1980-01-10-04 |
Previous | 4 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
). JAANUARIL — ,,MeiCElu" nr. 2 (1560)
>ÖQ DOLLARIT VAI
• Aastavahetusel teatas: N.H.C
tuse kasutusse on antud 7,000
olevate eeltööde läbiviimiseks.
Möödunud kevadest alates on läbirääkimised
käinud EA.K. puhkekodu
ehituskomisjoni liikmete ja Toronto
N.H.C. osakonna vahel ehituslaenu •
"saamiseks vanade puhkekodule. Kuna
vajalik oli selgitada ehitamise va- -
jadust ja hilisemat majanduslikku
kandejõudu; siis võttis luba eeltööde
saamiseks rohkem aega kui arvestati.
.
Ehituskomisjoni liikmetel A, Sepa,
H. Kivi, J. Herma ja dr. J. Roosil oli
kokkusaamine N.H.C. esindajatega
dets. kuu alul ja siis esitati nõutud
kavad ja üldised eelarved, samuti ka
puhkekodusse asujate majanduslik
kavand. Viimane oli tarvilik selleks
et tõendada majanduslikku kandejõudu,
kuna Ontario valitsuse poolt
ei-ole ette näha esimese paari aasta
jooksul majandamiseks mingit toetust.
Kuid s^e võib muidugi muutun
da, kui on vajadus ja summad selleks
saadakse.
N.H.C. põhimõte on enne laenu
kindlustamist selgitada vajadus ja
hilisem majandusiik kandejõud.
KOLMES OSAS
Sellel koosolekul kiideti' heaks.
E.A.K. Ehitusosakonna poolt esitatud
üldine kavand ja anti põhimõtteline
nõusolek eeltööde ja täpsemate
uurimiste läbiviimiseks. Eeltööde ja
plaanide koostamiseks antavad summad
on kolmes osas. Esimest osa
EA.K. ei saa, kuna see on mõeldud
organisatsiooni asutamiseks, kui seda
veel ei ole. Teine osa on lähemate
et Eesti Abistamiskomitee juha»
vanade puhkekoduga seoses
uurimiste, ehituslubade, ehituskrundi
hindamise ja muude kulude kat-teks.
Kolmas osa ehitusplaanide tegemiseks.
Kirjalikult teatas N.H.C. et EA.K.
kasutusse antakse teise osa arvel
7,000 dollarit millest $5,000 kuulub tagasimaksmisele
kui ehituslaenule alla
kirjutatakse. Samuti toimub see
kolmanda osaga mis on umbes
$60,000 ja sellest kuulub ainult osa
tagasimaksmisele.
Eeltööde alustamiseks on nõuetay
leping arhitektiga ja see kirjutati alla
arh. G. Laikvega, kes koostab plaa-
• nid ja valvab ehituse läbiviimise järele.
Ehitamine antakse N.H.C. nõuete
järgi üldettevõtja kätte, milleks
tehakse kinnine, vähempakkumine ja
see toimub arvatavasti kevadel. ....
I00-LE ISIKULE . • • v
EA.K. maksab ehituslaenu intressi
2%, kuna ülejäänud osa tuleb maksmisele
N.H.C. poolt. Laenu saamise
suhtes ei ole veel kindlat kokkulepet
sõlmitud, kuid arvatavasti toimub
see Eesti Ühispanga kaudu.
Puhekodu ehitatakse 100-le isikule.
Üksikruumide arv on 86.
Senini on registreerinud 140 isikut.
;Kuna väljalangemisi on mitmesugustel
põhjustel, siis on soovitav, kellel
on ka kaugemas tulevikus soovi sinna
asumiseks, seda teha. Sooviaval-duslehti
on saadaval EA.K. kaupluses
või telefoneerida EA.K. laekurile
H. Kivi, tel. 4664813.
Enam kui
esindajaid:
K. Tori, U.
kaasmaalast käis traditsioonilisel uue-aasta
kult — V. Hubel, T. Nõmmik, M. .Lupp, V.
/konsul ja Margot Heto©©, ,
EV. aupeakonsul Ilniar Heinsoo kodus. Pildil organisatsioonide
. Valge (sen.), E. SaluWnd,-.S. Veidenbaum, S. Kerson, H. Kivi,
- ~ ! Foto — S. Preem
i i l ww
VM
00
erenaise piigüg
1YÄT0LLAH I
IÄ
Klubi järjekordne koosviibimine
kohvilauaga toimub neljapäeval, 1?.
jaanuaril algusega kl. 230 Eesti Ma°
ja suures saalis, millest klubi liik»
meid külalistega palume osa võtta.
• JUHATUS
Ameerikas elamine teeb naiivseks.
Kuidas muidu seletada seda; et nende
suur-ajakiri „Times" on aastavahetusel
valinud „The man of the
year" selleks Iraani Ayatollah Kho-meini*
kellega kogu aeg maadlevad.
Hämmastama panev lugu ja paljud
tellijad on ,,Times'i" tellimise juba
tühistanud.
See sünnib ajal, millal oleks tarvis
oma inimestele ja maailmale näidata
tolle mehe moharneedlikku ebaihim-lik"
kust maa peal. Tema arrogantlik-ku
ülbet ja upsakust täis raamatut
kõrvutab Ameerika nüüd A. Hitleri
„Mein Kampfiga". Shahh Reza Pah-lavi
ajal viibis ta 15 aastat Prantsusmaal
maapaos ja 'kirjutas seal 164-le-heküljelise
raarriatu, mis tõlgiti
prantsuse keelde! |
Raamat kuulutab, et moslemina
sündinud mehe kohus on püha sõda
alustada ristiusuliste vastu jä surra
selle eest kui vaja. Kõikidest kõige
huvitavam on aga seal tänapäeva naisesse
suhtumine. Looriga näo katmine
on jälle sunduslik.
... Paar aastat tagasi kutsuti meid, turiste,
Marokos ^valgeteks koerteks"
Märrakeshi tänaval. Khomeini oma
poliitilis-filosoõfilises ja usulise
printsiipidega raamatus leiab, et
kristlased ja juudid ei ole paremad
"kui mühakad sead või „the sweat of
filtri eating camels". Tema ise on
praegune Mooses, suur vapper võitleja,
jumala hing maa peal ja inimkonna
vabastaja. Kõik kes moslemite
vastu töötavad on saatana käsilased
. ja kuuluvad hävitamisele. Islami
prohvet ütleb, et nende kohus ei vaja
paberit ega tindfuputust. Peale islami
ei ole teist õigust.maapeal. Islami
tsivilisatsioon . peab võitma valged
loomad. I
Naised peavad tagasi minema pimedusesse,
nii dikteerib usk. Praegune
Iraani abielu käib järgmiselt.
Mees võib omale võtta naise ajutiselt
või ka kauemaks. Abielu kõige lühem
kestvus võib olla ka üks tund. Naine
ei tohi kodunt ilma mehele teatamata
lahkuda.-küll aga mees. Seksuaalelu
kõige pikem vahe võib olla neli
kuud. Mees võib1 olla homoseksuaal
vahekorras oma pojaga, vennaga või
naise isaga. Kui juhlub naine haigestuma
on abielu annuleeritud ja haige
omapead. Praegu on veel shahhi asutatud
haiglaid. Iga valtisus, mis Islami
seadustele ei allu,- tuleb armu*
tult hävitada. Islam ja 'kommunism
on nüüd ülepiiri raames kokkupõrka-mas.
Iraani troonilt kukutati shahh Reza
Pählävi. Tema lühikest dünastiat
mäletame kõik, mis algas 1921 aastal
tema kolonelist isa Reza võimule tulekuga.
Mäletame . kuidas Euroopa
riigid, Inglismaaga eesotsas, Pahlavi
troonile aitasid isa asemele. Tema
teise naise, ilusa Soraya lugu oli 1953
aastal jne. Shahh on praegu 59^aastane,
keskmist kasvu, ilusa pahmaka
lokkis juustega ja tüüpilise pärslase
nina ning näoga. Ta on läbi ja läbi
oma maä poeg olnud. Ta uhke kuju
oli igalpool, ta profiil rahadel jne.
Lühikese ajaga sai temast kardetavalt
rikas mees, kes annetas Georg
Washingtoni ülikoolile USA-s üks miljon
dollarit. |100 miljonit Saksamaa
Kruppl terasefirmale, Sl miljardit
Egiptusele, $75 miljonit laenas U. S.
Grumman Co-le, S10 miljoni '.Senegal-,
'iie jne.yne.
Shahhi1 kontoris Niarvana Palace-
'is, Teheranis, oli iga ese puhtast kullast,
nagu tuhatoosid, sigaretikarbid,
millede kaaned olid kalliskivide ornamentikaga.
Paleesse telliti kolme sorti
kaaviari, äga lihtrahvas sõi leiba
ja taimeõli. 1963 aastal võttis ta ette
maareformi ja jagas mullahide —
suurmaaomanikküde vara vaestele,
mis tõi talle palju vaenlasi. Ta .töötas
sageli 16—18 tundi j a tarvitas
unepulbrit. Lükkas sageli teiste "nõuanded
tagasi, naisi saadeti ülemere
maadesse õppima, peamiselt Ameerikasse,
Naised ei kannud näo ees musta
rätikut ja asutati uusi moodsaid
haiglaid. Õlitööstus läks õitsele.
•\:,:. Kuna kahest esimest abielust ei olnud
lapsi, siis nägi ta 20 aastat tagasi
Pariisis üliõpilannat —Farah. Di-ba't
— kes oli seal õppimas. Nad abiellusid
ja neil on kaks poega ja kaks
tütart. Kui Itaalia ajakirjanik Oriana
Fallaci shahhi küsitles, et kuidas ta
suhtub naistesse, siis; oli vastus umbes
sama mis Khomeinil „Naised on
mehele vajalikud ja sellepärast peavad
nad eelkõige olema ilusad ja ihaldatavad
oma naiselikkuses". Farah
Diba oli võluv oma kalleis Pariisi tualettides.
' ,
E. T. T.
Eesti Kontsertbüroo Kpntsertsarja
teine kontsert toimub pühapäeval, 20.
jaan. kell 4 päeval, Royal Conserva-tory
of Music, 273 Bloor St. West.
Esineb Estonia Koor Roman Toi juhatusel.
,
Eesti Kunstide Keskuse Kunstikogu
(Eesti Kunstimuuseum) täienes
väärtusliku isaga kunstnik Maie
Landra kingi näol, milleks oli tema
poolt 1977 a. koostatud kunstimapp
y.Imortal wood" ja 7 erisugust samas
tehnikas trükitud üksiklehte.
Eesti Kunstimuuseumi kogude
koostamine ja ülesehitamine ön siis
võimalik, kui meie sellele tõhusalt
kaasa aitame.
Tänades E K K nimel
Ilma Anyas, E K K kuraator
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo oma perekonnaga — abikaasa Margoti,
• uaueaasta esimesel päeval.:
tütre Katrini ja poeg Thomasega
Foto — S. Preem
•Vü!
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on
tegevusaastal 16. kuni 30. novembrini 1979. a. oma panusega ma
janduslikult toetanud alljärgnevad kaasmaalased:
• - Pensioni tõsteti '/
Alates 1. jaan. 1980 tõsteti vanaduspensioni
seniselt §179,02 — 1182.42-
le 'kuus. Vastavalt sissetulekule
makstakse sellele lisa kuni $149.76.
Üksikisiku ülemmääraks on $332.00
kuus, abieluliste! kui mõlemad on
üle 65 a. vanad võib see olla kuni
$613.88 kuus, juhul kui muud sissetulekut
ei ole, või see ori väga väike.
Kui üks abielupool on üle -65 a.
vana ja saab vanaduspensioni koos
lisa maksuga siis on teisel abielupoolel,
kui tema vanus 60—65 eluaasta
vahel õigus saada $306.94 kuus.
Vanaduspensioni saaja abielupoole
surma puhul saab abikaasa edasi endise
summa kuni 65 aastaseks saamiseni
või abiellumiseni. Vanaduspensioni
tõstmine toimub iga veerand
aasta järele vastavalt elukalliduse
tõusule. ••(!
Kanada pensioni tõsteti 9% alates
1980. Kanadas on selle saajaid üle 1 '•
miljoni isiku. Nendest on 720,000 kes
selleks on qma töökohtadel sissemaks,
sud teinud. Ülejäänud on lesed või
tööõnnetuste ja muudel põhjustel
. saajad.
Kui isik saab 1980 a. 65 aastat vanaks,
on maksnud viimased 10 aastat
riiklikkju pensionifondi ja läheb pensionile
, siis maks täkse temale ülemääraga
$244.44 kuus.
Tasu suurus oleneb sissemakstud
summast, mis arvestatakse teenistusest,
mille alusel pensionifondi sissemaks
toimub. 1980 a. on selle ülemääraks
$13,100.00, Võrdluseksj' võib
tuua et 1966 a. kui pensioni fond asu»
tati oli see $6,100.00. ]
Varematel aastatel pensionile läinud
isikuil tõuseb pensioni &eesa
1980 a. 9%. f y
' • • •
Surma puhul ühekordse väljamaksuna
matusekuludeks 1980 aV on
$1310.00. Lesele - makstavaks ülem.
määraks on $148.92 alla 65 a. vanuse
j ä $146.66 kui on vanem kui 65 ä.
ioslemi naine
A.4Aasma, U. Äe4na, M. Aer, U.
Aesma, M. Allas, Aado Alfred, Ado
Anelin, Endel Arro, Jaan ja Helle
Arro, Mari Aser, Ada Avi.
H. Berendsen, fe. Blum, W. Donald;
Sven ja Tiiu Ehvert, Joosep Eist-rat,
H.Elb, Triinu Estra.
Maret Frost, Veronika Ground,
Herbert Gunther.
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing,
Idä Hansmann; Ants ja Hilja Hans-son,
Salme Harris, Verner Heinar,
Edgar Heinsoo, Kalju Helenurm, A u \
gust Himitiist, S. Hoimberg.
Endel Igarik, L Igav, Ella ..Ilmjärv,'.
Ädele Ilves, Albert ja Ellen Irs.
Ä. Jaagumägi, A. Jaanimägi, J.
Jaek, N. ja Ä. Jaus, Hilda Joasalu,
Ella Jostman, Alfred Jurma, August
Jurs, Evald Juuram, Jüri Juurand, E.
Jõgar abikaasaga.
A. Kaarna, A. Kaarsoo» E . j a H. Ka-ju,
• A. Kalbus, O. Kallassaar, Leo
Kann, Julius Karelson, Endel Kar-mo,
Mihkel Kase, Frida jä Ralf Kas-per,
Nestor Kasemets, Leida Kask,
Peeter Kass, Marta Kaunismaa, Olev
. Kaunismaa, K. Kaur, Juhan Kesa-
• maä, Aleksei Kesküla, Nelly Kess, L.
Kiima, Mai Kirch, E. Kivioja, Jonn
Kivirähk, Juhan Klaas, Vaike Knuut,
Julian Koel, Mai Koggel, Elviine J.
Koop, L . Koost, M. Kopa, K. KQDIUS,
Härm Kore, Olga Kraav, U. Krus-berg,
Evald Kruus, M. Kruusement,
Hilda Kuhlberg, Ida Kull, August
Kurley, Erna Kurris, K. Kurtz, E.
Kuuskne, R. Kuut, Evald Kuutan,
Hilda ja Eduard Kuutma, W. ja R.
Kõvamees, Valli Kõks, Jaan Kõverik.
K. Laane, Ants Laanep, Hugo Laa-nela,
Felix Laansoo, Maria Laas, Guido
Laikve, Amandus Lattik, E. j a A.
Leetmaa, Paul Lepmets, Elmar Lii-vet,
B. Eindre, Harry Lindström,
Eduard Loo, Walter Lood, Ernst
Lootsma, August j a Ellen Luhaäär.
A. Maarits, August Makstin, Ellen
Martens; F. Marley, Jaanus ja Reet
Marley. E . : Marnot, Edgar Marten,
Elsa Matkur, Hilda Meliste, George
Merimets, Toomas Metsala, Salme
Miinonen, Aksella Miliunas, E.
Mumm, Paul Mäepea, R. Mägi, Jaan
Martin, H. Mölder, Herman Mölder,
Liina Müüripeal.
Asta Nassar, A. Nieländer, Vanda
Niit. . .
Evald Oder, J. Oinus, Artur Ojas-soo,
H. Oluper, L. ja E. Onno, Herta
Orav, R. Orav, Endel Ott
H. Paabo, Karl Paap, Heikki Paara,
Raimund Pahapill perekonnaga, J.:
Paidra, Elmar Pajo, J. Pajuste, A.
Pallas, Gustav Paloots, S.Palu,' Ülo
ja Hilja.Paul, Aleksander ja Selma
Peel, E. Peremees, Linnu Peters, Werner
Peterson, Helmi Rutt Piir, L. Pik-kov,
A. Pilvel, Ilse Pilvet, Imbi] Plin-te,
L. Ploom, Eduard Poom, V; Por-meister.
M. Pruul, Ho ja Mall Puhm,
Richard Pulk; Liis Purre,. Ida Puusepp,
Heino Pärn.
H. Rae, Gerhard Raid, Ella Raik,
B. Randalov, Alice Randla, E. ja Vaike
Rannu, Herbert Raud, V. Raudjalg,
Martha Raüdsalu, Egon ja Lei-,
da Raudvee, J. Reial; Ed. Reinmaa,
A. Reintamm, Juhan Reis, Jakob
Remmelg, U. Riga, R. Ringsmann, H.
Rist, H. jä J. Roht, A. Ruusäuk.
: ^ Salme Saak, August Ed. Saar, Leo
ja Evy Saarnok, Ida ja Ilmar Sadam,
T. Säidla, Karl Salurand, Elli Sand-re,
Arvo A, Sauks, R. j a M. Sepa, K.
Sepp, Elmar Sii.vik, Heljo Sillart, Inge
Simonlatser, Elmar ja Milde Soiu,
Albert ja M. Soosaar, A. Soosalu, J.
Stern, 'Helene Sultson, Meeme L.
Sultson, Tõnu Sultson, Agnes ja Lembit
Susi, Erna Suta, Peter Sagi, Marju
Säägi.
H. Tamm; Martin Tamm perekonnaga,
V. Tamm, Paul Tammeveski,-
Richard Tarto, R. Teng, Elli Terts,
Arthur Tiido, L, Tiido, Voldemar
Tilk, E. Timusk,,,Toetaja", A. Toni-son,
Teodor Tondi, Inga Toomes,
Tarvo Toomes, Anatol Toonis perekonnaga,
Andres Tork, Leon Treija1
kewitsch, Jään Tõnissoo, Jaan Täht,
; H. Ustel.
R. Vabasalu, A. Vahtra, Karl Vahtra,
F. Väide, H. Vaino, H.Valgre, Voldemar
Vanaselja, Oskar Vares, M.
Veel, Aleksander Veelma, A. Veike,
Marga Weiler, J . Vihma, Edward Viigi,
Xalle Viires, Arved Viirlaid, A.
Esimene võistlus
ebaõnnestus
Jõulu eel; jõudis Wisconsinis Toimunud
Põhja-Ameerika ' murdmaasuusatamise,
meistrivõistlustelt tagasi
Robert Vellend.
Magu igal pool sel aastal, andis lu-mepuudus
tunda ka Telemarkis.
Võistlus ipimüs ühel 5 km ja ühel
2,5. km pikkusel ja 4 'meetri laiusel
kunstlikusi lumest'ribal, mis võimaldas
siiski läbi viia kõrk ettenähtud
alad.
Tavakohast; topelt raja asemel' olid.
ainult ühed jäljed. Võistlusklassis
startis: 15 sek. vaheaegadega' 90 suusatajat.
Liikjus rajal oli ilmselt väga'
tihe ja aeglasemad mehed pidid kogu
aeg. rada andma.
: Kuna need võistlused olid ühtlasi.
Ameerika olümpiameeskonna valik-võistlusteks,
siis -arusaadavalt tegid
ameeriklased oma parima; Võitjaks
tuli nii 15 km kui .ka 30 km-s Jim Ga-lanes.
teiseks • olümpiamedaiimees
B i l l Koch. • Parimaks, kanadlaseks
osutus Soomes sündinud Reino Kes-ki-
Salmi B.C.-st. Robert, tuli Kanada
25-liikmelisest. kontingendist 15 km-s
6-kš", 30 km-s katkestas ta 20'km järele,
kuna tal polnud 'lootust-esimeste
hulka tulla. Ameerika võitis ka
4 x 10 km teatesuusatamise. Kanada
meeskond tuli 3-ks ja Ontario meeskond
6-ks.
Euroopa kogemustega
räfsep õmbleb
meestele ja naistele
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID
kvaliteet materjalid
©LDMILLTAILORS
7 Kivervlew Gardens (Bloor-Jane
Siibway Stn.) Toronto, Ont. M6S4E4
Tel. 416/769-9535 :
Rudi H. Schneider
Vil.lem( /H. Vilu, E. Vilums, Erna Vis-man,
Karl Voldt, Ants E. Vomm, Edward
Vuht, E. Väärsi.
Arhe ja Ella Õunapuu, O. õunapuu.
Toetuste laekumine jätkub.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 10, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-01-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800110 |
Description
| Title | 1980-01-10-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ). JAANUARIL — ,,MeiCElu" nr. 2 (1560) >ÖQ DOLLARIT VAI • Aastavahetusel teatas: N.H.C tuse kasutusse on antud 7,000 olevate eeltööde läbiviimiseks. Möödunud kevadest alates on läbirääkimised käinud EA.K. puhkekodu ehituskomisjoni liikmete ja Toronto N.H.C. osakonna vahel ehituslaenu • "saamiseks vanade puhkekodule. Kuna vajalik oli selgitada ehitamise va- - jadust ja hilisemat majanduslikku kandejõudu; siis võttis luba eeltööde saamiseks rohkem aega kui arvestati. . Ehituskomisjoni liikmetel A, Sepa, H. Kivi, J. Herma ja dr. J. Roosil oli kokkusaamine N.H.C. esindajatega dets. kuu alul ja siis esitati nõutud kavad ja üldised eelarved, samuti ka puhkekodusse asujate majanduslik kavand. Viimane oli tarvilik selleks et tõendada majanduslikku kandejõudu, kuna Ontario valitsuse poolt ei-ole ette näha esimese paari aasta jooksul majandamiseks mingit toetust. Kuid s^e võib muidugi muutun da, kui on vajadus ja summad selleks saadakse. N.H.C. põhimõte on enne laenu kindlustamist selgitada vajadus ja hilisem majandusiik kandejõud. KOLMES OSAS Sellel koosolekul kiideti' heaks. E.A.K. Ehitusosakonna poolt esitatud üldine kavand ja anti põhimõtteline nõusolek eeltööde ja täpsemate uurimiste läbiviimiseks. Eeltööde ja plaanide koostamiseks antavad summad on kolmes osas. Esimest osa EA.K. ei saa, kuna see on mõeldud organisatsiooni asutamiseks, kui seda veel ei ole. Teine osa on lähemate et Eesti Abistamiskomitee juha» vanade puhkekoduga seoses uurimiste, ehituslubade, ehituskrundi hindamise ja muude kulude kat-teks. Kolmas osa ehitusplaanide tegemiseks. Kirjalikult teatas N.H.C. et EA.K. kasutusse antakse teise osa arvel 7,000 dollarit millest $5,000 kuulub tagasimaksmisele kui ehituslaenule alla kirjutatakse. Samuti toimub see kolmanda osaga mis on umbes $60,000 ja sellest kuulub ainult osa tagasimaksmisele. Eeltööde alustamiseks on nõuetay leping arhitektiga ja see kirjutati alla arh. G. Laikvega, kes koostab plaa- • nid ja valvab ehituse läbiviimise järele. Ehitamine antakse N.H.C. nõuete järgi üldettevõtja kätte, milleks tehakse kinnine, vähempakkumine ja see toimub arvatavasti kevadel. .... I00-LE ISIKULE . • • v EA.K. maksab ehituslaenu intressi 2%, kuna ülejäänud osa tuleb maksmisele N.H.C. poolt. Laenu saamise suhtes ei ole veel kindlat kokkulepet sõlmitud, kuid arvatavasti toimub see Eesti Ühispanga kaudu. Puhekodu ehitatakse 100-le isikule. Üksikruumide arv on 86. Senini on registreerinud 140 isikut. ;Kuna väljalangemisi on mitmesugustel põhjustel, siis on soovitav, kellel on ka kaugemas tulevikus soovi sinna asumiseks, seda teha. Sooviaval-duslehti on saadaval EA.K. kaupluses või telefoneerida EA.K. laekurile H. Kivi, tel. 4664813. Enam kui esindajaid: K. Tori, U. kaasmaalast käis traditsioonilisel uue-aasta kult — V. Hubel, T. Nõmmik, M. .Lupp, V. /konsul ja Margot Heto©©, , EV. aupeakonsul Ilniar Heinsoo kodus. Pildil organisatsioonide . Valge (sen.), E. SaluWnd,-.S. Veidenbaum, S. Kerson, H. Kivi, - ~ ! Foto — S. Preem i i l ww VM 00 erenaise piigüg 1YÄT0LLAH I IÄ Klubi järjekordne koosviibimine kohvilauaga toimub neljapäeval, 1?. jaanuaril algusega kl. 230 Eesti Ma° ja suures saalis, millest klubi liik» meid külalistega palume osa võtta. • JUHATUS Ameerikas elamine teeb naiivseks. Kuidas muidu seletada seda; et nende suur-ajakiri „Times" on aastavahetusel valinud „The man of the year" selleks Iraani Ayatollah Kho-meini* kellega kogu aeg maadlevad. Hämmastama panev lugu ja paljud tellijad on ,,Times'i" tellimise juba tühistanud. See sünnib ajal, millal oleks tarvis oma inimestele ja maailmale näidata tolle mehe moharneedlikku ebaihim-lik" kust maa peal. Tema arrogantlik-ku ülbet ja upsakust täis raamatut kõrvutab Ameerika nüüd A. Hitleri „Mein Kampfiga". Shahh Reza Pah-lavi ajal viibis ta 15 aastat Prantsusmaal maapaos ja 'kirjutas seal 164-le-heküljelise raarriatu, mis tõlgiti prantsuse keelde! | Raamat kuulutab, et moslemina sündinud mehe kohus on püha sõda alustada ristiusuliste vastu jä surra selle eest kui vaja. Kõikidest kõige huvitavam on aga seal tänapäeva naisesse suhtumine. Looriga näo katmine on jälle sunduslik. ... Paar aastat tagasi kutsuti meid, turiste, Marokos ^valgeteks koerteks" Märrakeshi tänaval. Khomeini oma poliitilis-filosoõfilises ja usulise printsiipidega raamatus leiab, et kristlased ja juudid ei ole paremad "kui mühakad sead või „the sweat of filtri eating camels". Tema ise on praegune Mooses, suur vapper võitleja, jumala hing maa peal ja inimkonna vabastaja. Kõik kes moslemite vastu töötavad on saatana käsilased . ja kuuluvad hävitamisele. Islami prohvet ütleb, et nende kohus ei vaja paberit ega tindfuputust. Peale islami ei ole teist õigust.maapeal. Islami tsivilisatsioon . peab võitma valged loomad. I Naised peavad tagasi minema pimedusesse, nii dikteerib usk. Praegune Iraani abielu käib järgmiselt. Mees võib omale võtta naise ajutiselt või ka kauemaks. Abielu kõige lühem kestvus võib olla ka üks tund. Naine ei tohi kodunt ilma mehele teatamata lahkuda.-küll aga mees. Seksuaalelu kõige pikem vahe võib olla neli kuud. Mees võib1 olla homoseksuaal vahekorras oma pojaga, vennaga või naise isaga. Kui juhlub naine haigestuma on abielu annuleeritud ja haige omapead. Praegu on veel shahhi asutatud haiglaid. Iga valtisus, mis Islami seadustele ei allu,- tuleb armu* tult hävitada. Islam ja 'kommunism on nüüd ülepiiri raames kokkupõrka-mas. Iraani troonilt kukutati shahh Reza Pählävi. Tema lühikest dünastiat mäletame kõik, mis algas 1921 aastal tema kolonelist isa Reza võimule tulekuga. Mäletame . kuidas Euroopa riigid, Inglismaaga eesotsas, Pahlavi troonile aitasid isa asemele. Tema teise naise, ilusa Soraya lugu oli 1953 aastal jne. Shahh on praegu 59^aastane, keskmist kasvu, ilusa pahmaka lokkis juustega ja tüüpilise pärslase nina ning näoga. Ta on läbi ja läbi oma maä poeg olnud. Ta uhke kuju oli igalpool, ta profiil rahadel jne. Lühikese ajaga sai temast kardetavalt rikas mees, kes annetas Georg Washingtoni ülikoolile USA-s üks miljon dollarit. |100 miljonit Saksamaa Kruppl terasefirmale, Sl miljardit Egiptusele, $75 miljonit laenas U. S. Grumman Co-le, S10 miljoni '.Senegal-, 'iie jne.yne. Shahhi1 kontoris Niarvana Palace- 'is, Teheranis, oli iga ese puhtast kullast, nagu tuhatoosid, sigaretikarbid, millede kaaned olid kalliskivide ornamentikaga. Paleesse telliti kolme sorti kaaviari, äga lihtrahvas sõi leiba ja taimeõli. 1963 aastal võttis ta ette maareformi ja jagas mullahide — suurmaaomanikküde vara vaestele, mis tõi talle palju vaenlasi. Ta .töötas sageli 16—18 tundi j a tarvitas unepulbrit. Lükkas sageli teiste "nõuanded tagasi, naisi saadeti ülemere maadesse õppima, peamiselt Ameerikasse, Naised ei kannud näo ees musta rätikut ja asutati uusi moodsaid haiglaid. Õlitööstus läks õitsele. •\:,:. Kuna kahest esimest abielust ei olnud lapsi, siis nägi ta 20 aastat tagasi Pariisis üliõpilannat —Farah. Di-ba't — kes oli seal õppimas. Nad abiellusid ja neil on kaks poega ja kaks tütart. Kui Itaalia ajakirjanik Oriana Fallaci shahhi küsitles, et kuidas ta suhtub naistesse, siis; oli vastus umbes sama mis Khomeinil „Naised on mehele vajalikud ja sellepärast peavad nad eelkõige olema ilusad ja ihaldatavad oma naiselikkuses". Farah Diba oli võluv oma kalleis Pariisi tualettides. ' , E. T. T. Eesti Kontsertbüroo Kpntsertsarja teine kontsert toimub pühapäeval, 20. jaan. kell 4 päeval, Royal Conserva-tory of Music, 273 Bloor St. West. Esineb Estonia Koor Roman Toi juhatusel. , Eesti Kunstide Keskuse Kunstikogu (Eesti Kunstimuuseum) täienes väärtusliku isaga kunstnik Maie Landra kingi näol, milleks oli tema poolt 1977 a. koostatud kunstimapp y.Imortal wood" ja 7 erisugust samas tehnikas trükitud üksiklehte. Eesti Kunstimuuseumi kogude koostamine ja ülesehitamine ön siis võimalik, kui meie sellele tõhusalt kaasa aitame. Tänades E K K nimel Ilma Anyas, E K K kuraator Aupeakonsul Ilmar Heinsoo oma perekonnaga — abikaasa Margoti, • uaueaasta esimesel päeval.: tütre Katrini ja poeg Thomasega Foto — S. Preem •Vü! Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on tegevusaastal 16. kuni 30. novembrini 1979. a. oma panusega ma janduslikult toetanud alljärgnevad kaasmaalased: • - Pensioni tõsteti '/ Alates 1. jaan. 1980 tõsteti vanaduspensioni seniselt §179,02 — 1182.42- le 'kuus. Vastavalt sissetulekule makstakse sellele lisa kuni $149.76. Üksikisiku ülemmääraks on $332.00 kuus, abieluliste! kui mõlemad on üle 65 a. vanad võib see olla kuni $613.88 kuus, juhul kui muud sissetulekut ei ole, või see ori väga väike. Kui üks abielupool on üle -65 a. vana ja saab vanaduspensioni koos lisa maksuga siis on teisel abielupoolel, kui tema vanus 60—65 eluaasta vahel õigus saada $306.94 kuus. Vanaduspensioni saaja abielupoole surma puhul saab abikaasa edasi endise summa kuni 65 aastaseks saamiseni või abiellumiseni. Vanaduspensioni tõstmine toimub iga veerand aasta järele vastavalt elukalliduse tõusule. ••(! Kanada pensioni tõsteti 9% alates 1980. Kanadas on selle saajaid üle 1 '• miljoni isiku. Nendest on 720,000 kes selleks on qma töökohtadel sissemaks, sud teinud. Ülejäänud on lesed või tööõnnetuste ja muudel põhjustel . saajad. Kui isik saab 1980 a. 65 aastat vanaks, on maksnud viimased 10 aastat riiklikkju pensionifondi ja läheb pensionile , siis maks täkse temale ülemääraga $244.44 kuus. Tasu suurus oleneb sissemakstud summast, mis arvestatakse teenistusest, mille alusel pensionifondi sissemaks toimub. 1980 a. on selle ülemääraks $13,100.00, Võrdluseksj' võib tuua et 1966 a. kui pensioni fond asu» tati oli see $6,100.00. ] Varematel aastatel pensionile läinud isikuil tõuseb pensioni &eesa 1980 a. 9%. f y ' • • • Surma puhul ühekordse väljamaksuna matusekuludeks 1980 aV on $1310.00. Lesele - makstavaks ülem. määraks on $148.92 alla 65 a. vanuse j ä $146.66 kui on vanem kui 65 ä. ioslemi naine A.4Aasma, U. Äe4na, M. Aer, U. Aesma, M. Allas, Aado Alfred, Ado Anelin, Endel Arro, Jaan ja Helle Arro, Mari Aser, Ada Avi. H. Berendsen, fe. Blum, W. Donald; Sven ja Tiiu Ehvert, Joosep Eist-rat, H.Elb, Triinu Estra. Maret Frost, Veronika Ground, Herbert Gunther. Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing, Idä Hansmann; Ants ja Hilja Hans-son, Salme Harris, Verner Heinar, Edgar Heinsoo, Kalju Helenurm, A u \ gust Himitiist, S. Hoimberg. Endel Igarik, L Igav, Ella ..Ilmjärv,'. Ädele Ilves, Albert ja Ellen Irs. Ä. Jaagumägi, A. Jaanimägi, J. Jaek, N. ja Ä. Jaus, Hilda Joasalu, Ella Jostman, Alfred Jurma, August Jurs, Evald Juuram, Jüri Juurand, E. Jõgar abikaasaga. A. Kaarna, A. Kaarsoo» E . j a H. Ka-ju, • A. Kalbus, O. Kallassaar, Leo Kann, Julius Karelson, Endel Kar-mo, Mihkel Kase, Frida jä Ralf Kas-per, Nestor Kasemets, Leida Kask, Peeter Kass, Marta Kaunismaa, Olev . Kaunismaa, K. Kaur, Juhan Kesa- • maä, Aleksei Kesküla, Nelly Kess, L. Kiima, Mai Kirch, E. Kivioja, Jonn Kivirähk, Juhan Klaas, Vaike Knuut, Julian Koel, Mai Koggel, Elviine J. Koop, L . Koost, M. Kopa, K. KQDIUS, Härm Kore, Olga Kraav, U. Krus-berg, Evald Kruus, M. Kruusement, Hilda Kuhlberg, Ida Kull, August Kurley, Erna Kurris, K. Kurtz, E. Kuuskne, R. Kuut, Evald Kuutan, Hilda ja Eduard Kuutma, W. ja R. Kõvamees, Valli Kõks, Jaan Kõverik. K. Laane, Ants Laanep, Hugo Laa-nela, Felix Laansoo, Maria Laas, Guido Laikve, Amandus Lattik, E. j a A. Leetmaa, Paul Lepmets, Elmar Lii-vet, B. Eindre, Harry Lindström, Eduard Loo, Walter Lood, Ernst Lootsma, August j a Ellen Luhaäär. A. Maarits, August Makstin, Ellen Martens; F. Marley, Jaanus ja Reet Marley. E . : Marnot, Edgar Marten, Elsa Matkur, Hilda Meliste, George Merimets, Toomas Metsala, Salme Miinonen, Aksella Miliunas, E. Mumm, Paul Mäepea, R. Mägi, Jaan Martin, H. Mölder, Herman Mölder, Liina Müüripeal. Asta Nassar, A. Nieländer, Vanda Niit. . . Evald Oder, J. Oinus, Artur Ojas-soo, H. Oluper, L. ja E. Onno, Herta Orav, R. Orav, Endel Ott H. Paabo, Karl Paap, Heikki Paara, Raimund Pahapill perekonnaga, J.: Paidra, Elmar Pajo, J. Pajuste, A. Pallas, Gustav Paloots, S.Palu,' Ülo ja Hilja.Paul, Aleksander ja Selma Peel, E. Peremees, Linnu Peters, Werner Peterson, Helmi Rutt Piir, L. Pik-kov, A. Pilvel, Ilse Pilvet, Imbi] Plin-te, L. Ploom, Eduard Poom, V; Por-meister. M. Pruul, Ho ja Mall Puhm, Richard Pulk; Liis Purre,. Ida Puusepp, Heino Pärn. H. Rae, Gerhard Raid, Ella Raik, B. Randalov, Alice Randla, E. ja Vaike Rannu, Herbert Raud, V. Raudjalg, Martha Raüdsalu, Egon ja Lei-, da Raudvee, J. Reial; Ed. Reinmaa, A. Reintamm, Juhan Reis, Jakob Remmelg, U. Riga, R. Ringsmann, H. Rist, H. jä J. Roht, A. Ruusäuk. : ^ Salme Saak, August Ed. Saar, Leo ja Evy Saarnok, Ida ja Ilmar Sadam, T. Säidla, Karl Salurand, Elli Sand-re, Arvo A, Sauks, R. j a M. Sepa, K. Sepp, Elmar Sii.vik, Heljo Sillart, Inge Simonlatser, Elmar ja Milde Soiu, Albert ja M. Soosaar, A. Soosalu, J. Stern, 'Helene Sultson, Meeme L. Sultson, Tõnu Sultson, Agnes ja Lembit Susi, Erna Suta, Peter Sagi, Marju Säägi. H. Tamm; Martin Tamm perekonnaga, V. Tamm, Paul Tammeveski,- Richard Tarto, R. Teng, Elli Terts, Arthur Tiido, L, Tiido, Voldemar Tilk, E. Timusk,,,Toetaja", A. Toni-son, Teodor Tondi, Inga Toomes, Tarvo Toomes, Anatol Toonis perekonnaga, Andres Tork, Leon Treija1 kewitsch, Jään Tõnissoo, Jaan Täht, ; H. Ustel. R. Vabasalu, A. Vahtra, Karl Vahtra, F. Väide, H. Vaino, H.Valgre, Voldemar Vanaselja, Oskar Vares, M. Veel, Aleksander Veelma, A. Veike, Marga Weiler, J . Vihma, Edward Viigi, Xalle Viires, Arved Viirlaid, A. Esimene võistlus ebaõnnestus Jõulu eel; jõudis Wisconsinis Toimunud Põhja-Ameerika ' murdmaasuusatamise, meistrivõistlustelt tagasi Robert Vellend. Magu igal pool sel aastal, andis lu-mepuudus tunda ka Telemarkis. Võistlus ipimüs ühel 5 km ja ühel 2,5. km pikkusel ja 4 'meetri laiusel kunstlikusi lumest'ribal, mis võimaldas siiski läbi viia kõrk ettenähtud alad. Tavakohast; topelt raja asemel' olid. ainult ühed jäljed. Võistlusklassis startis: 15 sek. vaheaegadega' 90 suusatajat. Liikjus rajal oli ilmselt väga' tihe ja aeglasemad mehed pidid kogu aeg. rada andma. : Kuna need võistlused olid ühtlasi. Ameerika olümpiameeskonna valik-võistlusteks, siis -arusaadavalt tegid ameeriklased oma parima; Võitjaks tuli nii 15 km kui .ka 30 km-s Jim Ga-lanes. teiseks • olümpiamedaiimees B i l l Koch. • Parimaks, kanadlaseks osutus Soomes sündinud Reino Kes-ki- Salmi B.C.-st. Robert, tuli Kanada 25-liikmelisest. kontingendist 15 km-s 6-kš", 30 km-s katkestas ta 20'km järele, kuna tal polnud 'lootust-esimeste hulka tulla. Ameerika võitis ka 4 x 10 km teatesuusatamise. Kanada meeskond tuli 3-ks ja Ontario meeskond 6-ks. Euroopa kogemustega räfsep õmbleb meestele ja naistele ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID kvaliteet materjalid ©LDMILLTAILORS 7 Kivervlew Gardens (Bloor-Jane Siibway Stn.) Toronto, Ont. M6S4E4 Tel. 416/769-9535 : Rudi H. Schneider Vil.lem( /H. Vilu, E. Vilums, Erna Vis-man, Karl Voldt, Ants E. Vomm, Edward Vuht, E. Väärsi. Arhe ja Ella Õunapuu, O. õunapuu. Toetuste laekumine jätkub. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-10-04
