Meie Elu = Our life, July 12, 1984

              [eie Elu" nr. 28 (1793) 1984
.V-'
EOSED
| i S E S MAAILMA-
. . • . . l . . . . . . . . 30.00
145-1960,I-VI... ä 6.50
^vv..^.....:..- 30.00
.•:•;.;(:;....;. 15.00
rARTUENSIS.;/; 13.00
IIE MAA IV . . . . . 8;00
10.00
=N . . . .
3.00
3.00
3.00
10.00
2.00
00
.00
Ö,50
5.00
ÄMATUD
10.00
M U JOONISTUS 15.00
. . . . 35.00
APHICS . . . . . . . 2 0 . 0 0
CLIJA 10.00
, . .;. . . . . . . . . . 5.00
K E - V ä i k J biograafi-
. i < . . • • • . . . . 10.00
I, NOODID
EELSED
UNIVERSITYOP
. . 4 . 0 0
{,............, 1.0O
üs 6.00
liyiS AND INSIGNIA .
4.8o
•pr . . • • • ii4.50,
IMED OSS . . . . 15.00
|:Y:OfESTONIA . . . 8.50
. . . • 1.00
NATIONS . ........ . 12.00
IPOEQ (An Äncient
4i:00
7.95
19.40
'ILL AT SEA . . . .
lEEDOM . . . . . . . .
)NIAN LITERATURE
2.50
;iÄN GOMMUNISM 1.50.
JYOF ENGLISH
tEŠ ON ESTONIA
LANGUAGE IN:
KEEL ROptSIS
[tIK . . . . . . . . . . .
fjEtS KOMM^EN
lES-DANIAE...;;.
[NVIKINGS . . . . .
EVE . „ . " . . . . , . .
[THE PR1S0N OF
k LIVONIAN
5.00
15.00
10.00
15.00
15.00
12.00
13.50
12.50
5.00
. . . . . . 12.00,
ARCHIPELAGO II 15:00
ARCHIPELAGO III 20:00
iStONIA 1959 1.00
INCE ON BALTIC '
)INAVIA 1 9 7 3 . . . . 5:Q0
[TIÖM..& HISTORY
tZ.'...;!,....... . . . 19.00
IM ONLY 7.00
|y.OF ESTONIAN
. , . 6 J 5
. . . 17.50
. . . 18.00
^HLEET . . . . . ..
BRIVIBA ELPO .
l Ä N O F T H E
16.00
KIRJANDUS
| u 5 . 0 0
ID AIDANUD . . . . 14.00
^D 7.50
^ÄEV . . . . . . . . . . . . • 5.00
|MEIE ABI (Sa'da jutlust) 22.00
•USi: .....; 5.00
ID 1940-1974 . . . 4 . 0 0
JICA . . . . . . 1 0 . 0 0
puudub mõni soovitud faa-ilistage
„MeieElu" talitusele,
>at posti teel koju. Raamatu
:LAHKMEL (noodid) 8.00
I (noodid) ; . , . 8.00
. . T5.00
; . , . . . . . .'• .3.00
:GA 8.0Ö
5.00
. . . ' 9.50 V .
„Meie E l u i S8r.,2§ (1793) 1984 MELJAPÄEVÄL 12. JUUIiL - THÜRSDAY, JULY 12
irrrm.Ti
Neeme Järvi, Arvo Päri
ja Mart Lille
käisid Helsingis
luunis toimus Helsingis mitmed
eesti kontserdid, milledest „Helsin-.
ginSanomaf kirjutas kultuurikriitik
Seppo Heikinheimo.
Sibelius-Akadeemias pidas Hortus
Musicuse juht Mustonen vanamuu­sika
kursuse ja kohe,kui läks tagasi
Eestisse, saabusid külalisteks muusi-
^^afirmale R SO kapellmeister Neeme
Järvi koos helilooja A r v o Pardiga ja
pianist Mart Lillega. Jž^Jcui nad Soo­mest
lahkusid, sai R SO uue lindista­ja
nende asemele, E r i K l a s i Tallin­nast.
; -
^RSÖ ruumides lindistati kaks Pär-a
i helitööd „Fratres" (Vennad), mis
0^ pühendatud Eduard Tubinale
ning orkestrile „Kui B a c h oleks mesi­laste
eest hoolitsenud".
Helsingis külalised püüdsid meel­de
tuletada ka kodumaa mälestusi
Eesti T V - d vaadates, mis on hästi
Soome lõunarannikul näha. Kuigi
aga Pardile avanes võimalus T a l l i n ­na
televisiooni vaadata, oli pettumus
kibe. Seal h u l k tõsiste nägudega isi­kuid
vestles töölt „,viilimise" l i k v i ­deerimisest
tõhustatud ideoloogilisa
võitluse abiga — vene keeles loomu­likult!
Kauge teema nüüdsele lääne^
berliinlasele hoolimata, et Pärt suju­valt
vene keelt valdab.
^^ummu Jüri
eedrioru vabaõhulaval
Texase eesti rahvatantsugrupp esines Dallases rahvusvahelisel näitusel. Esireas Ann Sepri (grupijuht),
Kai Künnapas,, Linda Melders. 2. rida—Paavo Sepri, EricMelders.M Foto — IlmarPleer Me tuleme sünguse sünnist,
kao küüsist ja valede väest,
yv VT v j . * "'J. I! Ent enese õiguse künnist
Aarne Vahtra erinäitus I ei üaigi loovuta käest.
Me tuleme
Herk Visnapuim
D A L L A S — Järjekordne rahvus­vaheline
Näitus-Basaar toimus siin
raekoja esisel väljaku . Dallase Eesti
Selts oli väljas eestipäraliste välja­panekutega,
mis said bulgaliseh k i i ­dusõnu.
Näitusel jagati mitmesugust
Eesti maad ja rahvast'.tutvustavat
kirjandust, eriti aga v o l d i k u „Esto-nia'uustrükki,
mida oli lahkelt eraldi
paljundanud Olaf P i k a l Chicagos ja
selleks puhuks Dallasesse saatnud.
Avamistseremoonial kanti tribüü-nilq
33-'maärahvu3lipud''iga maa
rahvushümni helide [saatel, milleks
vastava helilindi oli valmistanud
seltsi juhatusliige Steve Olem. Eesti
lippu kandis M a r t Redard ja teda saa­tis
näitsikuna Anne Pukk, mõlemad
nägusates rahvariietes. -
Ettekannete osas esines seltsi rah­vatantsugrupp
A n n Sepri juhatusel,
kandes ette kuus rahvatantsu. Rah­vatantsijateks
olid A n n ja Paavo
Seprid ja Linda ning E r i c Melders'id
Oklahomast ning K a i Künnapas ja
Mart Redard Dallasest. Eestipoolse­te
väljapanekute üldkorraldajaks oli
juhatuseliige Steve Olem ja teda aita­sid
seltsi esimees Ilmar Pleer, Urve ja
Märt N u r m e f i d , V i i m a Redard, H e i li
Herndon, Voldemar Ploom, Anne
Pukk ja V i i m a Ungerson.
Ilusa näituse lõpupäeva rikkus
Dallast tabanud liivatorm, mis põh­justas
osa näituse sulgemist, nende
osas k a eestlaste väljapanek,mis sai
kannatada tugevas tuules.
Eesti Kunstide Keskuse korraldu­sel
toimub kodumaalt välja pääsenud
kunstnik- karikaturisti Aarne Vaht­ra
loomingu erinäitus Royal York
hotelli Alconquin ruumis Esto ajal.
yahtra on tuntud sügavasisulise
inimesenaja ühiskonda vaatleva kari­katuristina.
Näitusel on esitatud va-
Uk itushijoonistusi ja rõhk rohkem
analüüsival sürrealistlikul sümbolis-tikal
k u i pilkelisel ja naeruväärista­val.
- . .
nr
Me tuleme tuhandest tuulest
ja üheskoos leiame nõu.
Nii laulust ja kirjast ja luulest
vaim tegudeks ammutab jõu.
Me tuleme. Olgu neil häbi,
kel silmile siginend kae.
Välk võimas, sa pimedust läbi,
vii varjud alt tontliku lae.
Kord tuleme, sünnib veel ime,
kui tormihoog üle maa.
Sest meile me eestlase nime
ei Jumalgi keelata saa.
Dallase Eesti Selts on oma tege=
vuses regionaalseks Eesti organisat­siooniks.
Selts püüab koondada oma
ümber kaasmaalasi Texase, N ew
Mexico, Colorado, Kansase, Arkan­sase,
Louisiana, ja Oklamona osarii­kidest.
Dallase Eesti Seltsi aadress
on: Dallas Estonian Society, 930
Yellowstone Drive, Grapevine, T X
76051. /•
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
lyädalapäQvadol 13. juulini
kell 9.50—10.00 hom.
CHIfy-F^ skaalsil 100.7
Esto '84 raames toimub lisaüritu-seha
Eesti Kunstide Keskuse kor-
Taidusel eesti heliloomingu kont­sert.
Kuigi eesti kunstmuusika figu­reerib
suurel määral teiste Esto
muusikaüritustel, omab see kont­sert
erilist tähtsust: tema eesmär­giks
on tutvustada meie pagulus-loomingu
laiahaardelist pinda, vil­jakust
ning kvaliteeti. Ja et üks osa
esinejaist on Kanada elukutselised
muusikud, näitab,! et see looming:
hakkab lööma läbi, on leidnud väl-laspoolmeieseltskoimda
katunniss-
. Kolmik nimesid on üldiselt hästi
tuntud eestlastele: Avesson, R a id ja.
Toi. Kaljo Raidi loomingust esitavad
kaks duetti viiuldaja Viljar Puu ja
tshellist Jaan Järvlepp; Lembit Aves-soni
vähem tuntud instrumentaalloo-mingust
ilmub sonatiin soolo sakso­fonile
ning Roman T o i „Narva Imp­ressioonid"
kahele klaverile, mida
bn varem kuuldud Td^rontos Narva
lahingu tähistamise puhul, tuleb kor­dusele.
Nende kõrval on kvartett vähest
vähem tuttavaid nimesj: A l l i k , Da-niel,
M i l l e r ja Tammearu. Kõik on
Torontos kasvanud ja õppinud kom­ponistid,
kellede tööd on saavutanud
tähelepanu siinse maa muusikaelus.
Garelton ülikooli õppejõud dr. Elaine
Keilior esitab Elma M i l l e r i klaveri­pala
„Minnemata"i mida ta on kor­duvalt
esitknud oma kontsertidel.
Omar Daniel, Toronto Ülikooli ma­gistrikraadi
kandidaat, tutvustab en­nast
triioga keelpillidele, ning Peeter
Tammearu loomingut esindavad te­ma
viiulisonaat ning üks verivärske
pala akkordeonile. K r i s t i A l l i k on
kirjutanud soolo kalverile „Noi'th
Star, South W i n d " , mis baseerub
ideedes võet tema ooperist Kalevi­poja
teemal. Seda esitab Peeter Tam­mearu,
kelle juhtimisel katkendid
sest ooperist tulevad solistide kont-
^serdi lavale.
Ent Eduard Tubina looming,saavu-tades
järkjärgult rahvusvahelist tun­nustust,
seetõttu osutub ta kontserdi
jõulisemaks osaks. Sopran E v a W i l -
son-Märtson esitab kQ'lm tuttavat
laulu, mille kõrval on teiseks huvi-punktiks
kaks instrumentaalteost:
noor Rootsis elunev viiuldaja M a r t in
Krooni, klaverikunstniku H i l j a Saar-ne
saatmisel! esitab „ Süit eesti tant­suviisidest;
ning noort flöötisti M a ­rika
Järvit saadab Tubina vägevam
proponent Neeme Järvi, flöödikont-serdi
kohalikus esietenduses.
Koorilooming ikkagi omab ülimat
tähtsust n i i eesti muusika- k u i k a rah­vuselus,
mis põhjusel on kontserdi
finaaliks Stokholmi Noortekoori
etendus, mis teatavasti hõlmab süda­mele
lähedaid traditsioone ning uusi
sihte.
Kontsert toimub neljapäeva! 12.
juulil k. 3 p.l. Toronto ülikooli muu-sikafakulteedi
Walter Häiris. Piletid
tulevad müügile Esto nädala jooksul
ning on saada kohapealt.
VEEL HÄID KORTEREID SAADAVAL EELMÜÜGI HINDADEGA
1050 rtj. korterid $87.000.— — 93.000.—
2 magamistuba, i vannituba, pesuköök korteris, õhujahutus, rodu,
maaalune parkimine, uhiskonnaruumid, ^aun, masseerimise vann.
Kõrge kvaliteet. Ainult 20 korteril majas. Vaatamiseks 101 Cas-sandra
Blvd. Don Mills® Helistada 444-6405 ehk 444-2897.
66
Toronto Noorteteater esitas Esto Õpetaja Lauri osas oli Heino Hal-
'84 raames pühapäeval, 8. juulil, ling, sümpaatne kasvataja, kuigi
Eesti Maja' suures saalis noorsoo- nõudlik ja täpne korranõudja, Tei-näidendi
„Kevade", mis on drama- ne õpetaja, Richard Pulk — kurjus-tiseritud
smanimelisest 0. Lutsu taja ja karm, nii nagu 0. Luts omas
noorsoo jutust. „Kevade" ilmumi- teoses kirjeldas. Olen Leis esines
sega aastal 1912 saavutas Oskar sümpaatse ja mõtiskleja Arno Tali
Luts kustumatu kuulsuse ja kirjani- rollis. Viriseja ja hädine, nii nagu
ku tiitli. Aastate vältel kujunes raamatus oli, Jorch-Andniel Kiir,
„Kevade" eesti noorsookirjanduse kujutas teda Juhan Liiidau, eriti kui
loetavamaks teoseks ja 0. Luts ees- „8üda läikis" peale venna varrusid.
ti klassikuks. Huvitav oli seda pp- Hea isuga Tõnisoni mängis Richard
pulaarset teost näha laval, vaadata Laanvere. Ta oskas hästi salata
Paunvere külakooli üle 80 aasta oma ,ikuritegu" kiriku mõisa noor-tagasi,
kus rassiv vigurivänt Joosep härrade parve uputamises. Kuid
Toots on eriti leidlik igasugusteks kui Lible tema süü pärast pidi kel-üleannetusteks
ja vallatusteks. Tal- lameheametist tagandatama, ei
le vastand on tark, õrnahingeline ja suutnud seda Tõnisoni õiglane
unistav Arno ning Arno koolitee meel taluda ning tõetruult võttis
kaaslane Raja Teele. Laval anna- ,> patu" omaks,
vad „Kevade" tegelased tõetruult Raja Teele, keda kehastas Ingl-edasi
noorsoojutus leiduvat mõnu- Mai Loorand, oli tütarlastest silma-sBt
mahedat huumori, salajast hin- paistvaim osaliiie. Ingi-Mai mängis
gesoojust kui ka vaimukat irooniat, täisverelist talutütart, kellel ei puu-
, ..... ,, . . . dunud ka koketeerimisoskus. Tei-
Lavapiltides näeme klassituba sed osalised: I m e l i k - M a r t i n Too-yanamoodsate
koohpmkidega, Toomingas - Hillar Sõrra;
õpetajat, kes kannab saterkuube ja f^^,^^^^ _ ^^^^^^ g 3 „ „ „ , j^,^^.
kamasse. Samat. saterkuues kur- _ j , , . ^ y.,^^ _ p^^i^,
jus avatk68tnljaennevaidopila_si, ^.^^^_ p^„,p.^,. ^ . . , 3_
kelledest on alati sUmapaistyaim i„grid jürman; L e e n a - P i a M e t s a -
Joosep Toots (ahas Peeter Sorra). la; kellamees Lible-tõetruult Kai-
Kull on Toronto lava Toots tais ^^ yü^^g. g^^^^ perenaine - loo-energiat
ja algatusvõimet ning „tar- „„,.^^„ ^^^g,, ^^^^ y^g.
kust!" Ta teab, et me ai on kõva ..g^y^ „a„endikas
puu, mida ei saa lõigata noaga. Meeri Lehesalu
Kõik KentuklLõyi jutud on selged, ^õned noored osalised olid es-aga
vene keele jet" on vaid pooli- makordselt laval, kelledele näitle-kult
meeles Toomingas IHilIar ,^33,^0
Sorra joonistab Tootsite selle ette, ,eks, nii hääldamise kui sõnivara
ning tahvh juures praalib Toots laiendamise poolest. Vanematel
õpetajale, et tema õpetas T o o m i n - e , a , i , , g , gg,,^,^ ,a„„
gat. kuidas „je ' kirjutatakse. Koi- K„„ ^^^^^^ ke^„gi.
ge uhkem poeglapse nimi onTootsi Ngjjejuh, E „ j , a Romi oma väsi-meelest:
Kolumbus KristamoorusI ^^j^ ettevõtlikkusega
Ikka on s^e^Toots,^ kel e umber oli suuretöö valmistaja. Ta tegi suu-mtrng
keerleb selle intrugi uliagar dekoratsioone ise ja õmb-sepitseja
- Ikka jalle Joosep Toots, ,^3 kogjüüme. Teda tänati lillede ja
kellel laval silmapaistvaim ja^pK^ tugeva aplausiga ning tänukirjaga
keim roll. Kull on tal „muristaja", näitlejailt
toob kuitsika klassi, kütab K i i r e l e ^ Tehtud töö näitlejailt ja näiteju-sauna,
peidab Kiire riided jne.^ ^^^^^^
Peeter Sõrra oli võimas ja julge lõbusat naeru ja unustamatuid
Toots, kelle taskud olid igasugu- «muljeid.
seid asju täis ning soetas neid alati Kõik,ke8 noored, ja need, kes on
^juurde, kuid kui kevadel lahkami- f.?.^*nud säilitada vaimset noorust
ne tulijagas Toots need asjad teis- Jäld hästi rahule selle Esto '84 näi­tele.
Teistel õpilastel oli kahjugi (äendiõhtuga.
lahkumisesllo
Halvale ilmale vaatamata kogu­nes
Seedrioru vabaõhuteater täis
publikut 7. juuli päikeseloojangul,
et jälgida J. Metua naljamängu
„Rummu Jüri" Eesti Rahvusteatri
lavastuses. Selle oli vabaõhulavale
kohandanud A i n Söödor ja eesku­julik
lavastus oli Asta Söödori kä­tes.
Lavapildi kujundas Taavo Söö-dor
oma teatrialase diplomitööna
ja diplomit see vääris oma impo­santsusega.
Erakordselt hästiehita-tud
(ja kulukate) dekoratsioonide
ehitamist juhtis Alfred Nieländer.
Näidend oli Seedriorule hästi va­litud
— köitvalt humoorikas ja soo­jendavalt
temporikas, mida nauti­des
ja naerdes unustati isegi las­kuv
külm ja niiske öö. Tegevustik
oli meile südamelähedane, see ku­jutas
maaelu möödunud sajandi lõ­pul
Eestis ja talunike rasket.olu­korda
omakasupüüdlike mõisnike
ja kirikuhärrade küüsis. Sellises
olukorras tõusid spontaansed rah-vakangelased,
keS omavoliliselt
isikuvabadust püüdes tahtsid rõhu­tud
vaeseid talupoegi abistada
neilt röövitud varandust tagasi röö-.
vides. Üheks selliseks rahvuskan­gelaseks
kujunes Jüri Rumm.
Parun Köldingut, tüüpiliselt kär-kivat,
upsakat ja põikpäist parunit
kehastas Siegfrid Preem usutavalt
ja osasse sissesulanult. Ta pakkus
nauditavat karakterkuju hästivii­mistletud
detailide ja vilunud lava­lisusega,
saavutades kohese kon­takti
nii publiku kui vastasmängija­tega.
Tema peenutsevat, hellitatud naist
mängis veenvalt Tamara Norheim.
Mõisaprouana püüdis ta oma aega
täita tühise tegevuse ja kerge luge­misega,
seejuures eriti vaimustusse
sattudes itaalia vabadusvõitlejast
Garibaldist, kellega ta hakkab
Rummu Jürit samastama. Üheks ta
peategevuseks näis olevat ka teeni­jatüdruk
Miina käsutamine. Vii­mast
mängis Meeri Lehesalu ^är-mejalgsena
ja tarmukalt luuaga
vehkijana, vaimse vahelülina mõi-sapere
ja talurahva vahel. Teiseks
mõisateenijaks oli Köldingu kan­nupoiss
Mikko, Jaan Kivisilla ke­hastuses,
kes andis sellele piiratud
osale võimekohaselt südika karak-terisoeringu.
Peategelast Rummu Jürit kehas­tas
Taavo Söödor. See oli noorele
lavajõule raske osa, sest ta pidi
noore maamehe ja rahvakangelase
kõrval ka veenvalt teesklema nii
saksasoost mõisavalitsejat kui lin­lasest
orelimeistrit ja vene salapo-litseiülemat.
Nendes osades suutis
ta mitmel korral ninapidi vedada ja
kimbutada mõisnikku ja kirikuhär-rat
ning endasse uskuma panna ka
publiku. Taavo Söödor on oma la­valises
arengus jälle edusamme
teinud, olles mitmetahuliselt ande­kas
ja veelgi arenev. Kui kriitilise
pilguga vaadata, tuleb möönda, et
ta oli Rummu Jüriks võibolla liiga
peenekoeline ja nooruslik. Osaku-jundus
tingis, lihtsamat, küpsemat
maameest, kes vaid rahvale tehtud
ülekohtu ajal on hakanud ahneid
valitsejaid kimbutama ja röövima,
ise sealjuures oma tempudest rõõ­mu
tundes. Ilmse naudinguga pet­tis
ta parun Köldingut alul ühe ja
siis teisegi hinnatud täku ning pa­runiproualt
kuldehted. Sjamaaeg-selt
aitas ta Vaeseid talupoegi ja
kinkis oma väljavalitule ehteasju ja
kuldrahasid.
Teiseks peaosaliseks oli kahtle­matult
Möga Rein, vaene ja joodik
maamees, keda nauditavalt esitas
Edgar Kink. Lavavilumuslikult os-
Parun Kölding (Siegfried PreemJ
tuleb jahilt. (Stseen „Rummu Jü­rist).
Foto — K a l j o Lehela
kas ta oma osast isikupärase toreda
naljasoonega maksimaalse huumo­ri
välja tuua ja rahvast pidevais
naeruhoogudes hoida, ilma üle-mängu
kaldumata. Too pika mõt­lemise
ja kahtlaselt lihtsameelse
talumehe tüüp oli i^htlasi tolleaeg­sete
raskete ja vaeste olude pro­dukt,
kes aga kõike kannatlikult ja
nurisemata talus ning vaid viinas
lohutust leidis.
Tema naine, Reet, oli Endla Komi
kehastuses usutav lihtne talunaine,
väsimatult ja tragilt töötav ja oma
joodikust mehega parasjagu sõit­lev.
Ema ja isa südamerõõmuks oli
aga nende ilus tütar Mai, keda män­gis
Linda Kukk sobiva tagasihoid»
likkuse ja naiivse värskusega. Pole
imestada, et temale jäi Rummu Jüri
pilk peatuma ja nende kasvav sõp­rus
vihjas kosjadele.
Lavapildi teises otsas asus kiri­kumõis
ja seda valitees kirikuõpe­taja
Pauk, Heino Hallingu karak-teriseeringua
despootlik ja vari-seerlik;
Ta andis oma osakujundu-.
se veenva sordiiniga, pigemini ala-kui
ülemänguga. Vastandiks oma
mehe kahkjale kujule oli pastori­proua
Fabi, Silvi Preemi kehastu­ses
värvirikas ja sõjakas daam. Es­ko
Luksepp oli usutavalt tüüpiline
vene politseikordnik Tubin, kes
täpselt eeskirju jälgis ilma oma
pead mõtlemisega vaevamata.
Asta Söödor oli taas tänuväärse
töö teinud lavastajana, osaliste ühi­seks
tervikuks sulatamisel ja näi­dendi
sujuvaks, lünkadeta lava-^
sündmuseks voolimisel. Näidendis
nagu polnudki „kõrvalosalisi" —
iga esineja oli oma osas täiesti iev^
viklik ja moodustas harmoonilise
seose ansambliga. Näidend kulges
pingselt algusest lõpuni, kaasa haa­rates
nii osalised kui publiku. Lava­pilt
sümboliseeris keskse silla
kaudu sümboolset sidet mõisa ja
kirikla vahel, mis tol ajal mõlemad
talurahvast domineerisid — ometi
asus maamehe hütike lavapildi
keskel — südames.
Endla Komi kontosse tuleb kir­jutada
väga sobivad ja ajakohased
kostüümid. Heliseadeldis oli Art­hur
Vaarfi kätes. Publik avaldas
oma tänu ja rahuldust esinejaile jsn
lavastajale tugeva aplausiga.
It
Kirjanik Arved V i i r l a i d ' i vidieolindistamiiie jutuajamisel A . M i i l l e r -
beckiga Vana-Andrese kiriku seltskondlikus ruumis. Lindistab Leide
Eerme. Videoteater Eesü Majas
Eesti Kultuuripärandi K l u b i näitab maius möödunud sündmustest lühi-
Eesti Majas Esto '84 ajal mitmesugu- ülevaate saamiseks videolintidelt,
seid varem lindistatud videoprog- Siinolijaile, kes ei ole saanud osavõt-ramme
eesti kultuurilistest üritus- ta kõigist soovitud üritustest, tuleb'
test ja sündmustest eestlaste elus, ju- appi videolint ja võimaldab näha vas-tuajamistest
meie avaliku elu tege- tavaid huvipakkuvaid sündmusi ta-lastega,
lühikesi lõbusaid ettekan- gant Järele,
deid jne.
Samuti esitatakse katkeid toorlin- Kõik on teretulnud videoteatrisse
tidelt Esto'84 eelmiste päevade sünd- Eesti Maja seltskondlikus ruumis,
mustest. Väliskülalistel, kes saabu- kohviku kõrval, kuni laupäevani 16
vad hilinenult Esto'84-l8,avaneb või- juuiim, iga päev kella 11.00 — 17.00