganistani on Mosk­va
lammutanud detente vahekorra
ÜŠA-ga, mida ehitati kakskümmend
aastat. Valgest Majast on Brezhnevi
nimetatud valelikuks. President Cär*.
ter kavatseb Moskva vastu sanktsioo­ne:
keeldumist osavõtuks Olümpiaa­dist
käesoleva! aastal; teravilja; saa­detiste
katkestamist Nõukogude Lii­tu;
kaubanduslike krediitide lõpeta­mist
Moskva Import trustidele. Kõi­gepealt
pandi kalevi alla kauakavan-datud
SALT (Strateegiliste relvade
piiramise leping)).
On selge, et ka Moskvas on kõigele
sellele ette mõteldud. Need on leitud
vaekausil kerged olevat võitude näol
Pärsia lahe kaldail. Ometi ei ole USA
(ja liitlased) kaugeltki kõike veel
välja ütelnud. Kuid järgnevad päe­vad
peavad tooma uut selgust. Jääb
ära oodata, kas Moskva on astunud
kaks sammu lõunasse ja siis teeb ühe
sammu põhja. Või teeb USA ja NA­TO
blokk ühe sammu edasi ja ase­tab
oma jõuteguri ise Pärsia lahe kal­daile.
Need on kõik poliitiliste malendite
iiigutämised. Kuid nende taga on rel­vad
ja relvade omaduseks ja eesmär­giks
on vastase tulistamine ja häJ
ving. Viimasest sõjast kosus maailm
tundmatuseni veerandsajandiga. Uus
võitlus võib muuta maailma ja men-de
hulgas ka Nõukogude Liidu vähe­malt
terveks sajandiks. Veel on
Moskva meestel aega mõtelda, kas ei
ole siiski kasulikum astuda kaks
sammu tagasi. Ka selle üle mõteldak­se
praegu Moskvas ja Washingtonis,
kuigi veel sellest-'ei räägita,, :
V.
;il!llllllllillllHllll)llllllllilllllll!ll!tlllllllltlllK
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning«. mittešobivuse
korral jätta avaldamata.
Hiljuti jõudis teie, lugupeetud lehe
nr. 44 — l / i l — 1979 meieni kus oli
artikkel „Kanadas asutati Eesti Oh-vitseridekogu".
Mis meid imestama
pani oli selle artikli lõik . . . Märgiti,
et Rootsis on ohv.-kogu tegevus soi­kunud,
kuna puudub järelkasv,..
Huvitav,, kus on sõnavõtja sellised
andmed saanud, kuna see ei vasta tõ­sioludele.
Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis
(EOKR) on olnud juba üle kaheküm­ne
aasta aktiivselt tegutsev eesti or­ganisatsioon,
kellel on kindel liik­meskond,
mis jaguneb omakorda te­gev-,
toetaja ja auliikmeiks. Liikmes­konda
on harvendanud ainult surm,
Galilei eksis. Maakera pöörleb ümber õli.
Aasta 1979 oli vabale maailmale suureks tagasilöökide aastaks.
Möödunud aastal Siävis Lähis-Idas shahh ML R Pahlavi kommunis­mivastane
kindlus ja selle asemele tekkis Khomeini revolutsiooni­line
moslemite terrori ja vägivallariik. Afganistan voeti üle Moskva
poolt. Kuuba saarel leidis aset nn. kolmanda jõu riikide konve­rents,
kus Fidel Castro valiti kolmanda jõu riikide büroo juhiks eel­olevaks
kolmeks aastaks. Kesk-Ameerikas langes Nikaraagua kom­munistliku
rezhiimi alla ja olukord San Salvadoris, Hondurases
jt. naaberriikides on raske. Meid puudutavas sektoris võttis 5JSA
esinduskoda ja hiljem Senati komisjon vastu Balti resolutsiooni.
Kuid samas on äianud itaallasest kohtuminister Togliatti Eesti
Teise Maailmasõja-aegsete sõjameeste kimbutamist ja kommunist­liku
Venemaa süüdistustele on antud esmakordselt tunnusWs.,
Suurema tähtsusega sündmuseks
on 'kahtlemata Iraani kommunismi­vastase
kindluse hävitamine. Amee­riklased
mängisid Iraanis üle. Nai?
said shahh M. R. Pahlavi valitsuselt
soodsa hinnaga õli j ä müüsid selle­vastu
oma relvi. Iraanis teotses tohu-
,.tü hulk USA ärimehi ja ka liberaalse
ja pahempoolse kallakuga ajakirja­nikke.
Kui shahhil tekkis sisemisi
raskusi, siis J. Carteri administratsi­oon
keeldus toetamast shahhi valit­sust,
vaid asus toetama Pariisis asu­vat
moslemi usufanaatikut Khomei-nit,
lootes, et sellega kindlustatakse
uue rezhiimi sõbralikkus USA-lc
Kuid Khomeinit peetakse. vanaks
Moskva kommunismi agendiks ja ta *
valmistas suure pettumuse kõigile
õrna toetajatele. USA lennuväekind­ral
Hyser veenis Iraani kindraleid
asuma shahhi vastasele positsioonile.
USÄ ajakirjandus ja ametlik poliiti­ka
tegi kõik; et ainult shahhi kõrval­dada.
Tulemused on nüüd käes. USA
Teherani 50 saatkonna liiget on juba
ligi 2 kuud Iraankterroristide vangid
ja käib metsik USA vastane propa­ganda,
mida TV kaamerate kaudu ju­hitakse
just. yaba maailma ja eriti
USA kodanike eluruumidesse. Keegi
ei tea praegu kuidas Iraani ja USA
konflikt laheneb. Sellele lisandus veel
Afganistani okupeerimine N. Liidu
vägede poolt. Moskva kogub vägesid
Afganistani j a seega ka liaani piirile;
ÜSA armaada, opereerib Araabia me-,
res. Kuid tal pole seal maa baase.
Kuuba saarel toimus kolmanda jõu
riikide konverents, mis kujunes pea­miselt
USA vastaseks propaganda la­vastuseks
ja Iraani sündmused on ai­nult
selle konverentsi otsuste täide­viijaks.
F. Castro poliitiline kurs tõu­sis
tohutult ja USA külje alla on asu­tatud
Kuuba saarele N. Liidu allvee-e
e „ o § o
nagu see on igas organisatsioonis
vältimatu, kuid uute liikmete juurde­tulek
on kahanemise katnud. EOKR
on kogu oma tegevusaja jooksul,.aia-'
tes aastast 1959 kuni senini tegutse­nud
oma võimete kohaselt. Igal aas­tal
on peetud kõiki rahvuslikke täht­päevi,
nagu vabariigi aastapäeva, k&
gu asutamise aastapäeva, E. V. Sõja­kooli
aastapäeva, võidupüha, kindral
Johan Laidoneri sünnipäeva jne.
Oma kokkutulekutel on kuulatud
mitmesuguse sisuga loenguid, mida
tihti on pidanud Rootsi tegevväe oh­vitserid.
.'
Kogu on aastate/jooksul aidanud
katta Auraamatuga seosesolevaid ku­lusid,
viimasel aastal oli see summa
Rkr. 2.500:—.;.
EOKR on aktiivselt tegev oma ka­he
esindaja (juhatuse liikmed) kau­du
ESTO-80 ettevalmistämistöödest.
Samuti on kogu toetanud suurema
summaga eesti sõjainvaliidide toomi­seks
ESTO-80 pidustustele. Jääb üle
küsida— kus on siin soikumine?
EOKR tervitab heameelega Kanadas
elunevate: eesti ohvitseride algatust
luua ka Kanadas oma organisatsi­oon.
Samasuunaline eesti ohvitseride
organisatsioon teotseb Rootsis juba
üle kahekümne aasta.
EOKR juhatus • kohti
Kanada etniliste ajakirjanike koos­viibimiseloli
küläliskõnelejaks Yüri
Shymko, Kanada nõuandva kogu
esimees mitmekültuursuse alal „Ca-nadian
Consultative Council on Mul-ticulturalism".
Oma sõnavõtus tema
rõhutas, et sõna etniline asemel tu­leks
hakata kasutama sõna mitme­keelne
Kanada ühiskond, kuna sõna
etniline viitab ühele kinnisele getho
taolisele grupile, kes püüab end hoi­da
eraldatuna poliitilise grupina ning
lõhkuda Kanada ühtsust, nagu tee­vad
seda käesoleval ajal frankpfpo­nid.
Selle asemel vähemad rahvus­grupid
peaks tundma end täisõigus-like
Kanada kodanikena, rääkima
oma rahvuslikku keelt ja arendama
oma rahvuslikku kultuuri. Valitsuse
poliitika on, et vähemate rahvusgrup­pide
kultuur peaks rikastama Kana­da
kultuuri. See on võimalik ainult,
siis, kui nendel on midagi, millega on
rikastada Kanada kultuuri ja võima­lused
selle esile toomiseks. Järeldu­seks
sellest on valitsuse vajadus toe­tada
vähemaid rähvusgruppe, et nad
õleks suutelised aial hoidma oma
keelt ja kultuuri, valitsuse toetuste
'varal..'.
Ettekanne oli väga hoogne ning
elav ja kutsus esile mitmeid sõnavõt­te,
mis pooldasid Y. Shymko seisu-
EE EHITATUD KALLALETUNG
TEET PAPSONILI
laevade sõjaline baas. Kuubal õpeta­takse
välja Aafrika ja teiste maade
jaoks spioone ja kommunistlikke
juhte. Selle tulemusena läks juba Ni­karaagua
kommunistliku administ­ratsiooni
alla. Kesk-Ameerika teistes
naaberriikides on olukord raske. On
karta San Salvadori langemist järg­misena
F. Castro kallaletungi ohv­riks.
:..
Käuge-Idas on aset leidnud vapus­tavad
sündmused, Kambodzhas on
uue Hanoi kommunismi-all tohutu
nälg ja viletsus. Suured põgenike-massid
valguvad Taisse, Vietnamist
aeti Hanoi kommunistide poolt välja
ligi 2 miljonit hiina rahvusest koda­nikke,
kes põgenike paatidega otsi­vad
varju eriti Hong Kongis. Kana­da
võttis vastu 50000 paadi hiinlast,
mis on tekitanud J. Clarki valitsusele
raskusi. Hiina karistusaktsioon Viet­nami
vastu lõppes viikiga ja uut ei
ole veel silmapiiril.
Rodeesias sunniti inglaste poolt se­nine
valitud mustanahaline peaminis­ter
piiskop Muzarewa lahkuma. Ter­roristid
saabusid koju ja plaanitse­takse
uusi valimisi. Valgetele Rodee-sia
asukatele tähendab see iüripäevii.
Keegi ei oota, et Rodeesias tekiks de­mokraatlik
riigikord. On karta, et
saabub uus kommunistlik Moskva sa­telliit,
mis halvendab olukorda nii
Lõuna-Aafrikas, kui Namibias.
Kanadas murti küll P. E. Trudeau
liberaalide kaua-aegne hegemoonia,;
kuid vähemusvalitsusega võimule tul­nud
konservatiivide J. Clarki valitsu­se
iga pii üürikene ja 18. veebruari
1980 aasta uutel talvistel valimistel
on liberaalidel jälle väljavaateid uu­esti
pääseda P. E. Trudeauga eesot­sas
võimule. Õlihinna tõstmine
OPECi õlimaade poolt ja Kanada Al­berta
provintsi taotlus Alberta õli
hinda viia maailmaturu õlihinna ta­semele
ennustab ainult tööpuudust,
elukalliduse tõusu ja muid halbu as­ju
kodanikele. Näib, et kõik valitsu­sed
Kanadas võitlevad rahvusvahe­liste
õliettevõtete huvide eest ja vali­jate
ja kodanike huvisid ei pea keegi
silmas.
Otseselt eestlasi puutuvas sektoris
võeti USA Esinduskoja ja hiljem Se­nati
komisjoni poolt vastu Balti re­solutsioon
, kus mõis te takse hukka N.
Liidu okupatsioon Balti riikides.
Kuid samal ajal on asunud J. Carteri
administratsiooni kohtuminister
itaallane Togliatti aktsiooni Eesti
Teise Maailmäsõjä-äegsete sõjamees­te
vastu; Kuigi USA toetab ja tunnus­tab
Balti riike on samal ajal annud
tunnustuse kommunistliku Venemaa
süüdistustele ja algab paljude ilm­süütute
inimeste süüdistamine ja
kimbutamine sündmuste taustal, mis
leidsid aset ligi 40 aastat tagasi. Mär­gitakse,
et selline uurimine ja süüdis­tamine
on palju ebaõiglaseni, kui
Iraani moslemite revolutsioonilise
valitsuse USA Teherani saatkonna
liikmete vangistamine.
Kodumaalt kostavad murelikud
hääled, sest vana õel J. Stalini võimu­kord
kippub taastuma, Toitainete
puudus ja inimeste kimbutamine.
Terve rida dissidente peavad surma-põlgavat
heitlust Eesti vabaduse eest.
Arvatakse, et olukord maailmas lä­heneb
uue sõjalise konflikti suunas,
kus vaba maailmal on olukord ras­kesti
käes.,
AJK ;;•
Sga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
Puhtakujulisele valele on üles ehi­tatud
kodumaal ilmuvas ajalehes
„Noorte Hääl" 5. detsembril ilmunud
paskvill „Väärarvestus", mis oli suu­natud
Teet Papsoni, tema pruudi jä
,,Eesti Päevakhe" vastu.'
KGB õuelaulik, kes pole julgenud -
oma vassingutele nime alla kirjuta­da,
vaid esineb pseudonüümi ^Endel
Talve" all, väidab, et Teet Papsonist
oli saanud mingite anonüümsete
„sõprade" abil märter. Kirjutatakse:
,/Talle tuli appi Rootsis ilmuv emi-grantlik
„Eesti Päevaleht". Lehe veer­gudel
avaldati kõlava pealkirjaga lu­gu
„Nõükogude Liidus ei ole kohta
patsifistidele" Ennäe, Teet Päpson
olevat hoopiski patsifist! Tõepoolest
seletamatud ori inimese teed, kes ta­hab
täbarast situatsioonist välja vin­gerdada,
nimelt välja vingerdada.
Pole saladus, keda ja kelle huve
esindab „Eesti Päevaleht" ning mä-herdustest
allikatest ta ammutab in­formatsiooni.
Teet Papsonist kinni
kahmanud, upitas leht ta pjedestaa­lile,
kust asjaosaline kuulutasi „Ma
keeldun sõjaväes teenimast, sest mul
on südametunnistus. Ma ei soovi sõ­jategevusest
osa võtta. Olen ennekõi­ke
inimene, alles seejärel mingi kind­la
riigi kodanik. Ma'keeldun sõjaväes
teenimast ega näe selles midagi hal­ba.""
Edasi ütleb KGB paskvill, et Teet
Papsoni elukäsitlus olevat hitlerlik,
kuna ta peab ühtesid inimesi kõlbeli­selt
enam arenenuks kui teisi. Äga
hitlerlased olevat olnud kõrilõika j ad
meie planeedi miljonitele asukatele.
Aga kui suured kõrilõikajad olid ja
on praegu kommunistid (Kambodz-ha,
Vietnam, Nõukogude Lii^lu vangi­laagrid
jne.), sellest „Noorte Hääl"
vaikib.
Edasi tunnistati Teet Papsoni
pruut Merja-Tuula Springare emissa-riks,
kes olevat toonud Tallinnasse
tohutu pa^ki Nõukogudevastast ma­terjali
ja pornograafilist kirjan­dust.!!)
Teet Papsonile „pulmakin-giks"
ja Lääne agentuurile Tallinnas
laialijagamiseks. Kuid Teet Papsoni
ja Merja-Tüula Springare selja taga
seisvat vaieldamatult mingid kahtla­sed
„sõbrad" — kõlbluse, inimõigus­te,
ja teiste üllaste ideaalide näilised
apostlid, nagu leht ütleb. Neile ei
maksavat midagi korraldada fiktiiv­sete
abielude sõlmimist ja sokutada
N& Liitu Nõukogude-vastast porno­graafilist
kirjandust.
Seejärel kuulutati, et N. Liidus ei
takistata välismaalastega abiellumist
ja et niisugused perekonnad polevat
haruldus ka Soomes. Teet Papsonit
polevat lakkamatult jälitatud, vaid ta
olevat vaid saanud teenitud karistu­se.
Lisati, et ta olevat oma ..sõprade­le"
(arvatavasti CIA või midagi tao­list)
saatnud Nõukogude-vastaseid
'karikatuure ja Nõukogude tegelik-i
kust moonutavat informatsiooni.
Taas otsast lõpuni soperdis, kuna
Teet Papsonil on Läänes vaid ainult
üks sõber — allakirjutanu, kes pole
saanud ühtki karikatuuri (see pole
Teet Papsoni ala) aga tegelikkust
moonutavat kirjutist, küll aga tema
tagäkiusamisraportid, mis Eesti Päe­valehest
lõigatuna olid pruudil kaa­sas.
Järelikult on KGB tegevus nõu-kogudevaenulik!
i Kui Nõukogue Liidus lõpetataks
inimeste jälitamine nende veendu­mustega
vaadete pärast, poleks kel­lelgi
tarvis abi otsida Lääne avalik­kuselt.
Jä tõesti, krooniks kõigele on­gi
Teet Papsoni üle avalik irvitamine,
naeruvääristades tema vaimset maa­ilmavaadet.
Leht kirjutab: „Hiljüti-i
ses minevikus õppis Teet Päpson
Tartu kunstikoolis. Teda teati ande­ka
noormehena. Kuni algasid muu­tused.
Kommunistlik noor hakkas
targutama... Jumalast, huvitus ast­roloogiast
ja okultismist. Nendest
ebateadustest sai tema uue maailma­vaate
alus." Siis kinnitati, et kollek-tiiv
ei saanud jääda kõrvalseisjaks,
taile olevat ulatatud käsi, kuid see
. olevat tagasi lükatud ja nõnda „tema
: edasine kuulumine ÜLKNÜ ridades­se
osutus mõeldamatuks". Oma vaa­teid
aga pole Teet Papson kusagil
reklaaminud. Ükski koolikaaslastest
ei saanud neist midagi lähemalt tea­da,
välja arvatud sõbrad. Järeldus on
ainult üks — informatsioon Teet Pap­soni
vaadete kohta pärineb KGB ar­hiivist,
kuhu see on ammendatud tä­nu
pealtkuülamisseadmetele...
Ring on täis. Millal ilmub järgmi­ne
paskvill Teet Papsoni salapäras-test
..sõpradest"? On ju KGB sellega
pidevalt ühvardanud. Kuulub ju mus­tamine
selle asutuse töökohustuste
• hulka...
Antud juhul osutus aga kallaletung
Teet Papsonile hoopis KGB väärar­vestuseks.
Noored kodumaal on roh­kesti
protestinud selle vastu. Kirja
„Noorte Hääle" toimetusse saatis ka
Annes Hermänn-Enehielm — Teet
Papsoni sõber ja koolikaaslane —, et
nad mõistaksid, et iga asja pole ikka
võimalik jamaks keerata, nagu ta
teatas oma viimases kirjas allakirju­tanule.
Sest see „käkk" olevat teda
väga pahandanud . ..
JÜRI LINA
TeetPapaon- Istub vanglas.
Teet Papsonit
koheldakse vanglas
Saksa ajelebf
O 0
g ts
Norra ajaleht „Afterposten" usut­les
Soome peaministrit Mauno Koi-vistot
aktuaalsetel teemadel. Vastu­sed
ei meeldinud Lääne-Saksamaa
ajalehele „Frankfurter Allgemeine".
Eriti kui peaminister ütles, et lää­nemaailma
huvi desarmeerimisele on
vähenenud ja N. Liit on sunnitud
võidurelvastumises lääneriike jälgi-
: ma.
• „Frankfurter Allgemeine" süüdis­tab:
Koivistot „propagandas", arvata­vasti
N. Liidu kasuks, ja arvabki, et
see igal juhul ei vähenda mõiste
^soomestumine" kasutamist. Mida
siis Mauno Koivisto ütles „Aftenpos-tenile"?
;
„Skandinaavias valitseb eriline olu­kord.
Oma kogemuste põhjal teame,
et maadel on sageli olukordi, mida
meie peame meeles pidama." Ta vii­tas
nende sõnadega Põhjamaade eri­nevatesse
kaitseliitudesse. On ju
Norra NATO liige koos Taaniga,
Rootsi neutraalne jä Soome midagi
nende vahel.
„Soome ei tee midagi, mis võib
muuta praegust Põhjala olukorda.
Meie peaks siiski rohkem usaldama
teineteist Põhjalas, erinevusi meie
vahel on vähe. Meil on mitmes asjas
samad käsitused. Soomel on alati tei­sed
Skandinaavia maad meeles ja ta
ka küsib teiste Põhjamaade käest,
mis need oleksid teinud Soome olu­korras."
See, mis vihastab Lääne-Saksalasi,
selgub peaministri vastusest, milles
tä juhib tähelepanu sellele, et lääne­maailma
huvi desärmeerimise vastu
on vähem endisest ja läänes olevat
jõud sunnivad N. Liitu kasutama
suure osa oma kuludest võidurelvas­tumise;
jaoks, juba nii palju, et rel­vastumine
alandab maa elutaset;
Oma poolt märgib „F..A." muu hul­gas,
et „sellised väited võiksid ka
Gfomõkolt olla."
STOKHOLM— Noore .tartlasest
kunstniku ja rahupooldaja Teet Pap­soni
eriti metsik vaenamine Nõuko­gude
võimude poolt vallandas paha­meele
laine Rootsis ja Soomes, kust
on saadetud rohkesti protestikirju.
Ka on Teet Papsoni juhtumit lääne­maises
ajakirjanduses eriti ohtrasti
käsitletud. Temast on olnud juttu ka
„Ameerika Hääle" ja „Vabadusraä-dio"
saadetes.
Selle kõige tulemusena on Tallinna
võimud vähehaaval hakanud Teet
Papsonit kohtlema üha viisakamalt.
Teda pole veel saadetud Tallinna
Keskvanglast sunnitöölaagrisse, vaid-on
antud mõista, et ta jääbki vang­lasse
oma aega ära istuma. Lisaks
olevat ta eraldatud kriminaalvangi-dest,
eelkõige retsidivistidest. Talle
on antud võimalus töötada vangla,
köögis, kus ta saab omale ise meele­pärast
sööki valida. Ka lubatakse tal
joonistada ja õhtuti televiisorit vaa­data
erandi korras. Vangla võimud
olevat koguni vihjanud, et kuna Teet
Papson on käitunud eeskujulikult
võidakse ta juba suvel enne tähtaega
kinnipidamiskohast vabastada.
Tartus vajuvad
Seoses Narva veehoidla rajamisega
läks Emajõe veetase alla ja kadusid
kevadeti nii tavalised olnud üleujutu­sed
Tartus. JCuid põhjavee alanemine
tõi kaasa hoopis uued probleemid:
hooned linnas hakkasid vajuma. Üli­kooli
peahoone seinad pragunesid
märgatavalt. Võeti ette vundamendi
tugevdamise töid ja esialgu on vaju­mine
peatatud. Kuid ohtlikus olukor­ras
on maja, kus asus varem Kivisil-la-
apteek ja kus elas kunagi Barclay
de Tolly. See ehitus on vajunud üsna
viltu1 ja seda toetatakse kahe teras­talaga
vastu Naabermaja seina, et vil-tuyajumist
takistada. On ju vunda­mendiks
olev puuparv juba mädane­nud
. • : ; .'•