1981-01-22-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\u) im § 9 0 bguoma Jafgariis-telle k(y-, pi tema Is. Nüüd ani rün-söönud: J mlneta- I kaubit-jri admi-lerpillar rdi väär-lümisekš ehitaks jopasse.' )ara'kud |t torust Ise gaasi I Kuuba torustik haspoole kjal ajal jrretepon-kirjutab, JüSA- fi-hte 'riigif l i kä Ve-ka abiga Ise võim- [.ama joe id Vene tstani ja t a toide-luna koi-rohkem a abita I era põl' rks SUU' Rahaga, jitmiseks jie hiigla lad need, lud; Ilma luba am-b olnud, Ite kaela-leeste ra-jnde ajud Ide äri on |ri, nagu väga tallis „The IPALO 71 jn tuntud I. Liidus. : joma trü-v jstöölised. püürid ja lugejatel brral pal- Ismasinal. peab pi- Isekirjan-peale, sel-bn lailda-fdat" väi-kmeerika jiiin mit-, jsta kata-lingiiškee- Iksakeeles raina kee-lispoliitili" jud ajale-ja isiku-bgude va- Ivabaduse Ide vahis-felust sun- L on Va-rpvi töid, väljaan-lega pöör-piöloskyp, Toronto, n SiS festist käis Bioon ees- [n o'kupät- Jenõukogu Rootsi ja hnitee kut-pigu ees-pndusküsi-phel. mitmeid is Alfa la- ItsföretagT' I I .1 I huvi kau- I töötlemise, J il. Rootsi ^ bvkivi vasi-ktis kaüge-i MEUAPÄEVAL, 22. ZJBSB 3 D3CDZ9 —• Baltf ^mtituudi mIsslooMst okia; Balti riikide pealinnadelsse on varem juttu olnud eesti ja läti pagu» lastele saadetavate nõukogude propagandalehtede andmetel millistest selgus, et Lätis võttis (^elegäate (Imant Rebane, Hans Lepp jaL. J. Brieditis) vastu okupatsioonivalitsuse välisministri abi kolajs Meüands. Nüüd Stpkholmi jõudnud leedu'vastavast a hest „Grimtasls Krashtas" selgub, et külastati ka tema ametiveu da Vilniuses J. Grigutist. Stokholmis ilmuv Valis Eesti on delegat siooni juhti Imant Rebast intervjueerinud) millest selgub, et koha ti ka- Eestis oküpatsioonivaMtsuse kültuürimiiüstri-abi Raou Külalisi Rootsist saatis Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu esimees J. Koit." UUED KONTAKTID ' ž • ; Nagu vastuvõtu kommünikeedest jääv üldmulje jutustab, on oodata Balti okupatsioonivõimude ja Moskva läbikäimispoliitikas Rootsiga toimumas tähelepandav muudatus. Senini on kõik kontaktid toimunud ainult U. Liidu—Rootsi sõprusühingu kaudu, milline on kontakte kanali- ' seerinud siis rootsi organisatsioonidele, näit. mitmesuguste Nõukogude nädalate sisustamisel ja artistide, kirjanike, näitlejate jne. esinemiste korraldamisel. Balti Instituut näib nüüd saavat sõprusühingule kuulunud kontakte otseliinis. Vilniuses'antud sõprusHndid kriipsutavad alla ilmset usaldüsvahekorra tekkimist. MAÄMAT ÜLE MOSJCVA.. -. ; Ajaleht Dagens Nyheter vahendas teate, et Harry Olt, kes on teatri- ja muusikaintendent Södertäljes, on kirjutanud raamatu eesti muusikast „Estonian Music". Kirjutanud Södertäljes, tõlgitud inglise, 'keelde ja trükitud Tallinnas ning on nüüd müügil Rootsis. Dagens Nyheter märgib, et autor tuli Rootsi a. 1944 ja lisab: ,,Ei juhtu alati, et: eksiileestlastel ja sovjetieesti institutsioonidel on nii head vahekorrad. Mõlemaid pooli võib õnnitleda . . . Kirjastus, milline raamatu välja andis kannab nimetust „perioodika", ent enne kui raamat sealt saabub Rootsi, on sellel tulnud ;vot ta tee üle Moskva, kus asub nõukogude firma raamatute müügiks välismaale." Harry Oldil on see juba teine Nõukogude kirjastusel ilmunud raamat --esimene oli a. 1972 propaganda-lehe „Kodumäa" poolt trükitud ja pagulastele saadetud broshüür „Mo-derna estniska tonsättare". Harry Olt on Stokholmis Baltilns^ tituudi juhatuse liige. |0 > Uefuvoje ahimirKds. Uraugijos pirmininkas Petonis M i n ö juos- 9a apjuosia BaÜijos 'mi- Susififclme -jM-Söpruslihdigü dekoreerib Balti Instituudi direktorit Imant Rebast Vilniuses Leedu kommunistliku suhtelemisühingu esittiees. PPetro- !Ü8. Pilt Leedu prõpagandalehest'Vrimt&sis ^K^^ misvas- ''Kodumaa". >Seega oli läbirääkimistel tähelepandavalt kõrge ministriabide nivoo ja nagu leedu lehest selgub, kohati väga südamlik taust. Nii dekoreeriti delegatsiooni eestlasest juhti Imant Rebast pidulikult sealses i.Kodumaa-ühingus" erilise sõpruslindiga. „Grim-tasis Krashtas" toob sündmusest pildi koos pildiga nõupidamistest. Leedu pealinnas toimunud läbirääkimistest kirjutab leht 30. okt. numbris pealkirja all„Delegatsioon Rootsist" muuhulgas: „Eesti NSV Teaduste Akadeemia 'kutsel ja Stökholmiülikqoli ülesandel j/iibis Skandinaavia Balti Insti-tuudi delegatsioon ka leedu NSV-s koosseisus instituudi direktor Imant Rebane, instituudi ja Štokholmi üli- Icooli vahelise ;koordineerimiskonli-tee liige, kunstialaste loeilgute juhmita ja Hans Lepp ning kunstnik-skulp-tor Janis^rieditls. Pärast viibimist Tallinnas ja Riias saabus delegatsioon meie vabariiki. „Kodumaa-ühingu" poolt korralda- ; tud kohtamistest Rootsi delegatsiooniga võtsid osa Leedu NSV välisministri asetäitja J. Grigutis, „Kodu-maa" sõprusühingu esimees P.j Pet-ronis, Vilniuse ülikooli prorektor J .. Grigonis, Vilniuse ülikooli balti filoloogia kateedri juhataja professor J. Mazhiuliš ja kunstnik B. Valenti-naite- Jakuboniene. ' Kohtamisel käsitleti kultuurisidemete laiendamist Leedu ja Rootsi vahel ning meie teadlaste osavõttu Baiti Instituudi IV konverentsist tuleval aastal. Delegatsiooni juht I. Rebane ütles: —- Jääme rahule huvitava külastus-programmiga. Meie mõistame, et balti rahvaste kultuuri juured ja nende loominguline tulevik on siin, teie maal. Seepärast otsimegi side-^ meid teiega. Nende arendamine tuleks meie arvates ka kasuks Stokhol-mi ülikooli juurde asutatavale balti rahvaste kultuuri jä ajal^oo uurimiskeskusele. 1920. a. langenud hommik sai vabas Eestis kauniks traditsiooniks Vabadussõjas langenud sangarite mälestamisega ülemaalises totaalses vaikses seisakus. Pärast II maailmasõda on selle sõnastamisel niõeldud kõigi Eesti vabaduse? eest langenute mäleistamist, mida kogudused ja organisatsioonid, eriti sõjameeste ühingud on vabas maailmastäMstamas. New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühing on juba mõnda aega läheta-nud selle päeva hominikul linnast umbes 45 km põhja pool asuva Ken-sico kalmistu eestlaste matusepaika oma esinduse, et seal sõnavõtu, okaspuu rohelise ja rahvusvärvide asetamise ja palvega viia läbi seda traditsiooni. Seal on puhkamas umbes tuhat eestlast," nende Jiulgas ka arvukalt Vabadussõja ja II maailmasõja veterane. Unustamata, erakordse ja pühaliicu elamuse jättis seekordne ' toiming, 'kuna paljastatud peadega esindus seisis tänavu lisaks kõledale külmale ja tuulele ka ;seal pisut varem alganudlumetorniile. Eestlaste matusepaik on kõrgemal mäeseljal, tuisk oli juba pooled, hauaplaatide nimed katnud. Rotatsioonipäraselt toinius mälestus tänavu nende kahe sõja' veterani, NYEVÜ omaaegse 'kauaaegse laskeklubi esimehe ja ühingu auliikme Meenie Mälgu kalmu juures. KONTSERT-AKTUS Sama päeva õhtuloli Eesti Majas ohvitseride kogude ja sõjameeste 'hingute ühisel korraldusel vastav ^ntsert-aktus. Ka linnas oli kestnud päev läbi tugev lumesadu. Sellest ja 1941. a. Ilmar Raamot. Ühe Vabadussõja aegse kaas-soomüsronglase (Arn Rotbergi) juhtumeid esile tuues ta näitas, et julgus ja taibukus mängis tähtsat rolli vaenlase löömisel küll üksustelt aga ka juhtidelt ja üksiksõdalastelt. L.I.EVÜ esimees dr. E. Rubel'kõneles Auraamatust, mille töö A. Kurgveli juhtimisel hakkab lõpule lähenema ja on vaja ma-janduslist tuge kirjastamise tegelike kiilude katniiseks. Ta puudutas ka n^itmeid mu"d probleeme. Lõpusõna oli NYEVÜ esim. E. Lippingult, tea-dustämine 0. Uusimaalt. Aktuse keskel mälestati Eesti vabaduse eest langenuid skm. H. Tarmo juhtimisel ja 'kunstiliselt^ sisustati üritust heatasemeliselt tshellist Jüri Tähelt/pianistidelt Brik ja Katrin Veskilt ja näitlejalt VeliiKerJanilt M. Underi ja L. A. Parlo luulega. JUMALATEEMlISTUglEl]) ' . Järgneval pühapäeval oli mõlemas lut.usu koguduses päevakohased eriteenistused. Lexingtoni avenüü kirikus jutlustas praost R. Kiviranna ja ^ohal oli lipumeeskond L.I. EVÜ-st, kuna Pauluse kog. kirikus teenis õp. E. Kuusler ja oli 'kohal lippurite meeskond NYEVÜ-st. Pastor Kuusler õhtusest kuritegevusest kardetud ütles, et võib tõmmata teatud paral-ajäst jäi täissaaliks puudu. Optimist- leeli Jeesuse Kristuse ja eesti rahva 0 (E (D (Algus esiküljel) inimõiguste vastu käivatest kohtuotsustest tuleb maailma avalikkust informeerida nii laialdaselt kui voima- :iik:;'-/.'-'. • / ' Kanada Punaselt Ristilt on viimane teade, et Rahvusvahelise Punase, Risti peakorter Shveitsis on kinnitanud M. Nikluse, ja J. Kukke kohta käivate kohtuotsuste teadasaamisest ja on omalt pbolt saatnud telegrammi .Moskvasse^ |. i . ESILDIS 1 VÄLISMINESTRILE;: -^^^^^^^'^^ Kuna tuleval nädalal Madriidis jätkub Euroopa Julgeoleku konverents, saatis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas möödunud nädalal Kanada välisminister M. MacGuigan'ile pikema esildise viimastest sündmustest Eestis ja palus Kanada delegatsiooni Madriidis tõsta üles Eestis tehtud ebainimlikud kohtuotsused ja tuua esile eesti 40 intelligehtsi esindaja avaldus praeguste võimatute olukordade kohta okupeeriti^d Eestis. Eestis toimunud sündmustele jup hiti, möödunud laupäeval ka Kanada parlamendi Madriidi-komisjoni esimehe Charles Caccia tähelepanu, kes Ukraina Instituudis korraldatud kokkusaamisel selgitas Madriidi konverentsi tegevust. Kokkusaamisel viibisid EKN esimees L. Leivat, juha- 4us;liige Eneri Taul; ja Vangistatute Abistamistoimkonna esindaja Henny Äruja, kes kõnelusel Gh. Cacciaga rõhutasid Eestis toimuvate sündmuste tõsidust ja eluohtlikkust inimõiguste nõudmise eest süüdimõ|štetui-le. Need andmed esitatakse Chi Gac-ciäle ka kirjalikult. Kõnelustest Gh. liku avasõnaga esines noorema põlvkonna ridadest Priit Parming (NYEVÜ). Ta ütles, et eestlane on kaine mõtlemisviisiga, julge ja oma vabaduse eest võidelnutega, kus ühelpool on Kolgata ja teiselpool kasepuust loetlematas arvus ristid või ka nende rohked tundmata Endine Briti alamkoja liige Berna-dette Devlin McAliskey sai mitmest kuulist haavata, kui protestantide hulka kuuluvad püssimehed tungisid päeva ajal tema korteri ja tulistasid korduvalt B. Devlirii ja tema meest. B. Devlin on haiglas, kus tema seisukord on väga tõsine. Mehe olukord tunnistati rahuldavaks. B. Devlini peeti Põhja-Iirimaa terroristide poolt rahvuskangelaseks kui ta oli Briti parlamendi liige; millise koha ta kaotas 1974. a. valimistel. Ta abiellus selle järele, kui teda peeti üheks terroristide juhiks. BV Devlini tulistajad vangistati politsei rahva taasvabadusse usku omav, kes hauad. Eesti sangarid valasid oma selle saavutamiseks valmis tegutse-. verd, et eesti rahvas võiks elada, ma, võitlema ja ohvreid' tooma. Ka Kristus suri naelutatuna ristil; et ini-eesti nooruse käitumine okup. kodu- mestel oleks õigus elule. Mõlemad maal on meile seda usku süvendav. kõneleva4 vennaarmastusest. Praegu Kõneleja pidas tarviliseks igas olu- kahjuks näeme, et on neid, kes pale-korras püüda säihtada ja arendada higis püüavad kivi Eesti hauale ette eesti oma rahvuslikku kultuuri ja veeretada, või tähtsaid isikuid — mainis, et tundemärgid näitavad, et meie ja paljude teistegi rahvaste põlisel vaenlasel näib nüüd pärast II maailmasõda esimest korda mitmel kes pesevad käsi „erapooletuses", või isegi kõrgeid vaimulikke, kes ei tunne ei sooja ega külma eesti rahva saatusest, ent kui tuleb kord Jumala alal üsna 'kitsas kätte jõudnud ole- "tund, siis tõuseb taas meie maarahva vat. Ootame ja näeme... Suur tükk ja talupoegade maa. Rist — mida ajab suu lõhki, ütles kõneleja eesti vanasõnaga oma kõne lõpul. Pärast pastor W. Koppermaiini va-hepalvust kõneles mälestuskildudest Vabadussõjast ja II maailmasõja kannab praegu raskelt meie rahvas, ei ole mitte surma vaid ka elu ülestõusmise sümbol. Lühikesel järgnenud aktusel kõnelesid kög. esimees W. Kangro ja ühest seigast Tartu lahingute ruumis NYEVÜ esimees E. Lipping.' Torontos asuv Inn on the Park 'Hotell süttis pühapäeva öösel müstilisel viisil, kuna hotelli teisel korral asuvas saalis , tekkis tulekahju ja suits tungis tõstukite kanalite kaudu kõikidesse hotellitubadesse. Kuus ininiest said surma ja palju rohkem vndi haiglatesse vingumürgituste ja" põletushaavadega. Hotelli kustutus-süsteem oli puudulik ja hotelli juhtkond andis ekslikke korraldusi, . pensionäride arv on viimastel aastatel tõusnud ja nen-osatähtsusega tuleb arvestada, Cacciaga jäi mulje, et ta pooldab põhimõtteliselt im. „yaikse diplomaatia" taktikat, kuigi eestlaste ja ukrainlaste esindajad neil olevate kogemuste ja andmete põhjal vastupidist püüdsid selgeks teha. Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan + ajalehelõige: USSR Glaims Emigrantš' Wills (bros). VARRAKU JUTULEHT — Sügis 1980. Hind SS-:, Saadaval Eesti Abi,^ To. rontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Warkworth Ont K0K3K0 ( 705) 924-2549. ir^^^^^ mälestused j.m.), kuid pole trükkimise võimalusi, kui Teid huvitab ajutine tÖö — masinkirjutamine või tõlkimine inglise keelde r-vptkeiife^^ se võimalused ja nõuanded hariduse, tervishoiu, korterite, /pensionide, transporti,, koduabi, tasuta õigusnõu- sus ^o«n .p.riorv .irnvts7iv al^itis7u"se dji ^h^a^kra^nAu d ^^Pj^d^e,^ jt^ugl^u^m^a^k. su ja paljudel ^m^uu-de^l rohkem^ mõtlema nende heaolule ja ja aadressid Käsiraamat on trüldtud teenhidusele. Lähemal ajal saadetak- kuues erikeelest inglise,. prantsuse, se posti teel pensionäridele Ontario itaalia, portugali, 'kreeka ja hiina. valitsuse poolt käsiraamat mis annab juhendeid nende igapäevaste küsimuste lahendamisel. Pensionäride käsiraamat vastab kõik ettetulevad küsimused, mis on vajalikud nende heaolu korraldamisel. Heal paberil ja kergesti loetavas 41 leh^k. käsiraamat on kaus- Käsiraamatu niitte saamisel nõuda selle väljasaatmist: Ontario Government PublicationCentre,. 880 Bay St. ^. floor, Toronto, Ont. , Nüüdseist peale on pensionäridel kasutamiseks üldine kes-kne telefoninumber provintsivalitsuse j^uüres, ta^, mis kasutatav kodus kui ka kaa- mille kaudu kiiresti.ühendatalcse vas-saskantavana. See väärtusliku sisu^ tava osakonnaga kelle pädevusse kü-ga raamat mis op saadaval tasuta nii simus kuulub, pensionäridele kui ka teistele kellele see vajalik, annab informatsiooni kõigi teeninduste üle miš saadaval nii keskvalitsuselt kui ka kohalikelt Torontos on see 965-1211. London 679-7000, Sudbury' 6754547, Thunde^ 4754110 ja Ottawa 566-2721. Väl^ jiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ Venelased vajavad kaks korda enam sõjaväge kommunistliku Karmali valitsuse toetamiseks Afganistanis, kui seda oii vaja inglastel kogu India haldamiseks möödunud sajandil. Kõigele vaatamata ei kontrolli venelased väljaspool suuremaid linnasicU asuvaid maaalasid, kuigi on möödunud juba aasta esimestest vene vägede sissemarsist. .Esialgu vene 0'kupatsioomväed ' pühendasid peatähelepanu linnade ja transpordiks vajalikkude teede kaitsemisele. Samuti võtsid nad ette karistusretked asulate vastu kus nad arvasid olevat vabadusvõitlejate toetajaid. Nüüd võtavad nad ette korrapäraselt suuremaid sõjalisi operatsioone, orgudes asuvate asulate vastu, mis ori suuremalt osalt vabadusvõitlejate tugipunktideks. Kuna venelased ei suuda sinna pidevalt peatuma jääda, siis hävitavad nad ehitused ja viljapõllud, et võtta võimalus vabadusvõitlejatel varustuse ja toidu saamiseks. - ' Pakistanis on peavarju saanud umbes miljon Afganistarii põgenikku ja samuti lubab Pakistani valitsus relvade sisseveo vabadusvõitlejatele raskesti valvatava 1000 miili pikkuse piiri kaudu. Senini on vabadusvõitlejad saanud väi j aspoolt ainult kergeid relvi. Raskete relvade järele, mis ori vajalikud iedukaks võitlemiseks venelaste vastu, on suur puudus. See kõik võib muutuda uue Ameerika presidendi R. Reagani ametisse astumisel. Kui ameerika CIA saab loa vabadusvõitlejate toetamiseks. Sekkumises relvadega varustamise teel, mis takistab Nõukogude Liidul vabadusvõitlejaid kiirelt mahasu-ruda, on venelased USA-d juba pikemat aega süüdistanud. Samuti on nad süüdistanud ameeriklasi vabadusvõitlejate väljaõpetamises. Vabadusvõitlejate massiline varustamine ja väljaõpetamine saab toimuda ainult Pakistani kaudu, kuid oh venelaste poolt kergesti kontrollitav kui seda suures ulatuses tehak- AFGANISTANIS se. Samuti võivad venelased vastuabinõusid tarvitusele võtta Pakistani vastu julgustades venesõbralikku Indiat sõja alustamiseks Pakistani vastu. Endine India peaminister M.Desai ütleb, et seda võtet on venelased püüdnud juba varemalt tema ametisoleku ajal kasutada. , Paljud diplomaadid usuvad, et venelastel on rohkem õnne praeguse peaministri Gandhiga, kuna mõlema valitsuse juhtivate isikute omavahelised külastused on tihenenud. Sõja alustamisega Pakistani vastu saab India Valitsus ka tähelepanu ära juhtida halvalt majanduslikult, olukorralt, mis viimasel ajal on muutunud rahutusi tekitavaks. PUUDUB ÜHINE JUHTIMINE Pakistani piiri lähedal opereerib pool tosinat vabadusvõitlejate gruppi, kes ilma ühise juhtimiseta ja kelle sihid jä' vaated erinevad. Nende omavaheline läbisaami-lie ja vihkamine on võrdne nende venelase vihkamisega. Kuigi need grqpid väidavad, et omavad Mujahidini suguharude toetuse, /on nende kontrolil all vaid 10% rahvastikust. Ülejäänud Mu-jahidin suguharudest moodustavad 32 iseseisvat võitlusegruppi, kes mingit tegemist ei taha teha Pakistani piiri lähedal asuvate vabadusvõitlejatega. Samuti oi|i ka need grupid ilma ühise juhtimiseta ja võitlevad iseseisvalt. Kuigi venelased pidevalt suurendavad survet kogu Afganistani vallutamiseks okupatsioonijõudude . suurendamisega, relvastatud • vastuseis sellelq võib kesta veel aastaid. Venelaseä on sellega juba harjunud, kuna neil võttis kümme aastat 1920-aastatel Kesk-Aasias Muslimi suguharude allasurumine. Kuigi täielik Afganistani okupeerimine võib võtta aastaid ja maksab venelastele kümneid tuhandeid elusid, on lõpp ette näha vapratele Afganistani vabadusvõitlejatele, krii nad ei saa tõ-husat välisabi ja ei lepi kokku' võitluse keskses juhtimises. , H. KIVI iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiit»^ ;>:^>:":<:JV!">>vyr.-i^*v»». i *. i ^ Mitmekesise ja elava tegevuse, kõrval aastavahetusel Vancouveri eestlaskonnas, leidis aset ka pidulik jumalateenistus uue aasta hommikul Vancouveri Peetri koguduses Rudolf Olljumi kirikuvanema ametisse seadmisega. Jumalateenistust kaunistasid Rudolf Olljum soololauludega ja Mart Laanemäe oboesoologa. Jutluse pidas äsja Albertast Vancouverisse asuilud noor eesti õpetaja Walter Jo^ hanson, kes oli jutluse teemaks vali-^ nud 2. Tessaloonika kirjast 3:1. Jutlus oli päevakohane ja ka ajakohane näidates uut ja positiivsemat teed tänapäeva segases olukorras. Ta manitses eestlasi pühendama aega, energiat ja raha millegi ülesehitamiseks, millegi poolt võitlemiseks, mis anna!) ka positiivseid tulemusi. „ R i s t i k i r i k peab kasvama ja levitama Jumala armastust ja armu, mis lõpuks vabastab maailma rahvad . .. Üks elu ori varsti möödas. Ainult see, mida teeme Kristuses, püsib", lõpetas õpetaja hästi ette valmistatud ja ajakohase jutluse. , Kirikuvanema ametisse seadmise talituse toimetas koguduse õpetaja Thomas Vaga. Rudolf Olljum oli ehitusettevõtja, •kelle käe läbi on Vancouver kasvanud tänavate viisi. Ja siia on ta jätnud ka oma päritolu märgid kõiki- ' dele teadmiseks. Ühe tänava Burna-bys on ta nimetanud „Tailinna" tänavaks. Nüüd on ta enneaegu „erru" läinud ja elatab end endisest tööviljast, omades mitmeid maju, korteririiaju ja kaupluste keskuse. Rudolf Olljum on üks nendest tublidest eestlastest, kes kasutab oma aega, energiat ja raha selle positiivse ja edasiviiva tee ja elu ülesehitamiseks. Kiriku elu on R.'Olljumi kõige Rudolf Olljum laulmas. meeldivam iilesanne. Ta on olnud Vancouveri Peetri koguduse nõukogus 16 aastat ja alates a. 1974 on ta nõukogu esimees. Ta on pidevalt kaunistanud jumalateenistusi soololauluga ja tema kodu ja pere on tuntud väliskülalistele ja eriti külalis-jutlustajatele kui eesti kodu, kus valitseb eesti keel ja meel, vaatamata sellele, et pereema on rootslanna. Pärast jumalateenistust asus ko-gudus alumisele korrale, kus virgad perenaised olid korraldanud rikkaliku kohvilaua. Vancouveri i Peetri koguduses on nüüd 6 kirikuvanemat: Evald Past, Johan Randsalu, August Raudsepp, Edmund Soide,'Eduard Toompuu ja Rudolf Olljum. " / TORONTO EESTI w !i<a<tamM>»iiii II .1,11111 m,..,!' smmsamm • omavalitsustelt. Selgitab millise va- '^rl^K^^'V°1K ^ S litsustelt. Selgitab millise vaUtsus- ^ ^ ^ ^ ^ asutise poole fuleb pöörduda eriölu- J ° — v ^ff^ On 'kirjeldatud: teeninduse; saami-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 22, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-01-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810122 |
Description
Title | 1981-01-22-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | \u) im § 9 0 bguoma Jafgariis-telle k(y-, pi tema Is. Nüüd ani rün-söönud: J mlneta- I kaubit-jri admi-lerpillar rdi väär-lümisekš ehitaks jopasse.' )ara'kud |t torust Ise gaasi I Kuuba torustik haspoole kjal ajal jrretepon-kirjutab, JüSA- fi-hte 'riigif l i kä Ve-ka abiga Ise võim- [.ama joe id Vene tstani ja t a toide-luna koi-rohkem a abita I era põl' rks SUU' Rahaga, jitmiseks jie hiigla lad need, lud; Ilma luba am-b olnud, Ite kaela-leeste ra-jnde ajud Ide äri on |ri, nagu väga tallis „The IPALO 71 jn tuntud I. Liidus. : joma trü-v jstöölised. püürid ja lugejatel brral pal- Ismasinal. peab pi- Isekirjan-peale, sel-bn lailda-fdat" väi-kmeerika jiiin mit-, jsta kata-lingiiškee- Iksakeeles raina kee-lispoliitili" jud ajale-ja isiku-bgude va- Ivabaduse Ide vahis-felust sun- L on Va-rpvi töid, väljaan-lega pöör-piöloskyp, Toronto, n SiS festist käis Bioon ees- [n o'kupät- Jenõukogu Rootsi ja hnitee kut-pigu ees-pndusküsi-phel. mitmeid is Alfa la- ItsföretagT' I I .1 I huvi kau- I töötlemise, J il. Rootsi ^ bvkivi vasi-ktis kaüge-i MEUAPÄEVAL, 22. ZJBSB 3 D3CDZ9 —• Baltf ^mtituudi mIsslooMst okia; Balti riikide pealinnadelsse on varem juttu olnud eesti ja läti pagu» lastele saadetavate nõukogude propagandalehtede andmetel millistest selgus, et Lätis võttis (^elegäate (Imant Rebane, Hans Lepp jaL. J. Brieditis) vastu okupatsioonivalitsuse välisministri abi kolajs Meüands. Nüüd Stpkholmi jõudnud leedu'vastavast a hest „Grimtasls Krashtas" selgub, et külastati ka tema ametiveu da Vilniuses J. Grigutist. Stokholmis ilmuv Valis Eesti on delegat siooni juhti Imant Rebast intervjueerinud) millest selgub, et koha ti ka- Eestis oküpatsioonivaMtsuse kültuürimiiüstri-abi Raou Külalisi Rootsist saatis Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu esimees J. Koit." UUED KONTAKTID ' ž • ; Nagu vastuvõtu kommünikeedest jääv üldmulje jutustab, on oodata Balti okupatsioonivõimude ja Moskva läbikäimispoliitikas Rootsiga toimumas tähelepandav muudatus. Senini on kõik kontaktid toimunud ainult U. Liidu—Rootsi sõprusühingu kaudu, milline on kontakte kanali- ' seerinud siis rootsi organisatsioonidele, näit. mitmesuguste Nõukogude nädalate sisustamisel ja artistide, kirjanike, näitlejate jne. esinemiste korraldamisel. Balti Instituut näib nüüd saavat sõprusühingule kuulunud kontakte otseliinis. Vilniuses'antud sõprusHndid kriipsutavad alla ilmset usaldüsvahekorra tekkimist. MAÄMAT ÜLE MOSJCVA.. -. ; Ajaleht Dagens Nyheter vahendas teate, et Harry Olt, kes on teatri- ja muusikaintendent Södertäljes, on kirjutanud raamatu eesti muusikast „Estonian Music". Kirjutanud Södertäljes, tõlgitud inglise, 'keelde ja trükitud Tallinnas ning on nüüd müügil Rootsis. Dagens Nyheter märgib, et autor tuli Rootsi a. 1944 ja lisab: ,,Ei juhtu alati, et: eksiileestlastel ja sovjetieesti institutsioonidel on nii head vahekorrad. Mõlemaid pooli võib õnnitleda . . . Kirjastus, milline raamatu välja andis kannab nimetust „perioodika", ent enne kui raamat sealt saabub Rootsi, on sellel tulnud ;vot ta tee üle Moskva, kus asub nõukogude firma raamatute müügiks välismaale." Harry Oldil on see juba teine Nõukogude kirjastusel ilmunud raamat --esimene oli a. 1972 propaganda-lehe „Kodumäa" poolt trükitud ja pagulastele saadetud broshüür „Mo-derna estniska tonsättare". Harry Olt on Stokholmis Baltilns^ tituudi juhatuse liige. |0 > Uefuvoje ahimirKds. Uraugijos pirmininkas Petonis M i n ö juos- 9a apjuosia BaÜijos 'mi- Susififclme -jM-Söpruslihdigü dekoreerib Balti Instituudi direktorit Imant Rebast Vilniuses Leedu kommunistliku suhtelemisühingu esittiees. PPetro- !Ü8. Pilt Leedu prõpagandalehest'Vrimt&sis ^K^^ misvas- ''Kodumaa". >Seega oli läbirääkimistel tähelepandavalt kõrge ministriabide nivoo ja nagu leedu lehest selgub, kohati väga südamlik taust. Nii dekoreeriti delegatsiooni eestlasest juhti Imant Rebast pidulikult sealses i.Kodumaa-ühingus" erilise sõpruslindiga. „Grim-tasis Krashtas" toob sündmusest pildi koos pildiga nõupidamistest. Leedu pealinnas toimunud läbirääkimistest kirjutab leht 30. okt. numbris pealkirja all„Delegatsioon Rootsist" muuhulgas: „Eesti NSV Teaduste Akadeemia 'kutsel ja Stökholmiülikqoli ülesandel j/iibis Skandinaavia Balti Insti-tuudi delegatsioon ka leedu NSV-s koosseisus instituudi direktor Imant Rebane, instituudi ja Štokholmi üli- Icooli vahelise ;koordineerimiskonli-tee liige, kunstialaste loeilgute juhmita ja Hans Lepp ning kunstnik-skulp-tor Janis^rieditls. Pärast viibimist Tallinnas ja Riias saabus delegatsioon meie vabariiki. „Kodumaa-ühingu" poolt korralda- ; tud kohtamistest Rootsi delegatsiooniga võtsid osa Leedu NSV välisministri asetäitja J. Grigutis, „Kodu-maa" sõprusühingu esimees P.j Pet-ronis, Vilniuse ülikooli prorektor J .. Grigonis, Vilniuse ülikooli balti filoloogia kateedri juhataja professor J. Mazhiuliš ja kunstnik B. Valenti-naite- Jakuboniene. ' Kohtamisel käsitleti kultuurisidemete laiendamist Leedu ja Rootsi vahel ning meie teadlaste osavõttu Baiti Instituudi IV konverentsist tuleval aastal. Delegatsiooni juht I. Rebane ütles: —- Jääme rahule huvitava külastus-programmiga. Meie mõistame, et balti rahvaste kultuuri juured ja nende loominguline tulevik on siin, teie maal. Seepärast otsimegi side-^ meid teiega. Nende arendamine tuleks meie arvates ka kasuks Stokhol-mi ülikooli juurde asutatavale balti rahvaste kultuuri jä ajal^oo uurimiskeskusele. 1920. a. langenud hommik sai vabas Eestis kauniks traditsiooniks Vabadussõjas langenud sangarite mälestamisega ülemaalises totaalses vaikses seisakus. Pärast II maailmasõda on selle sõnastamisel niõeldud kõigi Eesti vabaduse? eest langenute mäleistamist, mida kogudused ja organisatsioonid, eriti sõjameeste ühingud on vabas maailmastäMstamas. New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühing on juba mõnda aega läheta-nud selle päeva hominikul linnast umbes 45 km põhja pool asuva Ken-sico kalmistu eestlaste matusepaika oma esinduse, et seal sõnavõtu, okaspuu rohelise ja rahvusvärvide asetamise ja palvega viia läbi seda traditsiooni. Seal on puhkamas umbes tuhat eestlast," nende Jiulgas ka arvukalt Vabadussõja ja II maailmasõja veterane. Unustamata, erakordse ja pühaliicu elamuse jättis seekordne ' toiming, 'kuna paljastatud peadega esindus seisis tänavu lisaks kõledale külmale ja tuulele ka ;seal pisut varem alganudlumetorniile. Eestlaste matusepaik on kõrgemal mäeseljal, tuisk oli juba pooled, hauaplaatide nimed katnud. Rotatsioonipäraselt toinius mälestus tänavu nende kahe sõja' veterani, NYEVÜ omaaegse 'kauaaegse laskeklubi esimehe ja ühingu auliikme Meenie Mälgu kalmu juures. KONTSERT-AKTUS Sama päeva õhtuloli Eesti Majas ohvitseride kogude ja sõjameeste 'hingute ühisel korraldusel vastav ^ntsert-aktus. Ka linnas oli kestnud päev läbi tugev lumesadu. Sellest ja 1941. a. Ilmar Raamot. Ühe Vabadussõja aegse kaas-soomüsronglase (Arn Rotbergi) juhtumeid esile tuues ta näitas, et julgus ja taibukus mängis tähtsat rolli vaenlase löömisel küll üksustelt aga ka juhtidelt ja üksiksõdalastelt. L.I.EVÜ esimees dr. E. Rubel'kõneles Auraamatust, mille töö A. Kurgveli juhtimisel hakkab lõpule lähenema ja on vaja ma-janduslist tuge kirjastamise tegelike kiilude katniiseks. Ta puudutas ka n^itmeid mu"d probleeme. Lõpusõna oli NYEVÜ esim. E. Lippingult, tea-dustämine 0. Uusimaalt. Aktuse keskel mälestati Eesti vabaduse eest langenuid skm. H. Tarmo juhtimisel ja 'kunstiliselt^ sisustati üritust heatasemeliselt tshellist Jüri Tähelt/pianistidelt Brik ja Katrin Veskilt ja näitlejalt VeliiKerJanilt M. Underi ja L. A. Parlo luulega. JUMALATEEMlISTUglEl]) ' . Järgneval pühapäeval oli mõlemas lut.usu koguduses päevakohased eriteenistused. Lexingtoni avenüü kirikus jutlustas praost R. Kiviranna ja ^ohal oli lipumeeskond L.I. EVÜ-st, kuna Pauluse kog. kirikus teenis õp. E. Kuusler ja oli 'kohal lippurite meeskond NYEVÜ-st. Pastor Kuusler õhtusest kuritegevusest kardetud ütles, et võib tõmmata teatud paral-ajäst jäi täissaaliks puudu. Optimist- leeli Jeesuse Kristuse ja eesti rahva 0 (E (D (Algus esiküljel) inimõiguste vastu käivatest kohtuotsustest tuleb maailma avalikkust informeerida nii laialdaselt kui voima- :iik:;'-/.'-'. • / ' Kanada Punaselt Ristilt on viimane teade, et Rahvusvahelise Punase, Risti peakorter Shveitsis on kinnitanud M. Nikluse, ja J. Kukke kohta käivate kohtuotsuste teadasaamisest ja on omalt pbolt saatnud telegrammi .Moskvasse^ |. i . ESILDIS 1 VÄLISMINESTRILE;: -^^^^^^^'^^ Kuna tuleval nädalal Madriidis jätkub Euroopa Julgeoleku konverents, saatis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas möödunud nädalal Kanada välisminister M. MacGuigan'ile pikema esildise viimastest sündmustest Eestis ja palus Kanada delegatsiooni Madriidis tõsta üles Eestis tehtud ebainimlikud kohtuotsused ja tuua esile eesti 40 intelligehtsi esindaja avaldus praeguste võimatute olukordade kohta okupeeriti^d Eestis. Eestis toimunud sündmustele jup hiti, möödunud laupäeval ka Kanada parlamendi Madriidi-komisjoni esimehe Charles Caccia tähelepanu, kes Ukraina Instituudis korraldatud kokkusaamisel selgitas Madriidi konverentsi tegevust. Kokkusaamisel viibisid EKN esimees L. Leivat, juha- 4us;liige Eneri Taul; ja Vangistatute Abistamistoimkonna esindaja Henny Äruja, kes kõnelusel Gh. Cacciaga rõhutasid Eestis toimuvate sündmuste tõsidust ja eluohtlikkust inimõiguste nõudmise eest süüdimõ|štetui-le. Need andmed esitatakse Chi Gac-ciäle ka kirjalikult. Kõnelustest Gh. liku avasõnaga esines noorema põlvkonna ridadest Priit Parming (NYEVÜ). Ta ütles, et eestlane on kaine mõtlemisviisiga, julge ja oma vabaduse eest võidelnutega, kus ühelpool on Kolgata ja teiselpool kasepuust loetlematas arvus ristid või ka nende rohked tundmata Endine Briti alamkoja liige Berna-dette Devlin McAliskey sai mitmest kuulist haavata, kui protestantide hulka kuuluvad püssimehed tungisid päeva ajal tema korteri ja tulistasid korduvalt B. Devlirii ja tema meest. B. Devlin on haiglas, kus tema seisukord on väga tõsine. Mehe olukord tunnistati rahuldavaks. B. Devlini peeti Põhja-Iirimaa terroristide poolt rahvuskangelaseks kui ta oli Briti parlamendi liige; millise koha ta kaotas 1974. a. valimistel. Ta abiellus selle järele, kui teda peeti üheks terroristide juhiks. BV Devlini tulistajad vangistati politsei rahva taasvabadusse usku omav, kes hauad. Eesti sangarid valasid oma selle saavutamiseks valmis tegutse-. verd, et eesti rahvas võiks elada, ma, võitlema ja ohvreid' tooma. Ka Kristus suri naelutatuna ristil; et ini-eesti nooruse käitumine okup. kodu- mestel oleks õigus elule. Mõlemad maal on meile seda usku süvendav. kõneleva4 vennaarmastusest. Praegu Kõneleja pidas tarviliseks igas olu- kahjuks näeme, et on neid, kes pale-korras püüda säihtada ja arendada higis püüavad kivi Eesti hauale ette eesti oma rahvuslikku kultuuri ja veeretada, või tähtsaid isikuid — mainis, et tundemärgid näitavad, et meie ja paljude teistegi rahvaste põlisel vaenlasel näib nüüd pärast II maailmasõda esimest korda mitmel kes pesevad käsi „erapooletuses", või isegi kõrgeid vaimulikke, kes ei tunne ei sooja ega külma eesti rahva saatusest, ent kui tuleb kord Jumala alal üsna 'kitsas kätte jõudnud ole- "tund, siis tõuseb taas meie maarahva vat. Ootame ja näeme... Suur tükk ja talupoegade maa. Rist — mida ajab suu lõhki, ütles kõneleja eesti vanasõnaga oma kõne lõpul. Pärast pastor W. Koppermaiini va-hepalvust kõneles mälestuskildudest Vabadussõjast ja II maailmasõja kannab praegu raskelt meie rahvas, ei ole mitte surma vaid ka elu ülestõusmise sümbol. Lühikesel järgnenud aktusel kõnelesid kög. esimees W. Kangro ja ühest seigast Tartu lahingute ruumis NYEVÜ esimees E. Lipping.' Torontos asuv Inn on the Park 'Hotell süttis pühapäeva öösel müstilisel viisil, kuna hotelli teisel korral asuvas saalis , tekkis tulekahju ja suits tungis tõstukite kanalite kaudu kõikidesse hotellitubadesse. Kuus ininiest said surma ja palju rohkem vndi haiglatesse vingumürgituste ja" põletushaavadega. Hotelli kustutus-süsteem oli puudulik ja hotelli juhtkond andis ekslikke korraldusi, . pensionäride arv on viimastel aastatel tõusnud ja nen-osatähtsusega tuleb arvestada, Cacciaga jäi mulje, et ta pooldab põhimõtteliselt im. „yaikse diplomaatia" taktikat, kuigi eestlaste ja ukrainlaste esindajad neil olevate kogemuste ja andmete põhjal vastupidist püüdsid selgeks teha. Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan + ajalehelõige: USSR Glaims Emigrantš' Wills (bros). VARRAKU JUTULEHT — Sügis 1980. Hind SS-:, Saadaval Eesti Abi,^ To. rontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Warkworth Ont K0K3K0 ( 705) 924-2549. ir^^^^^ mälestused j.m.), kuid pole trükkimise võimalusi, kui Teid huvitab ajutine tÖö — masinkirjutamine või tõlkimine inglise keelde r-vptkeiife^^ se võimalused ja nõuanded hariduse, tervishoiu, korterite, /pensionide, transporti,, koduabi, tasuta õigusnõu- sus ^o«n .p.riorv .irnvts7iv al^itis7u"se dji ^h^a^kra^nAu d ^^Pj^d^e,^ jt^ugl^u^m^a^k. su ja paljudel ^m^uu-de^l rohkem^ mõtlema nende heaolule ja ja aadressid Käsiraamat on trüldtud teenhidusele. Lähemal ajal saadetak- kuues erikeelest inglise,. prantsuse, se posti teel pensionäridele Ontario itaalia, portugali, 'kreeka ja hiina. valitsuse poolt käsiraamat mis annab juhendeid nende igapäevaste küsimuste lahendamisel. Pensionäride käsiraamat vastab kõik ettetulevad küsimused, mis on vajalikud nende heaolu korraldamisel. Heal paberil ja kergesti loetavas 41 leh^k. käsiraamat on kaus- Käsiraamatu niitte saamisel nõuda selle väljasaatmist: Ontario Government PublicationCentre,. 880 Bay St. ^. floor, Toronto, Ont. , Nüüdseist peale on pensionäridel kasutamiseks üldine kes-kne telefoninumber provintsivalitsuse j^uüres, ta^, mis kasutatav kodus kui ka kaa- mille kaudu kiiresti.ühendatalcse vas-saskantavana. See väärtusliku sisu^ tava osakonnaga kelle pädevusse kü-ga raamat mis op saadaval tasuta nii simus kuulub, pensionäridele kui ka teistele kellele see vajalik, annab informatsiooni kõigi teeninduste üle miš saadaval nii keskvalitsuselt kui ka kohalikelt Torontos on see 965-1211. London 679-7000, Sudbury' 6754547, Thunde^ 4754110 ja Ottawa 566-2721. Väl^ jiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ Venelased vajavad kaks korda enam sõjaväge kommunistliku Karmali valitsuse toetamiseks Afganistanis, kui seda oii vaja inglastel kogu India haldamiseks möödunud sajandil. Kõigele vaatamata ei kontrolli venelased väljaspool suuremaid linnasicU asuvaid maaalasid, kuigi on möödunud juba aasta esimestest vene vägede sissemarsist. .Esialgu vene 0'kupatsioomväed ' pühendasid peatähelepanu linnade ja transpordiks vajalikkude teede kaitsemisele. Samuti võtsid nad ette karistusretked asulate vastu kus nad arvasid olevat vabadusvõitlejate toetajaid. Nüüd võtavad nad ette korrapäraselt suuremaid sõjalisi operatsioone, orgudes asuvate asulate vastu, mis ori suuremalt osalt vabadusvõitlejate tugipunktideks. Kuna venelased ei suuda sinna pidevalt peatuma jääda, siis hävitavad nad ehitused ja viljapõllud, et võtta võimalus vabadusvõitlejatel varustuse ja toidu saamiseks. - ' Pakistanis on peavarju saanud umbes miljon Afganistarii põgenikku ja samuti lubab Pakistani valitsus relvade sisseveo vabadusvõitlejatele raskesti valvatava 1000 miili pikkuse piiri kaudu. Senini on vabadusvõitlejad saanud väi j aspoolt ainult kergeid relvi. Raskete relvade järele, mis ori vajalikud iedukaks võitlemiseks venelaste vastu, on suur puudus. See kõik võib muutuda uue Ameerika presidendi R. Reagani ametisse astumisel. Kui ameerika CIA saab loa vabadusvõitlejate toetamiseks. Sekkumises relvadega varustamise teel, mis takistab Nõukogude Liidul vabadusvõitlejaid kiirelt mahasu-ruda, on venelased USA-d juba pikemat aega süüdistanud. Samuti on nad süüdistanud ameeriklasi vabadusvõitlejate väljaõpetamises. Vabadusvõitlejate massiline varustamine ja väljaõpetamine saab toimuda ainult Pakistani kaudu, kuid oh venelaste poolt kergesti kontrollitav kui seda suures ulatuses tehak- AFGANISTANIS se. Samuti võivad venelased vastuabinõusid tarvitusele võtta Pakistani vastu julgustades venesõbralikku Indiat sõja alustamiseks Pakistani vastu. Endine India peaminister M.Desai ütleb, et seda võtet on venelased püüdnud juba varemalt tema ametisoleku ajal kasutada. , Paljud diplomaadid usuvad, et venelastel on rohkem õnne praeguse peaministri Gandhiga, kuna mõlema valitsuse juhtivate isikute omavahelised külastused on tihenenud. Sõja alustamisega Pakistani vastu saab India Valitsus ka tähelepanu ära juhtida halvalt majanduslikult, olukorralt, mis viimasel ajal on muutunud rahutusi tekitavaks. PUUDUB ÜHINE JUHTIMINE Pakistani piiri lähedal opereerib pool tosinat vabadusvõitlejate gruppi, kes ilma ühise juhtimiseta ja kelle sihid jä' vaated erinevad. Nende omavaheline läbisaami-lie ja vihkamine on võrdne nende venelase vihkamisega. Kuigi need grqpid väidavad, et omavad Mujahidini suguharude toetuse, /on nende kontrolil all vaid 10% rahvastikust. Ülejäänud Mu-jahidin suguharudest moodustavad 32 iseseisvat võitlusegruppi, kes mingit tegemist ei taha teha Pakistani piiri lähedal asuvate vabadusvõitlejatega. Samuti oi|i ka need grupid ilma ühise juhtimiseta ja võitlevad iseseisvalt. Kuigi venelased pidevalt suurendavad survet kogu Afganistani vallutamiseks okupatsioonijõudude . suurendamisega, relvastatud • vastuseis sellelq võib kesta veel aastaid. Venelaseä on sellega juba harjunud, kuna neil võttis kümme aastat 1920-aastatel Kesk-Aasias Muslimi suguharude allasurumine. Kuigi täielik Afganistani okupeerimine võib võtta aastaid ja maksab venelastele kümneid tuhandeid elusid, on lõpp ette näha vapratele Afganistani vabadusvõitlejatele, krii nad ei saa tõ-husat välisabi ja ei lepi kokku' võitluse keskses juhtimises. , H. KIVI iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiit»^ ;>:^>:":<:JV!">>vyr.-i^*v»». i *. i ^ Mitmekesise ja elava tegevuse, kõrval aastavahetusel Vancouveri eestlaskonnas, leidis aset ka pidulik jumalateenistus uue aasta hommikul Vancouveri Peetri koguduses Rudolf Olljumi kirikuvanema ametisse seadmisega. Jumalateenistust kaunistasid Rudolf Olljum soololauludega ja Mart Laanemäe oboesoologa. Jutluse pidas äsja Albertast Vancouverisse asuilud noor eesti õpetaja Walter Jo^ hanson, kes oli jutluse teemaks vali-^ nud 2. Tessaloonika kirjast 3:1. Jutlus oli päevakohane ja ka ajakohane näidates uut ja positiivsemat teed tänapäeva segases olukorras. Ta manitses eestlasi pühendama aega, energiat ja raha millegi ülesehitamiseks, millegi poolt võitlemiseks, mis anna!) ka positiivseid tulemusi. „ R i s t i k i r i k peab kasvama ja levitama Jumala armastust ja armu, mis lõpuks vabastab maailma rahvad . .. Üks elu ori varsti möödas. Ainult see, mida teeme Kristuses, püsib", lõpetas õpetaja hästi ette valmistatud ja ajakohase jutluse. , Kirikuvanema ametisse seadmise talituse toimetas koguduse õpetaja Thomas Vaga. Rudolf Olljum oli ehitusettevõtja, •kelle käe läbi on Vancouver kasvanud tänavate viisi. Ja siia on ta jätnud ka oma päritolu märgid kõiki- ' dele teadmiseks. Ühe tänava Burna-bys on ta nimetanud „Tailinna" tänavaks. Nüüd on ta enneaegu „erru" läinud ja elatab end endisest tööviljast, omades mitmeid maju, korteririiaju ja kaupluste keskuse. Rudolf Olljum on üks nendest tublidest eestlastest, kes kasutab oma aega, energiat ja raha selle positiivse ja edasiviiva tee ja elu ülesehitamiseks. Kiriku elu on R.'Olljumi kõige Rudolf Olljum laulmas. meeldivam iilesanne. Ta on olnud Vancouveri Peetri koguduse nõukogus 16 aastat ja alates a. 1974 on ta nõukogu esimees. Ta on pidevalt kaunistanud jumalateenistusi soololauluga ja tema kodu ja pere on tuntud väliskülalistele ja eriti külalis-jutlustajatele kui eesti kodu, kus valitseb eesti keel ja meel, vaatamata sellele, et pereema on rootslanna. Pärast jumalateenistust asus ko-gudus alumisele korrale, kus virgad perenaised olid korraldanud rikkaliku kohvilaua. Vancouveri i Peetri koguduses on nüüd 6 kirikuvanemat: Evald Past, Johan Randsalu, August Raudsepp, Edmund Soide,'Eduard Toompuu ja Rudolf Olljum. " / TORONTO EESTI w !i»iiii II .1,11111 m,..,!' smmsamm • omavalitsustelt. Selgitab millise va- '^rl^K^^'V°1K ^ S litsustelt. Selgitab millise vaUtsus- ^ ^ ^ ^ ^ asutise poole fuleb pöörduda eriölu- J ° — v ^ff^ On 'kirjeldatud: teeninduse; saami- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-22-03